mustad metallid ja värvilised metallid. Mustad metallid: sinna hulka kuuluvad teras ja malm. Need koosnevad raua ja süsiniku segust. Värvilised metallid: Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega. Samuti kasutatakse auto ehituses ka plast materjale. Plastid jagunevad, lähtuvalt oma molekulaarstruktuurist ja molekulide vaheliste ristsidemete hulgast kolme põhirühma: elastomeerid, termokõvenevad plastid ja termoplastid. Elastomeerid: Elastomeer on väga kulumiskindel, elastne ning tugev polüuretaanmaterjal, mille omadusi on võimalik rakendada peaaegu igas elu valdkonnas. Termokõvenevad plastid: Tuntud kui termoreaktiivid. Termokõvenevate plastide valmistamisel toimub materjali kõvenemine kas keemilise reaktsiooni või temperatuuri mõjul, seetõttu saab sellist materjali vormida vaid üks kord. Termoplastid: On plastid, milles puuduvad molekulidevahelised
2. gaasilises 100% olekus 3. vedelas, 0% tahkes ja gaasilises olekus Score: 10/10 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Correct Student Response Value Feedback Answer 1. tarbeplastid ja 0% konstruktsioonplastid 2. termoplastid, 0% termoreaktiivid ja elastomeerid 3. elastomeerid ja 0% termoreaktiivid 4. termoplastid ja 100% termoreaktiivid Score: 0/10 5. Mida näitab termoreaktiivsus? Student Correct Value Feedback Response Answer 1. pehmenemist 0% ja veeldumist temperatuuri mõjul 2. tahke 100% polümeeri vastupanu temperatuurile
Polmeerid jaotatakse struktuuri alusel - termoplastsed - termoreaktiivsed elastomeerid #- polmeetide valmistamise kigus liidetakse monomeetri ketiks vi vrguks st. polmeriseeritakse Misted - Polmeer- hetaolistest llidest (monomeeridest) koosnev suure molekulmassiga aine - Plastmass- koosneb polmeerist ja erinevatest side- ja abiainetest. Head kljed Odavad CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLMERISATSIOON. Termoplastsed polmeerid : - molekulide ahelad on vga pikad ja psivad koos fsikaliste judude mjul. - temperatuuri mjul vivad ahelad ksteise suhtes liikuda - vimaldab sulatada ja tdelda neid mitmeid kordi - Puudub kindel sulamistemperatuur . On sulamispiirid sulamispiiride vahemikus on vimalik plastikuid vnta, keerata, keevitada 50kraadi on pehmenemis vahemiks , ehk sulamis piir, sel ajal on vimalik plastiukud vnata TERMOREAKTIIVSED POLMEERID : - molekulide ahelad on lhikesed ja omavahel seotud piksidemetega. - Sulade...
enamikele kemikaalidele. Epoksüplastid (EP) Vaikude, kõvendite, täiteainete ja muude lisandite kombineerimisel saadakse hulgaliselt erinevate omadustega kompaunde, mida kasutatakse elektrotehniliste toodete valmistamiseks, hermetiseerimiseks, liimimiseks jm. Kõvenemisel ei teki lenduvaid aineid ja mahukahanemine on väike (0,2...2%). neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu 9. Kummid ja elastomeerid. Omadused ja kasutamine. Kummi (rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. Kummit iseloomustab: Väga kõrge molekulaarmassiga ja väga madala elastsusmooduliga lineaarse painduva ahelaga polümeerid, mille keerdunud molekule on kerge sirgeks tõmmata
1. gaasilises olekus 100% 2. vedelas, tahkes ja gaasilises olekus 0% 3. vedelas olekus 0% 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Student Response Value Correct Answer 1. termoplastid ja termoreaktiivid 100% 2. elastomeerid ja termoreaktiivid 0% http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 2 3 3. tarbeplastid ja konstruktsioonplastid 0% 4. termoplastid, termoreaktiivid ja elastomeerid 0% 5. Kas polümeerid on absoluutselt kristallilised nagu metallid?
Plaste kasutatakse laialt ka meditsiiniseadmete valmistamisel. Termoreaktiividest on tehtud elektrilised isolaatorid, pistikupesad, käepidemed, piljardipallid jne. Elastomeerid on sarnaselt termosettidega ristsillatud materjalid, aga hõredalt seotud võrgustikstruktuuriga. Toatemperatuuril need materjalid on elastsed kuna väliste jõudude toimel võivad makromolekulid või nende osad üksteise suhtes liikuda, kuid ristsillad takistavad deformatsioonide teket. Sarnaselt termosettidega ei saa elastomeerid ristsildade tõttu sulada ega muutuda voolavaks. Elastomeeridest on meie ümber tehtud, näiteks rehvid, voolikud, jalatsite tallad, kummisaapad jne. Looduslikke polümeeride utiliseerimise ja taaskasutamisega ei ole suur probleem, sest need lagunevad suhteliselt kiiresti ega tekita toksilisi laguprodukte. Puitu ja paberit saab põletada ja kasutada küttena. Keerulisem on olukord sünteetiliste polümeeridega kuna nende lagunemine looduses võib kesta mitusada aastat
Korrosioon Metallide korrosioon – loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Korrosiooni liigid: • Keemiline korrosioon – toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on t0, seda kiiremini kulgeb. Keemiline korrosioon esineb siis kui metallid puutuvad otseselt kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. • Elektrokeemiline korrosioon – tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). Vask ja allumiinium ei sobi kokku kui elekter neist läbi käib. Allumiinium läheb valgeks pulbriks. Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on ...
Plastifikaatori põhiomadused: Ei tohi lenduda Sarnane lahustuvusparameeter Ei tohi kristalluda ega migreeruda Eelkõige on kasutusel välised monomeersed plastifikaatorid ftaalhappe estrid (nt. Dioktüülftalaat) ja fosforhappe estrid (nt. Trikresüülfosfaat). Kasutatakse ka rasvhapete estreid, kloreeritud parafiine, kummides pehmenditena mineraalõlisisd. Vähem kasutatakse polümeerseid plastifikaatoreid PEG, alifaatsed polüestrid, elastomeerid. Sisemise plastifitseerimise meetodiks on kopolümerisatsioon (nt. Vinüülatsetaadiga etüleeni kopolümeer, akrülaatide kopolümeerid). Plastifikaatorid on plastitööstuses koguseliselt enamkasutatavad lisaained, seda peamiselt PVC puhul. Plastifikaatori ülesandeks on suurendada põhiolemuselt jäikade polümeermaterjalide plainduvust ja elastset deformeeritavust. Plastifikaatori tulemusena paraneb ka löögikindlus, töödeldavus ja alaneb klaasisiirdetemperatuur, s.t.
põhiomadused muutuksid. Termoplastid on sageli kristalliinsed, mõned aga ka amorfsed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid- muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Kuumutamisel esialgu pehmenevad, kuid edasisel kuumutamisel muutuvad kõvaks. Sellist polümeeri pole enam võimalik pehmeks muuta ega lahustada. Termoreaktiivid on täielikult amorfsed, kristalliite nendes ei leidu. Elastomeerid - on sarnaselt termoreaktiividega ristsillatud ahelaga, kuid ristsildamise tihedus on tunduvalt väiksem- moodustub hõredalt seotud võrgustikstruktuur. Väliste jõudude toimel saavad makromolekulid või nende osad teatavas osas liikuda, kuid ristsillad takistavad jäävate deformatsioonide tekkimist ja taastavad jõudude eemaldamisel makromolekulide endise asetuse. Elastomeere võib suures ulatuses deformeerida, ilma et tekiksid jäävad deformatsioonid
PLASTIDE LIIGITUS JA OMADUSED Enamus lennunduses kasutust leidvatest polümeermaterjalidest on heterotsüklilised (heteroahelaga). Nimetatud materjalid sisaldavad vaike, mis kuuluvad looduslike polümeeride koostisse. Kõige olulisemad neist on aminoplasitid (lämmastikku sisaldavad) saadakse polümerisatsiooni teel (enamasti polükondensatsioon). Oluline on nende plastide käitumine temperatuuri muutudes see määrab nendest plastidest detailide/komponentide valmistamise võimalused. LIIGITUS: Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termo...
mürataset soovitud tulemuseni. Kontroll müraallika juures Müra põhjustajaks on vibratsioon ning seda võib vähendada kahandades vibratsiooni suurust või vibreerivate elementide pindala. Vibratsiooni võib vähendada sobiva disainiga, hooldusega, määrimisega ning seadmete reguleerimisega. Vibreerivate osade isoleerimine teistest seadme osadest või struktuuridest kasutades elastseid materjale nagu kumm või elastomeerid vähendab suurust ja samuti vibreeriva pinna suurust Mida sain teada mürast. Seda, et inimesed ei ole eriti kursis sellega millised terviseprobleemid võib tekkida mürast. Kuna kuigi töökohtades kui on müra dB kõrged ei kasutata kõrvatroppe ega kõrvaklappe kuigi see on kohustuslik (paljude arvates on nendega ebamugav tööd teha Vali müra võib põhjustada hädasid mida me ei oska ette kujutadagi.
docstxt/122606055616522.txt
Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida on kujutatud joonisel? Valige üks või mitu: 1. polüetüleentereftalaadi taaskasutuskoodi 2. termoplasti taaskasutuskoodi 3. PET'i taaskasutuskoodi Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kummid ja elastomeerid on mõlemad elastsed polümeersed materjalid. Nende erinevus seisneb elastsuse määras. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 0.80/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Plastidele on järgnevast loetelust omane: Valige üks või mitu: 1. väike tihedus 2. hea kulumiskindlus 3. keemiline inertsus 4. madal töötemperatuur Tagasiside Õige
Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kao...
- väike kuumuskindlus (mõned sulavad temp. 160 C) - 70 C hakkab oksüdeeruma - vastupidav kulumise ja korduva painutamise suhtes Wallace Hume Carothers - ülikooli õppejõud ja Du Ponti uurimislaboratooriumi juhataja - lõi nailoni - valiti Ameerika Teaduste Akadeemia liikmeks Silikoonid Silikoonid räniorgaanilised polümeerid, esineb side süsinik räni. - on viskoossed vedelikud, kautsukitaolised elastomeerid või kaasjad polümeerid. - suur keemiline püsivus - erakordsed mehhaanilised omadused - asendamatud sõja- ja kosmosetehnikas - silikoonkautsid on termiliselt väga püsivad, peavad vastu hapete, leeliste ja paljude lahustite toimele - hüdrofoobsed - kasutatakse kosmeetikas, olmekeemias, ehitustehnikas jm ORGAANILINE KEEMIATÖÖSTUS Orgaanilise keemiatööstuse kujunemine
................................................................................................................ 6 SISSEJUHATUS Paljud meid igapäevaselt ümbritsevad esemed on valmistatud polümeeridest ühenditest, kus suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad moodustavad suuri (pikki) ühikud makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid. Nimetus polümeer viitab sellele, et molekul koosneb paljudest lihtsatest korduvatest osadest, mida nimetataksegi korduvateks ühikuteks. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Oligomeer, vahel ka prepolümeer, on väikesest arvust korduvatest ühikutest koosnev polümerisatsioonireaktsiooni vaheühend (3).
rühmaga. Süttib kergesti. · Dietüüleeter kõige tuntum eeter. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, madala keemis ja aurustamis temperatuuriga. Narkootilise toimega, kasutati narkoosi toimega. Keemia 2012 Keemia 2012 · Nomenklatuur - Polümeeride liigid. Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: - Termoplastid - Termoreaktiivid - Elastomeerid - Polümeeride valmistamse käigus liidetakse monomeetri ketiks või võrguks st. Polümeeritakse. CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLÜMERISATSIOON. Termoplastsed polümeerid: Keemia 2012 Keemia 2012 - Molekulide ahelad on väga pikad ja püsivad koos füüsikaliste jõudude mõjul. - Temperatuuri mõjul võivad ahelad üksteise suhtes liikuda .
papid poorsemad parema immutuse tagamiseks. Tehispolümeerid moodustavad laia ja mitmekesise isoleeride rühma. Enimlevinud on polüeteen, mis on neutraalne termoplastne polümeer, see on mehaaniliselt tugev, elastne ja heade elektriliste omadustega. Kasutatakse laialt isoleermateralina ning torude, kile, tarbeesemete valmistamiseks. Võrkstruktuuriga polüeteeni kasutatakse kõrgepingekaablite isolatsioonina. Silikoonid on kõrgmolekulaarsed ühendid, võivad olla nii vedelikud, elastomeerid või klaasjad polümeerid, mis taluvad kõrgeid temperatuure ja sobivad isolaatoriteks või kõrgtemperatuursete plastmasside sideaineks. Polüstüreen on termoplastne polümeer, mis on väikse kuumakindluse ja mehaanilise tugevusega hea isoleermaterjal, mida kopolümeeritakse kautsukiga, et löögikindlust parandada. Fluoroorgaanilistest polümeeridest on enamlevinud teflon. Tegu on mittepõleva termoplastiga,
Tähtsamateks keemilisteks ühenditeks, mis annavad aldehüüdidega polümeere, on karbamiid ja melamiin. UF- karbamiidformaldehüüd MF- melamiinformaldehüüd Mõlemad materjalid on tugevad ja jäigad termoreaktiivsed plastid. Vahet tuleb teha nende temperatuuritaluvuse osas, milles MF on mõnevõrra parem. MF töötemperatuur on kuni 95 °C, UFil 80 °C. UF ja MF on väga heade elektriisolatsiooniomadustega ning hea vastupanuga enamikele kemikaalidele. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Kumm on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. Kummi iseloomustab: Väga kõrge molekulaarmassiga ja väga madala elastsusmooduliga lineaarse painduva ahelaga polümeerid, mille keerdunud molekule on kerge sirgeks tõmmata
nt. Cu-OF – A007 (katkevenivus 7%) CuZn37 – G020 (terasuurus 20 ,um) CuZn37 – H150 (kõvadus HB või HV 150) CuZn39Pb3 – R500 (tõmbetugevus 500 N/mm2) 7.Mittemetalsed materjalid – Polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalide liigitus, saamine, molekulaarstruktuur, kasutusalad Polümeermaterjalid jagunevad: 1) plastid, kile, komposiit 2) kiud 3) elastomeerid 4) sideained, liim 5) pinnakatted, värvid, lakid Polümeermaterjalide saadakse polümerisatsiooni käigus, mille lähteaineks on monomeerid. Polümeerid tekivad monomeeride liitumisena makromolekulideks sünteesireaktsioonis. Polümeerid on molekulaarstruktuurilt suure aatomite arvuga makromolekulid. Peamised kasutusalad on: pudelite (gaseeritud jookide, ketšupi, majoneesi jne) valmistamine, nõude (ahju ja mikrolaineahju panemiseks mõeldud) valmistamine,
12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester).
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E ...
Titaan (lennundus,tarbekaubad;omadused:kerge ja tugev). Magneesium on keemiliselt väga aktiivne ja kerge.(kasutatakse meditsiinis) 12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride struktuur. Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Plastide üldised eelised ja puudused. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Liigitus:vahelduv,juhuslik,plokk-kopo ja pook-kopopolümeer. Plastid moodustavad kogu sünteetiliste polümeeride toodangust umbes kaks kolmandikku.Liigitus:
Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada Masinate liigitus: 1)Energiamasin 2)Jõumasin (tuulemootor) 3)Masingeneraator (elektrigener) 4)Tõste ja transportmasinad 5)tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid) 6)Kontrollerid ja juhtmasinad (andurid, ajamid) 7)Infot töötlevad (arvuti) MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. ...
Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt. Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. 13.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla ja poolkristallilised Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühe- dimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed
19.16 Selgitada mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal"; Polümeerne molekul on keemiline mõiste, see molekul koosneb tuhandetest elementaarlülidest Polümeer ehk polümeerne aine on tehniline mõiste ja tegemist on materjaliga, mis koosneb polümeersest molekulist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest(plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid) Polümeermaterjal polümeeridest valmistatud materjalid plastmass, kiud, elastomeerid, liimid, pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid 19.17 Selgitada ahela pikkuse, kristallilisuse, võrkstruktuuri moodustumise, ristsidumise ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele; 19.18 Kirjeldada -aminohapete struktuure; Koosnevad aminorühmast ja karboksüülhappest 19.19 Selgitada -aminohapete amfoteersust; 19.20 Kirjeldada valkude moodustumist ja eristada nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri;
madaltehnollogilised ja kõrgtehnoloogilised0% 2. tarbeplastid, konstruktsioonplastid, eriotstarbelised plastid100% 3. pakendiplastid, ehitsuplastid, autoplastid0% Score:10/10 4. Polümeeride põhitüübid supermolekulaarse struktuuri järgi on Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1. termoplastid ja termoreaktiivid100% 2. elastomeerid ja termoreaktiivid0% 3. tarbeplastid ja konstruktsioonplastid0% 4. termoplastid, termoreaktiivid ja elastomeerid0% Score:10/10 5. Kas polümeerid on kolme dimensionaalselt isotroopsed? Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1. jah, nad moodustavad kristalliseerumisel ühetaolise kolmemõõtmeliselt
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga
Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, toimub vahemikus 900C-1400C. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. Telliseid põletatakse 900C juures ja sisaldavad palju poore. 16.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed (polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid) ja poolkristallilised (polüetüleen, polüpropüleen, polüamiidid jt). Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla
TL MXX0050 Test 1 kordamine loenguslaidide põhjal . Polümeer Komposiitmaterjalide omadused. Kasutada omal vastutusel. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast faasist koosnevad heterogeensed materjalid. Üks faasidest on kõva ja tugev nö vaik maatriks. Teine elastne ja plastne armatuur süsinikkiud/klaaskiud. Polümeerkomposiitide puhul on maatriks polümeerne aine. Polümeerne aine ise on selline milles olevad molekulid on seotud korduvate kovalentsete elementidega. Merevaik, plast,kumm, silikoon. Young´s Modulus ehk elastsusmoodul näitab elemendi jäikust. Teisisõnu materjali mingi pindalaühiku ja deformatsiooni suhet. Armatuurid kui ka maatriksid võivad olla nii metalsed, keraamilised kui ka polümeersed (plastikud). Looduses komposiidi näiteks puu ja luu. Polümeerkomposiidis on matriiksiks polümeer, mille omaduse...
Orgaanilised komposiitmaterjalid kordamisküsimused 1. Nimetage tänapäeval tehnikas kasutatavaid materjalide põhiliike Vastus : metallid, keraamika ning komposiitmaterjalid 2. Andke vähemalt kaks erinevat definitsiooni komposiitmaterjalile Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõ...
- lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist • Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri 64. Mis on kummid ja elastomeerid? Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. 65. Mida iseloomustab plastide klaasistumistemperatuur? temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse Klaasistumistemperatuuril Tg toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; ava...
Kuna nende nahalt aurustumiseks ei kulu kuigi palju energiat, tunduvad need silikoonid nahal väga kuivad. Tuleb märkida, et sellised materjalid - eriti tetrameerversioonid - on viimasel ajal võimalike turvariskide tõttu sattunud löögi alla.Osasid silikoone on modifitseeritud EO/PO (etüleenoksiid/propüleenoksiid) lisamisega, mis võimaldab neil toimida emulgeerijate, lahustajate või pehmendajatena. On veel hulk uusi silikoone elastomeerid -, mis suudavad toimida transportijana või parandada naha toimimist. 3.2.12 Lõhnained Pea kõik emulsioonid sisaldavad lõhnaainet. Vahel võib just lõhn olla põhjuseks, miks klient toote ostab või ostmata jätab. Lõhnaainete puhul tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et neid ei kasutataks liiga suures kontsentratsioonis, mis võib kaasa tuua naha ärrituse ja/või allergia. Lisaks võivad lõhnaained kergitada toote toormaterjalide hinda. 3.2.13Värvained
http://lin2.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/Keemia%20p %F5hiteadmised.pdf Detergendid on sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajana. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. Detergente jagatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Polüfosfaatsed detergendid on veekogusse jõudes taimede üheks peamiseks fosfori allikaks ja seetõttu võivad nad liia korral kutsuda esile "veeõitsenguid" ja eutrofeerumist. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente - ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaas-vedelik, vedelik-vedelik, või vedelik-tahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poo...
Küsimusi kordamiseks aines "Füüsikalised materjalitehnoloogiad". 1. Kuidas defineerite materjaliteadust ja -tehnoloogiat? materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadus füüsikast ja keemiast, mis uurib seoseid materjalide struktuuri ja omaduste vahel. materjalitehnoloogias lisanduvad ka inseneriteadused, uurib materjalide valmistamist, töötlemist ja kasutamist. 2. Kuidas materjaliteaduses ja -tehnoloogias materjale liigitatakse? Nimetage põhilised materjalide klassid. Materjale liigitatakse koostise, keemiliste ja füüsiliste omaduste põhjal. Nende alusel jagunevad materjalid nelja põhilisse klassi: metallid, keraamika, polümeerid, komposiitmaterjalid. Peale selle võib materjale liigitada veel tootmisprotsessi ja struktuuri järgi. 3. Mis on faas? Mis on binaarne faasidiagramm? Joonistage binaarne isomorfne faasidiagramm ja bihaar-eutektilist süsteemi kirjeldav faasidiagramm. faas on materjali osa, millel on ühtlased füüsikalised ja keemi...
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel ...
polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. Plastide liigitamine tehnomehaaniliste omaduste järgi: - Termoplastid – Polüetüleen (PE), Polüpropüleen (PP), Polüvinüülkloriid (PVC), ABS (armatuurid) - Termoreaktiivid – polüestervaigud (valamud ja vannid), vinüülestervaigud (paadiehituses sideaine) - Elastomeerid - naturaalkautšukk (NR) Plastide liigitus kasutusala järgi: - Tarbeplastid (PE, PP, PVC) - Eriotstarbelised plastid (PSU, PES, PAI) - Konstruktsiooniplastid (PC, PA, PMMA) Plast- ja polümeerkomposiitmaterjalide valmistustehnoloogiad Tehnokeraamika Tehnokeraamika plussid: suur kuumus- ja termopüsivus, korrosioonikindlus, suur kõvadus ja kulumiskindlus, väike tihedus. Tehnokeraamika miinused: väike painde- ja tõmbetugevus, suur haprus, omaduste suur
vastupidavus õlidele, lahustele, hapetele. Kasutamine- kaablite isoleermaterjalina, metalltorude kaitseks korrosiooni eest. 138. Polüstüreen: omadused- on tahke läbipaistev materjal; Kõrged elektrilised omadused; Happe- ja leeliskindel; Vastupidav osoonile; Termoplastiline; Mehaaniliselt töödeldav Kasutamine- paneelid, alused. 139. Pleksiklaas: omadused- väga hea läbipaistvus; püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. Kasutamine- lennuklaas 140. Elastomeerid: kautsuk looduslik- vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. (kustukumm, vihmamantel) Sünteetiline- suur kulumiskindlus, väike kuumuskindlus. (jalatsid, taldu,tihendid) 141. Silikoonid- Suur keemiline püsivus; erakordsed mehaanilised omadused, vastupidav veele, õlidele. Kasutamine- kosmeetiks, ehitus, meditsiin 142. Teflon- Väga agressiivsed keemilised vedelikud ei avalda teflonile mingit mõju isegi kõrgematel temperatuuritel. Kasutamine- raadiotehniline materjal. 143
MÜRA........................................................................................................................................2 MÜRATASEME MEETRILISED MÕÕTMED.................................................................................. 2 PSÜHHOFÜÜSIKALISED NÄITAJAD.............................................................................................3 EKVIVALENTNE HELI TASE........................................................................................................4 MÜRA JA KUULMISE KAOTAMINE............................................................................................. 5 KUULMISE MÕÕTMINE...............................................................................................................5 LIHTSAD KUULMISTESTID ...........................................................................................................5 AUDIOMEETREID ...............................................
Polümeerne molekul- suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad ühikud, mis moodustavad suuri (pikki) makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeer- on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Polümeermaterjal- Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid,komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Kas liitumispolümeeri- Liitumispolümerisatsiooni produkt on korduvatest ühikutest koosnev polümeer, nt polüetüleen -(CH2-CH2)n-.
Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 11. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt
Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt
Selle tulemusena hakkab dielektrik, mis asub elektriväljas, soojenema. Tavaliselt soojenemine peatub, kui dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuv energia saab võrdseks dielektrikus eralduva energiaga. Kui see eralduv soojusenergia aga ületab dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuva energia, on dielektriku soojenemine pöördumatu ja lõpuks dielektrik hävib (söestub) ning kaotab oma isoleerivad omadused. 3.2.2 Lineaarsed polümeerid ja elastomeerid Neid võib jagada mittepolaarseteks ja polaarseteks. Paremad elektriisolatsiooniomadused on mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus V on 1014 1016 m, on 2 2,5, El on 20 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100oC, teflonil kuni 300 oC. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidkilet, viniplasti, orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse ...
EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pakub tootjatele vahendeid võimaluste väljaselgitamiseks keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks Mõne materjalikeemia kasutuskohad hoones : -kastus: polüuretaan, elastomeerid, fyalaadid, vinüül -isolatsioon: pehmed ja jäigad vahud -piirded, katted: vinüülplast -seinad: vinüülplast, polüetüleen, akrüülaadid, lahustid, polüpropüleen, ftalaadid -torustik: vinüülplast, polüetüleen, akrülonitriil, stüreen, butadieenstüroolkautsuk -aknad: vinüülplast, polükarbonaat, silikoonid, akrülaat - vahelaed/põrandad: sünteetilised vaibad, epoksiid, puit, formaldehüüd, komposiidid, ftalaadid, vinüülplastid
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt. Osaliselt kristallilised on näiteks polüetüleen (eriti kõrgtihe),
hea läbipaistvus; püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides; Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes; Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis; Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet; Termoplastne st. vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, kus tardub 50°C - 120°C juures plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. 127. Elastomeerid, kautsuk: Kummi iseärasus - lähtepolümeer looduslik või tehiskautsuk- vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. Vulkaniseerimisel ühendatakse pikad lineaarsed polümeeriahelad sillakestega omavahel ruumiliseks struktuuriks, mis annab materjalile paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse nii kulumisele kui ka mitmesuguste reagentide ja lahustite suhtes. Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub sisuliselt ahelate kokkuoksüdeerimine. 128
Väga hea läbipaistvus. püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Termoplastne st. vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, kus tardub 50°C - 120°C juures plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. 146. Elastomeerid: kautsuk, looduslik ja sünteetiline, omadused, kasutamine. Kummi iseärasus - lähtepolümeer looduslik või tehiskautsuk vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. paremad mehaanilised omadused ja suurema vastupidavuse kulumisele Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub sisuliselt ahelate kokkuoksüdeerimine; jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. 147. Silikoonid: omadused, kasutamine. · Suur keemiline püsivus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
