................ ...........................3. Tehnokeraamika tutvustus........................................................................................................................4. Tehnokeraamika liigitus.........................................................................................................................5.1. Oksiidkeraamika.................................................................................................................. ......................5.2. Mitteoksiidkeraamika......................................................................................................... .....................5.3. Segakeraamika..................................................................................................................... .......................5.4. Konstruktsioonikeraamika................................................................................................. ...................6.1. Tööriistakeraamika...........................................
Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: a. kammkeraamika b. mitteoksiidkeraamika c. segakeraamika d. oksiidkeraamika Küsimus 7 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Vali üks või enam: a. madalsüsinikteraseid b. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras c. betoon, keraamika, klaas d. survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras Küsimus 8 Õige Hinne 4,0 / 4,0
suur sitkus suurem tugevus Mis on kermis? karbiidide ja oksiidide baasil materjal Käsitsi lamineerimisel peamiselt kasutatavad maatriksimaterjalid on? epoksüüdvaik polüestervaik vinüülestervaik Fenoolvaigud Millest sändvitsh paneelid koosnevad? Koosnevad väliskihtides kõvematest lehtmaterjalidest (klaasplast, Al, vineer jt) Koosnevad pehmematest sisekihtidest (vahtplast, kummi, kärgmaterjal) Tehnokeraamika põhigruppideks on: oksiidkeraamika mitteoksiidkeraamika segakeraamika Miks on keraamilised materjalid reeglina haprad? keraamika sisaldab klaasfaasi keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega keraamika sisaldab poore Komposiitmaterjale liigitatakse maatriksi järgi? metallmaatriksiga plastmaatriksiga keraamilise maatriksiga süsinikmaatriks Komposiitmaterjalide armeerimisel kasutatavate klaaskiudude peamised valmistamisviisid on? Klaaskiudude tõmbamine klaasimassit läbi tõmbesilma Klaasikiudude tõmbamine kuumutatud klaasitoorikust
docstxt/122606055616522.txt
Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel + 2. väga hea termopüsivus + 3. suur kõvadus ja kulumiskindlus + 4. suur painde ja tõmbetugevus 5. korrosiooni ja tulekindlus + Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. kammkeraamika 2. segakeraamika + 3. mitteoksiidkeraamika + 4. oksiidkeraamika + Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) + 2. Materjali kõvadus 3. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 + 4. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 5. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z Küsimus 6 Õige
Suur termopüsivus B. suur kõvadus ja kulumiskindlus C. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel D. väike painde- ja tõmbetugevus Student Response E. korrosiooni ja tulekindlus Score: 8/8 4. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Response A. segakeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. kammkeraamika D. oksiidkeraamika Score: 8/8 5. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response A. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) B. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z C. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas D. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 E
Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. korrosiooni ja tulekindlus 2. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel 3. väga hea termopüsivus 4. suur kõvadus ja kulumiskindlus 5. suur painde- ja tõmbetugevus Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. oksiidkeraamika 2. kammkeraamika 3. segakeraamika 4. mitteoksiidkeraamika Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 2. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z 3. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) 4. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 5. Materjali kõvadus Küsimus 6(3. peaks õige olema) Vale
1 Oksiidikeraamika Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga tehnokeraamikas kasutatakse kõige rohkem: Al2O3, MgO, ZrO2 , SiO2 , TiO2. 2.2 Mitteoksiidikeraamika 4 Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid,nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest täiesti tavalised keemilised ühendid. Karbiide saadakse metallide või metallide oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, aga nitriidid juhivad palju paremini elektrit
View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 6. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Started: Tuesday 12 May 2009 15:24 Submitted: Tuesday 12 May 2009 15:37 Time spent: 00:12:48 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Tehnokeraamika põhigruppideks on: Student Response Value Correct Answer Feedback A. karbiidkeraamika -66% B. oksiidkeraamika33% C. mitteoksiidkeraamika 33% D. segakeraamika 34% Score: 10/10 2. Miks on keraamilised materjalid reeglina haprad? Student Response Value Correct Answer Feedback A. keraamika sisaldab klaasfaasi 33% B. keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega 33% C. keraamika sisaldab poore 34% D. keraamika kristallivõres on defektid-dislokatsioonid ja vakantsid -33% Score: 10/10 3. Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on:
Student Response Feedback A. väike painde- ja tõmbetugevus B. suur kõvadus ja kulumiskindlus C. korrosiooni ja tulekindlus D. Suur termopüsivus E. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel Score: 0/3 16. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Response Feedback A. oksiidkeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. segakeraamika D. kammkeraamika Score: 3/3 17. Kuidas muutub kristalliinsete plastide elastsusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. Student Response Feedback A. Suureneb. B. Ei muutu. C. Väheneb. Score: 4/4 18. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures? Student Response Feedback A. ei lõppe B. Jah. lõpeb Score: 4/4 19.
D. Suur termopüsivus E. korrosiooni ja tulekindlus Score:3/3 16. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student ResponseFeedback A. kammkeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. oksiidkeraamika D. segakeraamika Score:3/3 17. Kuidas muutub kristalliinsete plastide elastsusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. Student ResponseFeedback A. Ei muutu.
kesksulavad metallid ja sulamid, tekketemp üle 327 kuid alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW-deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %) 11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE, polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA 12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid. 3. VARIANT 1) Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=12; n=8*1/8+6*1/2=4 2)Keemilise ühendi A B kristallivõre (võretüüp K12)?A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3)FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4)Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5)Milles seisneb martensiitmuutus
kesksulavad metallid ja sulamid, tekketemp üle 327 kuid alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW- deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %) 11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE, polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA 12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid. 3.variant 1.Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=2; n=8*1/8+6*1/2=4 2.Keemilise ühendi A1B3 kristallivõre (võretüüp K12)? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4.Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L- (1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5.Milles seisneb martensiitmuutus?A-
elektrilistele ja soojuslikele omadustele (elektri- ja soojusjuhtivus). Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja segakeraamika. · Keemilise koostise järgi Mitteoksiidikeraamika jaguneb: Karbiidikeraamika (MeC) (SiC, TiC, WC, Cr2C3) Nitriidikeraamika (MeN) (Si3N4, AlN, BN) Boriidikeraamika (MeB) (TiB2, ZrB2, WB2) Silitsiidikeraamika jt. (MeSi) (MoSi2, WSi2) Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide või nende oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus või süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, kuid
looduses puhtal kujul või saadakse metallide Pressvormis pressimine on levinumaid kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad sulamistemperatuuriga; tehnokeraamikas kasutatakse ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enim Al2O3, MgO, ZrO2 , SiO2 , TiO2. enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Mitteoksiidkeraamika Paagutamine Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, Tehnokeraamikat on raske paagutada, sest nitriidid, boriidid ja silitsiidid. materjalide tihendamiseks vajalikud difusiooniprotsessid Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste on raskendatud. Seepärast kasutatakse omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi tehnokeraamikas vähem normaalrõhul e. rõhuta
õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga; tehnokeraamikas kasutatakse enim Al 2O 3 , MgO, ZrO 2 , SiO 2 , TiO 2. Oksiidide sulamistemperatuur on üle 2000 °C, seetõttu nimetatakse neid rasksulavateks. Oksiidikeraamikat iseloomustab: Kõrge sulamistemperatuur, kõrge survetugevus, kõvadus, keemiline inertsus, ülimalt suur vastupidavus kõrgtemperatuurse oksüdeerumise vastu, hea kuumuspüsivus, kuid väike termokindlus (vastupanu termilistele löökidele). Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Mitteoksiidikeraamikat iseloomustab: Suur tulekindlus, kõvadus, keemiline inertsus, haprus. Segakeraamika - Segakeraamika aluseks on kahe või enama rasksulava ühendi segu. Tüüpilisteks segakeraamika esindajateks on karbonitriidid, oksinitriidid. Tehnokeraamika liigitus kasutusala järgi: Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol
Oksiidkeraamika Konstruktsioonikeraamika · Al2O3-keraamika · Kuumuskindel keraamika · MgO-keraamika · Termokindel keraamika · ZrO2-keraamika · Kulumiskindel keraamika · Al2O3-keraamika · Antifriktsioonkeraamika · MgO-keraamika · Poorne keraamika · ZrO2-keraamika jt. · "Sitke" keraamika Mitteoksiidkeraamika · Biokeraamika · Karbiidikeraamika Tööriistakeraamika · Nitriidikeraamika · Ülikõva keraamika · Boriidikeraamika · Lõikekeraamika · Silitsiidikeraamika jt. · Kermised Segakeraamika Elektrokeraamika · Oksinitriidikeraamika · Dielektrikud · Oksikarbiidikeraamika jt. · Pooljuhid
Üldiselt kasutatakse ringja või ovaalse ristlõikega toodete valmistamiseks. 8.Tehnokeraamika, klaaskeraamika Tehnokeraamika liigitus koostise (oksiid-, mitteoksiid-, segakeraamika) ja kasutusotstarbe järgi. Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enam kasutamist on leidnud liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: a)Oksiidkeraamika -Al2O3 -MgO -ZrO2 -SiO2... b)Mitteoksiidkeraamika - karbiidid - nitriidid - boriidid - silitsiidid c)Segakeraamika - oksiidnitriidid - oksiidboriidid jt. Kasutusalade järgi tehnokeraamika liigitus: a)Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel Kuumustugev Termokindel Kulumiskindel Antifriktsioon… b)Instrumentaalkeraamika Ülikõva Lõike c)Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline
- korrosiooni- ja tulekindlus - suur kõvadus ja kulumiskindlus - väike tihedus Tehnokeraamika üldistkes puudusteks on - väike painde- ja tõmbetugevus - suur haprus - omaduste hajuvus - halb töödeldavus - kõrgehind Tehnokeraamika liigitus Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enam kasutamist on leidnud liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: a)oksiidkeraamika b)mitteoksiidkeraamika: - karbiidid - nitriidid - boriidid - silitsiidid c)segakeraamika: - oksiidnitriidid - oksiidboriidid jt. Tehnokeraamika koosneb põhiliselt rasksulavaist ühendeist ( oksiidid, karbiidid, nitriid, boriidid jne), mille sulamistemperatuur on >1500°C. Rasksulavate ühendite omadused sõltuvad aatomivaheliste keemiliste sidemete tugevusest ja kristallvõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse oksiidideks ja hapnikku mittesisaldavateks. Hapnikku
portselan- savinõud jt). · MgO-keraamika Keraamika on vanim konstruktsioonimaterjal · ZrO2-keraamika (põletatud savist tellised), mida inimkond hakkas · Al2O3-keraamika valmistama looduslikust toorainest. Tehnokeraamika · MgO-keraamika algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada · ZrO2-keraamika jt. keraamikat (Al2O3) terase puhastreimisel. Keraa- Mitteoksiidkeraamika mika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei · Karbiidikeraamika leidnud ta laiemat kasutamist. Tänu eriti puhaste · Nitriidikeraamika (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite valmistamise · Boriidikeraamika tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise · Silitsiidikeraamika jt. rakendamisele on viimastel aastakümnetel saadud Segakeraamika
annaabi.ee 
