TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 3 – Valutehnoloogia Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014
0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: jeje Rühm:0 Üliõpilaskood:jeje Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 18.märts 2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Töö eesmärk on koostada vastavalt variandile detaili, mudeli, valandi ning koostejoonise eskiisid ning anda lühiülevaade vormi valmistamise protsessist. Valandi materjaliks on hallmalm ning valamisest kasutatakse masinvormimist, ül variant nr 18. Liivvormvalu Liivvormvalu puhul vormitakse valand liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib mudeli kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest. Valandi kvaliteet sõltub suuresti valandi asendist vormis, seetõttu juhindutakse asendi valikul nõuetest ja soovitustest
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Vali üks: a. vagranka b. induktsioonahi c. konverter d. elektriahi Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage valumeetod, mille puhul on vaja iga valandi jaoks valmistada eraldi valumudel Vali üks: a. koorikvalu b. valu keraamilisse vormi c. kokillvalu d. tsentrifugaalvalu Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on Vali üks: a. suurem b. väiksem c. surve kärni poolt puudub d. sama Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Valige üks: a. kokillvalu b. survevalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1/1 Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Valige üks: a. suurem b. sama c. väiksem d. praktiliselt puudub Küsimus 4 Valmis Hindepunkte 1/1 Millised on survevalu eelised? Valige üks: a. lihtsus ja odavus b. valandi väike gaasipoorsus ja kiire jahtumine c. kõrge valandi täpsus ja kõvadus d. suur tootlikus ja valandi peeneteraline struktuur Küsimus 5 Valmis Hindepunkte 1/1 Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Valige üks: a. induktsioonahi b. vagranka c. elektriahi d. konverter Küsimus 6 Valmis Hindepunkte 1/1 Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Valige üks: a
c. keraja grafiidiga d. vermikulaargrafiidiga Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Select one: a. ülessulamine b. survepinged c. väsimuspragude tekkimine d. tõmbepinged Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Select one: a. valandi otspinna kujundamiseks b. mitteläbitavate avade valmistamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi välispinna kujundamiseks Question 6 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Remove flag Question text Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasutatakse Select one: a. Mn ja C b. Mo ja Si c. Mg ja Ce d. Ni ja Ce Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: Osa 1. Horisontaalsesse vormi pikkusega HV ja raadiusega RV valatakse sulametalli kogus Vmet. 1.1 Skitseerida protsessi skeem (tähistada HV, RV, T, P) 1.2 Leida horisontaalse valuvormi pöörlemiskiirus nhor Osa 2. Vertikaalsesse vormi kõrgusega HV ja raadiusega RV valatakse sulametalli kogus Vmet. Nõutud on valandi minimaalne seinapaksus t1 . 2.1 Leida vertikaalse valuvormi pöörlemiskiirus nvert 2.2 Skitseerida vastav pind (tähistada HV, RV, t1, x1, T, P) Osa 3. Vertikaalne vorm kõrgusega HV ja raadiusega RV pöörleb kiirusega n. Vormi valatakse sulametalli kogus Vmet. 3.1 Arvutada vajalikud pöördkeha vabapinna koordinaadid 3.2 Skitseerida tekkiv pind (tähistada HV, RV) 3.3 Kontrollida valandi seinapaksuse vastavust lubatud hälbele R.
Ees- ja perekonnanimi: Rander Süld Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev Töö eesmärk Koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel, kasutades käsivormimist. Töö ülesanded 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn ( kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valukanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus Käesolev harjutustöö käsitleb kõige enamkasutatavat toorikute saamise moodust
Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess tooriku valmistamiseks liivvormi valamise teel, kasutades käsi- või masinvormimist. 1. Valida detaili joonis variandi numbri järgi ja esitada selle koopia. Detaili variant on sama kui survetöötluse kodutöös (vt kodutöö Nr 3). 2. Esitada v a l a n d i eskiis, millel näidakse tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). Selle tarvis määratakse valandi asend valuvormis (kas vertikaalse või horisontaalse kärniga), vormi (mudeli) eraldustasand (lahutustasand), kas kasutatakse tervik-või poolitatavat mudelit. 3. Välja töötada m u d e l i (masinvormimisel m u d e l p l a a d i) eskiis. 4. Välja töötada lihtsustatud valuvormi eskiis (kas ühes või kahes lõikes). 5. Analüüsida alternatiivsete valuprotsesside (kokillvalu,koorikvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu ja täppisvalu) kasutamise võimalusi antud valandi saamiseks
Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLO Töö nr: OGIA (vedelvormimine) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Andres Laansoo Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Joonestada varjandile vastav detail. 2. Määrata valandi asend vormis ja mudeli ning vormi lahutuspinnad. Teha mudeli eskiis. 3. Töötada välja liivvormi põhimõtteline konstruktsioon. Vormi eskiisil lõikes näitata vormikasti pooled, valukanalite süsteemi osad, räbupüüdel, tõusupea, kompensaatorid, toitekanalid, kärn. Analüüsida valandi saamise tehnoloogilist protsessi. Vajalikud materjalid ning seadmed. Antud valuprotsessi iseloomustus:
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Test 3 Aega kulus 54 minutit 3 sekundit Hinne 36, maksimaalne: 40 (90%) Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on võimalik vältida valandis gaasi ja kahanemispoorsuse teket survevalu puhul? Vali üks: a. legeerida valumetalle b. pikendada valandi jahtumise aega c. vakumeerida pressvorm enne täitumist d. tõsta pressvormi täitmise kiirust Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest materjalidest valmistatakse kärne? Vali üks: a. naturaalsest vaigust b. sideaineta vormliivast c. liiva ja savi segust d. ülipuhast vormisavist Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
MATERJALITEHNIKA INSTITUUT METALLIDE TEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Õppeaine KONSTRUKTSIOONIMATERJALIDE TEHNOLOOGIA VALUTEHNOLOOGIA Kodutöö Õppejõud: Eduard Kimmari Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB-24 Tallinn 2010 Detaili joonis Valandi valmistustehnoloogia etapid käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valand Termotöötlus Puhastus Kontroll
5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid: a. Kokillvalu (permanent mould casting) b. Survevalu (die casting), c. Tsentrifugaalvalu (tsentrifugal casting) Kvaliteetse valandi saamine sõltub sulami vedelvoolavusest vormis, mis omakorda sõltub: 1. Sulami viskoosusest ehk vedeliku sisehõõrdumisest (suur=paks, väike=vedel) 2. Vormis soojusjuhtivuse suurenemisest (soojenemine halvendab voolavust) 3. Valamistingimustest (rõhk suurendab voolavust) VALUKAHANEMINE 2 Valukahanemist iseloomustatakse suhtelise mahukahanemise ja suhtelise joonkahanemise arvutustega.
Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov eemaldamine Mõõtmed Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria. Metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse seega peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades hallmalmi peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. Valukanalite süsteem valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde. Hallmalmi vähese kahanemise tõttu kasutatakse kompensaatoreid vaid suurte valandite korral.
Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist funktsiooni täidab valudrossel? Vali üks: a. sulametalli voolukiiruse suurendamine b. sulametalli vastuvõtt ja valuvormi suunamine c. kaitseb valukanalitesüsteemi dünaamilise löögi eest d. räbu ja mittemetalsete osakeste kinnipüüdmine Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leida arvutuslik hüdrostaatiline rõhk Hk joonisel näidatud valuvormi korral. Valandi kogukõrgus h0=149,3 mm ja kõrgus toitekanalist valandi kõrgeima punktini h1=12,5 mm. Vastus andke meetrites täpsusega neli kohta peale koma. Vastus: 0,1395 Küsimus 4 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline valandi osas 3 kahanemistühiku vältimise skeem on õige? Vali üks: a. b b. a c. c d. d Küsimus 5 Õige Hinne 7,00 / 7,00
valuvorm. Vedelvoolavust määratakse tehnoloogiliste teimidega. 21) Tardumisega kaasneb sulametalli üleminek vedelast tardunud olekusse. Tardumisega ja kahanemisega võib kaasneda valudefektide (kahanemistühikud ja -poorsus, gaasitühikud ja -poorsus, likvatsioon, sisepinged ja praod) tekkimine. Tardunud metallis võivad sisalduda räbutükikesed. 22) faasidiagramme ja jahtumiskõver? 23) Väikese 24) Kahanemisel 25) – 26) Valandi intensiivne jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 27) – 28) Liivvormvalu, koorikvalu 29) mudel jätab vormi jäljendi, 30) Valukanalite süsteem on valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde 31) Mudelplaat on vormimisel kasutatav metallplaat, mille külge on kinnitatud valandi ja valukanalite süsteemi osiste mudelid või nende osad.
Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: E. Kimmari 11.04.15 11.04.15 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel. Tuleb lahendada järgmised ülesanded: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli (masinvormimisel mudelplaadi) joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valukanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. Kui on tegemist masinvormimisega, anda masina skeem. Lähtejoonis Valandi joonis
2 1. joonestada variandile vastava detaili joonis 2. joonestada valandi joonis, millel näidata ära tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn 3. joonestada mudeli joonis (mudelplaadi) 4. joonestada koostatud vormi joonis koos vormikasti, kärni ja valu kanalite süsteemi elementidega 5. anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. + skeem Töö Hinne 85 punkti 100st Hinde viis alla: töötlusvaru (-5%); mudelplaadid (-5%); koostatud valuvorm (-5%) Detaili joonis. v. 18 Masinvormimine Kasutatakse valuvormide sari- ja masstootmisel. Vormitakse kahte vormikasti ning kasutatakse mudeli asemel mudelplaate. (Vormitakse ka vormikastita või
Ees- ja perekonnanimi: Rühm:MASB-21 Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koosatada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel, kasutades käsi- või masinvormimist. 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn ( kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli (masinvormimisel mudelplaadi) joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. 1. Detaili joonis 2. Valandi joonis 3. Mudeli joonis 4. Vormi joonis 5
Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Eduard Töö tehtud: Esitatud: 2.05.2010 Arvestatud: Kimmari 2.05.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: käsitleda valutooriku valmistamisprotsess käsivormimisega liivvormi Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili number 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on hallmalm. Detaili joonis on toodud all. Valandi joonis Kõigepealt otsustame detaili asendit vormis. Kuna detail on tsilindrilise kujuga, asetame see vormis vertikaalselt. Lahutuspinda asetame selliselt, et detaili oleks mugav vormist välja võtta. Suurema osa detailis paigutame vormi alumisel poolel, et tagada selle paremat täitumist. Kõkidel pindadel, kuhu on ettenähtud täiendav lõiketöötlus, lisame töötlusvaru. Selleks et teha keskmise ava (läbimõõt 80), kasutame kärni. Kuus ava
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Töö nimetus: Valutehnoloogia(vedelvormimine) Töö nr. 1 Üliõpilane: Rühm. MAHB31 Töö esitatud: Arvestatud: LIIVVORMVALU Valandi saamine algab mudeli valmistamisega. Mudel jätab vormi jäljendi. Mudelid valmistatakse puidust, metallist või plastist. Konstruktsiooni järgi võivad mudelid olla terviklikud või koostatavad, enamasti poolitatavad. Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis kärnile toetuspinna. Mudeli valmistamisel lisatakse detaili töödeldavatele pindadele töötlus varu vastavalt nõuetele. Järgmine protsess valandi saamisel on mudeli paigutamine vormikasti ning
· valu kord- e. ainukasutusega vormidesse, · valu korduvkasutusega e. püsivormidesse. Esimesse rühma kuuluvad liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu jts. Teise rühma kuuluvad näiteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). Valu kordkasutusega vormidesse Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse Martin Raba võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mudeli eemaldamist vormist. Mudelid valmistatakse metallist, alumiiniumist,
mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse elektrienergiat kasutades; elektrienergiat vormisegust (vormiliiva ja kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, sideaine segust) tihendamise teel Ti, Cr, Mo jt
10. Juhul kui toode ei tohi olla kalestunud olekus, viiakse peale deformeerimist läbi lõõmutamine. 11. Sepistamisel- sepistusvasarad. Vormsatntsimisel- stantsivagudega stantse. 12. Lihtsprofiilid, kujuprofiilid, eriotstarbelised kujuprofiilid. Lk 96-97. 13. Valtsimisega 14. Sepistamine VALUTEHNOLOOGIA 1. Kahanemistühikuid ja poore, valandite kaardumist ning pragunemist. 2. Gaasitühikuid 3. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? 4. Liivvormvalu??? 5. Vormi kuivatamine tõstab vormi tugevust ja vähendab gaaside eraldumist. 6. Valandi sisepinna kujundamiseks. Valmistatakse samuti liiva ja sideaine segust. 7. Suhteliselt väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga (malm, teras) valandite tootmisel. 8. Tsentrifugaalvalu 9. Liivvormvalu 10. Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu jt. 11
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Valu valamine, Lõiketöötlus, Keevitamine Referaat Juhendaja: Kristjan Juhani Tallinn 2009 1 Liivvormvalu Esimesel tunnil selgitas meister meile valu valamise, vomide ning mudelite valmistamise teoreetilise osa. Valandi valamiseks on vaja kõigepealt valmistada vaja mineva detaili mudel. Mudeli valmistamisel kasutatakse erinevaid materjale. Lihtsamad mudelid on võimalik valmistada puust ,kuid kasutatakse ka plaste, metalle või ise sulavaid mudeleid. Mudeli valmistamisel on väga oluline jätta valandile töötlusvarud, kuna valandi enda pind ei pruugi olla nii kvaliteetne kui detaili tööks vaja. Keerukamad ning mitte sümmeetrilised mudelid tehakse mitmest osast nö. Kahe poolsed mudelid
Ees- ja perekonnanimi: Ove Hillep Rühm: MATB Üliõpilaskood: 072974 Juhendaja: Töö tehtud: 8. märts 2012 Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Tutvustada tudengit valutehnoloogia protsessiga. Töö ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess detaili valmistamiseks hallmalmist, kasutades käsivormim- ist. Töö juurde kuuluvad detaili, valandi, mudeli ning vormi (kärni ja valukanalite süsteemi elementidega) joon- ised. Töö käik 1. Kärni valmistamine Kuna antud detaili valamisel kasutatakse kärni, on see vaja enne vormi meisterdamist valmis teha. Selleks kasutame klambritega kinnitatavat kärnkasti, kärnisegu ning kärni tugevdavat armatuuri. Täites kärnkasti seguga ning asetades paika armatuuri, asume järkjärgult kärnisegu tihendama, lisades pide- valt uut segu juurde
Millistel tingimustel tekib valgemalm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel b. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel c. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures d. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 5/5 Küsimus 7 (5 points) Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel b
valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti) Toitekanal; 5
mitterauasulamitest)? Valtsimine, 14. Millise survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Sepistamine, Valutehnoloogia 15. Milliseid valudefekte võib põhjustada valumetalli suur kahanemine? Poorsust, kahanemistühikuid, valandite kaardumist, pragunemist. 16. Milliseid valudefekte võib põhjustada suur gaaside lahustuvus ja/või valuvormi ebapiisav gaasiläbilaskvus? Gaasitühikuid, 17. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? Jahtumine peab erinevates valandi osades toimuma üheaegselt, piisavalt kiirelt ja ühtlaselt. 18. Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite, massiga 1 tonn tootmiseks? Liivvormvalu 19. Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Suurendab tugevust ja gaaside eraldumise vähendamiseks sulametalliga kokkupuutel 20. Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne ja millistest materjalidest neid valmistatakse
3) Vormisegude rikastamine mitmekordse kasutamise eesmärgil värske liiva lisamisega on vajalik: liivaterade purunemise tõttu. 4) Saviliiva sisaldus vormisegudes %-des ei ületa: 16 5) Betoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem: sidevõime. 6) Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena: liiva 7) Parim vedelvoolavus on sulameil: madala sulamistemperatuuriga. 8) Mittemetallsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab: temperatuuri tõstmine. 9) Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on: allapooletipuga koonus. 10) Press-vormimismasinate puuduseks on: vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas 11) Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule: vesiklaasi. 12) Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist: tõmbejääkpinged. 13) Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on: kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine
siiski endiselt tugevdatud metalli terasid üksteisest ja hallmalmist valandite tugevuse olulist suurenemist ei ole võimalik saavutada. Masinaehitustehaste praktikas kasutatakse malmvalandite karastamist vähe, ja kui seda tehakse, siis mitte tugevuse, vaid kõvaduse suurendamiseks. Tempermalmi termiline töötlemine Tempermalmi saadakse valgemalmist. Tempermalmist valandite tootmine koosneb kahest põhioperatsioonist: 1) valandi saamine valgemalmist ja 2) valandite lõõmutamine valgemalmi tsementiidi lagundamise eesmärgil. Et valamisel tekiks valgemalm, kasutatakse valamiseks väikese ränisisaldusega malmi. Suurema ränisisalduse korral võib valamisel tekkida hallmalmi struktuur ja hallmalmi tempermalmiks muuta ei ole üldse võimalik. Tempermalmi 1õõmutatakse järgmiselt. Valgemalmist valandid paigutatakse teras- või malmkastidesse ja nendele puistatekse peale puhast kuiva liiva. Liiva puistamine on vajalik
s.t. töödeldavuse. Valatavus. Metallide valatavust iseloomustab nende vedel voolavus, kahanemine ja likvatsioon. Vedelvoolavuse all mõistetakse metalli võimet täita vormi ja kopeerida selle kuju. Vedelvoolavus oleneb sulami keemilisest koostisest, temperatuurist ja muudest teguritest. Kahanemine on metalli omadus tahkumisel mahuliselt kokku tõmbuda. Kahanemine sõltub samuti sulami keemilisest koostisest, valu temperatuurist ja viisist, jahtumiskiirusest ja valandi kujust. Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise koostise ebaühtlust. Head valumetallid on malm, pronks, tina. Näiteks malmil on hea vedelvoolavus (täidab hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon puudub. Seevastu on terastel tunduvalt halvem vedelvoolavus, suurem kahanemisprotsent (2..2,5%) ning likvatsiooni kalduvus. Üldse ei saa valada vaske, paljusid messingeid, duralumiiniumi jt. Sepistatavus
Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puud B. Tekib lisandite olem C. Tekib grafiitmalmi D. Tekib valandi modi Student Response aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline k Student Response A. liblejas B. Kerajas
Sisukord Masinvormimist kasutatakse sari- ja masstootmisel. Masinvormimisel on põhioperatsioonid mehhaniseeritud. Sellega on tagatud valandi suurem täpsus ja töö kõrgem tootlikkus. Masinvormimine Tänapäeval asendatakse käsitsivormimine üha sagedamini masinvormimisega, seda isegi väikeseeria- ja individuaaltootmises. See võimaldab käsitsivormimisega võrreldes suurendada töötootlikkust, vähendada valutsehhi tootmispinda ja tunduvalt tõsta töökultuuri. Masinvormimise puhul on suur tähtsus mudelikomplektil. Kõige sagedamini kasutatakse metallist mudelplaate
E. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju? Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas Score: 2/2 42. Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid: Student Response A. Tsementiit B
tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel Student Response B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpili Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas Score: 2/2 42. Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid:
kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response Feedback A. Tekib valandi modifitseerimisel Student Response Feedback (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel B. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel C. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel D. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures Score: 2/2 41.
42e 42f e) teravate üleminekute puudumine ristlõigetes f) ja tugevdus paindekohtadel; 42g 42h g) valandi pindadel, mis on risti mudeli lahutuspinnale, h) iga valandi kuju peab ette nägema lihtsa, ilma raskusteta mudeli lahtiv. peavad olema konstruktiivsedvalukalded selleks, et valuvormide ja kärmide valmistamine ning mudelite eemaldamine vormidest toimuks ilma raskusteta 42i 42j i) stantsitud toorikutel teravate servade ümardamine
39 Lihv 9. Millise malmiga on tegemist? : 1. Perliitne hallmalm 2. Üleeutektne valgemalm 3. Perliitne keragrafiitmalm 4. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 5. Alaeutektne valgemalm 6. Perliitne tempermalm 7. Ferriitne tempermalm 40 Millistel tingimustel tekib malmis pesajas grafiit ehk millal tekib tempermalm? : 1. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 2. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 4. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel 41 Millistel tingimustel tekib valgemalm? : 1. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 2. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 oC juures 4. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response Value Correct Answer A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks 100% magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju? Student Response Value Correct Answer A. liblejas 33,333% B
Vormimaterjaliks on liiv. Temperatuurini 200-250 °C 29. Valamine liivvormi kuumutatud metallist Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus mudelplaat kinitakse kopeerib valandi kuju. punkril, mida pööratakse Liivvorm koosneb ülemisest ja koos vormiseguga alumisest vormipoolest, mis valmistatakse 180°(hoitakse niimoodi vormisegust (vormiliiva ja 10...30 sekundi) ja siis
Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus Materjalide tehnoloogilised omadused Valatavus Metallide valatavust iseloomustab nende vedelvoolavus, kahanemine likvatsioon. Vedelvoolavus on metalli võime täita vormi ja kopeerida selle kuju. oleneb sulami keemilisest koostisest, temperatuurist ja muudest teguritest. Kahanemine on metalli omadus tahkumisel mahuliselt kokku tõmbuda. sõltub samuti sulami keemilisest koostisest, valu temperatuurist ja viisist, jahtumiskiirusest ja valandi kujust. Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise koostise ebaühtlust. Staatori korpus Materjalide tehnoloogilised omadused Survetöödeldavus (sepistatavus) Survetöödeldavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Materjalide tehnoloogilised omadused Keevitatavus on metalli või sulami omadus moodustada konkreetsetel
6. Dendriitne likvatsioon terasvalandis on teraselise struktuuri ebaühtlus 7. Alaeutektoidse terase struktuur koosneb perliidist ja ferriidist 8. Üleeutektses malmis süsiniku sisaldus on 4,3% 9. Terase Eurotähistussüsteemi järgi kasutatakse terase margitähist, terase tunnusnumbrit 10. Hallmalmi struktuuri tunnuseks on liblegrafiit 11. Tempermalmi valmistatakse valgemalmi lõõmutamisega 12. Süsiniku grafitiseerimist malmides soodustavad räni, valandi aeglane jahutus 13. Valgemalmi aeglane jahutus A1 temperatuuri piirkonnas peale lõõmutamist soodustab grafiidi teket 14. Malmi valuomadused terasega võrreldes on parem 15. Terase lõõmutuse tunnuseks on aeglane jahutus 16. Noolutustemperatuur on allpool temperatuuri A1 17. Terase kõvadus karastamisel sõltub süsiniku sisaldusest 18. Terase karastusvööt on kõvaduse sõltuvus süsiniku sisaldusest 19
parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse eesmärk: vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise teel. Selleks kasutatakse erinevaid kuumutustemperatuure ja jahutusviise ehk kokkuvõtvalt mitmesuguseid lõõmutusreziime. Lõõmutusviisid: Difusioonlõõmutus e. homogeniseerimine - kasutatakse terase keemilise koostise ühtlustamiseks difusiooni teel, kuumutatakse kõrge temperatuurini kuni 1100° C ja seisutatakse 6...30 tundi vastavalt valandi mõõtmetele. Täislõõmutus - kasutatakse alaeutektoidteraste korral struktuuri peenendamiseks, sisepingete kaotamiseks. Kuumutustemperatuur peab olema 30...50° C üle faasipiiri GS. Jahutada tuleb aeglaselt sõltuvalt terase koostisest ja detaili mõõtmetest. Poollõõmutus - kasutatakse üleeutektoidteraste (C > 0,5%) korral sisepingete kaotamiseks, kõvaduse vähendamiseks ja plastsuse suurendamiseks, mistõttu nimetatakse seda ka pehmelõõmutuseks
Question 39 Incorrect Mark 0,00 out of 2,00 Question text Lihv 9. Millise malmiga on tegemist? Vali üks: 1. Alaeutektne valgemalm 2. Ferriitne tempermalm 3. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 4. Perliitne keragrafiitmalm 5. Perliitne tempermalm 6. Üleeutektne valgemalm 7. Perliitne hallmalm Question 40 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millistel tingimustel tekib malmis pesajas grafiit ehk millal tekib tempermalm? Vali üks: 1. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 2. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 4. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel Question 41 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millistel tingimustel tekib valgemalm? Vali üks: 1. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 oC juures 2. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 3
Vormisegul määratakse tugevus (vt. 2.3 Vormisegu survetugevuse määramine) survele ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2.1 Proovikehade valmistamine). Gaasiläbilaskvus Sula metalli valamisel liivvormi tekivad seal gaasid, mis seotud õhu paisumisega vormisegus, sulametallis lahustunud gaaside eraldumisega, niiskuse aurustumisega, sideainete ja keemiliste ühendile lagunemisega. Juhul, kui valandi pind ei ole veel piisavalt tardunud, siis kui nad ei saa väljuda läbi vormi seinte, võivad valandites tekkida gaasitühikud. Tekkinud gaaside rõhk sõltub gaaside tekkimise ja vormist eraldumise kiirusest, mida iseloomustatakse vormi gaasiläbilaskvusteguriga. Vormisegu gaasiläbilaskvus määratakse eriseadmel (vt. 2.2
Kuumsurvetootluse ülemine piir on määratud solidus- või intensiivse oksüdeerumistemperatuuriga. 41. Laienevate valukanalite süsteem Al valamisel Al-sulamid oksüdeeruvad kergelt, seega kasutatakse alati laienevaid valukanaleid. Al- sulamites on suur gaaside lahustuvus, mis võib põhjustada gaasitühikuid. Alumiiniumi valamisel on valutemperatuur suhteliselt madal. 42. Kärnvormimine Kärnvormimine tähendab vormi koostamist kärnidest, mis moodustavad nii valandi sise- kui ka välispinnad. Kasutatakse keeruliste valandite mass ja suursaritootmiseks. Kärn kujundab valandi sisepinna. Kärn valmistatakse liiva ja sideaine segust. Kärnkast on puidust või metallist õõnes rakis kärnide vormimiseks kärnisegust. 43. Vagranka Vagranka on malmisulatusahi. Vagrankas sulatatakse ligi 90% malmist. Vagranka on metallkestaga ja samottvoodriga sahtahi, mida ülemise täiteava kaudu täidetakse algul põlemisõhu furme ületava põhjakoksiga
Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve-tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimeta-takse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%.
nagu kosmoses, esineb neil külmahaprust. 6 4. TITAANI TOOTMINE Titaani metalli tootmisiseks on vaja läbida neli suuremat sammu. Esiteks tuleb titaani maaki nn. ,,käsna" kujuliseks muuta ehk siis poorseks kujuks. Teiseks tuleb sulatada seda ,,käsna" või ,,käsna" koos mingite lisanditega, et tekiks sulam. Sulatamise käigus peaks tekkima, siis kangi või valandi laadne sulam. Kolmandaks on esialgne toode, ehk siis sellest sulamist võidakse teha kohesele tarbimisele vajalike asju, näiteks: võlve, plaate, lehti, ribasid võid torusid. Neljandaks võib teha sellest sulamist konkreetse objekti kuskile vormi. Titaani ,,käsnasi" toodab kõigest 7 riiki maailmas ja 19 ettevõtet, kellest suurim tootja on Hiina. Titaani pole lihtne toota, kuna ta reageerib kõrgetel temperatuuridel hapnikuga, seetõttu kasutatakse titaani tootmiseks Krolli meetodit
9. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. 10. Teraste tootmine Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes šahtahjudes – kõrgahjudes. kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel.
..50% on sulami joonpaisumistegur nullilähedane, samas kui eritakistus on maksimaalne (kuni temp-ni 500C). Kasutatakse ka mündimetallina ja kondensaatorite torudena ja soojusvahetitena. Cu-Ni-Zn on juveelitööstuses kasutusel. 10.4. Pronkside koostis, omadused, kasutus. Pronkside puhul on Cu lisandiks muud metallid. Põhiline grupp: Tinapronksid - Sn-sisaldus kuni 20%. Valusulamite puhul võib tekkida likvatsioon, mis on eemaldatav pikaajalise lõõmutamisega. Lõpptulemus on valandi suur poorsus. Survetöödeldavates tardlahustes on Sn-sisaldus kuni 7%. Need sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid ka kiirelt kalestuvad. Kasutatakse vedrude, müntide ja ornamentaalse pronkspleki valmistamiseks. Tinapronksid vajavad enne valamist desoksüdeerimist, milleks kasutatakse fosforit (selliseid tinapronkse nimetatakse fosforpronksideks). Kahefaasilisi tinapronkse kasutatakse laagrimaterjalina, sest need on vastupidav löökidele, kulumiskindel ja tugev.
annaabi.ee 
