jumalatega heas läbisaamises ja tal lubati nendega istuda ka pidulauas. Seal varastas ta nektarit ja reetis inimestele jumalate saladusi. Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne.
Keemia aastaleht NR.1 Veebruar 2007 Lk.1 Hinnaline tantaal müüdi tantaalhüdroksiidi viiemehelise jõugu liiget on Tegemist on Silmeti enda läände varastamises. alles kohtuniku juures, kolm töötajatega. Prefekt arvas, et "Varastatu olid nad jõudnud on varem tabatud ja neid lubati esialgu on siiski vara nende
Tantaali tihedus normaaltingimustel on 16,65 g/cm³ ja tema sulamis temperatuur on 3017 Celsiuse kraadi. Levik Tantaal on haruldane ja hajutatud element;maakoores u 10 korda vähemlevinud kui Nb(nioobium). Tantaalil ja nioobiumil on ühised mineraalid,kuid lisaks saadakse Tantaali (erinevalt Nb-st) suurel määral tinatootmise kõrvalsaadusena.Esineb ka pürokloori tüüpi mineraal mikroliit,mis on erandlikult tantaalirikas.Looduslik Tantaal on kahe isotoobi segu:stabiilne ja radioaktiivne. Saamine Enamik toodetavast tantaalist eraldatakse tinatööstuse räbust ning pürokloori-ja kolumbiidi- tantaliidi kontsentraatidest.Rikastatud kontsentraatide fluorimisel tekkiv kaaliumheptafluorotantalaat eraldatakse sarnasest Nb-ühendist fraktsioonkristallimisel või vedelikekstraktsioonil (nt isobutüülmetüülketooniga).Mõnikord kasutatakse Ta(tantaal) ja Nb(nioobium) eraldamiseks ka kloriidmenetlust(põhineb pentakloriidide
mahtuvusi väiksemate gabariitide juures. Katoodiks on tantaalitükikesele kantud grafiidi ja hõbeda segu. Taolise kondensaatori ehitus on kujutatud joonisel 2.5 JOON.2.5. Omadustelt on tantaal-elektrolüütkondensaatorid igati paremad kui alumiinium-elektrolüütkondensaatorid, kuid nad on ka märksa kallimad. Elektrolüütkondensaatorite parameetrid on toodud võrdlevalt tabelis 2.2. Tabel 2.2 Parameeter Alumiinium Tantaal Nimimahtuvus 1...100000uF 0,1...1000uF Töösagedus 20 Khz 500 Khz Tolerants ±20% ±20% Tööpinge 3...600V 150 V Töötemperatuur -40...+85°C -55...+85°C Temperatuuritegur +2000ppm/°C +200ppm/°C tg 1,0...0,1 0,1...0,01 Dielektriline läbitavus 8...10 25 Muutkondensaatorid
enamasti näitus oksüdatsiooni riikide 3 ja mõnikord 2. Terbium ühendab lämmastiku, Süsinik, väävel, Fosfor, Boor, seleeni, räni ja arseeni kõrgendatud temperatuuri juures, moodustades eri binaarsed ühendid Nauvo TbH 2, TBH 3, TBB 2, Tb 2 S 3, TbSe, TbTe ja TBN. [6] Neil ühendid, tuberkuloosi enamasti näitus oksüdatsiooni riikide diskussioonifoorumitel 3 ja mõnikord 2. Terbium (II) halogenides saadakse anniilimine TB (III) halogenides juuresolekul Metallik tuberkuloosi tantaal konteineritesse. Terbium (II) halogenides saadakse anniilimine tuberkuloosi (III) halogenides juuresolekul metallik tuberkuloosi tantaal konteineritesse. Terbium vormid sesquichloride Tb 2 Cl 3, mis võib veelgi vähendada TbCl poolt anniilimine 800 ° C. Terbium vormid sesquichloride Tb 2 Cl 3, mis Võib veelgi vähendada TbCl poolt anniilimine 800 ° C. See terbium (I) kloriidi vormid liistakud kihiline grafiit-like struktuur
27 Koobalt Co 67 Holmium Ho 107 Bohrium Bh 28 Nikkel Ni 68 Erbium Er 108 Hassium Hs 29Vask Cu 69 Tuulium Tm 109 Meitneerium Nit 3OTsink Zn 70 fJterbium Yb 110 Darmstadtium Ds 31 Gallium Ga 71 Luteetsium Lu 1 11 Röntgeenium Rg 32 Gennaanium Ge 72 Hafnium Hf 112 Koperniikium Cn 33 Arseen 73 Tantaal Ta 113 Nihoonium Nh 34Seleen Se 74 Volfram W 114 Fleroovium Fl 35 Broom Br 75 Reenium Re 115 Moskoovium Mc 36Krilptoon Kr 76 Osmium Os 116 Livermoorium Lv 37 Rubiidium ~: 77 Iriidium Jr 117 Tennessiin Ts 38 Strontsium Sr 78 Plaatina Pt 118~Oganessoon Og 39Utrium Y 79 Kuld Au 40 Tsirkoonium Zr 80 Elavhobe Hg
METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Ener...
Johannes Tann II KODUTÖÖ: LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11 Õppejõud: Annika Koitmäe Tallinn 2014 TERASE LISANDID Teras on rauasüsinikusulam, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%. Peale süsiniku on terastes alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus. Need on tavalisandid, juhulisandid ja spetsiaalselt lisatud legeerivad elemendid. Tavalisandid on Räni(Si), Mangaan(Mn), Väävel(S), Süsinik(C) ja Fosfor(P). Juhulisandid on Lämmastik(N), Hapnik(O) ja Vesinik(H). Legeerivad elemendid on Kroom(Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si), Nikkel(Ni), Nioobium(Nb), Tantaal(Ta), Titaan(Ti), Vanaadium(V), Vask(Cu) ja Volfram(W). Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihed...
vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine
kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu : · Kroom · Lämmastik · Mangaan · Molübdeen · Nikkel · Nioobium · Tantaal · Titaan · Vanaadium · Vask · Volfram Terase ajalugu Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav
Kuurium on nimetatud abielupaarist radioaktiivse uurijate Marie ja Pierre Curie’i auks. Teadlaste kõrval on piisavalt olulisteks ning elemente väärivateks peetud ka mütoloogilisi tegelasi. Vanaadium on nimetuse saanud skandinaavlaste armastusjumalanna Vanadiselt, toorium aga nende piksejumalalt Thorilt. Kreeka titaanidele (Gaia lastele) on kollektiivselt pühendatud titaan. Huvitava kõrvalepõikena maksab mainida ka suisa perekondlikku sugulust keemiliste elementide vahel: tantaal on nimetatud kreeklaste mütoloogilise kuninga Tantalose järgi, nioobium aga tema tütre Niobe järgi. Viimaks maksab eriliselt välja tuua ka mõningaid neid keemilisi elemente, mis on nime saanud iseloomuliku omaduse järgi. Kloor, mis esineb lihtainena rohekaskollase gaasina, tuleneb kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähendabki „rohekat”, „rohekaskollast” või „kollakasrohelist”. Ka broom ja osmium on saanud nimetuse kreekakeelsete omadussõnade
Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal, molubdeen, kroom, vanaadium jt. 3) kesksulavad metallid ja sulamid, mille sulamistemperatuur jaab plii ja raua sulamistemperatuuride vahele (327 °C < Ts < 1539 °C). 1) vaarismetallid (noble metals). Nt. Hobe, kuld ja nn. plaatinametallid- roodium, pallaadium, plaatina jt. 2) mittevaarismetallid (non-noble metals) 3. Metallide aatomehitus. Metalli aatomi ehitus. Üleminekugrupi metallid. Lihtsad metallid. Aatomi ehitus (atomic structure) (1) Molekul- aine vaikseim osake,
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid.
jõge Myanmariga, põhjast ja idast piki Mekongi jõge Laosega, kagust Kambodzaga ning lõunast Kra maakitsuse kaudu Malaisiaga. 1900 kilomeetri ulatuses on Tail rannajoont Tai lahe (Lõuna-Hiina mere osa) ääres. Malai poolsaare läänekülg on Andamani mere ääres. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tai) Kaart: (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php?&cat=125&newpage=Maps) 3.Looduslikud tingimused 1. Loodusvarad: tina, maagaas, volfram, tantaal, puit, plii, kala, kips, pruusüsi, fluoriit. 2. Pinnamood: kesk-tasandik, Khorat platoo, mäestik. 3. Üldine kliima: troopiline, vihmane, soe, pilvine, edela tuuled, kuiv. 4. Loodusohud: põud, maa vajumine. (http://www.phrasebase.com/estonian/countries/index.php? &cat=125&newpage=Geography) Pinnamoodu kaart: (http://images.nationmaster.com/images/motw/middle_east_and_asia/thailand_veg_1974.jpg) Riigi globaliseeruv infoühiskond
nimi Tehnokeraamika REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehhaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: lektor Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3 2. Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4 3. Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5 4. Tehnokeraamika liigitamine...............................................................................lk. 6-8 5. Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11 5.1 Tihedus......................................................................................
sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Metall Ts, °C
sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Metall Ts, °C
sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse üle- mineku temperatuuri aga tardumis- või kristalli- satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). 5 Tabel 2. Metallide sulamistemperatuur Metall Ts (°C) Tsink 419 Alumiinium 660 Vask 1083
1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näi...
Electrolytic Capasitor JOON.2.5. Omadustelt on tantaal-elektrolüütkondensaatorid igati paremad kui alumiinium-elektrolüütkondensaatorid, kuid nad on ka märksa kallimad. Elektrolüütkondensaatorite parameetrid on toodud võrdlevalt tabelis 2.2. Tabel 2.2 Parameeter Alumiinium Tantaal Nimimahtuvus 1...100000uF 0,1...1000uF Töösagedus 20 Khz 500 Khz Tolerants ±20% ±20% Tööpinge 3...600V 150 V Töötemperatuur -40...+85°C -55...+85°C Temperatuuritegur +2000ppm/°C +200ppm/°C tg 1,0...0,1 0,1...0,01 Dielektriline läbitavus 8...10 25
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
· Erineva tihedusega vedelikes nn rasked vedelikud, · Õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini, 3. Magneetiliste omaduste järgi. Metallid ja sulamid sulamistemperatuuri järgi: · Kergsulavad sulamistemperatuur on väiksem kui pliil s.t. 327ºC. Nt. tina, plii, antimon, elavhõbe, magneesium, allumiinium. · Rasksulavad sulamistemperatuur on suurem kui raual s.t. 1539ºC. Nt. volfram, tantaal, kroom, vanaadium, titaan. · Kesksulavad sulamistemperatuur on suurem kui pliil ja väiksem kui raual. Nt. mangaan, nikkel, kuld, vask. Sulam sulatatud metallile on lisatud ühte või mitut teist metalli või mittemetalli ning modustuvad jahtumisel tahke sulami. Metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Malmid (Fe ja C sulam, kus C >2%) - Heade valuomadusetega, mehaanilised omadused sõltuvad
), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Sulamistemp- Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula-mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C(volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis-teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis-teguriga (tahkised). Soojusjuhtivus.
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
molübdeen, plii, tina jt.) sulamistemperatuurist lähtuvalt 1. kergsulavaid metalle ja sulameid, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327°C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.) 2. kesksulavaid metalle ja sulameid (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri) 3. rasksulavaid metalle ja sulameid, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide vahel. 9.Al-sulamid: liigitus töödeldavuse ja TT järgi, põhilised esindajad (dural, silumiin) 1)Liigitus töödeldavuse järgi a) Deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid b) Valusulamid Enamik defromeeritavaid alumiiniumsulameid on termotöödeldavad, misläbi saab suurendada
tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega. Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid kermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid. Tantaal kerimised Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid kuna volframi varud on ammendatud, siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkermiseid. Nendes kerimistes on põhiliseks komponendiks alumiiniumoksiid. Alumiiniumoksiidi baasil valmistatud mineraalkeermiste kuumuskindlus on kuni 1200ºC .Mineraalkermiseid on raske kinnitada. Nende põhiline kinnitamise viis on mehaaniline. Metallide korrosioon
tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub. Kermised on suure kõvaduse ja kulumiskindlusega. Volframkarbiid kerimised. Selles on kuni 25% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid. Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel. Titaankarbiid kerimised. Titaankarbiid kermises on 20% niklit, 80% titaankarbiid. Tantaal kerimised Selles on 12% koobaltit, ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid kuna volframi varud on ammendatud, siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkermiseid. Nendes kerimistes on põhiliseks komponendiks alumiiniumoksiid. Alumiiniumoksiidi baasil valmistatud mineraalkeermiste kuumuskindlus on kuni 1200ºC .Mineraalkermiseid on raske kinnitada. Nende põhiline kinnitamise viis on mehaaniline. Metallide korrosioon
sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks Bakeliit 1300 ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800 mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C Betoon 2300 (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, Portselan 2400 vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks Klaas 2500 ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla Metallid raua sulamistemperatuuri). Kergmetallid Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest Magneesium 1750
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
