jumalatega heas läbisaamises ja tal lubati nendega istuda ka pidulauas. Seal varastas ta nektarit ja reetis inimestele jumalate saladusi. Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne.
Keemia aastaleht NR.1 Veebruar 2007 Lk.1 Hinnaline tantaal müüdi tantaalhüdroksiidi viiemehelise jõugu liiget on Tegemist on Silmeti enda läände varastamises. alles kohtuniku juures, kolm töötajatega. Prefekt arvas, et "Varastatu olid nad jõudnud on varem tabatud ja neid lubati esialgu on siiski vara nende
TANTAAL Referaat Tallinn 2008 Tantaal(sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73,metall. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina.Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne.Isotoob massiarvuga 180 on radioaktiivne,poolestusajaga 1200 miljardit aastat. Tantaali tihedus normaaltingimustel on 16,65 g/cm³ ja tema sulamis temperatuur on 3017 Celsiuse kraadi. Levik Tantaal on haruldane ja hajutatud element;maakoores u 10 korda vähemlevinud kui Nb(nioobium). Tantaalil ja nioobiumil on ühised mineraalid,kuid lisaks saadakse Tantaali (erinevalt Nb-st) suurel määral tinatootmise kõrvalsaadusena.Esineb ka pürokloori tüüpi mineraal mikroliit,mis on erandlikult tantaalirikas.Looduslik Tantaal on kahe isotoobi segu:stabiilne ja radioaktiivne. Saamine Enamik toodetavast tantaalist eraldatakse tinatööstuse räbust ning pürokloori-ja kolumbiidi-
oksüdeeritud. Nende mahtuvused on aga väiksemad ja gabariidid suuremad JOON.2.4 Tänu suurtele mahtuvustele kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida tööpingest väiksemal pingel) ja mahtuvuse kadumine väikesel tööpingel. Tantaal-elektrolüütkondensaatorid on nn. kuivad, kuna nad ei sisalda vedelat elektrolüüti. Anoodiks on tantaali tükike, mille pind oksüdeeritakse elektrolüütiliselt. Saadud oksiidikihi Ta2O dielektriline läbitavus on 25, mis võimaldab saada suuremaid mahtuvusi väiksemate gabariitide juures. Katoodiks on tantaalitükikesele kantud grafiidi ja hõbeda segu. Taolise kondensaatori ehitus on kujutatud joonisel 2.5 JOON.2.5. Omadustelt on tantaal-elektrolüütkondensaatorid igati paremad kui
enamasti näitus oksüdatsiooni riikide 3 ja mõnikord 2. Terbium ühendab lämmastiku, Süsinik, väävel, Fosfor, Boor, seleeni, räni ja arseeni kõrgendatud temperatuuri juures, moodustades eri binaarsed ühendid Nauvo TbH 2, TBH 3, TBB 2, Tb 2 S 3, TbSe, TbTe ja TBN. [6] Neil ühendid, tuberkuloosi enamasti näitus oksüdatsiooni riikide diskussioonifoorumitel 3 ja mõnikord 2. Terbium (II) halogenides saadakse anniilimine TB (III) halogenides juuresolekul Metallik tuberkuloosi tantaal konteineritesse. Terbium (II) halogenides saadakse anniilimine tuberkuloosi (III) halogenides juuresolekul metallik tuberkuloosi tantaal konteineritesse. Terbium vormid sesquichloride Tb 2 Cl 3, mis võib veelgi vähendada TbCl poolt anniilimine 800 ° C. Terbium vormid sesquichloride Tb 2 Cl 3, mis Võib veelgi vähendada TbCl poolt anniilimine 800 ° C. See terbium (I) kloriidi vormid liistakud kihiline grafiit-like struktuur
27 Koobalt Co 67 Holmium Ho 107 Bohrium Bh 28 Nikkel Ni 68 Erbium Er 108 Hassium Hs 29Vask Cu 69 Tuulium Tm 109 Meitneerium Nit 3OTsink Zn 70 fJterbium Yb 110 Darmstadtium Ds 31 Gallium Ga 71 Luteetsium Lu 1 11 Röntgeenium Rg 32 Gennaanium Ge 72 Hafnium Hf 112 Koperniikium Cn 33 Arseen 73 Tantaal Ta 113 Nihoonium Nh 34Seleen Se 74 Volfram W 114 Fleroovium Fl 35 Broom Br 75 Reenium Re 115 Moskoovium Mc 36Krilptoon Kr 76 Osmium Os 116 Livermoorium Lv 37 Rubiidium ~: 77 Iriidium Jr 117 Tennessiin Ts 38 Strontsium Sr 78 Plaatina Pt 118~Oganessoon Og 39Utrium Y 79 Kuld Au 40 Tsirkoonium Zr 80 Elavhobe Hg
Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Energeetika Tööjõud Tarbija Keskkonna nõuded Metallurgia uued suunad Vanametalli tähtsus kasvab nt. rauamaagi vajadus väheneb Kunstmaterjali kasutuselevõtt Uute metallide kasutuselevõtt (tantaal, plaatina metallid) Suured söebasseinid suletakse Hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega Metallurgia mõju keskkonnale Metallide sulatamine põhjustab happesademeid Saastamisraadius kuni 500km Happevihmast kahjustunud mets Tsehhis Must metallurgia Tooraineks on rauamaak ja legeerivad metallid (nt. kroom, nikkel, mangaan) Alguses sai 15 saj. Euroopast I-sed kõrgahjud XIX saj.II pool Rauamaak (Fe maakoores 6%)
Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid, juhulisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Tavalisandid on Räni(Si), Mangaan(Mn), Väävel(S), Süsinik(C) ja Fosfor(P). Juhulisandid on Lämmastik(N), Hapnik(O) ja Vesinik(H). Legeerivad elemendid on Kroom(Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si), Nikkel(Ni), Nioobium(Nb), Tantaal(Ta), Titaan(Ti), Vanaadium(V), Vask(Cu) ja Volfram(W). Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihedus on 6120kg/m³ sulamistemperatuur on 1887 ºC keemistemperatuur on 3309 ºC Vanaadium suurendab terase kõvadust, tugevust ning kuumus- ja kulumiskindlust. Vanaadiumi- sulamist valmistatakse reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketerasid ning tööriistu. Eriti
vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine
kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu : · Kroom · Lämmastik · Mangaan · Molübdeen · Nikkel · Nioobium · Tantaal · Titaan · Vanaadium · Vask · Volfram Terase ajalugu Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav
Kuurium on nimetatud abielupaarist radioaktiivse uurijate Marie ja Pierre Curie’i auks. Teadlaste kõrval on piisavalt olulisteks ning elemente väärivateks peetud ka mütoloogilisi tegelasi. Vanaadium on nimetuse saanud skandinaavlaste armastusjumalanna Vanadiselt, toorium aga nende piksejumalalt Thorilt. Kreeka titaanidele (Gaia lastele) on kollektiivselt pühendatud titaan. Huvitava kõrvalepõikena maksab mainida ka suisa perekondlikku sugulust keemiliste elementide vahel: tantaal on nimetatud kreeklaste mütoloogilise kuninga Tantalose järgi, nioobium aga tema tütre Niobe järgi. Viimaks maksab eriliselt välja tuua ka mõningaid neid keemilisi elemente, mis on nime saanud iseloomuliku omaduse järgi. Kloor, mis esineb lihtainena rohekaskollase gaasina, tuleneb kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähendabki „rohekat”, „rohekaskollast” või „kollakasrohelist”. Ka broom ja osmium on saanud nimetuse kreekakeelsete omadussõnade
Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal, molubdeen, kroom, vanaadium jt. 3) kesksulavad metallid ja sulamid, mille sulamistemperatuur jaab plii ja raua sulamistemperatuuride vahele (327 °C < Ts < 1539 °C). 1) vaarismetallid (noble metals). Nt. Hobe, kuld ja nn. plaatinametallid- roodium, pallaadium, plaatina jt. 2) mittevaarismetallid (non-noble metals) 3. Metallide aatomehitus. Metalli aatomi ehitus. Üleminekugrupi metallid. Lihtsad metallid. Aatomi ehitus (atomic structure) (1) Molekul- aine vaikseim osake,
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid.
jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. 1900 kilomeetri ulatuses on Tail rannajoont Tai lahe (Lõuna-Hiina mere osa) ääres. Malai poolsaare läänekülg on Andamani mere ääres. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tai) Kaart: (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps) 3.Looduslikud tingimused 1. Loodusvarad: tina, maagaas, volfram, tantaal, puit, plii, kala, kips, pruusüsi, fluoriit. 2. Pinnamood: kesk-tasandik, Khorat platoo, mäestik. 3. Üldine kliima: troopiline, vihmane, soe, pilvine, edela tuuled, kuiv. 4. Loodusohud: põud, maa vajumine. (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php? &cat=125&newpage=Geography) Pinnamoodu kaart: (http://images.nationmaster.com/images/motw/middle_east_and_asia/thailand_veg_1974.jpg) Riigi globaliseeruv infoühiskond
Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid keermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid. Tantaal kerimised Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid kuna volframi varud on ammendatud, siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkermiseid. Nendes kerimistes on põhiliseks komponendiks alumiiniumoksiid. Alumiiniumoksiidi baasil valmistatud mineraalkeermiste kuumuskindlus on kuni 1200ºC .Mineraalkermiseid on raske kinnitada. Nende põhiline kinnitamise viis on mehaaniline.
sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Metall Ts, °C
sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Metall Ts, °C
sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse üle- mineku temperatuuri aga tardumis- või kristalli- satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). 5 Tabel 2. Metallide sulamistemperatuur Metall Ts (°C) Tsink 419 Alumiinium 660 Vask 1083
pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke ja naelu, mäetööstuses kasutatakse magnetiidi (Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 78. Metallide liigitus Sulamistemperatuuri (Ts) järgi: 1.kergsulavad, mille sulamistemperatuur on väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina- Sn, plii- Pb, antimon- Sb, elavhõbe- Hg, Mg, Al, jt.), rasksulavad, mille sulamistemperatuur on suurem kui raual, s.t. 1539 °C (volfram -W, tantaal- Ta, molübdeen-Mo, nioobium- Nb, kroom- Cr, vanaadium- V, titaan- Ti jt.); kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 79. Süsiniku modifikatsiooni järgi sulamisstruktuuris eristatakse järgmisi malmi liike: 1. hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; 2. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem
küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida tööpingest väiksemal pingel) ja mahtuvuse kadumine väikesel tööpingel. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 15 Tantaal-elektrolüütkondensaatorid on nn. kuivad, kuna nad ei sisalda vedelat elektrolüüti. Anoodiks on tantaali tükike, mille pind oksüdeeritakse elektrolüütiliselt. Saadud oksiidikihi Ta2O dielektriline läbitavus on 25, mis võimaldab saada suuremaid mahtuvusi väiksemate gabariitide juures. Katoodiks on tantaalitükikesele kantud grafiidi ja hõbeda segu. Taolise kondensaatori ehitus on kujutatud joonisel 2.5 Tantalum
Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke ja naelu, mäetööstuses kasutatakse magnetiidi (Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 87. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi, näited. Kergsulavad, mille sulamistemperatuur on väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina- Sn, plii- Pb, antimon- Sb, elavhõbe- Hg, Mg, Al, jt.), Rasksulavad, mille sulamistemperatuur on suurem kui raual, s.t. 1539 °C (volfram - W, tantaal- Ta, molübdeen- Mo, nioobium- Nb, kroom- Cr, vanaadium- V, titaan- Ti jt.); Kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 88. Metallide liigitus. Jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks 89. Flotatsioon. Flotatsioon on hõljuvate või emulgeerunud ainete eraldamine vedelikust neid pinnale ujutades ning seejärel pinnakoort kõrvaldades. Flotatsiooni kasutatakse näiteks reovee puhastamisel ja paberitööstuses
väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina- Sn, plii- Pb, n Korrosioonikindlad. antimon- Sb, elavhõbe- Hg, Mg, Al, jt.), n Kasutamine: lennukite kered, joogipakendid, busside n rasksulavad, mille sulamistemperatuur on kered, autoosad. suurem kui raual, s.t. 1539 °C (volfram - W, n Al sulamid Mg ja Ti-ga: kasutatakse tantaal- Ta, molübdeen- Mo, nioobium- Nb, transpordivahendites; kroom- Cr, vanaadium- V, titaan- Ti jt.); n kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui 93. Mg ja tema sulamid. Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees.
väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina Sn, plii Pb, n Iseloomulik suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL); antimon Sb, elavhõbe Hg, Mg, Al, jt.), n Suur elektri ja soojusjuhtivus; n rasksulavad, mille sulamistemperatuur on n Korrosioonikindlad. suurem kui raual, s.t. 1539 °C (volfram W, n Kasutamine: lennukite kered, joogipakendid, busside tantaal Ta, molübdeen Mo, nioobium Nb, kered, autoosad. kroom Cr, vanaadium V, titaan Ti jt.); n Al sulamid Mg ja Tiga: kasutatakse n kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui transpordivahendites; Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 93. Mg ja tema sulamid. 86. Metallide liigitus
· Erineva tihedusega vedelikes nn rasked vedelikud, · Õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini, 3. Magneetiliste omaduste järgi. Metallid ja sulamid sulamistemperatuuri järgi: · Kergsulavad sulamistemperatuur on väiksem kui pliil s.t. 327ºC. Nt. tina, plii, antimon, elavhõbe, magneesium, allumiinium. · Rasksulavad sulamistemperatuur on suurem kui raual s.t. 1539ºC. Nt. volfram, tantaal, kroom, vanaadium, titaan. · Kesksulavad sulamistemperatuur on suurem kui pliil ja väiksem kui raual. Nt. mangaan, nikkel, kuld, vask. Sulam sulatatud metallile on lisatud ühte või mitut teist metalli või mittemetalli ning modustuvad jahtumisel tahke sulami. Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Malmid (Fe ja C sulam, kus C >2%) - Heade valuomadusetega, mehaanilised omadused sõltuvad
), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Sulamistemp- Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula-mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C(volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis-teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis-teguriga (tahkised). Soojusjuhtivus.
ja naelu, mäetööstuses kasutatakse magnetiidi (Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 87. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi, näited kergsulavad, mille sulamistemperatuur on väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina- Sn, plii- Pb, antimon- Sb, elavhõbe- Hg, Mg, Al, jt.), rasksulavad, mille sulamistemperatuur on suurem kui raual, s.t. 1539 °C (volfram - W, tantaal- Ta, molübdeen- Mo, nioobium- Nb, kroom- Cr, vanaadium- V, titaan- Ti jt.); kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 88. Metallide liigitus …jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid: suur tugevus ja jäikus, suhteliselt madal hind 1)Malmid- Fe-le lisatud 2-6,7% C; Malmi pole võimalik sepistada 18
Näited: pagaritööstuses puhastatakse jahu ja vilja, et eemaldada magnetiga metalli tükke ja naelu, mäetööstuses kasutatakse magnetiidi (Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 82. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi, näited kergsulavad, mille sulamistemperatuur on väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina- Sn, plii- Pb, antimon- Sb, elavhõbe- Hg, Mg, Al, jt.), rasksulavad, mille sulamistemperatuur on suurem kui raual, s.t. 1539 °C (volfram - W, tantaal- Ta, molübdeen- Mo, nioobium- Nb, kroom- Cr, vanaadium- V, titaan- Ti jt.); kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 83. Metallide liigitus …jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid: 1) malmid ja 2) terased. -suur tugevus ja jäikus, suhteliselt madal hind 1)Malmid- Fe-le lisatud 2-6,7% C; Malmi pole võimalik sepistada 2)Terased- Fe-le lisatud <2% C; Lisatud ka räni, Mangaani; Väga laialdase kasutusega. 84
eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 87. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi, näited. Sulamistemperatuuri (Ts) järgi: 1. kergsulavad, mille sulamistemperatuur on väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina- Sn, plii- Pb, antimon- Sb, elavhõbe- Hg, Mg, Al, jt.), 2. rasksulavad, mille sulamistemperatuur on suurem kui raual, s.t. 1539 °C (volfram -W, tantaal-Ta, molübdeen- Mo, nioobium- Nb, kroom- Cr, vanaadium-V, titaan-Ti jt.); 3. kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 88. Metallide liigitus. …jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid - suur tugevus ja jäikus, suhteliselt madal hind. Mustad metallid: 1) malmid ja 2) terased
magnetiidi (Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 87. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi, näited. a) kergsulavad, mille sulamistemperatuur on väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina, plii, antimon- Sb, elavhõbe, Mg, Al) b) kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). c) rasksulavad, mille sulamistemperatuur on suurem kui raual, s.t. 1539 °C (volfram -W, tantaal-Ta, molübdeen- Mo, nioobium- Nb, kroom- Cr, vanaadium-V, titaan-Ti jt.); 88. Metallide liigitus. Mustad metallid (tegelikult raua sulamid): 1) malmid 2) terased. Mustad metallid - suur tugevus ja jäikus, suhteliselt madal hind. Värvilised: a) tiheduse järgi: b) sulamistemperatuuri järgi : c) vääringu järgi 89. Flotatsioon.
molübdeen, plii, tina jt.) sulamistemperatuurist lähtuvalt 1. kergsulavaid metalle ja sulameid, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327°C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.) 2. kesksulavaid metalle ja sulameid (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri) 3. rasksulavaid metalle ja sulameid, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide vahel. 9.Al-sulamid: liigitus töödeldavuse ja TT järgi, põhilised esindajad (dural, silumiin) 1)Liigitus töödeldavuse järgi a) Deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid b) Valusulamid Enamik defromeeritavaid alumiiniumsulameid on termotöödeldavad, misläbi saab suurendada
tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega. Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid kermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid. Tantaal kerimised Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid kuna volframi varud on ammendatud, siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkermiseid. Nendes kerimistes on põhiliseks komponendiks alumiiniumoksiid. Alumiiniumoksiidi baasil valmistatud mineraalkeermiste kuumuskindlus on kuni 1200ºC .Mineraalkermiseid on raske kinnitada. Nende põhiline kinnitamise viis on mehaaniline. Metallide korrosioon
tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega. Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid kermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid. Tantaal kerimised Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid kuna volframi varud on ammendatud, siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkermiseid. Nendes kerimistes on põhiliseks komponendiks alumiiniumoksiid. Alumiiniumoksiidi baasil valmistatud mineraalkeermiste kuumuskindlus on kuni 1200ºC .Mineraalkermiseid on raske kinnitada. Nende põhiline kinnitamise viis on mehaaniline. Metallide korrosioon
sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks Bakeliit 1300 ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800 mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C Betoon 2300 (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, Portselan 2400 vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks Klaas 2500 ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla Metallid raua sulamistemperatuuri). Kergmetallid Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest Magneesium 1750
jadatakistus. Viimasel ajal on tööstuses laialt kasutusel orgaanilise pooljuhtelektrolüüdiga Sanyo OS-CON sarja kondensaatorid. Nendel on madal ekvivalentne jadatakistus, kõrge temperatuuristabiilsus ja suur mahtuvus väikeste mõõtmete korral. Enamik OSCON sarja kondensaatoritest on varustatud sisestusjuhtmetega radiaalkeredega. Saadaval on ka pindpaigaldusega kondensaatorid, kuid nendel on eelnevatega võrreldes vähem eeliseid suuruse ja talitluse osas. Tantaal-kiipkondensatorid on siinkohal parimateks pindpaigaldusega seadisteks. Sellised kondensaatorite sarjad nagu AVX TPS ja Sprague 593D on spetsiaalselt mõeldud toiteallikate tarbeks. Nendel on madal ning suhteliselt temperatuuristabiilne ekvivalentne jadatakistus, suur silumisvõime, madal ekvivalentne jadainduktiivsus, liigvoolutaluvus ja hea mõõtmete ning mahtuvuse suhe. Kondensaatori ees paiknev ballasttakisti R1 vähendab alaldi sisselülitusvoolu (käivitusvoolu) suuruse kkFId võrra
annaabi.ee 
