Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib.
3.1. Lipiidide seede ja imendumine eesmaos Vats on esimene koht, kus toimub mäletsejatel liitlipiidide hüdrolüüs. Sealsed bakterid ja protosoad lõhustavad söödast pärinevad liitlipiidid koostisosadeks: pikkadeks rasvhapeteks, suhkruteks, orgaanilisteks alusteks ja glütserooliks. Glütserool ja suhkrud töödeldakse kiiresti ümber lenduvateks rasvhapeteks, peamiselt äädik-, propioon- ja võihappeks, mis imenduvad otse läbi vatsaseina verre. (Drakley 2000) Joonis 4. Linoleenhappe hüdrogenisatsioon (Darckley 2000: 100) Küllastumata rasvhapped on vatsamikroobidele toksilised ja seetõttu need enamasti hüdrogeenitakse. (Söötmisõpetuse konspekt 2004) Hüdrogenisatsiooni näide on toodud linoleenhappe põhjal joonisel 4. Esmalt toimub isomerisatsioonirektsioon, mille käigus muudetakse linoleenhape konjugeeritud linoleenhappeks (CLA). Seejärel hüdrogeenitakse 9 CLA oleiinhappeks ning viimane omakorda steariinhappeks
B6-vitamiin - püridoksiinidud B6-vitamiini on vaja: · süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks, · normaalseks kasvamiseks, · glükogeenist energia tootmiseks, · antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks, · veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks, · tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, · B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, · soolhappe tootmiseks, · linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks, · aitamaks saavutada tasakaalu naatriumi ja kaaliumi vahel, mis omakorda reguleerivad organismi vedelikutasakaalu ja parandavad närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist B6-vitamiini saadakse: · kliist · kalast · maksast · pärmist · pähklitest · kanast · kaunviljadest · sea- ja veiselihast · munakollasest · banaanidest B12-vitamiin - kobalamiinidmaks
Vajalik antikehade ja kuivatatud magneesiu suitsetami punaste vereliblede ploomid ja m ne moodustumiseks; oad, Igemete, veresoonte ja täisteratooted hammaste terviseks; ning maks. Närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks; Aitab soolhapet toota; Toetab linoleenhappe tegevust organismis ja vähendab maksa rasvumist; B8 Kolesterooli ainevahetus; neerud, Vajalik luukoe kartul, mais, normaalseks arenguks; pärm, idud, oad, pähklid, kaer, nisu, rukis,
· Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni osad närvikiud on kaetud lipiidse müeliinitupega, mida saab piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. · Metaboolse vee tekitamine toimub lipiidide lõplikul lõhustumisel tekivad süsihappegaas ja vesi. See biofunktsioon on olulisem kõrbetingimustes elavatel loomadel veedefitsiidis; inimesel moodustab metaboolne vesi ~ 0,3 0,35 l ööpäevas. · Asendamatud linool- ja linoleenhappe segu nimetatakse vitamiin F-ks. Linoleenhape on eelühendiks bioloogiliselt aktiivsetele ühenditele, mis enamasti on lokaalse hormonaalse toimega. Asendamatud rasvhapped on vajalikud ka biomembraanide integraalstruktuiuride säilitamiseks ning lipiidide metabolismi häireteta kulgemiseks. Nimetatud rasvhappeid peab inimese organism normaalseks füsioloogiliseks talitlusega saama toiduga. Nende defitsiidi korral kujunevad välja dermatiidid.
katma vähemalt 3% toiduenergiast, rasedatel ja imetavatel emadel 5% toiduenergiast. · suhe -3 : -6 = 1:10 1:5 · kolesterool mitte üle 300 mg päevas Rasvade ainevahetus võib olla häiritud nii nende üle- või alatarbimise korral. Ei ole soovitatav, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Liiga vähene rasv toidus võib põhjustada sapikivide teket, sappi kulutataks vähe ja sapp peatub sapiteedes. 6.2.3. Lipiidide seedumine ja imendumine. Seedumiseks vajavad lipiidid emulgeerimist. Emulgaatoriteks on: · sapphapped ja nende soolad · valgud
metabolismi ensüümide tööks. B6 - osaleb valkude ainevahetuses, süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks, normaalseks kasvamiseks, glükogeenist energia tootmiseks, antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks, veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks, tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, soolhappe tootmiseks, linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks, aitamaks saavutada tasakaalu naatriumi ja kaaliumi vahel, mis omakorda reguleerivad organismi vedelikutasakaalu ja parandavad närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist. B8 - Vajalik biomembraanides ja mujal struktuurides olevate fosfolipiidide sünteesil; inositoolfosfaadid on olulised signaaliülekandes; juuste, luukoe, seedetrakti limaskesta normaalseks arenguks. inositool reguleerib
küpsetatud asparaagus, või) Ensümaatilised reaktsioonid Aroomiühendid moodustuvad arvukate reaktsioonidega. Ensümaatilised reaktsioonid, mis vallanduvad kudede katkestamisega (nt. puu- ja köögiviljade lagunemisel või lõikamisel) on erilise tähtsusega. Ensüümid võivad aroomi moodustamisel osaleda ka kaudselt. Karbonüülühendid, alkoholid Rasvhapped ja aminohapped paljud lenduvad aldehüüdid Linool- ja linoleenhappe oksüdatiivne lagunemisel tekivad: 1) Oksohapped 2) Aldehüüdid 3) Allüül-alkoholid Aroomi seisukohalt on aldehüüdide hulgas olulised heksanaal, 2-trans-heksenaal, 3-cis- heksenaal 2-trans-nonenaal, 3-cis-nonenaal, 2-trans-6-cis-nonadienaal ja 3-cis-6-cis- nonadienaal. Vesinikperoksiidide ensümaatiline lagundamine Vesinikperoksiidid, mis on moodustunud lipoksügenaasi katalüüsil linool- ja linoleenhappest, on lõhnaainete prekursorid.
Heaks näiteks on piimaga keedetud pudrud või makaronid juustuga. Kuigi küllastunud rasvhapete osakaal taimetoitlaste menüüs on üldiselt madalam võib lakto-ovovegetariaanide menüüs küllastunud rasvhapete ja kolesterooli sisaldus olla kõrge, kui tarbitakse palju mune ja rasvarikkaid piimatooteid. Veganeid ja rinnapiima saavaid vegani lapsi võib ohustada oomega-3-rasvhapete defitsiit, mistõttu tuleks hoolikalt jälgida alfa-linoleenhappe (ALA) saamist taimset päritolu toidust. Oomega-3- rasvhapped on olulise tähtsusega kesknärvisüsteemi ja silmade võrkkesta arenemisel. Tavaliselt saavad inimesed oomega-3-rasvhappeid kalast, veganid peaksid eelistama rapsi-, linaseemne- ja sojaõli, pähkleid, kõrvitsaseemneid. Taimetoitlastel võib tekkida ka mõningate vitamiinide defitsiit, eeskätt D-, B12-, B2- B6 vitamiinide vaegus. Valdava enamiku D-vitamiinist saab inimene kalast ja rikastatud piimatoodetest
B6-vitamiini (ehk püridoksiin) on vaja: süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks; normaalseks kasvamiseks; glükogeenist energia tootmiseks; antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks; veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks; tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks; B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks; soolhappe tootmiseks; linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks; aitamaks saavutada tasakaalu naatriumi ja kaaliumi vahel, mis omakorda reguleerivad organismi vedelikutasakaalu ja parandavad närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist. 15 Kuna B6-vitamiin osaleb valkude ainevahetuses, siis selle vajadus suureneb koos tarbitud valgukoguse suurenemisega, nt sportlastel
lipiidid andma 28-30% kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas ligikaudu 102 g rasvu (79% loomseid ja 30% taimseid)
30%. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30% nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20 25, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasv-hapete (linool- ja linoleenhappe ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3 10% koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleen-happel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastumata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5% päevasest energiast. Süsivesikud. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, nad kuuluvad
tootmiseks, * 440 g banaanides. ·antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks, ·veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks, ·tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, ·B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, ·soolhappe tootmiseks, ·linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks, ·aitamaks saavutada tasakaalu naatriumi ja kaaliumi vahel, mis omakorda reguleerivad organismi vedelikutasakaalu ja parandavad närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist. Niatsiin ·rasvade ja süsivesikute 1320 mg * 50 g nisukliides,
Küllastatud rasvhapped - Peab andma toit ja neid toodab ka inimkeha de novo sünteesitud palmitüül- CoA ahela pikendamisega - On vajalikud lignotserhappe sünteesiks (müeliniseerumine, närvikude) Küllastamata rasvhapped - Kahe asendamatu PUFA (LA ja ALA) sünteesi inimkehas ei toimu, st neid peame saama toiduga - Palmitaadi ja toiduga saadud linoolhape ning alfa-linoleenhappe baasil suudab inimkeha sünteesida teisi pikaahelalisi küllastamata RH Monoküllastamata - Inimkeha olulisemad on palmitolehape ja olehape - Neid saadakse toiduga ja sünteesitakse ka ise - Olehappe baasil sünteesitakse nervoonhapet (müeliini sfingomüeliinides ja tserebrosiidides) Polüküllastamata - Kasutatakse jälle LA ja ALA baasil - LA sünteesitakse arahhidoonhapet (omega-6) - ALA sünteesitakse EPA, DHA (omega-3)
polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Rasva sisaldus 100 grammis toiduaines: * Õli, kookosrasv, searasv 100 g * Seapekk 89 g * Margariin 80% 81 g * Või, majonees 80 g * Parapähkel 66 g * Sarapuupähklid 63 g * Kookoshelbed, kreeka pähkel 62 g * Mandlid 54 g · Päevalilleseemned 50 g
HOIDUMISEGA SELLEST, MIS ON KAHJULIK. Igaüks tahab paremat mälu ja mida vanemaks inimesed saavad, seda olulisem on pöörata tähelepanu toitudele, mis aitavad säilitada head ajutööd. Siin ongi ära toodud 7 toitu, mida süües võib kindel olla, et oled oma mälule teene teinud. · Marjad- Marjades on hulgaliselt antotsüaniine ja flavonoide, mida seostatakse kognitiivsete võimete parema säilimisega. · Kreeka pähklid.- on alfa-linoleenhappe suurepäraseks allikaks. Alfa-linoleenhape on taimedest saadav Omega 3 rasvhape, mida keha kasutab mälu ja silmade terviseks · Roheline tee.- Roheline tee sisaldab hulgaliselt looduslikku kemikaali nimega EGCG, mis on võimas antioksüdant. EGCG on suureks abiliseks vanusega seotud degeneratiivsete haiguste vastases võitluses, parandades ühtlasi kognitiivseid funktsioone ja mälu. · Kookosõli
kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20- 25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas ligikaudu 102 g rasvu (79% loomseid ja 30% taimseid). Rasva
kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20- 25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas ligikaudu 102 g rasvu (79% loomseid ja 30% taimseid). Rasva
kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20- 25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas ligikaudu 102 g rasvu (79% loomseid ja 30% taimseid). Rasva
struktuurrasvaks. Varurasv mood suurima energiavaru inimese kehas, on paigutatud peamiselt nahaalusesse piirkonda ja siseelundite ümbrusesse. Asendamatud rasvhapped (linool- ja alfe-linoleenhape) on polüküllastamata rasvhapped, mida organism peab kindlasti toiduga saama, sest ei suuda neid ise sünteesida. Need mõjutavad kasvamist, naha omadusi ning silmade ja närvide talitlust.linool- ja alfa-linoleenhappe vahendusel on organism võimeline sünteesima teisi rasvhappeid. Vaeguse tunnuseks on ketendav ja kuiv nahk, aeglustunud haavade paranemine. Kolesterool on tsükliline alkohol, millel on struktuurne kui ka metaboolne roll. Organism arvestab, et osa kolesteroolist saadakse toiduga ja vastavalt sellele kogusele reguleerib organismi enda sünteesitud kolesterooli hulka. Osad inimesed peavad teatud hulga kolesterooli toiduga saama, et nende vere lipoproteiinide normaalne töötamise
Asendamatud rasvhapped on linoolhape (-6, leidub taimeõlides, eriti palju on päevalilleõlis) ja alfa-linoleenhape (-3, leidub rapsi-, oliivi ja sojaõlis, rasvastes merekalades, parapähklis, eriti palju linaõlis ja -seemnetes). Asendamatuid rasvhappeid ei suuda inimorganism sünteesida, seega peab neid toiduga kindlasti saama. Oluline on ka nende omavaheline suhe, hea kui see oleks vähemalt 10:1, veelgi parem oleks 4 osa linoolhapet ühe osa alfa-linoleenhappe kohta e 4:1. Laktatsiooni ajal sünteesivad piimanäärmed aktiivselt imikule vajalikke rasvhappeid. Selline süntees on küllalt keeruline ja energiatnõudev ning erinevate rasvhapete sisaldus rinnapiimas sõltub pisut ema toiduvalikust Küllastumata rasvhapete leidumine raseda ja imetava ema toidus on väga oluline. Laktatsiooni ajal on emapiim imikule küllastumata rasvhapete allikaks ta vajab neid kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks.
Söödavate õitega saab kaunistada toite ja jooke. Kasutamine ravimtaimena - Taimest valmistatud teed on kasutatud muu hulgas südametegevust ergutava, närve rahustava, reumat leevendava ja palavikuvastase vahendina. Toimeained parandavad naha verevarustust. Muud kasutusalad - Tänapäeval kultiveeritakse teda ka õlitaimena. Seemnetest pressitud õli kasutatakse muu hulgas ekseemide raviks. Kurgirohi on üks peamisi looduslikke -linoleenhappe allikaid. Kasutamine haljastuses - Nii karvased varred kui ka erksinised õied on väga dekoratiivsed, seetõttu kasvatatakse kurgirohtu ka ilutaimena. Muu oluline informatsioon Hea meetaim
Normaalse tarbimise korral peaksid lipiidid andma 28-30% kaloritest. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas ligikaudu 102 g rasvu (79% loomseid ja 30% taimseid). Rasva liigtarbimisega
30%. Selleks tuleks kasutada toiduks vähese rasvasisaldusega toiduaineid, tõsta teraviljatoodete, puu- ning juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30% nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 2025, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasv- hapete (linool- ja linoleenhappe ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 310% koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleen- happel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastumata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5% päevasest energiast. Süsivesikud. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, nad kuuluvad
annaabi.ee 
