1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 4 Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 5 Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? : 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 6 Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? : 1. Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0,8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks. 2. Perliidi süsinikusisaldus (0,8 %) on kokkuleppeline väärtus, mis võimaldab materjaliuuringutes lihtsustusi teha. Reaalselt sisaldab perliit 0-2,14% süsinikku. 3. Perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0,8% süsinikku. 4
Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 5 Incorrect Mark 0,00 out of 2,00 Question text Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? Vali üks: 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % Question 6 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? Vali üks: 1. Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0,8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks. 2. Perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0,8% süsinikku. 3. Perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ning sel temperatuuril on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0,8% olenemata süsinikusisaldusest terases (selleks, et perliit tekiks
Teil on tegemist 0,5% C sisaldusega terasega. Palju on süsinikku austeniidis lahustunud 727 C juures (massiprotsentides)? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. 2.14% b. 1% c. 0.8% d. 6.67% Score: 4/4 Küsimus 15 (2 points) Palju on perliidi süsinikusisaldus (massiprotsentides)? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. 0.01% b. 0.02% c. 0.8% d. 6.67% Score: 2/2 Küsimus 16 (2 points) Palju süsinikku on seotud tsementiidis (massiprotsentides)?
Student Response A. 2.14% B. 1% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 14. Teil on tegemist 0,5% C sisaldusega terasega. Palju on süsinikku austeniidis lahustunud 727 C juures (massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% B. 1% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 15. Palju on perliidi süsinikusisaldus (massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 16. Palju süsinikku on seotud tsementiidis (massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 17. Millise muutuse tulemusel tekib perliit? Student Response A
Student Response A. 2.14% B. 1% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 14. Teil on tegemist 0,5% C sisaldusega terasega. Palju on sü lahustunud 727 C juures (massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% B. 1% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 15. Palju on perliidi süsinikusisaldus (massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 16. Palju süsinikku on seotud tsementiidis (massiprotsentides Student Response A. 0.01% Student Response B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67%
Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. 3. T, °C 1500 1000 500 t 4. Ferriit Perliit Alaeutektoidterased (hypoeutectoid steel), C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist (joon. 2.10a). C-sisalduse 0,2% korral on ferriidi ja perliidi koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2-0,02) = 3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C-sisalduse määramiseks, kuna see on mikroskoobi abil suhteliselt kergesti eristatav. Suurematel jahtumiskiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. See viib C-sisalduse arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5
14. Teil on tegemist 0,5% C sisaldusega terasega. Palju on süsinikku austeniidis lahustunud 727 C juures (massiprotsentides)? Student Response Feedback A. 0.8% B. 1% C. 6.67% D. 2.14% Score: 1,5/1,5 15. Palju on perliidi süsinikusisaldus (massiprotsentides)? Student Response Feedback A. 6.67% B. 0.02% C. 0.01% D. 0.8% Score: 1,5/1,5 16. Palju süsinikku on seotud tsementiidis (massiprotsentides)? Student Response Feedback
Student Response Value Correct Answer A. 2.14% Student Response Value Correct Answer B. 1% C. 0.8% 100% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 15. Palju on perliidi süsinikusisaldus (massiprotsentides)? Student Response Value Correct Answer A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% 100% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 16. Palju süsinikku on seotud tsementiidis (massiprotsentides)?
tsementiidi seguks, mida nimetatakse perliididks. 4. Ferriit Perliit Alaeutektoidterased (hypoeutectoid steel), C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist (joon. 2.10a). Perliit tekib austeniidi lagunemisel ja selle aeglasel jahutamisel alla 727°C. Perliit on mehaaniline segu, mis koosneb ferriidist ja tsementiidist. C-sisalduse 0,2% korral on ferriidi ja perliidi koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2-0,02) = 3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C-sisalduse määramiseks, kuna see on mikroskoobi abil suhteliselt kergesti eristatav. Suurematel jahtumiskiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. See viib C-sisalduse arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5
14. Teil on tegemist 0,5% C sisaldusega terasega. Palju on süsinik lahustunud 727 C juures (massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% B. 1% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 15. Palju on perliidi süsinikusisaldus (massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 16. Palju süsinikku on seotud tsementiidis (massiprotsentides)?
AF+A. 4-st 4'-ni on eutektoidmuutus. Ja sealt edasi on ainult ferriit ja perliit ning sulam jahtub kiiresti. 4. Joonistage antud sulami struktuuriskeem ja näidake selle struktuuriosad. Mis temperatuuril ja millisest faasist tekkivad sulami struktuuri näidatud struktuuriosad? 3 0,02) = 3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C- sisalduse määramiseks, kuna see on mikroskoobi abil suhteliselt kergesti eristatav. Suurematel jahtumiskiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Põllumajandus Ungari Referaat Koostaja: Juhendaja: Endla Pesti 2012 Sisukord Sissejuhatus Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euro...
tõmbepinge; vähenevad aga plastsuse näitajad (katkevenivus ja katkeahenemine) ning sitkuse näitajad; kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele kuni C -sisalduseni 0,55... 0,65%. Kõik terased süsinikusisaldusega 0,02% kuni 0,8% koosnevad ferriidist (hele) ja perliidist (tume) ning neid nimetatakse alaeutektoidseteks. Süsinikusisalduse suurenemisega väheneb neis ferriidi kogus ja proprtsionaalselt suureneb perliidi kogus. Teras, mis sisaldab 0,8% C, on eutektoidne ja tema struktuur koosneb ainult perliidist. Perliit on tavaliselt kihiline (ferriidi ja tsementiidi kihid vaheldumisi), kuid kihilisus ei ole mikroskoobi all väikesel suurendusel märgatav, kuid perliit on väga peene struktuuriga. Sel juhul paistab ühtlase tumeda struktuuriosana. Terased süsinikusisaldusega üle 0,8% on üleeutektoidsed ja nende struktuur koosneb perliidist ja sekundaarset tsementiidist (T").
0,8...2,14% üleeutektoidseteks (joonisel 1 täpiline ala). 2. Joonis 2. Terase struktuuriskeem 1,6% süsinikusisalduse juures. 3 Joonisel 2 näidatud struktuuri osad tekivad 727C° juures, tegemist on tsementiit ja perliit (tsementiidi ja ferriidi segu) faasiga. 0,8% juures on terase struktuuriskeem kompaktne ja see sisaldab ainult perliiti, 1,6% juures on terase struktuuriskeemis perliidi vahel ka tsementiit (struktuuriosad näidatud joonisel 2). Kasutusalaselt on tegemist tööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalikud poolkarastus ehk kuumutus üle faasipiiri ning siis kiire jahutamine soolalahuses, vees või õlis. Kasutades kriitilist jahtumiskiirust saadakse martensiitstruktuur. Lisaks on võimalik ka madalnoolutus, kus kuumutatakse metalli allpool piiri üle ühe tunni ning siis lastakse tavalises õhus jahtuda. Temperatuur valitakse lähtuvalt
ülitugevas malmis otse valamisprotsessis, tempermalmi juures saadakse see aga pikaajalise lõõmutamise tulemusena. Seetõttu on ülitugev malm tempermalmist palju odavam. Ülitugeva malrm struktuur koosneb grafiidist, ferriidist ja perliidist. Niisugune struktuur kindlustab suure tugevuse ja võrdlemisi väikese löögisitkuse. Kui ülitugevat malmi lühiaegselt lõõmutada, siis koosneb selle struktuur ferriidist ja grafiidist. Perliit kaob struktuurist ära, sest lõõmutamisel laguneb perliidi tsementiit. Niisuguse ülitugeva malmi struktuuri muutumise tulemusena muutuvad ka tema omadused: tõmbetugevus pisut vähendeb, märgatavalt suureneb plastilisus ja sitkus. Malmvalandite termiline töötlemine Terasvalanditega võrreldes töödeldakse malmvalandeid termiliselt palju harvemini. Kõige sagedamini lõõmutatakse masinaehitustehastes hallmalmist valandeid nende töödeldavuse parandamiseks
9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. Väävel malmis mõjutab vähendab vedelvoolavust 18. Terase karastuse tunnuseks on kõvaduse kasv 19. Terase normaliseerimine on jahutamine temperatuurist üle A1 õhus 20. Terase läbikarastuvus on karastunud kihi paksus , kõvaduse sõltuvus jahutuskiirusest Variant 2 - 41 1. Ferriit on süsiniku tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus austeniidis on 2,14% 3. Grafiidiga malm sisaldab kuni 0,5% Mn ja 3,5% Si
vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) d. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik Küsimus 30 Valmis Hindepunkte 1/1 Valuvormi osaks on Valige üks: a. kärnmark b. kärnkast c. mudel d. kärn Küsimus 31 Valmis Hindepunkte 1/1 Tehnikas enamkasutatavate malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on Valige üks: a. süsiniku olek (grafiit või tsementiit) b. grafiidiosakeste kuju c. perliidi olemasolu d. tsementiidi olemasolu Küsimus 32 Valmis Hindepunkte 1/1 Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Valige üks: a. mitteläbitavate avade valmistamiseks b. valandi välispinna kujundamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi otspinna kujundamiseks Küsimus 33 Valmis Hindepunkte 1/1 Tempermalmi saamiseks on vaja Valige üks: a. valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine
peeneteralisem. Sellest tulenevalt, kuidas nad mõjutavad austeniidi tera suurust, jagatakse legeerivad elemendid või lisandid kahte gruppi: Ühed legeerivad elemendid, mis soodustavad austeniidi tera kasvu. Kui siin on temperatuur A1 (joonis 2), toatemperatuuril terased koosnevad terased perliidist, väga väikese süsinikusisaldusega terastes lisandub ferriit ja suure süsinikusisaldusega terastes lisandub tsementiit. Olgu perliidi tera läbimõõt dp. Kuumutades üle 727 kraadi, tekib perliidist austeniit peeneteralisena algselt (da) ehk siis austeniiditera sisse tekib meil mitu austeniiditera. dA joonisel on austeniiditera läbimõõt. Olenevalt legeerivatest elementidest võib teras käituda mitmeti. On teraseid, milles tera hakkab kasvama vahetult kuumutades üle 727 kraadi. Sellisteks legeerivaks elemendiks on Mn. Teised legeerivad elemendid reeglina ei soodusta austeniiditera kasvu, vaid austeniiditera
Select one: a. 10% b. 1% c. 2% d. 4% Question 26 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Parim vedalvoolavus on Select one: a. titaani sulamil b. valuterasel c. tempermalmil d. hallmalmil Question 27 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tehnikas enamkasutatavate malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on Select one: a. perliidi olemasolu b. süsiniku olek (grafiit või tsementiit) c. grafiidiosakeste kuju d. tsementiidi olemasolu Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Mida arvestatakse mudelplaatide mõõtmete määramisel liivvormvalus? Select one: a. vormimiskalded ja raadiused b. kahanemist ja töötlemisvaru c. kahanemist, töötlemisvaru ja vormimiskalded d. töötlemisvaru ja vormimiskalded Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1
aiandushuvilised piirduma katuse-ja rõduaedade või paremal juhul terrassiga, kus taimede mullas kasvatamine ei ole võimalik. Samuti kasutatakse konteinertaimi suurte kaubakeskuste, tervisespordikeskusete, hotellide jt. asutuste haljastamisel. Paljudel juhtudel on ehituslike konstruktsioonide kandevõime limiteerivaks faktoriks ja väga rasked kasvusubstraadid ei ole soositud. Väärtuslikuks omaduseks on ka perliidi suur veeimamisvõime, kuna konteinertaimed kuivavad väga kiiresti läbi. Kui kasutatakse veeslahustuvaid väetisi, tähendab suur veeimamisvõime ka seda, et vees lahutuvaid toitaineid saab kasutada kauem ja nõnda vähenevad taimede hooldamise kulud. Mõned perliidil põhinevad tüüpilised kasvusubstraadid konteineraianduses: 1. 100% peenefraktsioonilist perliiti + väetised. 2. 50% aianduslikku perliiti, 50% jämedat turvast + väetised (hea segu seemnete idandamiseks). 3
Terase termotöötlemine Terase struktuurimuutused termotöötlusel Terase termotöötlemine seisneb terase kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega faasimuutused toimuvad täielikult), · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid:...
On väga efektiivne kroomnikkelteraste legeerimine molübdeeniga. Omapäraselt mõjutavad läbikarastuvust elemendid, mis moodustavad tugevaid, rauas raskesti lahustuvaid karbiide nagu titaan, vanaadium, nioobium ja teised (karbiidi tugevusest ja inertsusest vt. [5], lk.11). Tavaliselt kasutatavatel karastustemperatuuridel nende karbiidid ei lahustu austeniidis ja mõjudes nagu perliidi tekkimise keskmed vähendavad läbikarastuvust. Kõrgetel (üle 1000 0C) temperatuuridel aga nemad juba lahustuvad austeniidis ja suurendavad terase karastuvust. Samuti omapärane on boori mõju karastuvusele. Koguses 0,002-0,006 % suurendab boor läbikarastuvust. Arvatakse, et siis boor kontsentreerub austeniiditerade piiridel ja sellega takistab perliidi tekkimist. Suuremal kontsentratsioonil boor enam ei lahustu
Ungari Greete Liht Tallinna Järveotsa Gümnaasium 10B Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne- Euroopale. Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel. Valitsus subsideerib uute kiirteede ehitamist, samuti parandatakse raudteevõrgustikku. Ungaris on väga ulatuslik maanteede võrgustik, mitmetes suundades on ehitatud kiirteid. Ungari on mitmele välisriigile kõige parem ühenduskanal Lääne-Euroopa poole Serbiale, Rumeeniale, Bulgaariale. Koostöös Rumeenia ja Horvaatia valitsustega on lähiaastatel kavas ulatuslik maanteede ja raudteede võrgustike uuendamine, laiendamine ja ühendamine. Koostatud on ka üleriigiline kiirteede ehitamise programm. Enamik kiirteid on tasulised. Ühistransport Budapestis on väga hästi arendatud. Ungari peamine rahvusvaheline lennujaam Ferihegy teenindab igal aastal ligi 3 miljonit reisijat. Ferihegy asub asub Bud...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Annika Põldkivi UNGARI Uurimustöö Juhendaja: Külliki Vaske Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...................................................................................................3 UNGARI MAJANDUS ÜLDISELT.........................................................................4 INVESTEERIMINE UNGARIS..............................................................................6 Üldiselt:..............................................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.....
Kuna siin on iseärasuseks grafiidi tekkimine tardolekus, siis on tal ka iseloomulik kuju pesajas (sele 1.38c). Sellist grafiiti nimetatakse ka lõõmutussüsinikuks ja ta on tempermalmi struktuuri iseloomulikumaks tunnuseks Kui jahutada malmi mõõduka kiirusega alla 727 °C, laguneb austeniit perliidiks ning saame perliitmalmi; aeglasel jahutamisel temperatuurivahemikus 740...710 °C või seisutamisel temperatuuril 700...710 °C laguneb tekkinud perliidi koostises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriitstruktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. Tempermalmi tugevusomadused on võrreldavad keraja grafiidiga malmi omadustega. Nii tempermalm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt sitked (vastupidavad löökkoormustele), mistõttu neid kasutatakse selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad dünaamilisel koormusel.
tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727°C. Austeniidsit eutektoidmuutuse tulemusena tekkinud perliit (P) on kihilise struktuuriga vaheldumisi paiknevad feriidi ja tsementiidi lamellid (joonis 2.9, lk 75), kusjuures perliidis (P) oleva feriidid (F) kogus ületab tsementiidi (T) koguse, mistõttu tegemist ferriidse maatriksiga, mis on pidev struktuuri ulatuses. Kuna ferriit on hästi survetöödeldav ning on ühtlasi perliidi põhimassiks, siis on perliitki sitke ja survetöödeldav, kuigi märgatavalt kõvem kui ferriit. Allajahutmaisel temperatuurideni 400°C...500°C ja enam moodustub eutektoidmuutuse tulemusena austeniidist disspersem ferriidi ja tsementiidi segu, mis on tuntud beiniidina (B). Beiniit (B) on feriidi ja tsementiidi peen eutektoidne segu süsiniku sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400°C...500°C.
tavalisandeid (süsinikteraseid) ja legeerivaid elemente (legeerteraseid). Teraste C-sisalduse suurenedes kasvavad nende kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad aga plastsus- ja sitkusnäitajad. Teraste liigutused on järgmised: 1) alaeutektoidterased - nende teraste C-sisaldus on kuni 0,8%. Koosnevad ferriidist ja perliidist. Mida suuremaks läheb nende teraste süsinikusisaldus, seda rohkem hakkab vähenema ferriidi kogus ja suurenema hakkab perliidi kogus. 2) eutektoidteras - selle terase C-sisaldus on täpselt 0,8%. Tema struktuur koosneb ainult perliidist. 3) üleeutektoidterased - nende teraste C-sisaldus on üle 0,8% kuni 2,14%-ni. Nende struktuur koosneb perliidist ja sekundaarsest tsementiidist. Kuid sekundaar tsementiiti on terase struktuuris väga vähe. Malmid Malmideks nimetatakse rauasüsiniksulameid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14%. Suure süsinikusisalduse tõttu on malmis kõva ja habras ledeburiit ja grafiit
Kuna siin on iseärasuseks grafiidi tekkimine tardolekus, siis on tal ka iseloomulik kuju pesajas (sele 1.38c). Sellist grafiiti nimetatakse ka lõõmutussüsinikuks ja ta on tempermalmi struktuuri iseloomulikumaks tunnuseks Kui jahutada malmi mõõduka kiirusega alla 727 °C, laguneb austeniit perliidiks ning saame perliit- malmi; aeglasel jahutamisel temperatuuri-vahemikus 740...710 °C või seisutamisel temperatuuril 700... 710 °C laguneb tekkinud perliidi koostises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriitstruktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. Tempermalmi tugevusomadused on võrreldavad keraja grafiidiga malmi omadustega. Nii temper- malm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt sitked (vastupidavad löökkoormustele), mistõttu neid kasutatakse selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad dünaamilisel koormusel.
täitumise korral kehtib suhe Fe/C = 3/1. Siit tulenevalt ei ole tsementiidi kristallivõres nihkepindu ja seetõttu on tsementiit habras ja väga kõva (820 HB), kõige kõvem süsinikterastes esinevatest faasidest. VAATA RAAMAT LK 75 TABEL - Fe-Fe3C faasidiagramm, RAAMAT LK 76 - faasimuutused rauasüsinikusulameis Perliitmuutus austeniidi lagunemine feriidiks ja tsementiidiks kui ületatakse faasi piirid. Toimub kõrfetel temp. 500-700 kraadi . Toimub difusioon. Perliidi kõvadus tõuseb feriidi lamellide õhenedes. Beiniitmuutus austeniidi lagunemine madalaml temperatuuril kui perliitmuutuses, alla 500 kraadi kui difusiooni protsessid aeglustuvad. Austeniidist eralduva karbiidi tõttu langeb austeniidi C-sisaldus ja tekib süsinikuga üleküllastunud ferriit. Tekkivast üleküllastunud ferriitsest põhimassist jätkub C-aatomite difusioon austeniidi koostisse. Martensiitmuutus toimub madalatel temp. Kui difusiooni protsessid enam ei toimu ja
600 1,6 2,4 3,2 Elektriahi 800 1,1 1,7 2,2 900 0,8 1,2 1,6 Leekahi 800 0,8 1,2 1,6 Paljude termotöötlusviiside korral on vajalik perliidi täielik muutumine austeniidiks. Põhiliselt toimub see terase kuumutamisel üle temperatuuri A C 1 (joon PSK), austeniidi teke perliidist ehk austeniitmuutus nõuab: Raua polümorfset muutust F e α → F e γ , mis on võimalik temperatuuril üle 727 kraadi. (joon PSK) Süsiniku ümberjaotumist difusiooni teel Mõlemad protsessid nõuavad aega ja toimuvad kiiremini kõrgemal temparatuuril (üle A 1 ).
niidi struktuur nagu ,,külmutatakse kinni". Martensiit on väga tugev, kõva ja rabe. Martensiidi painduvuse ja venitatavuse su urendamiseks teda tempereeritakse, st kuumutatakse allpool eutektoidset temperatuuri. Kuumutamise käigus tekib ferriit, mi lles on üliväikesed tsementiidi terakesed. Materjali nimetatakse tempereeritud martensiidiks. Tal on säilinud martensiidi tug evus ja kõvadus, kuid paranenud on painduvus ja venitatavus (siiski väiksem, kui perliidil). Perliidi või beiniidi kuumutamis el veidi allpool eutektoidset temperatuuri küllalt pika aja jooksul (ööpäev) tekib sferoidiit, kus C tsementiidi osakesed oman davad kerakuju (sealt ka nimetus). Sferoidiit on eriti pehme teras ja allub hästi plastilisele deformatsioonile. 8. Terase ja malmi liigid (7.1), antud joon 7-5 Raua sulamid on sellised, kus enamuskomponendiks on raud (nimetatakse ka mustad metallid). Nende klassifitseerimine põhineb süsiniku ja teiste lisandite sisaldusel.
Ta vib sisaldada kuni 10% grafiiti (optimaalne 1..3%). Grafiidi mju materjalis on kahesugune: 1. tstab alusmetalli tugevust, 2. vaba grafiit toimib tahke määrdena. Fe-C PAFM mehaanilised omadused sltuvad pulbriosakeste suurusest ja kujust, pooride kogusest ja kujust, grafiidi sisaldusest, aga samuti pressimise ja paagutuse reziimidest. Grafiidi sisaldus avaldab olulist mju hrdetegurile ja tööeale (joon.8.2). Grafiidi sisalduse suurenedes kuni 1%-ni toimub materjali tugevnemine tänu perliidi koguse suurenemisele struktuuris. Selle tulemusena hrdekoefitsent suureneb. Edasine grafiidi sisalduse kasv viib hrdeteguri vähenemisele, kuna osa grafiidist jääb vabasse olekusse ja hakkab toimima tahke määrdena. Suure grafiidi sisalduse (>3%) korral vähenevad materjali mehaanilised omadused (tugevus, löögisitkus, jne). See on tingitud vaba grafiidi väikesest tugevusest ja asjaoluga, et grafiit puutes kokku raua osakestega moodustab paagutuse käigus
difundeeruda ja austeniidi struktuur nagu ,,külmutatakse kinni". Martensiit on väga tugev, kõva ja rabe. Martensiidi painduvuse ja venitatavuse suurendamiseks teda tempereeritakse, st kuumutatakse allpool eutektoidset temperatuuri. Kuumutamise käigus tekib ferriit, milles on üliväikesed tsementiidi terakesed. Materjali nimetatakse tempereeritud martensiidiks. Tal on säilinud martensiidi tugevus ja kõvadus, kuid paranenud on painduvus ja venitatavus (siiski väiksem, kui perliidil). Perliidi või beiniidi kuumutamisel veidi allpool eutektoidset temperatuuri küllalt pika aja jooksul (ööpäev) tekib sferoidiit, kus C tsementiidi osakesed omandavad kerakuju (sealt ka nimetus). Sferoidiit on eriti pehme teras ja allub hästi plastilisele deformatsioonile. 8. Terase ja malmi liigid (7.1), antud joon 7-5 Raua sulamid on sellised, kus enamuskomponendiks on raud (nimetatakse ka mustad metallid). Nende klassifitseerimine põhineb süsiniku ja teiste lisandite sisaldusel.
järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- perliitmalmi; aeglasel jahutamisel temperatuuri- tatakse tema heleda murdepinna pärast valge- vahemikus 740…710 °C või seisutamisel tempera- malmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinna- tuuril 700…710 °C laguneb tekkinud perliidi koos- kihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja tises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriit- seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse struktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struk- nimetatakse ferriittempermalmiks
kasvupinnase mahukaalu, suurendada selle veemahutavust, vähendada soojusjuhtivust jms. On olemas nii mineraalseid kui polümeerseid materjale, mille lisamine kasvupinnastele mõjutab nende omadusi vajalikus suunas. Enamikku allpool kirjeldatud materjalidest on saada Eesti ehitusmaterjalide või aiandustarvete kauplustest. 1) Perliit Perliit on vulkaanilist päritolu mineraalidest termiliselt paisutatud, kärjekujulise ehitusega kerge materjal. Perliidi saamiseks kuumutatakse toorainet 870 … 1100 ° C juures. Kuumutamisel suureneb 64 3 tooraine maht 10 … 20 korda, mistõttu perliidi mahukaaluks kujuneb 80 … 180 kg /m . Perliit parandab kasvupinnase õhurežiimi ning niiskustasakaalu ning avaldab seega soodsat mõju
Kõige kõrgemat temperatuuri vajab difusioonlõõmutus, mis toimub austeniidi piirkonnas, seda kasutatakse valatud või legeeritud terasdetailide puhul ja siis kaob kristallide keemiline ebaühtlus. Täielikku lõõmutust kasutatakse alla 0,8% C sisaldusega terste puhul. Siis saadakse austeniit ja jahutamisel peenkristallilisem ferrit+perliit, mis on plastne, hästi töödeldav ja lõigatav. Mittetäieliku lõõmutust üle 0,8% Csisaldusega teraste puhul, kus viiakse üle teralise perliidi ja teralise tsementiidi seguks, tulemus nagu eelmisel. Rekristallisatsioonilõõmutust kasutatakse külmtöödeldud teraste puhul, mis on kõvad ning halvasti töödeldavad. Lõõmutusele on sarnane normaliseerimine, kuid siin on jahutamine kiirem(välisõhus). Seetõttu tekib perliit eriti ühtlase ja peeneteralisena ning kõvadus on lõõmutatud terase omast suurem. Tähtsaim termiline töötlus on karastamine, mille käigus muutub teras palju kõvemaks ja elastsemaks
seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi 727 °C, laguneb austeniit perliidiks ning saame järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- perliitmalmi; aeglasel jahutamisel temperatuuri- tatakse tema heleda murdepinna pärast valge- vahemikus 740...710 °C või seisutamisel tempera- malmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinna- tuuril 700...710 °C laguneb tekkinud perliidi koos- kihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja tises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriit- seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse struktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struk- nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja tuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
