keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel: a) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur (terastel kuni 1800 ºC), b) väikesemahuline sula keevisvann, mis ümbritsetud külma metalliga, c) sula keevisvanni lühike kestus, terastel 4...40 s, d) sulanud elektroodivarda metalli siirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. - Sulametalli vanni kõrge temperatuuri tõttu aktiveeruvad paljud füüsikalis- keemilised protsessid tavametallurgiaga võrreldes, nagu gaaside ja metalli
Ti ja pronks paksustel 0,15-6 mm Tootlikkus ja protsessi pidevus Kõrge tootlikkus. Mittepidev Väikesed tootmismahud. Seadmete remont. Mittepidev Elektroodimaterjalide ja Kaitsegaas: Puhas Ar, gaasisegu Kaitsegaas: Ar, He, roostevabadel kaitsegaaside vajadus 98% Ar + 2% 02 terastel 88% N2 + 12% He. Elektrood: keevitustraat Elektrood: roostevabade teraste puhul puhtast volframist vardad Õmbluste kvaliteet Hea. Ei teki räbu. Parameetrite Hea. Ilma räbu ja oksiidilisanditeta valel valikul võib tekkida siledapinnaline keevisõmblus pritsmeid.
Protsent vastus vastus 100.0% a. Esmalt töödeldakse detail mõõtu, lihvitakse ja seejärel karastatakse. Viimase operatsioonina nitriiditakse ja noolutatakse ühel temperatuuril 0.0% b Esmalt töödeldakse detail mõõtu, lihvitakse ja . seejärel nitriiditakse. Pärast nitriitimist tehakse termotöötlus 0.0% c. Nitriiditavatel terastel on pinnakiht tootja poolt tagatud, mistõttu töödeldakse detail mõõtu ja seejärel tehakse termotöötlus 0.0% d Esmalt karastatakse, seejärel nitriiditakse ja . noolutatakse ning siis traaterosioonmeetodiga töödeldakse välja detail Score:0 / 15
Rattarumm, veotelje korpus, käigukasti korpus Pesagrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Pesagrafiitmalmi tugevusomadused on võrreldavad keragrafiitmalmi omadustega. Nii Pesagrafiitmalmil kui ka keragrafiitmalmil on teatav sitkus (vastupanu löökkoormustele). Saamis viis: Fe3C3Fey(C) + C (grafiit) Kasutusala: Automootori nukkvõlli nukid Järeldus: Terased ja malmid erinevad üksteisest süsiniku sisalduse poolest. Terastel jääb süsiniku sisaldus alla 2.14% ja malmidel üle 2.14%. Teraste puhul on asi lihtne. Kui on soov saada natuke teise struktuuriga terast tuleb lihtsalt süsinikusisaldust suurendada. Aga malmidega nii lihtne ei ole. Kui on soovi saada kera- või pesagrafiirmalmi siis tuleb selleks läbi viia eraldi protsess, mis võib muuta soovitud materjali saamise keerulisemaks ja kallimaks.
Kokkuvõte/järeldused: ( Karastamisel: 1. Vees tekib martensiit. 2. Õhus austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud. 3. Õlis austeniit laguneb ja tekivad erinevad feriidi ja tsementiidisegud. Noolutamisel: 1. 210 C võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terase detaili kõvadus tänu jääk austeniidi muutumisel martensiidiks. Keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. 2. 360 C noolutustemperatuuri tõusuga eraldub martensiidist järjest rohkem süsinikku ning umbes 400 C juures on praktiliselt kogu süsinik martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga
[5] 7 RAUASULAMID 1.3 Teras Teras on laevaehituses enim kasutatav materjal, väga hea tugevuse ja kõvadusega ja on suhteliselt odav, samuti piisava kroomiga on ta ka korrosioonikindel. 1.3.1 Laevaehitusteras-ABS terased ABS terased on laialt levinud laevaehituses, kasutatakse konstruktsiooni ehituseks, samuti on laevakere plaadid ABS terasest. ABS terastel tuleb eri kvaliteediga, A, B, D, E, DS ja CS. Voolepiir kõikidel ABS terastel on kinnitatud voolepiir 235Mpa, välja arvatud A-klassi omal on 235Mpa ja külmalt on 205Mpa. Tõmbetugevus ABS terasel on 400-490 Mpa, välja arvatud A klassi teras millel on 400-550 Mpa ja külmalt on tõmbetugevus 380-450 Mpa. Erinevatel klassidel on kergelt erinev keemiline koostis ja erinev tõmbetugevus. Laevaehitus ABS terased tulevad kuues eri klassis ja kahe erineva tugevusega AH32, DH32, EH32,
vesi on kõige parem keskkond materjali karastamiseks. Graafikult võib välja lugeda, et mida suurem on süsinikusisaldus, seda suurem on HRC. Kuigi C0,007 puhul on HRC ka väga kõrge. Mida suurema temperatuuri juures noolutamine toimub, seda väiksemaks jääb materjali kõvadus. Seega, mida kõvemat terast soovitakse, seda madalama temperatuuri juures tasub seda teha. Tekkivate struktuuride kirjeldused Noolutamisel: 1. 250°C keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. 2. 400°C praktiliselt kogu süsinik on martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutustroostiidiks. 3. 550°C tsementiiditerad hakkavad koaguleeruma
Halva keevitatavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole võimalik. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis-õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosforisisaldusega terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevituspinged. Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli
f. Ferriitperliitne keragrafiitmalm g. Perliitne hallmalm Score: 5/5 Küsimus 15 (5 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Malmid on paremate tugevusomadustega kui terased b. Malmide tugevusomadused on madalamad kui terastel c. Malmid on hästi survetöödeldavad d. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks e. Malme ei saa survetöödelda f. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad g. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi Score: 5/5
relatiivselt konstantseks , mitte nagu paljudel teistel keevitustehnoloogiatel. See annab TIG tehnoloogiale eelise keevise kvaliteedi suhtes. Kaarleek tekitatakse detaili ja volframelektroodi vahele. Polaarsus: päripolaarsus ja kasutatakse alalisvoolu. Materjal ja keevitatavus: Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10…48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega
2) vastupanu korrosioonile, 3) suureneb elektritakistus ja 4) muutuvad ferromagnetiliste materjalide magnetomadused Koormise edasisel kasvamisel järgneb plastsele deformatsioonile materjali purunemine, mis toimub kahes järgus: tekib pragu, mis areneb läbi detaili. Purunemine Olenevalt materjali omadusest esineb kahte liiki purunemist: 1) habras purunemine - puudub eelnev teimiku märgatav deformatsioon malmidel; 2) sitke purunemine teimikul eelneb märgatav plastne deformatsioon terastel. Hapral purunemisel areneb pragu kiiresti, sitkel purunemisel aeglaselt. Seetõttu on habras purunemine ohtlikum. Välisjõu suund tekitab metallis, kas surve -, tõmbe -, väände -, lõike - ja painde deformatsiooni. Ekspluatatsioonis võib materjalis ühel samal ajal tekkida üks või mitu erisuunalist deformatsiooni. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall-materjalid. Tõmbeteim) ja GOST 1497-84
teguritest. Kahanemine on metalli omadus tahkumisel mahuliselt kokku tõmbuda. Kahanemine sõltub samuti sulami keemilisest koostisest, valu temperatuurist ja viisist, jahtumiskiirusest ja valandi kujust. Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise koostise ebaühtlust. Head valumetallid on malm, pronks, tina. Näiteks malmil on hea vedelvoolavus (täidab hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon puudub. Seevastu on terastel tunduvalt halvem vedelvoolavus, suurem kahanemisprotsent (2..2,5%) ning likvatsiooni kalduvus. Üldse ei saa valada vaske, paljusid messingeid, duralumiiniumi jt. Sepistatavus. Sepistatavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Jämendusproov külmas olekus iseloomustab metalli deformeeritavust etteantud kuju ja mõõtmeteni survejõudude toimel
Punktkontaktkeevituse tehnoloogia Punktkontaktkeevitusel (21) saadakse liide keevitusmasina elektroodide vahele paigutatud ülekattes olevate detailide lokaalse kuumutamise teel neid läbiva elektrivooluga trafost. Metalli keevitatavus Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega
nende tugevust ja kõvadust. Deformeeritavatel vanandamise teel tugevdatud alumiiniumisulamitel on väikese tiheduse juures küllaltki suur tugevus, mistõttu sellised sulamid on masina- ja aparaadiehituses teraste järel üks põhilisemaid konstruktsioonimaterjale. Tugevuse tõstmise eesmärgil sulameid karastatakse ja seejärel vanandatakse kas loomulikult (s.o. toatemperatuuril) või kunstlikult (s.o. kõrgendatud temperatuuril). Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega nagu terastel, vaid vanandamisega. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad). Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al-Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si- sulamid. Deformeeritavatest, mittevanandatavatest sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid sisaldavad 1..
leegisummutitena gaasileegi leviku takistamiseks; ,,higistavate" materjalidena pindade jahutamiseks; sooja- ja müraekraanidena; aerorennidena pulbriliste materjalide transpordiks; katalüsaatoritena jne. METALLIDE TEHNOLOOGIA: 1. Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine- plastsus väheneb. Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2. Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5. Õmbluseta torud- õõnevaltsimine, torurullimine, ülerullimine. Sordimetall- metall läbib pigistus-, eel- ja lõppkaliibreid. 6. Suur täpsus ja pinnasiledus?? 7
martensiidist ja väga väikeste karbiidiosakeste teke. Niisugust martensiiti nimetatakse noolutusmartensiidiks ja tema kõvadus üldiselt säilib, vähenevad ja ühtlustuvad karastamisel tekkinud sisepinged ja kasvab sitkus; 3) noolutustemperatuuril 200…300 oC võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terasest detaili kõvadus tänu jääkausteniidi muutumisele martensiidiks .On selge, et keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke; 4) noolutustemperatuuri tõusuga eraldub martensiidist järjest rohkem süsinikku ning umbes 400 oC juures on praktiliselt kogu 1 süsinik martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest.
valukahanemisega, samuti kalduvusega gaasitühikute tekkimiseks. Vedelvoolavus on sulami omadus vedelas olekus täita valuvorm. See omadus on eriti oluline Martin Raba õhukeseseinaliste valandite tootmisel. Rauasulamitest on parim vedelvoolavus malmidel. Valukahanemine on valusulamite omadus vedelast olekust tardudes ja ümbritseva keskkonna temperatuurini jahtudes mahult väheneda. Kahanemist mõjustab põhiliselt sulami keemiline koostis. Joonkahanemine on hallmalmil 0,9...1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5...1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde. Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga
võimalik. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosforisisaldusega terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel tekkivad keevituspinged
pronksid Puhas Ni on plastne ja hästi töödeldav ning korrosioonikindel metall. Ni peamiseks kasutusalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikalis- keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Niklisulamid:Ni ja Cu sulamid;Ni ja Cr sulamid. Ti on üks levinuimaid elemente looduses. Kasutust leiavad Ti-sulamid, mis on legeeritud Al, Cr, V, Moja Mn-ga. Titaani omadsed:Halvem lõiketöödeldavuskui terastel, plastsed ja kergesti deformeeritavad külmalt. Kasutusalad:lennukitööstuses,laevaehituses,toiduaine-ja keemiatööstuses, meditsiinis jne. Mg Magneesiumit iseloomustab: 4 Väike tihedus Madal Ts Suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil Õhus kuumutamisel süttib kergesti Kastusalad:pürotehnikas ja keemiatööstuses. Mg-sulamite liigitus:
valusulamid Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse alumiiniumisulamid termotöödeldavad (karastatavad ja vanandatavad) mittetöödeldavad Enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid on ka termotöödeldavad, millega saab suurendada nende sulamite tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega , nagu terastel, vaid vanandamisega. 7.1. Duralumiinium Duralumiinium (ladina keelest durus - kõva ; teistel andmetel esimese tootmiskoha järgi Saksamaal asuva Düreni linna järgi) on kõige tähtsam ja tuntum alumiiniumisulam. Tema valmistamise menetluse leiutas 1906. aastal saksa insener Alfred Wilm. Duralumiinium on deformeeritav ja termiliselt töödeldav. Ta on tugev, kerge, korrosioonikindel ja terasele lähedaste omadustega
39) Likvatsioon kujutab endast: Keemilise koostise ebaühtlust. 40) Eutektikum kujutab endast: mehaanilist segu. Metallide survetöötlus. 1) Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks: valtsimine. 2) Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbesuunaga nurga all: 90 3) Polükristalli suurte plastsete külmdeformatsioonide puhul tekkiv struktuur on: kiuline. 4) Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb matalli: plastsus. 5) Suurim plastsus on terastel struktuuriga: ferrit 6) Süsinikteraste plastse deformeerimise temperatuurivahemik asub: solidus- ja likviidsusjoone vahel. 7) Metalli suurima plastsuse tagab pingeolek: igakülgne surve 8) Suurim plastsus ilmneb metallil: sepistamisel. 9) Igakülgse tõmbedeformatsiooni olek tekib:ei tekigi. 10) Kuumutamine üle rekristalliseerumistempi peale kriitiliste deformatsiooni astmetega külmdeformeerimist: viib plastsuse paranemisele 11) Peadeformatsioonide summa on võrdne:nulliga
Al-sulamite termotöötlemisel rakendadakse: 1) karastamist- plastsuse suurendamine 2) vanandamist- tugevdamine 3) lõõmutamist- struktuuri ühtlustamine ja kalestumise kõrvaldamine Enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid on termotöödeldavad, misläbi saab suurendada nende tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega, nagu terastel, vaid vanandamisega. 3. Cu ja tema sulamid: pronksid, messing, vaseniklisulamid. Cu tugevnemine külmdeformeerimisel. Vaske legeeritakse väga mitmesuguste elementidega. Saadakse palju kasulikke sulameid, millest peamised on: - Cu-Zn-sulamid ehk messingid (valgevased) - Cu-Sn-, Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid -Cu-Ni-sulamid 4. Ni ja tema sulamid (ei pea teadma sulamite nimetusi, küll aga põhilisi Ni-sulamite legeerivaid elemente). Supersulamid.
Kokillvalu kasutatakse piiratud massiga (kuni mõnisada kg) valandite tootmisel suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallisulamitest: Al-, Mg-, Cu-sulamid, malm. 17. Survetöötlemine Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Külmsurvetöötluseks nimetatakse survetöötlust temperatuuridel allpool metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri. Terastel on see temperatuur 500…600 °C. Külmsurvetöötlusega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu deformatsiooniaste on piiratud. 13 Kuumsurvetöödeldakse temperatuuridel, mis on üle metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri. Kuna rekristalliseerumisega kaasneb metalli plastsete omaduste taastumine, siis
Co takistab kõrgetel töötemperatuuridel noolutamisel karbiidide eraldumist martensiidist. Koobaltit sisaldavad kiirlõiketerasest tööriistad püsivad eriti teravad. Vask -Cu- sisalduse kasvuga kaasneb terase mehaaniliste omaduste tõus. Väikese C-sisaldusega (alla 0,1%) terastes Cu- sisaldusel 1,0...1,5%. Kõrge on ka vaskteraste voolavuspiir (üle 0,9 tugevuspiiri). Parandab oluliselt teraste korrosioonikindlust niiskes õhus. Neil terastel on ka madal külmhapruslävi (alla -40 kraadi Celsiust (C°)). Plii - ei lahustu terases ei vedelas ega tahkes olekus, vaid esineb seal väga väikeste osakestena soodustades seega terase lõiketöötlemisel murduva laastu teket ja määrivat toimet. Sellest tulenevalt lisatakse automaaditerastesse lõiketöödeldavuse parandamiseks väävli ja fosfori kõrval pliid (0,1...0,2%). Boor -tõstab terase läbikarastuvust. Boori positiivne mõju ilmneb sisaldusel 0,0001...00004%. Lisaks
lagunemist (ferriidi ja tsementiidi) teket Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa (vt. joonis 3). Joonis 12. Teraste karastustemperatuur (allikas: Hendre, E. jt. Materjalitehnika) Selle järgi valitakse väikese süsiniku sisaldusega (0,3...0,8% C) teraste karastustemperatuur 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 ehk tehakse täiskarastus, suurema süsinikusisaldusega (> 0,8%) terastel 30...50 oC üle Ac1 ehk tehakse poolkarastus. Karastades viimaseid üle faasipiiri Acm (s.o. täiskarastus), võib kõvadus hoopis väheneda ja on jämedateralise struktuuri tekke oht. See teeb karastatud terase hapraks. Terased süsinikusisaldusega < 0,3% praktiliselt ei karastu. Karastunud piirkonna sügavust iseloomustab terase läbikarastuvus. See võib olla täielik või pindmine. Läbikarastuvus sõltub: · jahutuskeskkonnast · detaili mõõtmetest
Valusulamid (cast alloys) Seeria 10000 – puhas Al (min 99,0%) 20000 – Al-Cu-sulamid (näit. EN AC-44000) 40000-48000 – Al-Si-sulamid 50000 – Al-Mg-sulamid 70000 – Al-Zn-sulamid. Al-sulamite termotöötlus: Enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid on termotöödeldavad, misläbi saab suurendada nende tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega, nagu terastel, vaid vanandamisega. lõõmutamine - struktuuri ühtlustamine ja kalestumise kõrvaldamine. Rakendatakse homogeniseerivat ja rekristalliseerivat lõõmutamist. Valandite homogeniseerivat lõõmutamist kasutatakse metallikristallide koostise ebaühtluse kõrvaldamiseks. Lõõmutatakse temperatuuril 450...520 °C kestusega 4...40 h, jahutatakse õhu käes või koos ahjuga. Rekrisalliseeriv lõõmutamine viiakse läbi temperatuuridel 350...500 °C kestusega 0,5..
Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel. Teraste puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsinikusisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt plastsed. Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähendavad plastsust. -2- Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plastsus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahemikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski väheneb. Deformeerimiskiiruse all mõistetakse survetöötlusmasina (vasar, press) tööorgani liikumiskiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plastsus (deformeeritavus) väheneb. Mõnede metallisulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskiirustel (näiteks plahvatusega stantsimine) aga hoopiski suureneda. 1.1.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid
Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Metallide termiline töötlemine Lõõmutamine - nim niisugust termilist töötlust kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest teatud temperatuurini. Hoitakse sellel temperatuuril kuni materjal on kogu ristlõike ulatuses kuumenenud ja jahutatakse seejärel koos ahjuga maha. Madalalt legeeritud terastel jahtumiskiirus 30...50C/h. See aitab parandada materjali lõike töödeldavust, ühtlustada struktuuri, vähendada sisepingeid ja valmistada materjal ette järgmisteks termilisteks töötlusteks. Normaliseerimine - kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Jahutamine toimub kiiremini seisvas õhus. Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel. Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele.
Alumiiniumi sulameid kasutatakse palju konstruktsioonides. Enamik deformeeritavaid alumiiniumsulameid on ka termotöödeldavad, millega saab suurendada nende sulamite tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas 8 loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega, nagu terastel, vaid vanandamisega. [10] Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmisprotsessist ning töötlemiskuumusest. Teadmatusest valesti disainitud konstruktsioonid on loonud alumiiniumile halva maine. [10] Põhiline alumiiniumisulami puudus on tugevuse väsimine. Seetõttu määratakse alumiiniumkonstruktsioonidele eluiga, erinevalt näiteks terasest, mis võib olla igavene. [10]
Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. 2.3 Metallide termiline töötlemine Lõõmutamine. Lõõmutamiseks nim niisugust termilist töötlust kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest teatud temperatuurini. Hoitakse sellel temperatuuril kuni materjal on kogu ristlõike ulatuses kuumenenud ja jahutatakse seejärel koos ahjuga maha. Madalalt legeeritud terastel jahtumiskiirus 30...50C/h. See aitab parandada materjali lõike töödeldavust, ühtlustada struktuuri, vähendada sisepingeid ja valmistada materjal ette järgmisteks termilisteks töötlusteks. Normaliseerimine . Normaliseerimisel kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Jahutamine toimub kiiremini seisvas õhus. Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel. Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine.
E. Raua ajalooline nimetus Score: 2/2 44. Valgemalmis esinevad järgmised faasid: Student Response A. Tsementiit B. Ferriit C. Perliit D. Ledeburiit E. Grafiit Score: 2/2 45. Millised väited on õiged? Student Response A. Malmid on reeglina paremate tugevusomadustega kui terased B. Malmide tugevusomadused on reeglina madalamad kui terastel C. Malmid on hästi survetöödeldavad D. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks E. Malme ei saa survetöödelda F. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad suure tsementiidi hulga tõttu G. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi Score: 1,8/2 46. Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm? Student Response A. Keraja B
44. Valgemalmis esinevad järgmised faasid: Student Response A. Tsementiit B. Ferriit C. Perliit D. Ledeburiit E. Grafiit Score: 2/2 45. Millised väited on õiged? Student Response A. Malmid on reeglina paremate tugevusomadustega kui terased B. Malmide tugevusomadused on reeglina madalamad kui terastel C. Malmid on hästi survetöödeldavad D. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks E. Malme ei saa survetöödelda F. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad suure tsementiidi hulga tõttu G. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi Score: 2/2 46. Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutad
täita valuvorm. Valukahanemine on valusulamite omadus jahutamine. Malmvalandid jahutatakse vedelast olekust tardudes ja ümbritseva keskkonna temperatuurini 400...500 °C, tugevamad terasvalandid temperatuurini jahtudes mahult väheneda. Kahanemist temperatuurini 500...700 °C. mõjustab põhiliselt sulami keemiline koostis. Joonkahanemine Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite on hallmalmil 0,9...1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5... järeltöötlemine valukanalite ja pinnadefektide eemaldamine, 1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, juga- või trummelpuhastus. samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse
keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel: a) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur (terastel kuni 1800 ºC), b) väikesemahuline sula keevisvann, mis ümbritsetud külma metalliga, c) sula keevisvanni lühike kestus, terastel 4...40 s, d) sulanud elektroodivarda metalli siirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. - Sulametalli vanni kõrge temperatuuri tõttu aktiveeruvad paljud füüsikalis- keemilised protsessid tavametallurgiaga võrreldes, nagu gaaside ja metalli vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi.
Malmid on paremate tugevusomadustega kui terased Student Response Feedback D. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks E. Malme ei saa survetöödelda F. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad G. Malmide tugevusomadused on madalamad kui terastel Score: 2/2 46. Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm? Student Response Feedback A. Keraja B. Pesaja C. Libleja Score: 2/2 47. Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus?
kasvades suurendab ka terase rabedust. Kui süsiniku sisaldus terases on üle 0,25% siis võivad keevitustsoonis tekkida praod. Terase kõvaduse ja tugevuse suurendamiseks lisatakse terasesse mangaani, mis on samuti üks terase põhikomponente (tavaterastes kuni 1,65%) Mangaan sulab 1260°C juures ja lisatakse üleliigse hapniku (desoksüdeerija) eemaldamiseks terasest, suurendab läbikarastavust, parandab keevitatavust. Legeeritud terastel arvestatakse legeerivate ainete mõju keevisõmbluse kvaliteedile nn süsinikuekvivalendi abil: CEV = C + Mn6 +(Cr + Mo + V)5 + (Ni + Cu)15 . CEV peaks olema alla 0,41. Kui CEV arv on 0,41 0,45, tuleks hea kvaliteedi saamiseks kasutada aluselise kattega elektroode. Keevisliidete tüübid Põkkliide Joonis 5. Põkkliide "I" piluga [2:19] "I" pilu (vt joonis 5) kasutatakse põkkliidete puhul kuni 3 - 4mm paksusega materjalide
Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod. Ehituses kasutatav teras sisaldab süsinikku umbes 0,6%. 20 Otstarbe ja garanteeritavate omaduste järgi jagatakse terased A, B ja C gruppi. A- grupi terastel on garanteeritud ettenähtud mehaanilised omadused kuid ei kontrollita keemilist koostist. B- grupi terastel on kontrollitud keemiline koostis ja kontrollimata mehaanilisedomadused. C- grupi terastel on kontrollitud mõlemad. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Legeeritud terased omakorda jagunevad legeerivate komponentide sisalduse järgi:
juurde tugevust kuid koguse kasvades suurendab ka terase rabedust. Kui süsiniku sisaldus terases on üle 0,25% siis võivad keevitustsoonis tekkida praod. Terase kõvaduse ja tugevuse suurendamiseks lisatakse terasesse mangaani, mis on samuti üks terase põhikomponente (tavaterastes kuni 1,65%) Mangaan sulab 1260°C juures ja lisatakse üleliigse hapniku (desoksüdeerija) eemaldamiseks terasest, suurendab läbikarastavust, parandab keevitatavust. Legeeritud terastel arvestatakse legeerivate ainete mõju keevisõmbluse kvaliteedile nn süsinikuekvivalendi abil: CEV = C + Mn6 +(Cr + Mo + V)5 + (Ni + Cu)15 . CEV peaks olema alla 0,41. Kui CEV arv on 0,41 0,45, tuleks hea kvaliteedi saamiseks kasutada aluselise kattega elektroode. Keevitusasendite tüübid ja markeering Keevisõmblust võib ruumilises mõttes teostada erinevates asendites. Eurostandardi (EN) järgi tähistatakse keevitusasendeid tähekombinatsiooniga, USA standardi järgi
annab terasele juurde tugevust kuid koguse kasvades suurendab ka terase rabedust. Kui süsiniku sisaldus terases on üle 0,25% siis võivad keevitustsoonis tekkida praod. Terase kõvaduse ja tugevuse suurendamiseks lisatakse terasesse mangaani, mis on samuti üks terase põhikomponente (tavaterastes kuni 1,65%) Mangaan sulab 1260°C juures ja lisatakse üleliigse hapniku (desoksüdeerija) eemaldamiseks terasest, suurendab läbikarastavust, parandab keevitatavust. Legeeritud terastel arvestatakse legeerivate ainete mõju keevisõmbluse kvaliteedile nn süsinikuekvivalendi abil: CEV = C + Mn6 +(Cr + Mo + V)5 + (Ni + Cu)15 . CEV peaks olema alla 0,41. Kui CEV arv on 0,41 – 0,45, tuleks hea kvaliteedi saamiseks kasutada aluselise kattega elektroode. Keevitusasendite tüübid ja markeering: Keevisõmblust võib ruumilises mõttes teostada erinevates asendites. Eurostandardi (EN) järgi tähistatakse keevitusasendeid
C. Perliit D. Ledeburiit E. Grafiit Score: 2/2 45. Millised väited on õiged? Student Response Value Correct Answer A. Malmid on reeglina paremate tugevusomadustega kui terased B. Malmide tugevusomadused on reeglina 25% madalamad kui terastel C. Malmid on hästi survetöödeldavad D. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate 25% toodete/detailide saamiseks E. Malme ei saa survetöödelda 25% F. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad suure tsementiidi hulga tõttu G. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu 25% löökkoormusi Score: 2/2 46.
Kasutatakse: madala sulamistemperatuuriga muud tegurid. metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). Liigitus: 5) Survevalu 1. Külmsurvetöötlus - survetöötlus Survevalu on valumeetod valandi tootmiseks temperatuuridel, allpool metallisulami korduvkasutusega valuvormis. rekristalliseerumist. Survevalu valandite tootmine pressvormides Terastel on see temperatuur 500...600 °C. vormiõõne surve all täitmisega. Survevalus Sellega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu kasutatakse survevalumasinaid. deformatsiooniaste on piiratud. Tööprintsiip: 2. Kuumsurvetöötlus- töödeldakse Sulametall doseeritakse survekambrisse, kust temperatuuridel, mis on üle metallisulami sulametall surutakse kolviga pressvormi õõnde
tugevust ja kõvadust. Deformeeritavatel vanandamise teel tugevdatud alumiiniumisulamitel on väikese tiheduse juures küllaltki suur tugevus, mistõttu sellised sulamid on masina- ja aparaadiehituses teraste järel üks põhilisemaid konstruktsioonimaterjale. Tugevuse tõstmise eesmärgil sulameid karastatakse ja seejärel vanandatakse kas loomulikult (s.o. toatemperatuuril) või kunstlikult (s.o. kõrgendatud temperatuuril). Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega nagu terastel, vaid vanandamisega. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad). Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al- Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si-sulamid. Deformeeritavatest, mittevanandatavatest sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid sisaldavad 1..
puhtal rahual on A kuskil 30-40%, siis terases 1,5% süsnikusisaldusega, siis A on ainult paar %. Samamoodi katkeahenemine. SITKUSNÄITAJAD Käituvad samamoodi. Puhtal raual 60-70-100 J; aga kui võtta suure süsinikusisaldusega terase, siis see purustustöö on väike. KU purustustöö määratuna u-kujulise sisselõikega katsekehaga KV purustustöö määratuna v-kujulise sisselõikega katsekehaga Teraste markeerimise üks põhimõte on ka purustustöö järgi. Normaalseks loetakse terastel 27J toatemperatuuril vähemalt purustustöö. Lisandid terastes C kõrval on ka teisi lisandeid terastes. Lisandid võime jagada kahte suurde gruppi: TAVALISANDID, mis on kõikides terastes juba nende saamisest peale. Terase valmistusprotsess on rauasulatus, raua taandamine, hapniku eemaldamine. Neid taandatakse põhiliselt kahe elemendiga: räni ja mangaan. Need kuuluvad gruppi, mida nimetatakse kasulikeks lisanditeks, kuna tõstavad terase tugevusomadusi, alandades plastsusnäitajaid.
muudab valandite, sepiste ja keevitusõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Normaliseerimine on lõõmutamisega võrreldes odavam termotöötluse moodus, sest ahju kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks antud temperatuuril, jahutamine toimub õhus. Kuna lõõmutatud ja normaliseeritud madalsüsinik- ja madallegeerteraste omadustel pole erilist vahet, seetõttu eelistatakse normaliseerimist. Kesksüsinik terastel (0.3-0.5% c) on see erinevus suurem, seetõttu alati ei saa asendada normaliseerimisega. Küll aga võidakse asendada parendamise korral normaliseerimisega. Võrreldes lõõmutatud olekuga annab normaliseerimine terasele suurema tugevuse, kuid võrreldes parendatud olekuga on normaliseeritud teras mõnevõrra väiksema plastsuse ja sitkusega. Mittevastutusrikaste keskkoormatud detailide korral tavaliselt normaliseeritakse, vastutusrikaste raskkoormatud
Hammaste tööpindade sööbimine (joon. 281d) seisneb kokkupuutuvate pindade molekulaarses haakumises (nn. külmkeevituses) ning sellele järgnevas materjaliosakeste nõrgemast pinnast väljarebimises. Esineb sagedasti termotöötluseta hammasrataste korral. Lisaks vaadeldud levinuimale hammasülekannete tõrkeile tuleb ette muidki (näit. hambaotste vigastamine löökide tõttu nende telgsuunalisel lülitamisel käigukastides ning hambamateriali plastne voolamine karastamata terastel, mida põhjustab väga suur surve aeglastes raskelt koormatud ülekannetes). Hammasülekande hooldus. Tiguülekanne ja selle iseloomustu. Tiguülekandeid kasutatakse laialdaselt pöörlemise ülekandmiseks kiivasate telgede vahel. Ülekanne koosneb 2-st lülist: teost ja tigurattast. Telgedevaheline nurk võib olla suvaline, aga tavaliselt on 90o. Ülekandearv on tavaliselt suur (8-80, kinemaatilistes ülekannetes aga kuni 1500) Energiakadu on suurem kui hammasülekandel
terased on halvad elektri ja soojusjuhid, mistõttu nad kalduvad tugevalt kõmmelduma ja alluvad kristallidevahelisele korrosioonile.. Seetõttu on oluline väga täpselt jälgida keevitusreziimi. Keevitatakse alalisvooluga vastupolaarselt. Torustike, turbiinide, kõrgrõhukatelde, keemiaaparaatide jm. seadmete osade valmistamiseks kasutatakse tagikindlaid teraseid. Need on korrosioonikindlad ja taluvad kõrgel temperatuuril pikaajalist koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi
terased on halvad elektri ja soojusjuhid, mistõttu nad kalduvad tugevalt kõmmelduma ja alluvad kristallidevahelisele korrosioonile.. Seetõttu on oluline väga täpselt jälgida keevitusreziimi. Keevitatakse alalisvooluga vastupolaarselt. Torustike, turbiinide, kõrgrõhukatelde, keemiaaparaatide jm. seadmete osade valmistamiseks kasutatakse tagikindlaid teraseid. Need on korrosioonikindlad ja taluvad kõrgel temperatuuril pikaajalist koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi
tootmistehnoloogia. Kasutatakse spetsiaalsete elektrijuhtmete tootmiseks. Räni, magneesiumi, vaske ja tsinki sisaldavad ka asünkroonmootorite rootorite valamiseks kasutatavad sulamid. Raud (Fe) elektritehniline raud ja raud-süsinik sulamid – terased leiavad oma suhteliselt suure eritakistuse ja (vahelduvvoolu korral) ka induktiivtakistuse tõttu juhtmematerjalina vähe kasutamist. Kuid oma suure tugevuse tõttu (terastel tõmbetugevus kuni 1500 N/mm2) rakendatakse terast tugevdusena alumiinium traadist kaablite südamikus, saades nõnda terasalumiiniumjuhtme. Elektriraudteel, metroos ja trammiliinidel on terasrööpad ühtlasi ka voolujuhid. Elektritehniline raud ja terased leiavad laialdase kasutuse magnetiliste materjalidena, ning legeeritud terased suure eritakistusega juhtmematerjalina. Rauda kasutatakse ka elektroodimaterjalina keemilistes vooluallikates (raudnikkelakud).
Löögisitkus on materjali vastupanuvõime prao tekkele ja arengule dünaamilisel koormamisel. Charpy löökpaindeteim - määratakse teimiku purustustöö KU või KV J vastavalt U-soonega või V-soonega teimiku puhul. Materjali hapruse suurenemist (löögisitkuse vähenemist) madalatel temperatuuridel nim. külmahapruseks. Habras purunemine jätab jämedateralise läikiva pinna, sitke purunemine aga kiulise mati purunemispinna. Terastel on külmahapruslävi (TKHL) vahemikus + 50...-150 °C. T50 - temperatuur, mille puhul purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda. T90 - temperatuur, mille puhul vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga. Kõvadusnäitajad Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid:
valtsimisele). Valatav teras jaguneb keevteraseks ja rahulikuks teraseks. Keevterase puhul vormis olevast metallist süsinik veel eraldub (teras "keeb") ja keevterasesse jääb gaasimulle sisse. Rahuliku terase puhul on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud. Toodetakse veel vahepealset-poolrahulikku terast.Otstarbe ja garanteeritavate omaduste järgi jagatakse terased A, B ja C gruppi (Vene terased-, ja ).A-grupi terastel on garanteeritud ettenähtud mehaanilised omadused, kuid ei kontrollita keemilist koostist. B-grupi terastel on kontrollitud keemiline koostis ja kontrollimata mehaanilised omadused. C-grupi terastel on kontrollitud mõlemad. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, misparandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad lisandid on: ·Nikkelsuurendab terase tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile, samuti soodustab terase
annaabi.ee 
