Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi. Martin Raba Valutehnoloogia Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete või toodete valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Valu teel toodetakse peamiselt keeruka kujuga pooltooteid, mille mass võid olla mõnest grammist sadade tonnideni. Masinaehituses moodustavad valandid üle 50% masinate ja mehhanismide massist. Vedelmetalli valuvormi valamisega tehakse näiteks sisepõlemismootorite silindriplokke, kolbe, pumpade töörattaid, tööpinkide sänge jms. Valuvormi materjalist olenevalt eristatakse: · valu kord- e. ainukasutusega vormidesse,
kg. Valuvormi täitumise aeg on 75 s, teades et vedeliku voolamise takistustegur on 0,5. Süsteemi arvutuslik hüdrostaatiline rõhk (Hk) on 32,8 mm. Vastus andke ruut meetrites täpsusega kuus kohta peale koma. Vastus: Küsimus 7 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terasest valandite valmistamiseks valukanalitesüsteemide iseärasuseks on: Vali üks: a. kompensaatorid on 50-60% valandite massist suuremad b. kompensaatoreid kasutatakse harva c. jahuteid ei kasutata d. kompensaatoreid ei kasutata Küsimus 8 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Malmist valandite valmistamiseks valukanalitesüsteemide iseärasuseks on: Vali üks: a. kompensaatoreid kasutatakse harva b. kompensaatoreid ei kasutata c
karastamist - noolutada. Tugevdavaid termilise töötlemise viise (normaliseerimine, karastamine koos kõrge noolutamisega) kasutatakse praktikas harva. Asi seisneb selles, et pärast mistahes termilist töötlemist jääb malmi struktuuri ikkagi grafiiti. Kuidas me küll malmi metalse põhimassi struktuuri ei tugevdaks, grafiidi libled eraldavad siiski endiselt tugevdatud metalli terasid üksteisest ja hallmalmist valandite tugevuse olulist suurenemist ei ole võimalik saavutada. Masinaehitustehaste praktikas kasutatakse malmvalandite karastamist vähe, ja kui seda tehakse, siis mitte tugevuse, vaid kõvaduse suurendamiseks. Tempermalmi termiline töötlemine Tempermalmi saadakse valgemalmist. Tempermalmist valandite tootmine koosneb kahest põhioperatsioonist: 1) valandi saamine valgemalmist ja 2) valandite lõõmutamine valgemalmi tsementiidi lagundamise eesmärgil
(endogeensed) või väljaspoolt (eksogeensed) sattunud gaaside toimel. Valuvormi gaasiläbilaskvust (K) kompenseeritakse ventilatsioonikanalite tegemisega vormi. Räbutühikud rikuvad valandi homogeensust ja on pingekonsentraatoriteks (teravate nurkadega ja sakilised). Tekivad sulami komponentide keemilisel reageerimisel lisanditega (endogeensed) ja kui sulametall haarab kaasa vormimaterjali või muid võõrkehi (eksogeensed). Valandite kaardumist ja pragunemist Kahanemispingeid tekivad takistatud kahanemisel, milleks võib ka olla vormi takistus. Termopinged tekivad erineva kiirusega jahtuvate valandiosade vahel. Struktuuripinged tekivad struktuuri muutuste tagajäriel. VORMI JA KÄRNISEGUDE VALMISTAMINE 3 Vormi ja kärnisegu valmistatakse savist ja liivast. Savi kuivatatakse ja seejärel peenestatakse
Küsimus 12 Valmis Hindepunkte 1/1 Milline valumeetod võimaldab toota suurima massiga valandeid? Valige üks: a. poolpidevvalu b. koorikvalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu Küsimus 13 Valmis Hindepunkte 1/1 Survevaluga valmistatakse valandeid seinapaksustega (mm) Valige üks: a. 2-30 b. 0,8-15 c. 0,1-10 d. 0,8-50 Küsimus 14 Valmis Hindepunkte 1/1 Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist Valige üks: a. tangentsiaaljääkpinged b. pinged puuduvad c. tõmbepinged d. survepinged Küsimus 15 Valmis Hindepunkte 1/1 Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Valige üks: a. vedelmetalli pidev andmine vormi b. vormi purunemise vältimine c. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine d
1. tervikmudeliga kahte vormkasti: 1) alumise vormipoole täitmine ja tihendamine, 2) ülemise vormipoole täitmine ja tihendamine, 3) vormi kanalisüsteemi sisselõikamine ja vormi koostamine; 2. poolitatava mudeliga kahte vormkasti; 3. tervikmudeli ja väljalõigetega; 4. vormimine sablooniga - erandjuhul; 5. põrandvormimine vormitakse nn. kessoonidesse (tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast), kasut. suurte valandite tootmisel. Et sulametalli vormi valada on vaja vormile teha kanalite süsteem. Valukanalite süsteem peab tagama: 1. vormi täitumise optimaalse aja jooksul, 2. mittemetalsete osakeste ja räbu minimaalse sisalduse valandis, 3. valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse reziimi, 4. et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi, 5. vormitavuse mugavuse. Kui valukanalite süsteem on paigas ,ühendatakse vormi mõlemad pooled ning
Select one: a. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine b. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine c. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine d. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Select one: a. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik b. vorm valmistatakse kipsist c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Question 12 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Select one: a. vagranka b. elektriahi c. konverter d. induktsioonahi Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00
kahanemist ja töötlemisvaru d. kahanemist, töötlemisvaru ja vormimiskalded Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Parim vedalvoolavus on sulameil Vali üks: a. madala sulamistemperatuuriga b. alaeutektseil c. kõrge pindpinevusega d. kitsa või puuduva kristalliseerumise temperatuuriintervalliga Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Vali üks: a. vorm valmistatakse kipsist b. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. liiva b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. saepuru Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus
Flag question Küsimuse tekst Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite (massiga 1 tonn) tootmiseks? Vali üks: a. koorikvalu b. täppisvalu c. kokillvalu d. liivvormvalu Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Miks peab liivvorm omama piisavat järeleandlikkust? Vali üks: a. kahanemistühikute tekkimise vältimiseks b. poorsuse ja pragude tekkimise ohtu vähendamiseks c. keerulise kujuga valandite saamiseks d. valandi peeneteralise struktuuri tagamiseks Küsimus 16 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege valumeetodid valandite tootmiseks ühekordse kasutusega vormides Vali üks: a. survevalu, koorikvalu, täppisvalu b. survevalu, kokillvalu, täppisvalu c. kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu Küsimus 17 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
kiirusega, mis garanteerib tasakaalustruktuuri saamist. See on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Lõõmutust saab jaotada erinevalt, näiteks nagu difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust ehk homogeniseerimist kasutatakse tavaliselt legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks likvatsiooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlustamiseks kuumutatakse valuplokke või valandeid kõrge temperatuurini. Teraseid lõõmutatakse temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 tundi. Kuumutus temperatuurini 1000...1100 °C ja pikaajaline seisutus sellel põhjustavad austeniiditera tunduvat kasvamist struktuur muutub jämedateraliseks. Seetõttu on nõutav täiendav termotöötluse
..60 mm) tooteid, pulbermaterjalide madalamad mehaanilised omadused, pulbrite suhteliselt kõrge hind, piirangud toodete kujule ja pressvormide kõrge maksumus. 14) 1) metallipulbrite saamine, 2) segude valmistamine, 3) toodete pressimine ja paagutamine. 15) - 16) Paagutus on pulbrite vormimisele järgnev konsolideerimise ja tugevuse tõstmise eesmärgil teostatav termiline töötlus. valutehnoloogia 17) Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Kordkasutusvormvalu ja korduvkasutusvormvalu. 18) Kordkasutusvormvalu ehk valu ainukasutusega vormidesse, aga korduvkasutusvormvalu ehk valu korduvkasutusega e. püsivormidesse 19) Liivvormvalu, koorikvalu, kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu 20) Vedelvoolavus on sulami omadus täita vedelas olekus valuvorm. Vedelvoolavust määratakse tehnoloogiliste teimidega. 21) Tardumisega kaasneb sulametalli üleminek vedelast
täita valuvorm. Valukahanemine on valusulamite omadus jahutamine. Malmvalandid jahutatakse vedelast olekust tardudes ja ümbritseva keskkonna temperatuurini 400...500 °C, tugevamad terasvalandid temperatuurini jahtudes mahult väheneda. Kahanemist temperatuurini 500...700 °C. mõjustab põhiliselt sulami keemiline koostis. Joonkahanemine Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite on hallmalmil 0,9...1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5... järeltöötlemine valukanalite ja pinnadefektide eemaldamine, 1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, juga- või trummelpuhastus. samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e
Määrata valandi asend vormis ja mudeli ning vormi lahutuspinnad. Teha mudeli eskiis. 3. Töötada välja liivvormi põhimõtteline konstruktsioon. Vormi eskiisil lõikes näitata vormikasti pooled, valukanalite süsteemi osad, räbupüüdel, tõusupea, kompensaatorid, toitekanalid, kärn. Analüüsida valandi saamise tehnoloogilist protsessi. Vajalikud materjalid ning seadmed. Antud valuprotsessi iseloomustus: Valandite pinnakaredus ja täpsus Materjalide vajadus vormide valmistamiseks ja metalli sulatamiseks Tööjõu kvalifikatoon Töötingimused ja keskkonnaohtlikkus 4. Alternatiivne protsess tooriku saamiseks. · Valuprotsessid (kokillvalu, koorikvalu, valu väljasulatatavate mudelitega, tsentrifugaalvalu). 1. Detaili joonis Joonis 1 Detaili joonis 2
töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja Kasutatakse: madala sulamistemperatuuriga muud tegurid. metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). Liigitus: 5) Survevalu 1. Külmsurvetöötlus - survetöötlus Survevalu on valumeetod valandi tootmiseks temperatuuridel, allpool metallisulami korduvkasutusega valuvormis. rekristalliseerumist. Survevalu valandite tootmine pressvormides Terastel on see temperatuur 500...600 °C. vormiõõne surve all täitmisega. Survevalus Sellega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu kasutatakse survevalumasinaid. deformatsiooniaste on piiratud. Tööprintsiip: 2. Kuumsurvetöötlus- töödeldakse Sulametall doseeritakse survekambrisse, kust temperatuuridel, mis on üle metallisulami
12. Loetlege valtsitud sordimetalli põhiliigid. Liigitatakse: ristlõike kuju, ristlõikemõõtmete ja valtsimistehnoloogia järgi 13. Milliste survetöötlusmeetoditega toodetakse ümar- ja kuuskantprofiile (nii raua- kui mitterauasulamitest)? Valtsimine, 14. Millise survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Sepistamine, Valutehnoloogia 15. Milliseid valudefekte võib põhjustada valumetalli suur kahanemine? Poorsust, kahanemistühikuid, valandite kaardumist, pragunemist. 16. Milliseid valudefekte võib põhjustada suur gaaside lahustuvus ja/või valuvormi ebapiisav gaasiläbilaskvus? Gaasitühikuid, 17. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? Jahtumine peab erinevates valandi osades toimuma üheaegselt, piisavalt kiirelt ja ühtlaselt. 18. Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite, massiga 1 tonn tootmiseks? Liivvormvalu 19. Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist
7) Parim vedelvoolavus on sulameil: madala sulamistemperatuuriga. 8) Mittemetallsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab: temperatuuri tõstmine. 9) Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on: allapooletipuga koonus. 10) Press-vormimismasinate puuduseks on: vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas 11) Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule: vesiklaasi. 12) Erineva seinapaksusega valandite massiivseisse, aeglasemalt jahtuvaisse osadesse jäävad peale jahtumist: tõmbejääkpinged. 13) Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on: kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine 14) Koorikvalu puhul kasutatakse valuvormis sideainena: termoaktiivset vaiku. 15) Räbupüüdja efektiivsus suureneb: voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas 16) Metalljahutajate ülesandeks valuvormides on: erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine.
Metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse seega peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades hallmalmi peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. Valukanalite süsteem valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde. Hallmalmi vähese kahanemise tõttu kasutatakse kompensaatoreid vaid suurte valandite korral. Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Vormisegu liiva ja sideaine segu. Metalli sulatamine hallmalmi valutemperatuur 1200...1400 °C. Valamine vormi sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall mõnes vormi osas enneaegselt ning kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged
oksüdeerumistemperatuuriga. 41. Laienevate valukanalite süsteem Al valamisel Al-sulamid oksüdeeruvad kergelt, seega kasutatakse alati laienevaid valukanaleid. Al- sulamites on suur gaaside lahustuvus, mis võib põhjustada gaasitühikuid. Alumiiniumi valamisel on valutemperatuur suhteliselt madal. 42. Kärnvormimine Kärnvormimine tähendab vormi koostamist kärnidest, mis moodustavad nii valandi sise- kui ka välispinnad. Kasutatakse keeruliste valandite mass ja suursaritootmiseks. Kärn kujundab valandi sisepinna. Kärn valmistatakse liiva ja sideaine segust. Kärnkast on puidust või metallist õõnes rakis kärnide vormimiseks kärnisegust. 43. Vagranka Vagranka on malmisulatusahi. Vagrankas sulatatakse ligi 90% malmist. Vagranka on metallkestaga ja samottvoodriga sahtahi, mida ülemise täiteava kaudu täidetakse algul põlemisõhu furme ületava põhjakoksiga. Edasi viiakse vagrankasse metallist, koksist ja
Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine (puhta raua korral on see 7840 kg/m3, 1,5% süsiniku sisaldusega terase korral 7640 kg/m3), kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. 13. Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete või toodete – valandite – tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Valu teel toodetakse peamiselt keeruka kujuga pooltooteid, mille mass võib olla mõnest grammist sadade tonnideni. Masinaehituses moodustavad valandid üle 50% masinate ja mehhanismide massist. Vedelmetalli valuvormi valamisega tehakse näiteks sisepõlemismootorite silindriplokke, kolbe, pumpade töörattaid, tööpinkide sänge jms. Valuvormi materjalist olenevalt eristatakse: • valu kord- e
Tehnikas kasutatavad Mg-sulamid on hästi kuumvormitavad ja valatavad. Mg-sulamite liigitus: deformeeritavad ja valusulamid. Deformeeritavad Mg-sulamid on madaltugevate sulamite gruppi kuuluvad sulamid, millel on hea plastsus, keevitatavus ja korrosioonikindlus. Kasutatakse tänu suurele eritugevusele konstruktsioonimaterjalina nt lennukitööstuses. Ka toodetakse kuumvaltsimise teel profiile, latte, sepiseid ja stantsiseid. Mg valusulamid on hea vedelvoolavusega, mis tagab valandite suure tiheduse ja hea korrosioonikindluse. Kuumustugevad (võivad töötada pikka aega 250 °C juures). Mehaanilised omadused sõltuvad struktuurist: mida peenem struktuur, seda paremad mehaanilised omadused. 6. Mis on tehnokeraamika? Tooge näide ühe tehnokeraamilise materjali kohta. Tehnokeraamikaks on rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista-ja eriomadustega konstruktsioonimaterjal, mis on kõrgtehnoloogiliselt arendatud ja toodetud.
ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutamise peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta-takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Pehmelõõmutamine Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks likvatsiooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlustamiseks kuumutatakse valuplokke või valandeid kõrge temperatuurini, kusjuures valuploki või valandi keemiline koostis ühtlustub. Teraseid lõõmutatakse temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 tundi. Kuumutus temperatuurini 1000...1100 °C ja pikaajaline seisutus sellel põhjustavad austeniiditera tunduvat kasvamist struktuur muutub jämedateraliseks. Seetõttu on
sisselõikamine, äralõikamine ja puhastamine. 10. Juhul kui toode ei tohi olla kalestunud olekus, viiakse peale deformeerimist läbi lõõmutamine. 11. Sepistamisel- sepistusvasarad. Vormsatntsimisel- stantsivagudega stantse. 12. Lihtsprofiilid, kujuprofiilid, eriotstarbelised kujuprofiilid. Lk 96-97. 13. Valtsimisega 14. Sepistamine VALUTEHNOLOOGIA 1. Kahanemistühikuid ja poore, valandite kaardumist ning pragunemist. 2. Gaasitühikuid 3. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? 4. Liivvormvalu??? 5. Vormi kuivatamine tõstab vormi tugevust ja vähendab gaaside eraldumist. 6. Valandi sisepinna kujundamiseks. Valmistatakse samuti liiva ja sideaine segust. 7. Suhteliselt väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga (malm, teras) valandite tootmisel. 8. Tsentrifugaalvalu 9
tagajärjel sisemised pinged. Kuna Al sulamispunkt on väga madalal, muudab see töötlemise keevitamise või valmise teel raskeks. Mõned Alumiiniumi sulamid AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks. Silumiinideks nimetatakse alumiiniumi ja räni (8...14%) sulameid. Sulamitel, milles räni(10...13%) ja vaske 0,8% või räni(8...10%) magneesiumi 0,3% ja mangaani 0,5%, on head valuomadused, need sulamid on ka sitked ja korrosioonikindlad. AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem.
Metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse seega peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades hallmalmi peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. Valukanalite süsteem valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde. Hallmalmi vähese kahanemise tõttu kasutatakse kompensaatoreid vaid suurte valandite korral. Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Vormisegu liiva ja sideaine segu. Metalli sulatamine hallmalmi valutemperatuur 1200...1400 °C. Valamine vormi sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall mõnes vormi osas enneaegselt ning kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Seega tuleb
operatsioonide defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Normaliseerimine - on selline TT viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 (Acm), seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Karastus - terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus – see on karastuse põhieesmärk. Eristatakse mitmeid karastustviise: tava- (detaili kuumutamisega kogu ulatuses) ja pindkarastust, laus- (jahutamisega kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastust jt. Tavakarastus eeldab järgmisi etappe:
Üks põhilisi alumiiniumi sulamite puudusi on nende tugevuse väsimine. Selle määratakse alumiinium konstruktsioonidele kindel eluiga, erinevalt näiteks terasest, mis potentsiaalselt võib olla igavene. Teine alumiiniumi puudus materjalina on selle soojustundlikus. Erinevalt terasest hakkab alumiinium sulama enne punaselt hõõgumist. · AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks · AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) · AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus · AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus · AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad · AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. · AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Sulfaadid- Alumiiniumsulfaati toodetakse iga aasta miljardites kilogrammides. Umbes pool toodangust kasutatakse veepuhastuses
tunduvat kasvamist struktuur muutub jämedatera- liseks. Seetõttu on nõutav täiendav termotöötluse 900 Soovitatavad operatsioon struktuuri parandamiseks (täis- või pool- temperatuurid lõõmutus). 800 Täislõõmutuse e. täieliku lõõmutuse eesmär- giks on eelkõige sepiste ja valandite struktuuri 700 peenendamine ja sisepingete kaotamine. Täis- lõõmutusel kuumutatakse terast üle faasipiiri Ac3. 600 Terase ferriitperliitstruktuur muutub kuumutamisel 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 C,% austeniidiks ning jahutamisel tekib ümber- kristalliseerumisel austeniidist uuesti ferriit ja perliit. Sele 1.23. Pehmelõõmutustemperatuuri valik Sellise termotöötluse abil saadakse valamisel ja
·Paljud riigid nagu Prantsusmaa, Itaalia, Poola ja Soome on kasutanud alumiiniummünte ·Mõnel kitarril on alumiiniumist kael, mis annab väga erilise tooni. Selliseid kitarre tootis näiteks Kramer Puhta metallina kasutatakse alumiiniumit vaid siis, kui vastupidavus korrosioonile ja töödeldavus on tähtsam kui tugevus või kõvadus. Mõned alumiiniumi sulamid ·AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks ·AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) ·AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus ·AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus ·AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad ·AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast ·AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Tootmine Tänapäeval toodetakse alumiiniumi Hall-Heroulti meetodil. Alumiiniumi tootmine
Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav FeFe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2…3,0% ja ränisisaldusega 0,7…1,5% kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks.. Nii tempermalm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt sitked (vastupidavad löökkoormustele), mistõttu neid kasutatakse selliste valandite valmistamiseks, mis
Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi omadused sõltuvad tema struktuurist. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus (vastupidavus löökkoormustele) ning seetõttu kasutatakse neid selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad märkimisväärsete dünaamilistel koormustel. Grafiiti sisaldava malmi mehaanilised omadused olenevad tema struktuurist, peamiselt grafiidist . Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid. Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. - lisandite mõju malmi struktuurile.
Laboratoorne töö VORMISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Töö eesmärk Tutvuda vormisegu omadusteedega ja nende määramise meetoditega, ning omaduste praktiline määramine 1. Töö selgitav osa Liivvormid valmistatakse vormisegudest, mille valmistamiseks lisatakse liivaosakeste siduvuse parandamiseks savi ja vett. Kvaliteetsete valandite saamiseks esitatakse vormisegudele järgmisi nõudeid, nagu tugevus, gaasiläbilaskvus, plastsus, väljalöödavus, järeleandlikkus, kuumuspüsivus jt. Vormisegu tugevus Vormisegu tugevus sõltub savi ja niiskuse sisaldusest, liivaosakeste suurusest ja kujust. Vormisegul määratakse tugevus (vt. 2.3 Vormisegu survetugevuse määramine) survele ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2.1 Proovikehade valmistamine). Gaasiläbilaskvus
madalatel temperatuuridel ja seetõttu on ta tähtis struktuuriosa nii terastes kui ka malmides.
Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: ledeburiit, perliit. Nende olemus ja
omadused. - Ledeburiit (Le) - eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi
kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Ledeburiiti iseloomustab: kõva ja habras ,teda
sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad. Ledeburiiti sisaldavaid sulameid nimetatakse
valgemalmideks ning kasutatakse valandite valmistamiseks.Perliit (P) on ferriidi ja
tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis
rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi lagunemisel
temperatuuril 727 °C. Perliiti iseloomustab: sitkus (ferriiti rohkem kui tsementiiti) -
survetöödeldav - kõvem kui ferriit.
8. Teras on paljukomponentne sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C,
0,03
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus; masinate ja seadmete ebaratsionaalne konstruktsioon, nende kulumine ja mittekorrasolek; vibrotehnikal põhinevate tehnoloogiliste protse...
..50 °C üle ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta- faasipiiri Ac3 (Acm), seisutatakse sellel temperatuuril takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, valandite keemilise koostise ühtlustamiseks – likvat- sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri siooni kõrvaldamiseks. Keemilise koostise ühtlusta- peeneteralisemaks. miseks kuumutatakse valuplokke või valandeid Normaliseerimine on lõõmutusega võrreldes kõrge temperatuurini, misjuures valuploki või valandi keemiline koostis ühtlustub. Teraseid lõõmutatakse Sele 1.22. Pehmelõõmutamine
järgi liigitatakse magneesiumisulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele eri tugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina jm. Neist valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile, latte jms., sepiseid ja stantsiseid. Magneesiumi valusulamid on hea vedelvoolavusega, mis tagab valandite suure tiheduse ja korrosioonikindluse. Sulamid on kuumustugevad: nad võivad töötada pikaajaliselt temperatuuril 250 °C, lühiajaliselt ka 350 °C juures. Valusulamite mehaanilised omadused sõltuvad suuresti sulami struktuurist: mida peeneteralisem on valand, seda paremad on omadused. Magneesiumisulamite valamisel tuleb rakendada meetmed metalli süttimise vältimiseks. Sulatus tehakse raudtiiglites räbukihi all,
.......nende sisaldus. Cr,Ni,Cu(alates 0,50%); Mn(alates 1,80%); Mo(alates 0,10%); Nb(alates 0,08%); Ti,V(0,12%); 8)grafiitmalmide liigitus lähtudes grafiiti kuju. Liblegrafiitmalm ehk hallmalm, keragrafiitmalm ehk kõrgtugev malm, tempermalm(pesagrafiit) 9)mis on mitteraua sulamite ligitus...... termotoodeldavaiks ja valatavaiks? millised on valu sulameid ...... Deformeeritavad ehk survetoodeldavad (valitatakse valmistamise teel plekki, latte, torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) Liigituse alguseseks on FD ( sirge mis läbib eutektoidmuutuse punkti jaotab: vasakul- derformeeritavamad, paremal-valusulamid). 10)Selgitage tähist AC-AlSi9Mg A näitab, et see on Al sulam, AC- valusulam, Al- alumiiniumi keemiline sümbol, pärast lähevad põhilisandite keemiliste elementide sümbolid, arvud näitavad nende keskmist sisaldust. 11) termoreaktiivplastide esindajad? Epoksüplastid (EP), fenoplast (PF), aminoplastid
Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. Tabel 1.23. Malmid Tempermalm Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse pikka aega temperatuuril 950...1050 °C. Nendel temperatuuridel koosneb malmi struktuur austeniidist ja tsementiidist. Viimane laguneb pikaajalisel seisutamisel ja tekib vaba süsinik grafiit. Kuna siin on iseärasuseks grafiidi tekkimine tardolekus, siis on tal ka iseloomulik kuju pesajas (sele 1.38c). Sellist grafiiti nimetatakse ka lõõmutussüsinikuks ja
kuumtöötluse eelmiste operat- sioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioo- nideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Difusioonlõõmutust ehk homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks – likvatsiooni kõrvaldamiseks. Täislõõmutuse ehk täieliku lõõmutuse eesmärgiks on eelkõige sepiste ja valandite struktuuri peenendamine ja sisepingete kaotamine. 15 Poollõõmutust ehk mittetäielikku lõõmutust kasutatakse muutmaks suurema süsinikusisaldusega (0,5% ja enam) terase struktuuri, mis on liiga kõva nii külm- kui ka lõiketöötlemiseks. Rekristallisatsioonilõõmutus e
..nende sisaldus? Mn(1-3%); Si(>0,5%);Cr(>12,7%);Ni(6%või30%);W(30- 40%);Mo(0,2-0,6%);Cu(1-1,5%);B(0,001-0,004%) 8)Grafiitmalmide liigitus lähtudes grafiidi kujust? Liblegrafiitmalm e hallmalm,keragrafiitmalm,tempermalm 9)Mis on mitteFe sulamite liigitus...termotöödeldavaiks ja valataivaks, millised on valusulamid? Deformaeeritavad e survetöödeldavad(valitakse valmistamise teel plekki,latte,torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) 10)Selgitada tähist AC-AlSi9Mg? A näitab et see on Al sulam, AC valusulam, Si Al ja Mg keemiliste elementide sümbolid, arvud näitavad nende keskmist sisaldust täisarv % 11)Termoreaktiivplastide esindajad? Epoksüplast (EP), aminoplastid (UF, MF), fenoplast (PF) 12)Konstruktsiooni keraamika grupid lähtudes kasutusest? Kuumuskindel,termokindel,kulumiskindel,poorne, ,,sitke" keraamika, biokeraamiks Variant 4 1. H 12 K=12; n=12*1/2+ 2*1/2+ 3=6 2.A=1/6*8=4/3 B=1/6*4=2/3 n=2 3
nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimetatakse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. 22) Tempelmalmid ja nende omadused. Kasutamine. Tempermalm Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe-Fe 3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse pikka aega temperatuuril 950...1050 °C. Nendel temperatuuridel koosneb malmi struktuur austeniidist ja tsementiidist. Viimane laguneb pikaajalisel seisutamisel ja tekib vaba süsinik grafiit. Kuna siin on iseärasuseks grafiidi tekkimine tardolekus, siis on tal ka iseloomulik kuju pesajas (sele 1.38c). Sellist grafiiti nimetatakse ka
Ledeburiit (Le) on eutektne segu süsinikusisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147°C. Kuni temperatuurini 727°C koosneb ledeburiit (Le) austeniidist (A) ja tsementiidist (T) alla 727°C feriidist (F) ja tsemendiisist (T). Tsementiit moodustab ledeburiidis ühtse maatriksi. Sel põhjusel on ledeburiit samuti kui tsementiitki kõva ja habras, mille tõttu ledeburiiti sisaldavad sulamid pole surve töödeldavad. Neid tuntakse valgemalmidena ja kasutatakse valandite valmistamiseks. Perliit (P) on feriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu süsinikusisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727°C. Austeniidsit eutektoidmuutuse tulemusena tekkinud perliit (P) on kihilise struktuuriga vaheldumisi paiknevad feriidi ja tsementiidi lamellid (joonis 2.9, lk 75), kusjuures perliidis (P) oleva feriidid (F) kogus ületab tsementiidi (T) koguse, mistõttu tegemist ferriidse maatriksiga, mis
mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks.. Teraseid lõõmutatakse temperatuuril kuni 1100 °C, seisutusaeg 10...20 tundi. Kuumutus ja pikaajaline seisutus põhjustavad struktuuri tera tunduvat kasvamist. Seetõttu on nõutav täiendav termotöötluse operatsioon struktuuri parandamiseks (täis- või pool-lõõmutus). Täislõõmutuse e. täieliku lõõmutuse eesmärgiks on eelkõige terase struktuuri teralisuse peenendamine ja sisepingete kaotamine
aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Normaliseerimine- Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 (Acm), seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Tugevdav termotöötlus Karastus- terast kuumutatakse üle faasipiiride Ac1 või Ac3, et tagada lähtestruktuuris vajaliku austeniidi teke. Seejärel seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke. Jahutamine toimub kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide
perliidiks. 7.Põhilised legeerivad lisandid...nende sisaldus? Mn(1-3%); Si(>0,5%);Cr(>12,7%);Ni(6%või30%);W(30-40%);Mo(0,2- 0,6%);Cu(1-1,5%);B(0,001-0,004%) 8.Grafiitmalmide liigitus lähtudes grafiidi kujust? Liblegrafiitmalm e hallmalm,keragrafiitmalm,tempermalm 9.Mis on mitteFe sulamite liigitus.. .termotöödeldavaiks ja valataivaks?millised on valusulamid? Deformaeeritavad e survetöödeldavad(valitakse valmistamise teel plekki,latte,torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) 10.Selgitada tähist AC-AlSi9Mg? A näitab et see on Al sulam, AC valusulam, Si Al ja Mg keemiliste elementide sümbolid, arvud näitavad nende keskmist sisaldust. 11.Termoreaktiivplastide esindajad? Epoksüvaik(EP), polüestervaik, fenoolformaldehüüdvaik(PF) 12.Konstruktsiooni keraamika grupid lähtudes kasutusest? Kuumuskindel,termokindel,kulumiskindel,poorne, ,,sitke" keraamika, biokeraamika. 4.variant 1.H 12 K=12 n=2*1/2+3=6 2.A=1/6*8=4/3 B=1/6*4=2/3 n=2 3
hõõgumist, seetõttu ei ole visuaalseid märke metalli jõudmisest sulamislähedasele temperatuurile. Nagu teistel metallidel, tekivad ka alumiiniumil kuumutamise tagajärjel sisemised pinged. Kuna alumiiniumi sulamispunkt on väga väike, muudab see alumiiniumi töötlemise ja keevitamise raskeks. [10] 1.6.1. Alumiiniumisulamid Järgnevalt toodud alumiiniumsulameid [10] : AlSi (silumiin) – räni 10–13%, lihtsate detailide valmistamiseks AlSiCu – vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg – kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus AlCu – hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi – kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg – duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast AlZnMgCu – kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) 1.6.2. Alumiiniumsulamite termotöötlus
peavad olema konstruktiivsedvalukalded selleks, et valuvormide ja kärmide valmistamine ning mudelite eemaldamine vormidest toimuks ilma raskusteta 42i 42j i) stantsitud toorikutel teravate servade ümardamine. j) valandite seinapaksus peab olema võimalikult ühesugune, ilma järskude ja lõigete üleminekuteta õhukeseseinalistelt osadelt paksuseinalistele. Selle nõude täitmine on vajalik valandi ühtlase struktuuri saamiseks ja sisepingete vähendamiseks 43
valutehnoloogiat või pulbermetallurgiat kasutades. Pooltooted on toorikuteks järgnevate tehnoloogiate kasutamisel toote saamiseks. Tuleb silmas pidada, et mitmed tehnoloogilised protsessid mõjutavad töödeldava materjali omadusi, Näiteks metallide valtsimist ja teisi survetöötlustehnoloogiaid kasutades muutub lähtematerja struktuur. Valutingimused, näiteks jahtumiskiirus, sooja äravoolu suund jne. mõjustavad samuti oluliselt valandite struktuuri. Tehnoloogia mõju materjali struktuurile ja omadustele ei tee neid kasutuskõlbmatuseks. Tehnoloogiliste protsesside mõju tuleb arvestada ja võimaluse korral ära kasutada. Sageli tuleb materjali ja vastava tenoloogia valikul arvestada peale tehniliste ja majanduslike teisigi, vahel isegi olulisemaid asjaolusid. Üheks väga oluliseks teguriks, mida tuleb arvesse võtta, on tootmisettevõtte suurus ja seal kasutatavate tehnoloogiate iseärasused. Sageli tuleb kaaluda paljudest
Ledeburiit (Le) (ledeburite)- eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C (eutektne tasakaal): L - Le (A+T). Eutektikum koosneb kuni temperatuurini 727 °C austeniidi ja tsementiidi segust, alla selle ferriidist ja tsementiidist. Ledeburiiti iseloomustab: Kõva ja habras. Teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad. Ledeburiiti sisaldavaid sulameid nimetatakse valgemalmideks (white cast iron) ning kasutatakse valandite valmistamiseks. Valgemalm on väga kõva ja habras. Perliit (P) (pearlite) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727 °C: A - P (F+T). Perliiti iseloomustab: Sitke (ferriiti rohkem kui tsementiiti), Survetöödeldav, Kõvem kui ferriit. Austeniidist eutektoidmuutuse tulemusena tekkinud perliit on kihilise struktuuriga:
Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniu- miga, tsingiga, mangaanig ja tsirkooniumiga. Tehnikas kasutatavad magneesiumisulamid on kas hästi kuumvormitavad või valatavad: selle järgi liigi- tatakse magneesiumisulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumi valusulamid on hea vedelvoola- vusega, mis tagab valandite suure tiheduse ja korro- sioonikindluse. Tsink, plii, tina ja nende sulamid Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadus- tega (madal sulamistemperatuur, head valuoma- dused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Tsinki kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioon- pinnetena (katuseplekk, veetorud). Kontaktis terasega moodustab ta
1)malm, 2)valge malm-vähem süsinikku, a)hallmalm-G-HB360-Rm30-Cr b)tempermalm-GG-HB-Rm-Kr, c)kõrgtugev malm-GGGA-HB-Rm-Br d)legeeritud malm-GGGL-HB-Rm-Ar (loetelu a-d on järjestatud süsiniku sisaldusest alates suuremast ja lõpetades väiksemaga. 12.Kuidas mõjutavad malmi mehaanilisi ning tehnoloogilisi omadusi lisandid: räni, mangaan, väävel ja fosfor? mangaan takistab malmi grafitiseerumist, sidudes süsinikku. Parendab malmi omadusi õhukeseseinaliste valandite korral. Fosfor muudab malmi hapraks kuid parandab malmi vedelvoolavust ja tõstab kulumiskindlust kuid halvendab töödeldavust. Väävel on kahjulik lisand, suurendab pragude tekkimise võimalust. Selle lisatakse Mn ja tekib MnS , selle susamistemperatuur on väga kõrge ja sulamis on ta tahkel kujul. Räni soodustab tsementiidi lagunemist js süsiniku eraldumist liblelise grafiidina. Saadakse hallmalm 13.Kuidas liigitatakse ja markeeritakse malme Eurostandardi ja Vene standardi alusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
