el-pneumo praktikumi lahendatud ülesanded, kontrollitud
docstxt/13238511655635.txt
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Hüdropneumo vedrustus. Õppeaines: Kere ja alusvanker Transporditeaduskond Õpperühm: AT31a Üliõpilane: M.Karlson Juhendaja: J.Vint Tallinn 2009 Sisukord: Hüdropneumovedrustuse ehitus ja tööpõhimõte Hüdropneumovedrustus on kasutust leidnud kõrgema klassi sõiduautodel. Hüdropneumovedrustuse põhiosaks on hüdrauliliselt reguleeritav pneumoelement, mille pneumaatiline osa täidab elastse elemendi ja hüdrauliline osa aga amortisaatori ülesannet, võimaldades muuta pneumoelemendi rõhku. Hüdropneumoelement koosneb auto raami (kandekere) külge kinnitatud sfäärilisest reservuaarist, mille ülaosa on täidetud inertgaasiga (tavaliselt lämmastikuga). Reservuaari alaosas paikneb membraaniga eraldatult hüdrovedelik. Reservuaari alaosaga on ühendatud si...
1. Kirjeldage ühepoolse toimega silindri töörežiimi. 2. Kirjeldage 3/2 pneumo jaoti töörežiimi. 3. Viige lõpuni pneumaatika ahela skeem pressimisseadeldisele. 4. Viige läbi koostamine. 5. Kontrollige koostatud ahelat. 6. Kirjeldage ahela töörežiimi. 7. Koostage seadmete loetelu
kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Sõna pneumo on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist tuult Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete filtrid kuivatid jne kasutamist Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Sellest sõnast pärinebki sõna PNEUMAATIKA
1. Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist soosivad ja piiravad asjaolud. Hüdroajamiks nimetatakse sellist ajamit, milles energia kandjaks on vedelik. Hüdroajami väljundis muudetakse vedeliku hüdrauliline energia, mida iseloomustavad vedeliku rõhk ja vooluhulk, mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadme töös vajalike jõudude ja liikumiste saamiseks. Soosivad asjaolud: · Võimalus saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. · Lihtne on saada nii kulgevat kui ka pöörlevat liikumist. · Liikumiste täpne positsioneerimine. · Võime startida suurtel koormustel. · Lihtne vältida ülekoormust. · Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine. · Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku ...
Töö vahentid Kompressor pneumo jaoti 2/3 kinnine Voolu klapp Kaks rõhu kella Ühe poolene silinder Ühentus on kompressor selle taha on ühentadud pneuma jaotisse selle külge on pandus rõhu kell sealt edasi voolu klappi voolu klapist teisse rõhu kella ja sealt silindri silinder peab välja liikuma 4 s 5/2-õhu juhtimisega ja tagastus vedruga Õhuline loogiline element Kaks õhu jautit nuppuga Selleks et mõlemad käed oleks kinni Kolb peab liikuma võimalikult kiiresti edasi ja aeglaselt tagasi Kiir välja laske klapp Voolu klapp Kolm suru nuppu Välja laheb kas ühete või teist või koos Silindri kolb peab olema väljas täielikult ja siis peab olema nupp see muidu ei liiku Väla liikuv silindri kiirus peab olema võimalik rekullida Kahe poolse toimega silinder Voolu klapp Jaoti rullikuga VÕI ja JA element
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID JA TÄITURID Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2013 SISSEJUHATUS Selleks, et suruõhu abil teha meile vajalikke operatsioone on vaja täitureid, mille abil muudetakse elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline energia valmistustööks kasuta- tava masina mehhaaniliseks liikumiseks (füüsikaliseks tööks). Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, mille ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimisoperatsioonide täitmine pneumosüsteemides. [1.] 1. PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID 1.1Pneumaatiliste juhtimiskomponentide klassifikatsioon · Pneumojaotid ehk suunaventiilid ...
PNEUMOAUTOMAATIKA Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade
Pneumaatika koduülesanne: 1. Kirjutada välja masina töötsükli sammud, nt.: S1 AND S2 -> Z1+ S3 OR S4 -> Z1- 2. Joonistada vastav samm-diagramm. 3. Joonistada masina pneumoskeem. ,,Press" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse ühe detaili teise sisse pressimiseks. · Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0). Seejärel teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise, kui detail on sissepressitud teatud (reguleeritava) jõuga. · Kolvi liikumiskiirus peab olema reguleeritav mõlemas suunas. · Silindri kolb saab teha pluss-suunalise liikumise peale surunupu (S0) vajutamist ainult juhul, kui silinder on algselt miinus-asendis. ,,Liimimismasin" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse detailide kokkusurumiseks liimimisel. · Liimiga kaetud detailid asetatakse masinasse. Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule ...
Juhtimissüsteem Juhtimissüsteemis toimub pidevalt informatsiooni vahetus juhtimisseadme ja juhtimisobjekti vahel. Juhtimissüsteemis analüüsitakse anduritelt saabuvat informatsiooni tagasiside kaudu ja moodustatakse seejärel juhttoimed ehk juhtkäsk täituritele juhtimisprogrammi järgi. Joonis. Automatiseeritud juhtimissüsteemi struktuur. Automatiseeritud juhtimissüsteemi põhikomponendid on järgmised: juhtimisobjekt – tehnoloogiline protsess (keevitamine, kuumutamine, tükitootmine) või seade (ahi, mootor, katel, valgusti jne); andurid – infoallikad: lülitid, kontaktid, andurid, mõõteseadmed, mis tagavad juhtimisprotsessist informatsiooni (tagasiside); juhtseade (kontroller) – pidevad või diskreetsed regulaatorid (kas kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendi...
labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli mis turbiini ratta labadelt tagasi paiskub püüab reaktorratast pöörlema panna vastassuunas liikuma panna,aga seda takistab vabajooksu sidur.Sellega tekitaksegi lisajõumoment.(Reaktiivjõud)' Siduri võimendi Veoautodel kus siduri mehanismi vedrud on tugevad ei piisa jalajõust et sidurit lahutada. See on segaajam hüdro pneumo kus toimib suruõhk mis on veoauto paloonides ja juhib jalaga peasilindris Rikke tunnused Sidur libiseb: · viimasel käigul sõites kaasipedaali järsul vajutamisel mootori pöörded kasvavad aga kiirus ei kasva. · Kuumenemisel tekib friksoonkatete lõhna. · Vabakäigu puudumine. · Siduri ketas kulunud · Oli sattumine siduri ketastele. · Siduri korvi vedrud väsinud Sidur ei lahuta · Käigu sisselülitamisel käik ragiseb.
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
Juhtseadised Pidurisüsteem Sissejuhatus · Pidurisüsteemi ülesanne: aeglustada või hoida auto liikumatu · Pidurisüsteemi olemus: energiamuundur: muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks · Pidurispsteem jaguneb: piduriajamiks ja pidurimehhanismiks. · Ajamiteks: hüdro-, pneumo-, mehaaniline, kombineeritud ajam; · Pidurimehhanismideks: trummel- või ketaspidur. Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem · Ehitus: üldkomponendid. nende õldotstarve. · Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel.. · Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp. sõltuvus niiskusest, hüdroskoopsus, DOT tähised, sobivus kummimaterjalidega, jälgida tootjapoolseid soovitusi. · Pidurivedeliku anum: kah...
1.Rakiste kasutamise eelised: tootlikus-vähendab operatsiooni aega kõrvaldades detaili pideva paikamõõtmise ning kontrollimise vahetatavus-ühtlustab detaili/toote kvaliteeti ning tagab kiirema koostamise professionaalsuse langus-lihtsustab detaili/toote paigaldust ja kinnitust,spetsialistide olemasolu op. teostamisel pole vajalik tootmiskulu vähenemine-kiirem ja täpsem töötlemine vähendab tööjõu kulusid tööouhutuse kasv-rakiste kasutamine viib inimese ohutsoonist välja 2.Liigitus:universaalsed rakised, universaalsed ümberhäälestatavad rakised, universaalsed koostatavad ja lahtivõetavad rakised, spetsiaalrakised. Kasutusala järgi:mehaanilise töötlemise rakised,koosterakised,metall konstruktsioonide rakised 3.Rakise elemendid: 1) Paigaldus elemendid-tagavad tooriku täpse paigalduse rakisesse ilma rihtimata 2) Kinnituselemendid-tagavad toorikule piisava kinniutse 3) Tööriista juhtivad elemendid-juhivadtööriista s...
Tehniliste erialade osakond Betoon Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: BETOONISEGU TRANSPORTIMINE Üldosa Õigesti valitud koostisega betoonisegu on homogeenne seotud mass, milles jäme täitematerjal (killustik või kruus) on tsementmördis ühtlaselt jaotunud. Segu jääb homogeenseks, kui tema laadimine ja transportimine toimub vastavate nõuete kohaselt. Vastasel juhul betoonisegu kihistub raskemad osad (kruus või killustik) vajuvad põhja, segu pinnale aga tekib tsemendi-piima ja vee kiht. Tsemendipiim on kivistunult nõrk. Settinud mass on poorne raskestitöödeldav segu, milles tsemendipiima on liiga vähe ja mille tugevus pole suur. Betoonisegu kihistub tõugete ja raputuste tõttu transportimisel ning liiga kõrgelt mahalaadimise korral. Kihistunud betooni ei tohi kohe paigaldada, vaid tuleb enne uuesti läbi segada. Et bet...
Tellijal on õigus nõuda pikivuukide katmist sideaine ja tardkivimist valmistatud fraktsioneerimata täitematerjali puistega( vuukide mannatamine). Tihendamine. Tihendamisel peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Laotatud asfaltsegu kiht tihendatakse valts või pneumorullidega. Rullimist alustatakse niipea kui paigaldatava kihi temperatuur seda võimaldab. SMA segu rullimist tuleb alustada kohe laoturi tagant. SMA segu ei tohi tihendada pneumo rulliga ja töötava vibrorulliga. Pneumorullid on mõeldud segu esialgseks elastseks kokkusurumiseks. Kuni 7tonnine staatiline rulli kasutusalad: · Eeltihendamine · Ja kuni 8cm kihtide põhitihendamine Kuni 7tonnine vibrorull: · 8-18cm kihid põhitihendamine. Kui kihipaksus on 4-8cm võib vibrorulli kasutada neljal esimesel läbikul. 10-12tonnised: · Kolme valtsilised kaheteljelised rullid, kasutatakse kuni 10cm paksuste kihtide
Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid 8 Suunaventiilid Suunaventiili olekuid tähistatakse väikeste tähtedega "a" ja "b". Selel 8.3 Suunaventiilideks nimetatakse kõiki neid toodud suunaventiilid milledel on kaks ventiile, mille abil hüdrosüsteemis ja kolm olekut. Suunaventiilis kus on 3 toimub hüdroajamite käivitamine ning olekut on keskmine neutraalolek, mida peatamine. tähistatakse "0" ning milles on suunaventiil kui teda ei mõjutata 8.1 Suunaventiilide tingmärgid juhtsisendite kaudu. Suunaventiili tähistuses näitab esimene number suunaventiili avade arvu (väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number suunaventiili olekute arvu. Näiteks: 2/2 suunaventiil 2 ava, 2 olekut (sel...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus; masinate ja seadmete ebaratsionaalne konstruktsioon, nende kulumine ja mittekorrasolek; vibrotehnikal põhinevate tehnoloogiliste protse...
Pidurisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto kiirust vähendada ja vajadusel seisata. Pidurisüsteem muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks. Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi-...
SISUKORD TÖÖOHUTUS RIHTHÖÖVELMASINAL Enne tööd.........................................................................................................................3 Paksushöövelmasin.........................................................................................................4 Mitmekülgsed höövelmasinad.........................................................................................4 Töö ajal............................................................................................................................4 Pärast tööd.......................................................................................................................5 TÖÖOHUTUS FREESPINGIL Töö ajal............................................................................................................................6 Pärast tööd........................................................................
Kordamisküsimused. Käsimasinad ja viimistlustööde seadmed. 1. Käsimasinate otstarve, määratlus ja nendele esitatavad nõuded. Käsimasinate otstarve on elektri- ja kommunikatsioonivõrkude installatsiooni, sooja- ja veevarustuse paigaldamise ning välis- ja siseviimistlustööde kiirendamine käsitsitöö masintööga asendamise teel. Määratlus: Käsimasinaiks nim sellist masinat, milles tööoperatsiooni põhiliikumine sooritatakse mootori jõul, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas osaliselt või täielikult langeb töölise kätele. Esitatavad nõuded – väike mass ja portatiivsus; töökindlad, vastupidavad ja ohutud; madal müra- ja vibratsiooni tase; peavad omama mugavaid käepidemeid ja sisse-välja lülitamise seadmeid; peavad olema meeldiva välimusega. 2. Käsimasinate liigitus. a) kasutusvaldkond – amatöör-; profi-; mikro-; aia ja maastiku kujundus b) kasutatav energia liik – elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, motoriseeritud, püssirohu ...
Pneumaatika töö 1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstrukt...
Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused: 1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika...
infektsioon (respiratoor ne Süntsütsiaal ne e. pneumo viirusinfektsi oon Tekitaja RNA viirus RNA-viirus RNA viirus. A-tüüp: sage (¤serotüüpi) DNA- viirused. Kaks serotüüpi struktuuri muutlikkus Väliskeskkonnas-vähe Hingamisteede A ja B.
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandme...
AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040 1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem. AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt, Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega. AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti. Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaati...
2) Tõsteseadmete liigitus: * tungrauad, * peavad tõsteseadmed taluma küllalt suurt tormi. sepistamise teel. Valuterast võib kasutada vaid siis, kui 35) Puistelasti haarajad: Tsüklilise polüspastid, * vintsid, * talid (telpid). Tuule põhjustatud koormus F tuul=piAi, kus Ai konks on kadudefektide avastamiseks läbi valgustatud. toimega TTS võimaldavad tõsta puistlasti 3) Kraanade liigitus: * pöördkraana, * konstruktsioonielemendi pindala, pi tuule Suure süsiniksisaldusega terast ja termotöötlust ei (liiv, kivisüsi jne) portsjonide kaupa. Selleks sildkraana, * pukk-kraana, * poolpukk-kraana, * surve seadme elemendile (nool, mast, kasutata sellepärast, et konks peab säilitama piisava kasutatakse erinevaid mahuteid. Lihtsaimaks kaabelkraana, * virnasti...
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, ...
Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud...
Kordamisküsimused. Betoonitööde masinad ja seadmed. 1. Betoonitööde masinate ja seadmete kasutusala ja liigitus. Need masinad ja seadmed on vajalikud betooni ja mördisegude valmistamisel, transportimisel ja käsitsemisel, ehitiste betoonist ja r/b elementide valmistamisel ning müüri- ja krohvitööde teostamisel. Liigitus: 1. Tehnoloogilise otstarbe järgi: a) betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed b) betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed c) betoonisegude tihendamise masinad d) r/b toodete tehaste tehnoloogilised seadmed 2. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 3. Tööprotsessi iseloomu järgi a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga. 2. Betoonisegude valmistamine, betooni- ja mördisegude segistite liigitus. betoonisegu valmistamine toimub spetsiaalsetes statsionaarsetes betoonitehastes, kiirelt monteeritavates teisaldatavates betoonsõlmedes ja mobiilsetes betoonsõlmedes. Segude valmi...
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
KLAASITÖÖD Nööripaigaldid kummitihendiga paigaldatud klaaside paigaldusel kasutatakse üldjuhul paigaldusnööri. · Nööri pikkus peab olema suurem klaasi õmbermõõdust (6-8 cm) · Soovitatav nöör libestada kummiga mittereageeriva määrdeainega. Kiilupaigaldid kummitihendiga paigaldatud klaaside tihendite ja tihendikiilude paigaldamiseks kasutatakse kiilupaigaldeid. · Kiilupaigaldi on vahetatavate otsikutega (5,5 15mm) · Abivahendid tihendi ja kiilu eemaldamiseks ja paigaldamiseks · Tihendipulk Käsinoad liimitud klaaside eemaldamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele käsinuge. · Käsinuga klaasiliimi lõikamiseks väljast poolt (vahetatavate teradega, reguleeritav) · Käsinuga klaasiliimi lõikamiseks seest poolt (vahetatavate teradega, reguleeritav) · Noatera murdumatu · Noatera murtav Pneumonoad liimitud klaaside eemaldamiseks võib ka kasutada pneumonuge. · Pneumonuga ostsüleerivate vahetavate tera...
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
Erinevatel automarkidel on tavaliselt erineva pikkusega ja jäikusega keerdvedrud. Vedrud kinnitatakse erinevatele autodele erineval, aga tavaliselt kere ja silla kõljes asuvate lääpade vahele 9.2 Amordisaatorid: Auto õõtsumine mis tekib vedrude deformeerumisel, jätkub teatud aeg pärast ratta takistusele veeremisele saadud tõukest. Et sellist õõtsumist kiiresti summutada, Kasutatakse auodel Hõdraulilisi, Pneumaatilisi ja Hõdro+ Pneumo amordisaatoreid. Amordi töötamine põhineb vedeliku lükkamisel peente avade ja kanalite kaudu amordisaatori kere õhest poolest teise, kusjuures vedeliku voolamise takistus kulutab ära õõtsumise energia. Enamasti kasutatakse autodel kahepoolse töötamisega teleskoopamordisaatoreid, mis summutavad vedrude võnkumist nii teljele lähenemisek kui ka sellest eemaldumisel. Amordisaator koosneb silindrilisest reservuaarist ja sellese asetatud silindrist, kolvis ning kolvivarrest.
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise ...
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
tõttu sidur hakkab libisema, siduri libisemist tunneb ära kõige kergemini kui sõites 4-5 käiguga ja vajutades gaasipedaal põhja mootori pöörded tõusevad aga auto edasi ei liigu, siduri libisemisepõhjuseksvõib veel olla siduri korvi ja laagri vahelise lõtku puudumine.Kui sidur ei lahuta tähendab et kohapeal mootori töötades käigu sisse panemisel käik sisse ei lähe kuid hästi õrnalt liikutab autot. Põhjuse otsimist võib alustada kas siduri pneumo või trossajemist samas võib olla ka siduri korvi ja surve laagri vaheline lõtk liiga suur. Ülejäänuid põhjuseid saab alles näha siduri avamisel seal võivad põhhjusteks olla veel survelaagri purunemine siduri kahvli purunemine või siis korvi purunemine.või on siduri ketta vedrud lennanud kuskile vahele. 22.K-jetronic toitesüs. Rõhkude kontroll tuleb kotrollida bensiini rõhku ja pumba tootlikust. Seeleks paigaltatakse bensiinipumba torustiku vahele surve mõõtmiseks manomeeter
Kõiki neid operatsioone teostatakse nukkvõlli nukkide abil st. Meil tuleb muuta nukkide asendit, kusjuures 4tak SPM korral on nukkvõll varustatud kahe komplekti nukkidega PM REVERSEERIMIS VIISE: ● Reverseerimine nukkvõlli nihutamisega telje suunas. Kasutatakse 4 taktilistel ja mõnedel 2 taktilistel mootorites ● Nukkvõlli pööramisega teatud nurga võrra Eristatakse ka kasutatava energia liigi järgi ● Käsitsi ● Pneumo – hüdrauliline ● Hüdrauliline ● Pneumaatiline SPM reverseerimine nukkvõlli nihutamisega telje suunas. Reverseerimis järiekord 1. seisata mootor – juhtkang viia asendisse START 2. viia revers kang edasi (tagasi) asendist – tagasi (edasi) asendisse 3. käivitada mootor, selleks käivituskang asendisse START ja sealt asendisse TÖÖ Reverseerimine jaotusvõlli pööramisega teatud nurga võrra.
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masi...
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatu...
kassetist. Osadel mudelitel on kassetid sirged, osadel rullikujuline. Pneumomootor kujutab endast korpuses olevat silindrit kolviga (viimase küljes on varrastõukur), amortisaatort, taldrekklapp, summuti Naelad peavad olema omavahel ühendatud kas teibi, plastiriba või metalltraadiga. Kasseti mahud olenevad naelte või klambrite suurusest. Naelad võivad olla sileda pinnaga, väänatud keermekujuliseks või rullitud keermega. Näiteks: Karkassipüstol FP751 XP Toitetüüp PNEUMO Naela pikkus 50 - 90 mm Naela läbimõõt 2,9 - 3,4 mm Salve maht 56 - 80 tk Kaal 3,8 kg Mõõtmed 362 x 381 mm Töörõhk 4,8 - 8,3 bar 28) Lõugkivipurusti tööpõhimõte (skeem) ja omadused. Lõugpurusti on purusti, kus materjal muljutakse puruks tsükkeltoimega masina lõugade vahel. On kasutatavad väga mitmesuguste mehaaniliste omadustega materjalide jäme-, keskmiseks ja peen- purustuseks
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ...
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
