vahtpolüstroolplastist. Need tooted on kinniste pooridega. Nende soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Vahtplastid on odavad, soojusjuhtivustegur on 0,037-0,041 W/mK. Materjal ei lagune tavalistes ilmastiku- ja kasutamistingimustes. Need on lõhnatud ega sisalda hallitavaid või mädanevaid komponente. Sobivad väga hästi kasutamiseks toiduainetööstuses, külmhoonetes ning muudes külmades ja niisketes keskkondades. Üks tuntuimaid ja levinumaid vahtplaste on fenoplast (tihti kutsutakse seda ''penoplastiks''). Fenoplast on soojustusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel. Seda materjali enam ei toodeta, küll aga kasutati seda palju nõukogude ajal. Fenoplast imab hästi vett, sisseimbunud vesi eraldub kergesti, on lahustunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine. Samuti eraldub mürgiseid kaase selle põletamisel. Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend, mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega
Fenoplast Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit
Fenoplast • Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend • Soojusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel • Imab hästi vett • Sisseimbunud vesi eraldub kergelt • On lahusutunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine • Eraldub mürgiseid gaase selle põletamisel • soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul.
Fassaadide soojustusmaterjalid VAHTPOLÜSTÜROOL, VAHTPOLÜURETAAN, FENOPLAST JA VAHTPOLÜETÜLEEN Riina Ratassepp Alice Luik Jan Erik Puss Gertrud Tamm Vahtpolüstürool • Standardikohase nimetusega EPS • Hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale • Kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel • Väikese tihedusega poorne
makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. ESINDAJAD: Plastidid Termoplastid: · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) jt. Termoreaktiivid
10)CC-CuSn12N1 taht C- vase baasil materjal: CC- valadina, CuSn12N1- sulamite korral legeerivate elemetide sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 12% Sn-i ja 1% N-i) 11)liig.plastid, temp toime jargi Temperatuurile reagerimise järgi liigitakse plastid kahte gruppi: · termoplastid(polüetüleen (PE), polüpropuleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), polükarbonaat (PC), polüamiidid (PA) jt); · termoreaktiivid(epoksüplastid (EP), fenoplast (PF), aminoplastid). 12)oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeramika aluseks on oksiidid Al2O3, MgO, ZrO2, SiO2,TiO2, BeO jt. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga, suure kuumuspüsivusega, kuid väikese termokindlusega. II variant: 1)Ruumkeskendatud kuupvõre tähis, k-arv, võreelemendikohtatulevate aatomite arv(baas). K8, k=8, n=1+1/8*8=2 2)Sisendustardlahuse kristallivõre(lahustajakomponendi A kristallivõre on K8). Milline on kristallivõre baas?
Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eriplastide hulka kuulub järgnevast loetelust: Valige üks: 1. HDPE 2. PS 3. PTFE Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 12 Õige Hindepunkte 0.90/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline neist plastidest paistab läbi? Valige üks: 1. epoksüplast 2. PTFE 3. PC 4. fenoplast Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Võttes arvesse varasemaid katseid, on teie hinne 0.90/1.00. Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst PE on: Valige üks: 1. polüpropüleen 2. polüstüreen 3. polüetüleen Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 14 Õige Hindepunkte 0.90/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
keskmetallid ja sulamid 5000-10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn,Fe)3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC-CuSn12N1 Täht C vase baasil materjal: CC-valadina. CuSn12N1 sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: Termoplastid (PE polüetüleen, PP polüpropuleen, PS polüstüreen...) ja termoreaktiivid (EP epoksüplastid, fenoplast (PF), aminoplastid..) 12. oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid Al2O3, MgO, ZrO2, SiO2,TiO2, BeO Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga, suure kuumuspüsivusega, kuid väikese termokindlusega. 2.variant 1. ruumkesendatud kuupvõre tähis, k-arv, baas? Tähis K8, baas=1+8*1/8=2 2. Sisendustardlahuse kristallivõre (lahustaja komponendi A kristallivõre on K8)milline on kristallivõre baas?A=2, B=6*1/2=3 n=2+3=5 3
seetõttu ei muutu termoreaktiivne polümeer ei pehmeks ega voolavaks. Termoreaktiivsetele polümeeridele täiteainete lisamisega saadud aineid nimetatakse termoreaktiivideks ehk reaktoplastideks (Angelstok 2002: 42). Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. konstruktsioonplastideks need on polükarbo- naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE), polüsulfoon (PSU), polüeetersulfoon (PES) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: Mehaanilised: vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; Füüsikalis-keemilised:
Titaan (lennundus,tarbekaubad;omadused:kerge ja tugev). Magneesium on keemiliselt väga aktiivne ja kerge.(kasutatakse meditsiinis) 12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride struktuur. Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Plastide üldised eelised ja puudused. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Liigitus:vahelduv,juhuslik,plokk-kopo ja pook-kopopolümeer. Plastid moodustavad kogu sünteetiliste polümeeride toodangust umbes kaks kolmandikku.Liigitus:
liigitus...termotöödeldavaiks ja valataivaks, millised on valusulamid? Deformaeeritavad e survetöödeldavad(valitakse valmistamise teel plekki,latte,torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) 10)Selgitada tähist AC-AlSi9Mg? A näitab et see on Al sulam, AC valusulam, Si Al ja Mg keemiliste elementide sümbolid, arvud näitavad nende keskmist sisaldust täisarv % 11)Termoreaktiivplastide esindajad? Epoksüplast (EP), aminoplastid (UF, MF), fenoplast (PF) 12)Konstruktsiooni keraamika grupid lähtudes kasutusest? Kuumuskindel,termokindel,kulumiskindel,poorne, ,,sitke" keraamika, biokeraamiks Variant 4 1. H 12 K=12; n=12*1/2+ 2*1/2+ 3=6 2.A=1/6*8=4/3 B=1/6*4=2/3 n=2 3.F-diagramm keemilise ühendi korral 4.(eutektne!!!) Ledeburiit (Le): koosneb A+T temp. Vahemikus 1147...727 ja F+T alla 727 Perliit(P):koosneb F+T tekib temp 727 aeglasel jahtumisel C=0,8% Beiniit(B):F ja T peen eutektoidne segu, tekib A lagunemisel alajahtumisel 400..
juba kõiki vajalikke lisandeid), - kahanemine. Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest operatsioonidest: - soojendamine pehmenemiseni, - vormimine, - jahutamine (tardumine), - toote eraldamine. Plastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastid Termoplastid · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF)
heade omadustega liim. Tabel 1.2 Põhiliste termoreaktiivide omadused Plast Omadused Tihedus Rm A AU kg/m3 N/mm2 % J/m2 Epoksü-plast (EP) 1850 60 4 8...10 Klaasplast (EP+klaas-kiud) 1900...2200 II 2100 - - Fenoplast (PF) 950 - - Aminoplast (UF, # 200 - - MF) 1275 35...55 5,2...7 1...1,5 1550 40...90 0,5 - II piki kiudu, - risti kiudu, # - orienteerimata kiuga ELASTOMEERID Kummi - Kummi on kõrgelastne materjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Omadused:
polükarbonaat (PC) polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid-ühe spetsiifilise omadusega:: fluorplast (PTFE) polüimiid (PI) jt. 7. Enamlevinud termoplastid: PE, PP, PVC, PTFE, PS, PC, PET, PMMA (nende põhirakendused ja iseloomulikumad omadused) 8.Termoreaktiivid: epoksü-, feno- ja aminoplast. Nende kastutamine ja põhilised omadused. Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid. Saadav polümeer on läbipaistmatu, piimjasvalge, mis aja möödudes tumeneb. Üldiselt aga lisatakse fenoolvaigust vormimispulbritele värvipigment juba valmimisel, et anda materjalile ühtlane tume värvus. Üks tuntumaid fenoolvaigust plaste on bakeliit.PF materjale iseloomustavad suur kõvadus, jäikus ja töötemperatuur kuni 150 °C, madal soojusjuhtivus,
Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse grafiiti, klaasriiet, klaaskiudu ja teisi materjale. Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: · mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus,
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESSE Termoreaktiivid Õppeaines: Tehomaterjalid Materjalitehnika keskus Õpperühm: MI-21b Üliõpilane: Rainer Näär Kontrollis: lektor A. Koitmäe Tallinn 2011 Termoreaktiivid Epoksuplast (EP) Klaasplastist tooted Aminoplastid (UF, MF) Liimaine, melamiin Fenoplast (PF) jt. Liimaine, kaepidemed (potid, pannid) Termoreaktiivid on polümeerid, mis ei sula kuumutamisel. Nende ahelad on reeglina tugevalt ristseotud, takistades omavahelisi nihkeid ning moodustades termiliselt väga stabiilse võrgustiku. Ristsidumine saavutatakse prepolumeeride (polümeriseeritud kuid ristsidumata materjal) järelreaktsioonides detailide/materjalide vormimisel. Järelreaktsiooni võib käivitada kas keemiline reaktsioon, temperatuur, rõhk või kiirgus.
Suur mahukahanemine vormimisel.Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Kasutatakse karboniseeritud jookide pudelitena, kuna PET ei lase gaase läbi. PET rakendused: Suurem osa (2/3) tekstiilkiuks. Ekstrudeeritud orienteeritud kiled- isolatsioonikiled, pakkekiled, küpsetuskotid, filmirullid jm. Ekstrudeeritud survevalul puhumine pudeliteks ja anumateks (eriti karastusjookide pudelid). Vormitooted ka klaaskiuga (kuni 60%) armeeritud PET-st Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Epoksüplastid (EP) Vaikude, kõvendite, täiteainete ja muude lisandite kombineerimisel saadakse hulgaliselt erinevate omadustega kompaunde, mida kasutatakse elektrotehniliste toodete valmistamiseks, hermetiseerimiseks, liimimiseks jm. Kõvenemisel ei teki lenduvaid aineid ja mahukahanemine on väike (0,2...2%). Neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu. Fenoplast (PF)
Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus,
Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani poole. Survel loetakse pikkijõud negatiivseks. . S = F/A <= []S sulamid jt) A on keha ristlõike pindala Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Hooke'i seadus. Tehniline kumm Hooke'i seadus pinge on võrdeline suhtelise deformatsiooniga: = E*, kus E on Puit, tekstiil, nahk normaalelastsusmoodul ning on suhteline joondeformatsioon ehk keha pikkuse muutdu
14. Mis on kasutegur? Kasutegur iseloomustab masina efektiivsust. η = Akasulik / Akogu = (Akogu-Akadu)/Akogu (veerelaagerdusel 0,98 –0,99; tiguülekandel võib isegi olla < 0 – isepidurdav süst.) 15. Masinates käsutavate materjalide loetelu. Rauda sisaldavad sulamid [teras (C<=2%), malm] Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani sulamid jt) Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Tehniline kumm Puit, tekstiil, nahk Paagutatud materialid (metall- ja mineraalkeraamika) Klaaskiudsarrusega polümeerid 16. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; Ideaalsel juhul on kehade
kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi. Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid. Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polümeerid: polüetüleen, polüetüleenteraftalaat, polüformaldehüüd, polüvinüülkloriid, polüester, polüakrülaat, polümetüülmetakrülaad, uretaankautsuk, fenoplast. Polüetüleen on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest. Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil
veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. Plastid Termoplastid • Polüetüleen (PE) • Polüpropüleen (PP) • Polüvinüülkloriid (PVC) Termoreaktiivid • Epoksüplast (EP) 26.Tehnokeraamika • Aminoplastid (UF, MF) Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite • Fenoplast (PF) jt. baasil saadud tööriista- ja eriomadustega Elastomeerid konstruksioonimaterjale. • Kautšuk • Kummi • Polüuretaan (PUR) jt. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia
nimetatud kortsuv kiletaoline materjal[11]. ,,Tõelised" plastid, plastikud 20-ndal sajandil 20-ndal sajandil kulges plastikute areng ja tootmine lausa plahvatuslikult. Alates 1935-ndast aastast lisandusid sellised nüüdseks harjumuspärased materjalid nagu vahtpolüstüreen, PVC, akrüül, polüuretaan, epoksü, tsellofaan, nailon, sünteetiline kummi, sünteetilised tekstiilikiud jpt [12]. Fenoolformaldehüüd ehk fenoplast (bakeliit) Olulisim leiutis plastide arenguteel oli tõenäoliselt bakeliit. Ligi pool sajandit domineeris bakeliit plastide maailmas leides rakendus kõikvõimalikes tööstusharudes. Väidetavalt algas bakeliidi kasutuselevõtuga ,,plastikute ajajärk" (vrld ,,kiviaeg"). Pärast tselluloosi laia kasutamist plastitööstuses võeti
Tallinna Majaehituskombinaadi võimsus oli 200000 m2 elamispinda aastas. Ligikaudu sama, mis kogu Eestis 1991-2000. Eestis ehitatud vanemate paneelelamute konstruktsioon koosneb betoonist põik- ja keskmisest pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelagedest. Peamiselt 5, 9 ja 16 korruselisi Välisseinte paksus oli 230, 250, 280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50, 60mm; soojustus 110 või 125mm (mineraalvill või fibroliit plaat või fenoplast plaat või vahtpolü vahtpolüstü stüreen plaat); sisemine kandev r/b plaat sõltus hoone kõrgusest 75,80,125,130mm. 75,80,125,130mm. 55 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid 56
nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur . Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lineaarahelaga termoplastid Hargnenud ahelaga termoplastid Ruumstruktuuriga termoplastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist).
*mõeldud olukorda kus soojustusefekt saavutatakse piirde konstruktsiooni materjali enda või paksu pinnasekihiga, mis täidab soojustuse funktsiooni. 84 42 SOOJUSTUSMATERJALID Villtooted (klaasvill, kivivill, tselluvill, puitkiudvill, kanepivill, aga ka arhailine räbuvill jne.) Vahtplastid (EPS, XPS, vahtpolüetüleen, fenoplast, graanulvahtplast) Vahtpolüuretaanid (PUR1-avatud poor, PUR2-suletud kärgpoor, PUR3-karbamiidvaht, SPU, montaazivahud jt.) Vahtklaasid, vedelplastid Mineraalsed graanulmaterjalid (kergkruus) Mineraalsed poormaterjalid (gaasbetoon, keramsiitbetoon, aga ka arhailine kukermiit) Naturaalmaterjalid (vilt, takk, lambavill, põhk, pilliroog,linaluu, turbapuru,saepuru, puitlaast- tsementplaat jne).
(polüaramiidid). Poolkristalse, amorfse ja vedelkristalse polümeeri olekute võrdlus vedelas ja tahkes olekus on toodud joonisel 9-9. 9.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid Kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist (degradeerumist). Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Siia kuuluvad tihedal ristsidumisel tekkivad võrestikstruktuuriga tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu näiteks fenool-formaldehüüdvaik (fenoplast) ja melamiin-formaldehüüdvaik. Termoreaktiivsete polümeeride hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Nende elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel, st pinge deformatsiooni sõltuvus on mittelineaarne. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse
Poolkristalse, amorfse ja vedelkristalse polümeeri olekute võrdlus vedelas ja tahkes olekus on toodud joonisel 8-9. 8.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid Kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist (degradeerumist). Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Siia kuuluvad tihedal ristsidumisel tekkivad võrestikstruktuuriga tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu näiteks fenool-formaldehüüdvaik (fenoplast) ja melamiin- formaldehüüdvaik. Termoreaktiivsete polümeeride hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Nende elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel, st pinge deformatsiooni sõltuvus on mittelineaarne. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse
kulu, termoplastid ja termoreaktiivid: - nad on kergemad (mahu ja massi suhe on a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polümeermaterjalide kasuks), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. odavus, b) konstruktsioonplastideks need on polükarbo- - hea töödeldavus, naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), - korrosioonikindlus, epoksüplast (EP) jt. - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. - 40 -
1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks – need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (FP) jt, 25 b) konstruktsiooniplastideks – need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt, c) eriplastideks – fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus,
struktuuriga polümeer epoksüplast. Vaikude, kõvendite, täiteainete ja muude lisandite kombineerimisel saadakse hulgaliselt erinevate omadustega kompaunde, mida kasutatakse elektrotehniliste toodete valmistamisek, hermetiseerimiseks, liimimiseks jms. Kõvenemisel ei teki lenduvaid aineid ja mahukahanemine on väike (0,2...2%). Epoksüoligomeere kasutatakse ka suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu. b)Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid saadud fenooli polükondensatsioonil formaldehüüdiga. Saadav polümeer on läbipaistmatu, piimijasvalge, mis aja möödudes tumeneb. Üldiselt aga lisatakse fenoolvaigust vormimispulbritele värvipigment juba valmistamisel, et anda materjalile ühtlane tume värvus. Üks tuntumaid fenoolvaigust plaste on bakeliit.
annaabi.ee 
