kõvasulamite erosiooni- ja kulumiskindlust õige põgusalt. Põhjalikult on käsitletud kermiste erosiooni- ja kulumiskindlust mitmesugustes tingimustes loengukonspektis ,,Paagutatud tribomaterjalid", mis on kättesaadav internetiaadressil http//cadds.me.ttu.ee/mti/Trib.pdf. Kermiste väljatöötamise ja uurimisega on TTÜ-s tegeldud üle 20 aasta, mille jooksul on väljatöötatud volframivabad TiC- ja Cr3C2 - baasil kermised. Täiustatud on WC-Co kõvasulamite valmistamise tehnoloogiat mehaaniliselt aktiviseeritud sünteesi WC valmistamiseks ja sellest ülipeene struktuuriga WC-Co kõvasulamite valmistamiseks. Siinkohal on toodud nende uuringute tulemused, mis ühtivad üldiste arusaamadega kermiste koostisest ja tehnoloogiast. Konspekti on mõeldud bakalaureuse ja magistriõppele aines ,,Kõvasulamid". Kursiivis olev tekst annab täiendavat lisainformatsiooni neile, kes tunnevad huvi
Kursiivis on antud lisainformatsiooni, mis aitab selgitada teksti, kuid mille teadmine pole kohustuslik. 10. nov. 2003 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Kermiste abrasiivkulumine 8 1.1 Abrasiivkulumise katsetamise metoodika 9 1.2. WC-Co kermiste abrasiivkulumine 9 1.3.Cr3C2 - Ni kermiste abrasiivkulumine 11 1.4. TiC- NiMo kermiste abrasiivkulumine 12 1.5. Abrasiivkulumise mehhanism 14 1.6. Erinevate kermiste abrasiivkulumise vaheline seos 16 2. Kermiste erosioonkulumine 18 2.1.WC-Co kõvasulamite erosioon 20 2.2. TiC-NiMo kermiste erosioon 21 2.3.Kroomkarbiidsete kermiste erosioonkulumine 24 2.4
klapiterased); teraste magnetomaduste parandamiseks (nn trafoterased) on suure magnetilise läbivusega elektrotehniliste elektrotehniliste teraste ränisisladus kuni 5%. Nii nagu kroom laiendab räni ferriidi ala ning soodustab ferriitstruktuuri teket. c)Kroom (Cr) Kroomi kristallivõre on nagu -raualgi ruumkesendatud kuupvõre, mistõttu ta moodustab Fe- ga piiramatu tardlahuse. Kroom moodustab C-ga terve rea karbiide Cr3C2, Cr7C3 ja Cr23C6, ning süsteemi Fe-Cr-C esineb samuti kolm kaksikkarbiidi: kroomi sisaldav tsementiit (Fe, Cr)3C ja kaksikkarbiidid (Cr, Fe)7C3 ning (Cr, Fe)23C6. Neil on keerukas kristallivõre ja nad esinevad alas, kus austeniit pole stabiilne. Enamik kroomteraseid on sõltuvalt struktuurist kas sitked või kõvad ja kulumiskindlad, lisaks ka korrosiooni- ja kuumuskindlad. d)Nikkel (Ni) Nikli kristallivõre on nagu -raualgi tahkkesentatud kuupvõre, mistõttu ta moodustab Fe-ga
süsivesinikke või H2: Al4C3+12H2O4Al(OH)3+3CH4. Kovalentse sidemega on mittemetallide B- ja Si-karbiidid, suure kõvadusega ained ning pooljuhid. Saamine: SiO2 ja koksi segu kuumutamisel: SiO2+3CSiC+2CO. Seda kasut abrasiivina (lihvkettad, luisud), tulekindla materjalina, pooljuht- ja fotodioodides. Metallilised karbiidid on 4-6 rühma siirdemetallide ning Fe, Co, Ni ühendid süsinikuga. Rasksulavad, suure kõvadusega, metallilise juhtivusega sisetusühendid (TiC, NbC, Cr3C2, Fe3C, W2C jne.) Volframkarbiidid leiavad kasutust kõvasulammaterjalides. Praktikas on eritiolulised CaC2 etüüni saamiseks, tsementiit Fe3C malmi komponent. Süsiniktetrakloriid CCl4 on kantserogeen: CH4(g) + 4Cl2(g) CCl4(g/l) + 4HCl(g) ja leiab kasutamist klorofluorosüsinike valmistamiseks. Vesiniktsüaniid ehk sinihape- Metaani, ammoniaagi ja õhu segu kuumutamisel plaatinakatalüsaatori juuresolekul tekib vesiniktsüaniidhape: 2CH4(g) + 2NH3(g) + 3O2(g) 2HCN(g) + 6H2O(g)
annaabi.ee 
