4' 727 sulami jahtumiskõvera üksikutes lõikudes. Vastus: Kuni punktini 1 toimub vedelfaasi kiire jahtumine. Ühest kaheni toimub vedelfaasist austenniidi kristalliseerumine (jahtumiskiirus aeglustub kuna kristalliseerumiseks on vaja energiat). Punktist 2 punktini 3 austeniidi kiire jahtumine, 3-st 4-ni eraldub austeniidist ferriit AF+A. 4-st 4'-ni on eutektoidmuutus. Ja sealt edasi on ainult ferriit ja perliit ning sulam jahtub kiiresti. 4. Joonistage antud sulami struktuuriskeem ja näidake selle struktuuriosad. Mis temperatuuril ja millisest faasist tekkivad sulami struktuuri näidatud struktuuriosad? 3 0,02) = 3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C-
5. Eutektse koostisega Fe-C sulam 6. Kõvasulam WC-Co 16 : 2,67 4,00 Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? : 1. Puhas alumiinium (Al 99,95%) 2. Messing tsingisisaldusega 20% (Cu 80%, Zn 20%) 3. Pronks tinasisaldusega 8% (Cu 92%, Sn 8%) 4. Messing tsingisisaldusega 40% (Cu 60%, Zn 40%) 5. Eutektse koostisega Fe-C sulam 6. Kõvasulam WC-Co 17 : 4,00 4,00 Kas eutektoidmuutus terastes on visuaalselt jälgitav? : 1. Jah, faasid tekivad ühel ajal vedelast faasist väljakristalliseerumise tulemusel 2. Ei, kuna faasid tekivad tardlahuse ümberkistalliseerumise või lagunemise tulemusena 3. Jah, tuleb kasutada läbipaistva aknaga ahju ning Ar keskkonda 18 : 4,00 4,00 Mikrostruktuuri pildil on puhas lõõmutatud vask vasesisaldusega 99,95%. Millise kujuga on nimetatud vase skemaatiline jahtumiskõver, pidades silmas, et Cu-sulami
Faasimuutused Fe-C sulamites Perliitmuutus - A lagunemise tulemusena koosneb süsinikteraste tasakaalustruktuur madalatel temperatuuridel eutektoidmuutuse tulemusena F ja T segust, kõrgetel temperatuuridel aga austeniidist. Seega toob temperatuuri muutus alati kaasa ka struktuuri muutusi, kui ületatakse faasipiirid. Beiniitmuutus - alla 500 °C, mil difusiooniprotsessid aeglustuvad, leiab eutektoidmuutus aset beiniitmuutusena. Martensiitmuutus - A lagunemine F ja T seguks eeldab süsiniku difusiooni, mistõttu see võib toimuda ainult kõrgetel temperatuuridel ja teatava ajavahemiku jooksul. Kui jahutada terast kiiresti madalate temperatuurideni (200...300 °C), siis difusiooniprotsessid ei toimi ja peatub ka austeniidi lagunemine. Sel juhul jääb austeniit metastabiilsena püsivaks või muutub süsinikuga üleküllastunud ferriidiks e.
lagunemisel selle alajahtumisel temperatuurivahemikus 400...500 °C. Martensiit M K8 C-üleküllastatud tardlahus α-rauas. Maksimaalne C- sisaldus on võrdne lähtefaasi - austeniidi C- sisaldusega. . Faasimuutused Fe-C sulamites: eutekt- ja eutektoidmuutus. Eutektmuutus - eutektsele koostisele ja temperatuurile vastav faasimuutus, mis seisneb vedelfaasi üheaegses kristalliseerumises kaheks või enamaks tardfaasiks. Vedelast faasist ühel ajal väljakristalliseerunud kahe või enama faasi segu nimetataksegi eutektikumiks. Eutektoidmuutus - eutektoidsele koostisele ja temperatuurile vastav faasimuutus, mis seisneb tardfaasi ümberkristalliseerumises kaheks või enamaks uueks tardfaasiks. Tekkinud tardlahuste kristallide segu nim. eutektoidiks.
Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. 12 Faasidiagrammi Fe-Fe3C alumine osa iseloomustab sekundaarseid ümberkristalliseerumisi tardfaasis. Joonel PSK temperatuuril 727°C: eutektoidmuutus: Saadud eutektoidi nimetatakse perliidiks (P). 1. sulamid I (0,006% C) – tehniline raud 2. sulamid II (0,006...0,02% C) – tehniline raud 3. sulamid III (0,02...0,8% C) – alaeutektoidterased 4. sulamid IV (0,8% C) – eutektoidteras 5. sulamid V (>0,8...2,14% C) – üleeutektoidterased 6. sulamid VI (>2,14...4,3% C) – alaeutektmalmid 7. sulamid VII (4,3% C) – eutektmalm 8. sulamid VIII (4,3... 6,7% C) – üleeutektmalmid. Joonis 15
Jättes kõrvale väheolulise kõrgtemperatuurse ferriidi ala, on süsteemis Fe-Fe3C kaks olulist muutust: 1. Eutektmuutus – temperatuuril 1147°C on samaaegselt vedelfaas (L), austeniit (A) ja tsementiit (T). Temperatuuri langedes vedelfaas, mille koostis vastab punktile C (4,3%), tardub eutektmuutuse L è A + T tulemusena austeniidi ja tsemendi seguks – eutektikumiks, mida nimetatakse ledeburiidiks (Le). 6 2. Eutektoidmuutus – temperatuuril 727°C on samaaegselt A, F ja T. Temperatuuri langedes austeniit, mille koostis vastab punktile S (0,8 % C), langeb eutektoidmuutuse A è F + T tulemusena ferriidi ja tsemendi segudeks – eutektoideks, mida nimetatakse perliidiks (P). 6. Malmi tootmine Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks. Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse masinaehituses peamiselt hallmalmi,
a)Eutektmuutus (LA+B) on vedelfaasi kristalliseerumine konstantsel ja võimalikest sulamitest kõige madalamal kristalliseerumis temperatuuril, lähtefaasiks on alati vedelfaas (joonis 1.40a, lk 38 joonisel punkt E näitab eutektmuutuse kohta.) LA+B seletus: sulamit, mis kristalliseerub eutektmuutuse korral ühel ajal kaheks faasiks (antud juhul tardlahusteks A ja B) nim eutektseks. b)Eutektoidmuutus (+) on sarnane eutektmuutusega, kuid lähtefaasiks on alati tardfaas. Eutektoidmuutus on tardfaasi ümberkristalliseerumine konstantsel ja võimalikest tardlahustest kõige madalamal ümberkristalliseerumis temperatuuril. Eutektoidmuutus saab toimuda ainult siis, kui lähtefaasiks olev tardlahus on ühefaasiline ehk ta ei koosne kahe tardlahuse kristallide segust (mehaaniline segu), vaid on faas kus üks komponent on teises täielikult lahustunud (kehtib piiratud ja piiramatu lahustumise korral). + seletus: tardlahuse ümberkristalliseerumisel eutektoidmuutuse korral tekib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
