mustad metallid ja värvilised metallid. Mustad metallid: sinna hulka kuuluvad teras ja malm. Need koosnevad raua ja süsiniku segust. Värvilised metallid: Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega. Samuti kasutatakse auto ehituses ka plast materjale. Plastid jagunevad, lähtuvalt oma molekulaarstruktuurist ja molekulide vaheliste ristsidemete hulgast kolme põhirühma: elastomeerid, termokõvenevad plastid ja termoplastid. Elastomeerid: Elastomeer on väga kulumiskindel, elastne ning tugev polüuretaanmaterjal, mille omadusi on võimalik rakendada peaaegu igas elu valdkonnas. Termokõvenevad plastid: Tuntud kui termoreaktiivid. Termokõvenevate plastide valmistamisel toimub materjali kõvenemine kas keemilise reaktsiooni või temperatuuri mõjul, seetõttu saab sellist materjali vormida vaid üks kord. Termoplastid: On plastid, milles puuduvad molekulidevahelised
2. gaasilises 100% olekus 3. vedelas, 0% tahkes ja gaasilises olekus Score: 10/10 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Correct Student Response Value Feedback Answer 1. tarbeplastid ja 0% konstruktsioonplastid 2. termoplastid, 0% termoreaktiivid ja elastomeerid 3. elastomeerid ja 0% termoreaktiivid 4. termoplastid ja 100% termoreaktiivid Score: 0/10 5. Mida näitab termoreaktiivsus? Student Correct Value Feedback Response Answer 1. pehmenemist 0% ja veeldumist temperatuuri mõjul 2. tahke 100% polümeeri vastupanu temperatuurile
Polmeerid jaotatakse struktuuri alusel - termoplastsed - termoreaktiivsed elastomeerid #- polmeetide valmistamise kigus liidetakse monomeetri ketiks vi vrguks st. polmeriseeritakse Misted - Polmeer- hetaolistest llidest (monomeeridest) koosnev suure molekulmassiga aine - Plastmass- koosneb polmeerist ja erinevatest side- ja abiainetest. Head kljed Odavad CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLMERISATSIOON. Termoplastsed polmeerid : - molekulide ahelad on vga pikad ja psivad koos fsikaliste judude mjul. - temperatuuri mjul vivad ahelad ksteise suhtes liikuda
sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist) Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist Peaahela kuju järgi: Lineaarne Hargnenud Ristsillatud Takerdunud Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest
1. gaasilises olekus 100% 2. vedelas, tahkes ja gaasilises olekus 0% 3. vedelas olekus 0% 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Student Response Value Correct Answer 1. termoplastid ja termoreaktiivid 100% 2. elastomeerid ja termoreaktiivid 0% http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 2 3 3. tarbeplastid ja konstruktsioonplastid 0% 4. termoplastid, termoreaktiivid ja elastomeerid 0% 5. Kas polümeerid on absoluutselt kristallilised nagu metallid?
Seda kasutatakse isolatsioonimaterjalina, kuid sellest tehakse ka torusid ja kunstkiudu. Sellest on tehtud ka põrandakate PVC ja aknaprofiilid. Polüstüreen (PS) on üks levinuimaid polümeere tarbeesemete seas. Sellest valmistatakse kohviku kandikud, plastmassist söögiriistad, kammid, karbid ja mänguasjad. Plaste kasutatakse laialt ka meditsiiniseadmete valmistamisel. Termoreaktiividest on tehtud elektrilised isolaatorid, pistikupesad, käepidemed, piljardipallid jne. Elastomeerid on sarnaselt termosettidega ristsillatud materjalid, aga hõredalt seotud võrgustikstruktuuriga. Toatemperatuuril need materjalid on elastsed kuna väliste jõudude toimel võivad makromolekulid või nende osad üksteise suhtes liikuda, kuid ristsillad takistavad deformatsioonide teket. Sarnaselt termosettidega ei saa elastomeerid ristsildade tõttu sulada ega muutuda voolavaks. Elastomeeridest on meie ümber tehtud, näiteks rehvid, voolikud, jalatsite tallad, kummisaapad jne.
•esiosa ja tagaosa detailid(põrkeraud, iluvõre jms.); •paagid; •kaablikatted; •tihendusmassid jne. Ca 75% autoehituses kasutatavatest plastidest on: •polüuretaan (PUR); •polüamiid (PA); •polüvinüülkloriid (PVC); •akrüülobutadieenstürool (ABS). Sõltuvalt molekulide struktuurist ja plasti omadustest liigitatakse neid järgmiselt: •termoplastid; •termoreaktiivsed plastid; •elastomeerid; Termoplastide makromolekulid on hargnemata. Toatemperatuuril on termoplastid kõvad, kuid temperatuuri tõustes muutuvad esmalt pehmeks, siis taignataoliseks massiks, lõpuks vedelaks ning lagunevad. Termoreaktiised plastid koosnevad tugevalt hargnenud makromolekulidest. Nad on termoplastidest kõvemad ja hapramad, samuti püsivamad kõrgema temperatuuri suhtes Elastomeerid koosnevad nõrgalt hargnevatest makromolekulidest. Neid saab ilma kuumutamiseta
Plastifikaatori põhiomadused: Ei tohi lenduda Sarnane lahustuvusparameeter Ei tohi kristalluda ega migreeruda Eelkõige on kasutusel välised monomeersed plastifikaatorid ftaalhappe estrid (nt. Dioktüülftalaat) ja fosforhappe estrid (nt. Trikresüülfosfaat). Kasutatakse ka rasvhapete estreid, kloreeritud parafiine, kummides pehmenditena mineraalõlisisd. Vähem kasutatakse polümeerseid plastifikaatoreid PEG, alifaatsed polüestrid, elastomeerid. Sisemise plastifitseerimise meetodiks on kopolümerisatsioon (nt. Vinüülatsetaadiga etüleeni kopolümeer, akrülaatide kopolümeerid). Plastifikaatorid on plastitööstuses koguseliselt enamkasutatavad lisaained, seda peamiselt PVC puhul. Plastifikaatori ülesandeks on suurendada põhiolemuselt jäikade polümeermaterjalide plainduvust ja elastset deformeeritavust. Plastifikaatori tulemusena paraneb ka löögikindlus, töödeldavus ja alaneb klaasisiirdetemperatuur, s.t.
korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. Polümeerid: kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass 2000- 2 000 000). Makromolekulid on üles ehitatud madalmolekulaarsetest ainetest- monomeeridest. Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid. Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist). Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist. Liigitus peaahela kuju järgi: Lineaarne, Hargnenud, Ristsillatud, Takerdunud (ruumiline). Polümeeride omadused sõltuvad
epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. ESINDAJAD: Plastidid Termoplastid: · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) jt. Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: · mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, keemiline vastupidavus; · elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, dielektriline läbitavus;
mürataset soovitud tulemuseni. Kontroll müraallika juures Müra põhjustajaks on vibratsioon ning seda võib vähendada kahandades vibratsiooni suurust või vibreerivate elementide pindala. Vibratsiooni võib vähendada sobiva disainiga, hooldusega, määrimisega ning seadmete reguleerimisega. Vibreerivate osade isoleerimine teistest seadme osadest või struktuuridest kasutades elastseid materjale nagu kumm või elastomeerid vähendab suurust ja samuti vibreeriva pinna suurust Mida sain teada mürast. Seda, et inimesed ei ole eriti kursis sellega millised terviseprobleemid võib tekkida mürast. Kuna kuigi töökohtades kui on müra dB kõrged ei kasutata kõrvatroppe ega kõrvaklappe kuigi see on kohustuslik (paljude arvates on nendega ebamugav tööd teha Vali müra võib põhjustada hädasid mida me ei oska ette kujutadagi.
docstxt/122606055616522.txt
Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida on kujutatud joonisel? Valige üks või mitu: 1. polüetüleentereftalaadi taaskasutuskoodi 2. termoplasti taaskasutuskoodi 3. PET'i taaskasutuskoodi Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kummid ja elastomeerid on mõlemad elastsed polümeersed materjalid. Nende erinevus seisneb elastsuse määras. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 0.80/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Plastidele on järgnevast loetelust omane: Valige üks või mitu: 1. väike tihedus 2. hea kulumiskindlus 3. keemiline inertsus 4. madal töötemperatuur Tagasiside Õige
..10 Klaasplast (EP+klaas-kiud) 1900...2200 II 2100 - - Fenoplast (PF) 950 - - Aminoplast (UF, # 200 - - MF) 1275 35...55 5,2...7 1...1,5 1550 40...90 0,5 - II piki kiudu, - risti kiudu, # - orienteerimata kiuga ELASTOMEERID Kummi - Kummi on kõrgelastne materjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Omadused: · Suhteline (pöörduv) deformatsioon kuni 1000%, · tihedus 870-930 kg/m3, · hea elektriisolaator (eritakistus 1012 ... 1015 m). Saamine: Saadakse kautsuki vulkaniseerimisel (protsessi leiutas Charles Goodyear 1839), sõltuvalt lähtekautsuki omadustest saadakse mitmeid eriomadustega kummisorte.
- väike kuumuskindlus (mõned sulavad temp. 160 C) - 70 C hakkab oksüdeeruma - vastupidav kulumise ja korduva painutamise suhtes Wallace Hume Carothers - ülikooli õppejõud ja Du Ponti uurimislaboratooriumi juhataja - lõi nailoni - valiti Ameerika Teaduste Akadeemia liikmeks Silikoonid Silikoonid räniorgaanilised polümeerid, esineb side süsinik räni. - on viskoossed vedelikud, kautsukitaolised elastomeerid või kaasjad polümeerid. - suur keemiline püsivus - erakordsed mehhaanilised omadused - asendamatud sõja- ja kosmosetehnikas - silikoonkautsid on termiliselt väga püsivad, peavad vastu hapete, leeliste ja paljude lahustite toimele - hüdrofoobsed - kasutatakse kosmeetikas, olmekeemias, ehitustehnikas jm ORGAANILINE KEEMIATÖÖSTUS Orgaanilise keemiatööstuse kujunemine
............................................................................................................... 6 SISSEJUHATUS Paljud meid igapäevaselt ümbritsevad esemed on valmistatud polümeeridest ühenditest, kus suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad moodustavad suuri (pikki) ühikud makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid. Nimetus polümeer viitab sellele, et molekul koosneb paljudest lihtsatest korduvatest osadest, mida nimetataksegi korduvateks ühikuteks. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Oligomeer, vahel ka prepolümeer, on väikesest arvust korduvatest ühikutest koosnev polümerisatsioonireaktsiooni vaheühend (3).
rühmaga. Süttib kergesti. · Dietüüleeter kõige tuntum eeter. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, madala keemis ja aurustamis temperatuuriga. Narkootilise toimega, kasutati narkoosi toimega. Keemia 2012 Keemia 2012 · Nomenklatuur - Polümeeride liigid. Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: - Termoplastid - Termoreaktiivid - Elastomeerid - Polümeeride valmistamse käigus liidetakse monomeetri ketiks või võrguks st. Polümeeritakse. CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLÜMERISATSIOON. Termoplastsed polümeerid: Keemia 2012 Keemia 2012 - Molekulide ahelad on väga pikad ja püsivad koos füüsikaliste jõudude mõjul. - Temperatuuri mõjul võivad ahelad üksteise suhtes liikuda .
papid poorsemad parema immutuse tagamiseks. Tehispolümeerid moodustavad laia ja mitmekesise isoleeride rühma. Enimlevinud on polüeteen, mis on neutraalne termoplastne polümeer, see on mehaaniliselt tugev, elastne ja heade elektriliste omadustega. Kasutatakse laialt isoleermateralina ning torude, kile, tarbeesemete valmistamiseks. Võrkstruktuuriga polüeteeni kasutatakse kõrgepingekaablite isolatsioonina. Silikoonid on kõrgmolekulaarsed ühendid, võivad olla nii vedelikud, elastomeerid või klaasjad polümeerid, mis taluvad kõrgeid temperatuure ja sobivad isolaatoriteks või kõrgtemperatuursete plastmasside sideaineks. Polüstüreen on termoplastne polümeer, mis on väikse kuumakindluse ja mehaanilise tugevusega hea isoleermaterjal, mida kopolümeeritakse kautsukiga, et löögikindlust parandada. Fluoroorgaanilistest polümeeridest on enamlevinud teflon. Tegu on mittepõleva termoplastiga,
Tähtsamateks keemilisteks ühenditeks, mis annavad aldehüüdidega polümeere, on karbamiid ja melamiin. UF- karbamiidformaldehüüd MF- melamiinformaldehüüd Mõlemad materjalid on tugevad ja jäigad termoreaktiivsed plastid. Vahet tuleb teha nende temperatuuritaluvuse osas, milles MF on mõnevõrra parem. MF töötemperatuur on kuni 95 °C, UFil 80 °C. UF ja MF on väga heade elektriisolatsiooniomadustega ning hea vastupanuga enamikele kemikaalidele. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Kumm on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. Kummi iseloomustab: Väga kõrge molekulaarmassiga ja väga madala elastsusmooduliga lineaarse painduva ahelaga polümeerid, mille keerdunud molekule on kerge sirgeks tõmmata
nt. Cu-OF – A007 (katkevenivus 7%) CuZn37 – G020 (terasuurus 20 ,um) CuZn37 – H150 (kõvadus HB või HV 150) CuZn39Pb3 – R500 (tõmbetugevus 500 N/mm2) 7.Mittemetalsed materjalid – Polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalide liigitus, saamine, molekulaarstruktuur, kasutusalad Polümeermaterjalid jagunevad: 1) plastid, kile, komposiit 2) kiud 3) elastomeerid 4) sideained, liim 5) pinnakatted, värvid, lakid Polümeermaterjalide saadakse polümerisatsiooni käigus, mille lähteaineks on monomeerid. Polümeerid tekivad monomeeride liitumisena makromolekulideks sünteesireaktsioonis. Polümeerid on molekulaarstruktuurilt suure aatomite arvuga makromolekulid. Peamised kasutusalad on: pudelite (gaseeritud jookide, ketšupi, majoneesi jne) valmistamine, nõude (ahju ja mikrolaineahju panemiseks mõeldud) valmistamine,
12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester).
-hargnenud -ristsillatud d)Temperatuurile vastupanu järgi: -termoplastid(saab korduvalt sulatada, sisaldavad kristalliinset ja amorfset piirkonda, toatemp-l jäigad) -termoreaktiivid(tahkuvad pöördumatult, ristsillatud, täielikult amorfsed. toatemp-l haprad ja jäigad) -elastomeerid(võimalik vormida ainult üks kord,ristsillatud- harvem kui termoreaktiividel,saab deformeerida ilma jäävate deformatsioonideta,amorfsed,toatemp-l elastsed) Tabel: I D n Läbipaistv r Värv us kirgas(klaasia 11 s) jah 1 7 roheline ei 1 8 valge ei 2 kirgas(toonitu jah 1 d klaas) 2 4 sinine ei
Titaan (lennundus,tarbekaubad;omadused:kerge ja tugev). Magneesium on keemiliselt väga aktiivne ja kerge.(kasutatakse meditsiinis) 12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride struktuur. Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Plastide üldised eelised ja puudused. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Liigitus:vahelduv,juhuslik,plokk-kopo ja pook-kopopolümeer. Plastid moodustavad kogu sünteetiliste polümeeride toodangust umbes kaks kolmandikku.Liigitus:
Kulumine 10% 3. Ülekoormus 15% Inimlikud allikad: 1.Hooldusvead 34% 4. Valmistamise vead 10% 2. Konstruktioonivead 33% 5. Paigaldamise vead 7% 3. Vale kasutamine 12% 6.Hooletus ja lohakus 4% Juhtimuslikud allikad: Juhtimissüsteemi ja meetodite puudused, mis võimaldavad inimlike vigade kordumist ja nende avastamata jäämist Konstruktioonimaterjalide liigid : 1.Metallid ja nende sulamid 4.elastomeerid 2. Plastikud 5. Puidud 3.komposiitmaterjal 6.kermised ja Klaasid Materjali omadused 1.tugevuspiirid 5. Katkevenivus 2.voolepiirid 6.kõvadus 3.väsimuspiirid 7. Tihedus 4.elastsusmoodul ja 8.töötemp nihkemoodul Teras Fe+C 2,14% Malm Fe+C kuni5% Pronks Cu+Sn Messing Cu+Zn Duralumiinium Cu+Mg+pronks
Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt. Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. 13.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla ja poolkristallilised Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühe- dimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed
19.16 Selgitada mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal"; Polümeerne molekul on keemiline mõiste, see molekul koosneb tuhandetest elementaarlülidest Polümeer ehk polümeerne aine on tehniline mõiste ja tegemist on materjaliga, mis koosneb polümeersest molekulist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest(plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid) Polümeermaterjal polümeeridest valmistatud materjalid plastmass, kiud, elastomeerid, liimid, pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid 19.17 Selgitada ahela pikkuse, kristallilisuse, võrkstruktuuri moodustumise, ristsidumise ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele; 19.18 Kirjeldada -aminohapete struktuure; Koosnevad aminorühmast ja karboksüülhappest 19.19 Selgitada -aminohapete amfoteersust; 19.20 Kirjeldada valkude moodustumist ja eristada nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri;
madaltehnollogilised ja kõrgtehnoloogilised0% 2. tarbeplastid, konstruktsioonplastid, eriotstarbelised plastid100% 3. pakendiplastid, ehitsuplastid, autoplastid0% Score:10/10 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1. termoplastid ja termoreaktiivid100% 2. elastomeerid ja termoreaktiivid0% 3. tarbeplastid ja konstruktsioonplastid0% 4. termoplastid, termoreaktiivid ja elastomeerid0% Score:10/10 5. Kas polümeerid on kolme dimensionaalselt isotroopsed? Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1. jah, nad moodustavad kristalliseerumisel ühetaolise kolmemõõtmeliselt
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga
Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, toimub vahemikus 900C-1400C. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. Telliseid põletatakse 900C juures ja sisaldavad palju poore. 16.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed (polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid) ja poolkristallilised (polüetüleen, polüpropüleen, polüamiidid jt). Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla
muutudes sulavad. Epoksü, vinüül, polüester jne. Termoreaktiivsus näitab vastupanu temperatuurile. Kõik plastid on polümeerid, kuid kõik polümeerid pole plastid. Polümeerid võivad olla: amorfsed termoplastid suht tavalised plastikud, kus makromolekulidel pole ristsidemeid. Pool kristalliinsed suurema kohesiooniga kui eelmised. Reaktoplastid-kus makromolekulidel on palju ristsidemeid. Elastomeerid- harvade ristsidemetega (kummid) Tüüpilised polümeermaatriksid on vaigud. Fenool-formaldehüüdvaigud (PF) , need on tugevad, vee ja kuumuskindlad (200C), ning jäigad. Resoolvaigud liim-ja sideained. Novolakkvaigud- presspulbrite sideained, lakid ja emailid. Näiteks telefonid, autodetailid, korpused. Polüestervaigud (UP) enamlevinud vaigud (60-80% komposiidi koostisest)
korduvatest ühikutest. Ehk siis kui elementaarlülide arvu n kasvades molekuli keemilised omadused muutuvad on tegu protsessis tekkinud oligomeeriga, kui need aga enam ei muutu, siis on tegu juba polümeeriga. 18.Polümeermaterjalid põhitüübid (tabel konspektis lk10) 1)Plastid kompaktplastid, kiled, vahtplastid, komposiidid 2)Kiud *Sünteetilised(tekstiil, koord, polüester, polüamiid) *Modifitseeritud tselluloos (tekstiil) *Looduslik(puuvill,siid, vill) 3)Elastomeerid *Sünteetilised (alkadieenid(auto rehv), polüuretaanid, polüsiloksaanid) *Looduslikud (Hevea brasiliensis) 4)Adhesiivid, pinnakatted, sideained liimid, lakid, värvid, sideained 19.Liimikihi dubleerimine Liim ja lahusti pannakse paberile, lahusti aurub ning siis pannakse paber liimikihiga vahule (nt PU-vaht). Seejärel paber eemaldatakse ja PU-vaht fikseeritakse. See ongi liimikihi dubleerimine 20
- lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist • Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri 64. Mis on kummid ja elastomeerid? Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. 65. Mida iseloomustab plastide klaasistumistemperatuur? temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse Klaasistumistemperatuuril Tg toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse
jäägina, millest puhutakse õhku läbi. Oksüdatsiooni ja polümerisatsiooni mõjul muutub produkt sitkemaks. Bituumeni saagis on 7-10% põlevkivi massist. Põlevkivibituumenid jagunevad sitketeks ja vedelates. Modifitseeritud bituumenid Eesmärk harilikust suurem vastupidavus püsideformtsioonidele (roopad). Kallis hind, seega suurem investeering. On levinud teistes riikides, bussipeatustes, ristmikud, tõusud ja langused. Modifikaatorid --Elastomeerid (SBS, SEBS jne) Plastomeerid (EVA, EMA jne) [TÄHTSAMAD] Kemikaalid (väävel jne), Looduslik asfalt, Fiiber,Nakkeparandajad Enimkasutatavad Kummibituumen ja polümeerbituumen. Kummibituumen: kujutab endast kummi ja bituumeni segu, märgi tähiseks SBS või KB. Stüreenkummi muudab selle bituumeni väga elastseks. Kujutaastuvus on 100%. Säilitab venivuse külmas. Bituumeni tootmine: Destillatsioon destilleerimistornid kõrged T ja erinevad toornaftad.
Kuna nende nahalt aurustumiseks ei kulu kuigi palju energiat, tunduvad need silikoonid nahal väga kuivad. Tuleb märkida, et sellised materjalid - eriti tetrameerversioonid - on viimasel ajal võimalike turvariskide tõttu sattunud löögi alla.Osasid silikoone on modifitseeritud EO/PO (etüleenoksiid/propüleenoksiid) lisamisega, mis võimaldab neil toimida emulgeerijate, lahustajate või pehmendajatena. On veel hulk uusi silikoone elastomeerid -, mis suudavad toimida transportijana või parandada naha toimimist. 3.2.12 Lõhnained Pea kõik emulsioonid sisaldavad lõhnaainet. Vahel võib just lõhn olla põhjuseks, miks klient toote ostab või ostmata jätab. Lõhnaainete puhul tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et neid ei kasutataks liiga suures kontsentratsioonis, mis võib kaasa tuua naha ärrituse ja/või allergia. Lisaks võivad lõhnaained kergitada toote toormaterjalide hinda. 3.2.13Värvained
Karvad koosnevad valkainest- keratiin ( loomade karvad ) - fibroiin ( siid ) c) kautsuk = looduslik toorkummi ( natural rubber/ polüterpeenid, mis sisalduvad taimepiimmahlades e. lateksis ja osade taimedel on seal suur osa kautsukil ja gutal, mis on polüisopreensüsivesinikud. naturaalne kummi ( saadakse kummilateksina heveapuu mahlast ja mis on keemiliselt struktuurilt cis- 1,4,- polüisopreen (M~ 1 miljon) · sünteetilised polümeerid 2. kasutusala - kummid ja elastid e. elastomeerid( elastik). Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone.Kummi ja elastomeeri tõlgendus pole alati ühene. Kummi on põhimõtteliselt ristseotud elastomeer. Ajalooliselt nim. kummideks aga just paljusid elastomeere. Kummit
valamine - nt lintvalu, lähteaine valatakse õhukese painduva lindina paagutamine - see järgneb pulberpressimisele, see on pressitud detaili kuumutamine. muudab materjali tihkemaks ja tugevamaks, väheneb materjali poorsus ja pulbri oskesed ühinevad tugevamalt klaasi puhul: pudelite puhumine, pressimine, kiu tõmbamine, lehtklaasi valmistamine pidevvaluga 26. Kuidas liigitatakse plastmaterjale? plastikud - kasutustemperatuur on madalam kui klaasisiirdetemperatuur elastomeerid ja kummid - kasutustemperatuur on tunduvalt kõrgem kui klaasisiirdetemperatuuur. 27. Milles seisneb termoplastsete ja termokõvenevate plastide erinevus? 1) termoplastid muutuvad soojendamisel pehmeks ja jahutamisel kõvaks (protsess on pöörduv); termokõvenevad plastid muutuvad kuumutamisel jäävalt kõvaks ning ei sula enam. 2) termoplastidel on makromolekulide vahel van der waalsi jõud,
(EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastid Termoplastid · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt. Isoleermaterjale Keraamika Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud "keraamiline plahvatus", millega on kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks.
polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. Plastide liigitamine tehnomehaaniliste omaduste järgi: - Termoplastid – Polüetüleen (PE), Polüpropüleen (PP), Polüvinüülkloriid (PVC), ABS (armatuurid) - Termoreaktiivid – polüestervaigud (valamud ja vannid), vinüülestervaigud (paadiehituses sideaine) - Elastomeerid - naturaalkautšukk (NR) Plastide liigitus kasutusala järgi: - Tarbeplastid (PE, PP, PVC) - Eriotstarbelised plastid (PSU, PES, PAI) - Konstruktsiooniplastid (PC, PA, PMMA) Plast- ja polümeerkomposiitmaterjalide valmistustehnoloogiad Tehnokeraamika Tehnokeraamika plussid: suur kuumus- ja termopüsivus, korrosioonikindlus, suur kõvadus ja kulumiskindlus, väike tihedus. Tehnokeraamika miinused: väike painde- ja tõmbetugevus, suur haprus, omaduste suur
vastupidavus õlidele, lahustele, hapetele. Kasutamine- kaablite isoleermaterjalina, metalltorude kaitseks korrosiooni eest. 138. Polüstüreen: omadused- on tahke läbipaistev materjal; Kõrged elektrilised omadused; Happe- ja leeliskindel; Vastupidav osoonile; Termoplastiline; Mehaaniliselt töödeldav Kasutamine- paneelid, alused. 139. Pleksiklaas: omadused- väga hea läbipaistvus; püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. Kasutamine- lennuklaas 140. Elastomeerid: kautsuk looduslik- vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. (kustukumm, vihmamantel) Sünteetiline- suur kulumiskindlus, väike kuumuskindlus. (jalatsid, taldu,tihendid) 141. Silikoonid- Suur keemiline püsivus; erakordsed mehaanilised omadused, vastupidav veele, õlidele. Kasutamine- kosmeetiks, ehitus, meditsiin 142. Teflon- Väga agressiivsed keemilised vedelikud ei avalda teflonile mingit mõju isegi kõrgematel temperatuuritel. Kasutamine- raadiotehniline materjal. 143
Sageli on vaja kombineerida kontrolli meetodeid, et vähendada mürataset soovitud tulemuseni. Kontroll müraallika juures Müra põhjustajaks on vibratsioon ning seda võib vähendada kahandades vibrastiooni suurust või vibreerivate elementide pindala. Vibratsiooni võib vähendada sobiva disainiga, hooldusega, määrimisega ning seadmete reguleerimisega. Vibreerivate osade isoleerimine teistest seadme osadest või struktuuridest kasutades elastseid materjale nagu kumm või elastomeerid vähendab suurust ja samuti vibreeriva pinna suurust. See on esitatud joonisel 5. Joonis 8. Mõnede müra kontrollimise mõõtmete võimalikud efektid. Kõverad graafikul näitavad müra võimalikku vähenemist (originaaltasemest), mis võidakse saada: a) vibreerimise vähendamisest b) helineelava materjaliga piiramisest c) kindla seinaga ümbritsemine, samuti kombineeritud meetod (a + b + c) ning ka dubleeritud kombineeritud meetod (a + 2b + 2c). (1, lk 613)
Polümeerne molekul- suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad ühikud, mis moodustavad suuri (pikki) makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeer- on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Polümeermaterjal- Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid,komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Kas liitumispolümeeri- Liitumispolümerisatsiooni produkt on korduvatest ühikutest koosnev polümeer, nt polüetüleen -(CH2-CH2)n-.
Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 11. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt
Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt
Selle tulemusena hakkab dielektrik, mis asub elektriväljas, soojenema. Tavaliselt soojenemine peatub, kui dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuv energia saab võrdseks dielektrikus eralduva energiaga. Kui see eralduv soojusenergia aga ületab dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuva energia, on dielektriku soojenemine pöördumatu ja lõpuks dielektrik hävib (söestub) ning kaotab oma isoleerivad omadused. 3.2.2 Lineaarsed polümeerid ja elastomeerid Neid võib jagada mittepolaarseteks ja polaarseteks. Paremad elektriisolatsiooniomadused on mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus V on 1014 1016 m, on 2 2,5, El on 20 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100oC, teflonil kuni 300 oC. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidkilet, viniplasti, orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani
meerideks, mis ei sula ega lahustu. Plastid Termoplastid • Polüetüleen (PE) • Polüpropüleen (PP) • Polüvinüülkloriid (PVC) Termoreaktiivid • Epoksüplast (EP) 26.Tehnokeraamika • Aminoplastid (UF, MF) Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite • Fenoplast (PF) jt. baasil saadud tööriista- ja eriomadustega Elastomeerid konstruksioonimaterjale. • Kautšuk • Kummi • Polüuretaan (PUR) jt. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe:
EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pakub tootjatele vahendeid võimaluste väljaselgitamiseks keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks Mõne materjalikeemia kasutuskohad hoones : -kastus: polüuretaan, elastomeerid, fyalaadid, vinüül -isolatsioon: pehmed ja jäigad vahud -piirded, katted: vinüülplast -seinad: vinüülplast, polüetüleen, akrüülaadid, lahustid, polüpropüleen, ftalaadid -torustik: vinüülplast, polüetüleen, akrülonitriil, stüreen, butadieenstüroolkautsuk -aknad: vinüülplast, polükarbonaat, silikoonid, akrülaat - vahelaed/põrandad: sünteetilised vaibad, epoksiid, puit, formaldehüüd, komposiidid, ftalaadid, vinüülplastid
seob omavahel kristalsed osad (peamiselt kvarts). Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda rohkem alumosilikaate sulab ning seda vähem jääb materjali sisse poore. Telliseid põletatakse umbes 900 C juures ja nad sisaldavad palju poore. Portselani põletatakse kõrgemal temperatuuril. Paljud keraamilised detailid kaetakse glasuuriga, mis on sisuliselt klaasikiht. 16. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 9.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt. Osaliselt kristallilised on näiteks polüetüleen
Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt. Osaliselt kristallilised on näiteks polüetüleen (eriti kõrgtihe),
hea läbipaistvus; püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides; Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes; Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis; Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet; Termoplastne st. vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, kus tardub 50°C - 120°C juures plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. 127. Elastomeerid, kautsuk: Kummi iseärasus - lähtepolümeer looduslik või tehiskautsuk- vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. Vulkaniseerimisel ühendatakse pikad lineaarsed polümeeriahelad sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalile paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse nii kulumisele kui ka mitmesuguste reagentide ja lahustite suhtes. Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub sisuliselt ahelate kokkuoksüdeerimine. 128
Väga hea läbipaistvus. püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Termoplastne st. vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, kus tardub 50°C - 120°C juures plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. 146. Elastomeerid: kautsuk, looduslik ja sünteetiline, omadused, kasutamine. Kummi iseärasus - lähtepolümeer looduslik või tehiskautsuk vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse kulumisele Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub sisuliselt ahelate kokkuoksüdeerimine; jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. 147. Silikoonid: omadused, kasutamine. · Suur keemiline püsivus
annaabi.ee 
