vahtpolüstroolplastist. Need tooted on kinniste pooridega. Nende soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Vahtplastid on odavad, soojusjuhtivustegur on 0,037-0,041 W/mK. Materjal ei lagune tavalistes ilmastiku- ja kasutamistingimustes. Need on lõhnatud ega sisalda hallitavaid või mädanevaid komponente. Sobivad väga hästi kasutamiseks toiduainetööstuses, külmhoonetes ning muudes külmades ja niisketes keskkondades. Üks tuntuimaid ja levinumaid vahtplaste on fenoplast (tihti kutsutakse seda ''penoplastiks''). Fenoplast on soojustusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel. Seda materjali enam ei toodeta, küll aga kasutati seda palju nõukogude ajal. Fenoplast imab hästi vett, sisseimbunud vesi eraldub kergesti, on lahustunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine. Samuti eraldub mürgiseid kaase selle põletamisel. Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend, mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega
Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu:
Fenoplast • Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend • Soojusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel • Imab hästi vett • Sisseimbunud vesi eraldub kergelt • On lahusutunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine • Eraldub mürgiseid gaase selle põletamisel • soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul.
erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: • Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit • Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: • puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); • getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu
makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. ESINDAJAD: Plastidid Termoplastid: · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) jt. Termoreaktiivid
10)CC-CuSn12N1 taht C- vase baasil materjal: CC- valadina, CuSn12N1- sulamite korral legeerivate elemetide sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 12% Sn-i ja 1% N-i) 11)liig.plastid, temp toime jargi Temperatuurile reagerimise järgi liigitakse plastid kahte gruppi: · termoplastid(polüetüleen (PE), polüpropuleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), polükarbonaat (PC), polüamiidid (PA) jt); · termoreaktiivid(epoksüplastid (EP), fenoplast (PF), aminoplastid). 12)oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeramika aluseks on oksiidid Al2O3, MgO, ZrO2, SiO2,TiO2, BeO jt. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga, suure kuumuspüsivusega, kuid väikese termokindlusega. II variant: 1)Ruumkeskendatud kuupvõre tähis, k-arv, võreelemendikohtatulevate aatomite arv(baas). K8, k=8, n=1+1/8*8=2 2)Sisendustardlahuse kristallivõre(lahustajakomponendi A kristallivõre on K8). Milline on kristallivõre baas?
Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eriplastide hulka kuulub järgnevast loetelust: Valige üks: 1. HDPE 2. PS 3. PTFE Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 12 Õige Hindepunkte 0.90/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline neist plastidest paistab läbi? Valige üks: 1. epoksüplast 2. PTFE 3. PC 4. fenoplast Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Võttes arvesse varasemaid katseid, on teie hinne 0.90/1.00. Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst PE on: Valige üks: 1. polüpropüleen 2. polüstüreen 3. polüetüleen Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 14 Õige Hindepunkte 0.90/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
keskmetallid ja sulamid 5000-10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn,Fe)3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC-CuSn12N1 Täht C vase baasil materjal: CC-valadina. CuSn12N1 sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: Termoplastid (PE polüetüleen, PP polüpropuleen, PS polüstüreen...) ja termoreaktiivid (EP epoksüplastid, fenoplast (PF), aminoplastid..) 12. oksiidkeraamika koostisest Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid Al2O3, MgO, ZrO2, SiO2,TiO2, BeO Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga, suure kuumuspüsivusega, kuid väikese termokindlusega. 2.variant 1. ruumkesendatud kuupvõre tähis, k-arv, baas? Tähis K8, baas=1+8*1/8=2 2. Sisendustardlahuse kristallivõre (lahustaja komponendi A kristallivõre on K8)milline on kristallivõre baas?A=2, B=6*1/2=3 n=2+3=5 3
seetõttu ei muutu termoreaktiivne polümeer ei pehmeks ega voolavaks. Termoreaktiivsetele polümeeridele täiteainete lisamisega saadud aineid nimetatakse termoreaktiivideks ehk reaktoplastideks (Angelstok 2002: 42). Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. konstruktsioonplastideks need on polükarbo- naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE), polüsulfoon (PSU), polüeetersulfoon (PES) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: Mehaanilised: vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; Füüsikalis-keemilised:
Titaan (lennundus,tarbekaubad;omadused:kerge ja tugev). Magneesium on keemiliselt väga aktiivne ja kerge.(kasutatakse meditsiinis) 12. Polümeerid. Polümeeride liigitus päritolu ja peaahela kuju järgi. Polümeeride struktuur. Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Plastide üldised eelised ja puudused. Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Liigitus:vahelduv,juhuslik,plokk-kopo ja pook-kopopolümeer. Plastid moodustavad kogu sünteetiliste polümeeride toodangust umbes kaks kolmandikku.Liigitus:
liigitus...termotöödeldavaiks ja valataivaks, millised on valusulamid? Deformaeeritavad e survetöödeldavad(valitakse valmistamise teel plekki,latte,torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) 10)Selgitada tähist AC-AlSi9Mg? A näitab et see on Al sulam, AC valusulam, Si Al ja Mg keemiliste elementide sümbolid, arvud näitavad nende keskmist sisaldust täisarv % 11)Termoreaktiivplastide esindajad? Epoksüplast (EP), aminoplastid (UF, MF), fenoplast (PF) 12)Konstruktsiooni keraamika grupid lähtudes kasutusest? Kuumuskindel,termokindel,kulumiskindel,poorne, ,,sitke" keraamika, biokeraamiks Variant 4 1. H 12 K=12; n=12*1/2+ 2*1/2+ 3=6 2.A=1/6*8=4/3 B=1/6*4=2/3 n=2 3.F-diagramm keemilise ühendi korral 4.(eutektne!!!) Ledeburiit (Le): koosneb A+T temp. Vahemikus 1147...727 ja F+T alla 727 Perliit(P):koosneb F+T tekib temp 727 aeglasel jahtumisel C=0,8% Beiniit(B):F ja T peen eutektoidne segu, tekib A lagunemisel alajahtumisel 400..
fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastid Termoplastid · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt. Isoleermaterjale Keraamika Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud "keraamiline plahvatus", millega on kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks.
heade omadustega liim. Tabel 1.2 Põhiliste termoreaktiivide omadused Plast Omadused Tihedus Rm A AU kg/m3 N/mm2 % J/m2 Epoksü-plast (EP) 1850 60 4 8...10 Klaasplast (EP+klaas-kiud) 1900...2200 II 2100 - - Fenoplast (PF) 950 - - Aminoplast (UF, # 200 - - MF) 1275 35...55 5,2...7 1...1,5 1550 40...90 0,5 - II piki kiudu, - risti kiudu, # - orienteerimata kiuga ELASTOMEERID Kummi - Kummi on kõrgelastne materjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Omadused:
1. Mitteraudmetallide liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, toodete valmistamise viisi järgi, termotöötluse järgi? tiheduse järgi: - kergmetallid ja sulamid < 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti) - keskmetallid ja sulamid = 5000...10000 kg/m3 (Sn, Zn, Sb, Cr, Ni, Mn, Fe, Cu)- raskmetallid ja sulamid > 10000 kg/m3 (Pb, Ag, Au, Ta, W, Mo) sulamistemperatuuri järgi: - kergsulavad Ts < Ts Pb = 327 °C (Sn, Pb, Bi) - kesksulavad Ts = 327...1539 °C (Al, Mg, Mn, Cu, Ni, Co, Ag, Au) - rasksulavad Ts > Ts Fe = 1539 °C toodete valmistamisviisi järgi (liigituse alus faasidiagramm (FD) ):- deformeeritavad ehk Survetöödeldavad , valusulamid termotöötluse järgi (TT võimalikkus eeldab lahustuvuse muutust või faasimuutust tardolekus): TT: lõõmutamine, karastamine, vanandamine. 2. Al ja tema sulamid: liigitus- deformeeritavad ja valusulamid, termotöödeldavad ja mittetermotöödeldavad sulamid. Al tugevnemine külmdeformeerimisel. Põhilised legeerivad elemend...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESSE Termoreaktiivid Õppeaines: Tehomaterjalid Materjalitehnika keskus Õpperühm: MI-21b Üliõpilane: Rainer Näär Kontrollis: lektor A. Koitmäe Tallinn 2011 Termoreaktiivid Epoksuplast (EP) Klaasplastist tooted Aminoplastid (UF, MF) Liimaine, melamiin Fenoplast (PF) jt. Liimaine, kaepidemed (potid, pannid) Termoreaktiivid on polümeerid, mis ei sula kuumutamisel. Nende ahelad on reeglina tugevalt ristseotud, takistades omavahelisi nihkeid ning moodustades termiliselt väga stabiilse võrgustiku. Ristsidumine saavutatakse prepolumeeride (polümeriseeritud kuid ristsidumata materjal) järelreaktsioonides detailide/materjalide vormimisel. Järelreaktsiooni võib käivitada kas keemiline reaktsioon, temperatuur, rõhk või kiirgus.
Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse grafiiti, klaasriiet, klaaskiudu ja teisi materjale. Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. · eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: · mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus,
Suur mahukahanemine vormimisel.Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Kasutatakse karboniseeritud jookide pudelitena, kuna PET ei lase gaase läbi. PET rakendused: Suurem osa (2/3) tekstiilkiuks. Ekstrudeeritud orienteeritud kiled- isolatsioonikiled, pakkekiled, küpsetuskotid, filmirullid jm. Ekstrudeeritud survevalul puhumine pudeliteks ja anumateks (eriti karastusjookide pudelid). Vormitooted ka klaaskiuga (kuni 60%) armeeritud PET-st Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Epoksüplastid (EP) Vaikude, kõvendite, täiteainete ja muude lisandite kombineerimisel saadakse hulgaliselt erinevate omadustega kompaunde, mida kasutatakse elektrotehniliste toodete valmistamiseks, hermetiseerimiseks, liimimiseks jm. Kõvenemisel ei teki lenduvaid aineid ja mahukahanemine on väike (0,2...2%). Neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu. Fenoplast (PF)
Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus,
Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimo...
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme s...
kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi. Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid. Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polümeerid: polüetüleen, polüetüleenteraftalaat, polüformaldehüüd, polüvinüülkloriid, polüester, polüakrülaat, polümetüülmetakrülaad, uretaankautsuk, fenoplast. Polüetüleen on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest. Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil
nimetatud kortsuv kiletaoline materjal[11]. ,,Tõelised" plastid, plastikud 20-ndal sajandil 20-ndal sajandil kulges plastikute areng ja tootmine lausa plahvatuslikult. Alates 1935-ndast aastast lisandusid sellised nüüdseks harjumuspärased materjalid nagu vahtpolüstüreen, PVC, akrüül, polüuretaan, epoksü, tsellofaan, nailon, sünteetiline kummi, sünteetilised tekstiilikiud jpt [12]. Fenoolformaldehüüd ehk fenoplast (bakeliit) Olulisim leiutis plastide arenguteel oli tõenäoliselt bakeliit. Ligi pool sajandit domineeris bakeliit plastide maailmas leides rakendus kõikvõimalikes tööstusharudes. Väidetavalt algas bakeliidi kasutuselevõtuga ,,plastikute ajajärk" (vrld ,,kiviaeg"). Pärast tselluloosi laia kasutamist plastitööstuses võeti
veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. Plastid Termoplastid • Polüetüleen (PE) • Polüpropüleen (PP) • Polüvinüülkloriid (PVC) Termoreaktiivid • Epoksüplast (EP) 26.Tehnokeraamika • Aminoplastid (UF, MF) Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite • Fenoplast (PF) jt. baasil saadud tööriista- ja eriomadustega Elastomeerid konstruksioonimaterjale. • Kautšuk • Kummi • Polüuretaan (PUR) jt. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia
Tallinna Majaehituskombinaadi võimsus oli 200000 m2 elamispinda aastas. Ligikaudu sama, mis kogu Eestis 1991-2000. Eestis ehitatud vanemate paneelelamute konstruktsioon koosneb betoonist põik- ja keskmisest pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelagedest. Peamiselt 5, 9 ja 16 korruselisi Välisseinte paksus oli 230, 250, 280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50, 60mm; soojustus 110 või 125mm (mineraalvill või fibroliit plaat või fenoplast plaat või vahtpolü vahtpolüstü stüreen plaat); sisemine kandev r/b plaat sõltus hoone kõrgusest 75,80,125,130mm. 75,80,125,130mm. 55 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid 56
nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur . Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lineaarahelaga termoplastid Hargnenud ahelaga termoplastid Ruumstruktuuriga termoplastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist).
*mõeldud olukorda kus soojustusefekt saavutatakse piirde konstruktsiooni materjali enda või paksu pinnasekihiga, mis täidab soojustuse funktsiooni. 84 42 SOOJUSTUSMATERJALID Villtooted (klaasvill, kivivill, tselluvill, puitkiudvill, kanepivill, aga ka arhailine räbuvill jne.) Vahtplastid (EPS, XPS, vahtpolüetüleen, fenoplast, graanulvahtplast) Vahtpolüuretaanid (PUR1-avatud poor, PUR2-suletud kärgpoor, PUR3-karbamiidvaht, SPU, montaazivahud jt.) Vahtklaasid, vedelplastid Mineraalsed graanulmaterjalid (kergkruus) Mineraalsed poormaterjalid (gaasbetoon, keramsiitbetoon, aga ka arhailine kukermiit) Naturaalmaterjalid (vilt, takk, lambavill, põhk, pilliroog,linaluu, turbapuru,saepuru, puitlaast- tsementplaat jne).
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 4...
kulu, termoplastid ja termoreaktiivid: - nad on kergemad (mahu ja massi suhe on a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polümeermaterjalide kasuks), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), - viimistlemise minimaalne vajadus, toote polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. odavus, b) konstruktsioonplastideks need on polükarbo- - hea töödeldavus, naat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), - korrosioonikindlus, epoksüplast (EP) jt. - hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. - 40 -
1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks – need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (FP) jt, 25 b) konstruktsiooniplastideks – need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt, c) eriplastideks – fluorplast (PTFE) jt. Plastist toodete talitlusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus,
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
