......................................................................................5 Mis on jootmine? Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne. Turvalisusest: Lõpetades jootmistöö, lülita alati jootekolb välja! Sedasi väldid edasist ohtu see sisse jätta või end ära põletada, ka on ta nõnda juba jahtunud, kui koristama hakkad. Jootekolb võib omapead jäetuna põhjustada tulekahju või võib tekitada põletusi. Teine oht on toitepinge! Rakenda kõik ohutusabinõud tegeledes töötavate seadmetega
kokkukleepumist C. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel D. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina Score: 10/10 9. Mis on ühist orgaanilistel ja anorgaanilistel polümeeridel? Student Response Feedback A. suur molekulmass B. sarnased mehaanilised omadused C. sama keemiline koostis D. hea elektrijuhtivus Score: 10/10 10. Millest sõltub polümeeri sulavus ja lahustuvus? Student Response Feedback A. polümerisatsiooni survest B. polümerisatsiooni temperatuurist C. makromolekuli keemilisest koostisest D. makromolekuli keerukusest Score: 5/10
mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks; - ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus; - peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus, värvide sulavus ja intensiivsus; - tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võimalik maalida ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad; - looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme, areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias. Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse,
b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 b) kerged metallid 1.1.3. Sulavus - iseloomustab metalli sulamistemperatuur. Nt. Teras = 1500 C Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C 1.1.4. Soojuspaisumine aineomadus kuumenedes paisuda ja jahtumisel kahaneda. Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegus - materjali suhteline pikenemine 1C võrra tõstes.
Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunstis oli tugeva isiku kujutamine võõras, esiplaanil olid inimeste võrdsus ja õigluse ideed mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Iseloomulik on veel peen ja realistlik käsituslaad, maali tehniline meisterlikus ning värvide sulavus ja intensiivsus. Kokkuvõtvalt on madalaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse ja meisterliku maalitehnikaga, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused olid maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäid tahaplaanile. HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441) Nemad on madalmaade maalikoolkonna loojad. Nende ühine töö on suur altar Sint- Baafsi katedraalis Gentis (1420-1432). Genti altarit iseloomustab suur ühe paari
Küpsetatakse 200-225 kraadi juures kuldse värvuse saavutamiseni. Küpsetusi määritakse lahtiklopitud muna, munavalge, külma vee või piimaga. Õnnestunud muretainaküpsetised on läbinisti kollakaspruuni värvusega, kergesti murduvad ja muredad. 6. Iseloomustage liivatainast (selle erinevust muretainast). Muretaigna põhiretsepti järgi, ilma vedelikuta valmistatud ja magusat tainast nimetatakse liivatainaks. Vedelikuta tainast valmistatud tooteid iseloomustab nn suus sulavus. Muretaina põhiline retsept on 1 2 3 ehk 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu. Maitsestatakse sidrunikoore, vanilli või vanillisuhkruga, riivitud mõrumandlite, kaneeli, kakao, sokolaadi, ürtide, lahustuva kohviga. Tainaste tuletamisel võib põhitainale lisada hapukoort, piima või külma vett, kohupiima, keefirit või muud sobivat (saadakse vastavalt hapukooremuretainas jne.). vedelike lisamine tainale muudab toote pinna
sulamispunktiga metall. Ta on väga püsiv atmosfääri ja hapete mõjutusele. Temasse ei toimi ei sool, väävel ega lämmastikhape, ta reageerib ainult kuningveega. Absoluutselt puhast plaatinat tema pehmuse tõttu tehnikas siiski ei rakendata. Tavaliselt kasutatav plaatina sisaldab 0.1 0.2% iriidiumi, mis tõstab oluliselt metalli kõvadust. Plaatina ebatavalised füüsikalised ja keemilised omadused raskesti sulavus, hea elektrijuhtivus, erakordne keemiline püsivus muudavad ta asendamatuks metalliks teaduses ja tehnikas, laboratooriumis ja tööstuses. Plaatinast valmistatakse retorte, tiigleid, pintsette, juhet, elektriahju kütteelemente, kaalukausse, ainete põletuslusikaid jpm. Plaatina ruumpaisumiskoefitsent on sama nagu klaasilgi, seepärast on plaatinaelektroode kerge joota klaasi külge. Tekitades klaasile üliõhukese plaatinakihi, saame mittetuhmuva peegli.
Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, värvide sulavus ja intensiivsus inimene - vaimne ja füüsiline anatoomiline õigsus, maalidel taust üksikasjade täieslik kooskõla ilmekus, hingeelu ja tundeelu tervik hele, lage, selged jooned tervikuga, intensiivne väljendus väline tinglikkus kaob freskod, looduslähedus üllas hingestatus õhuperspektiiv
.....................................................4 2.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................4 3. Metallide korrosioon........................................................................................8 4. Plastid...............................................................................................................9 1.Metallid 1.1 Metallide füüsilised omadused · soojusjuhtivus · tihedus · sulavus · värvus · elektrijuhtivus · magneetumus 1.2 Metallide keemilised omadused · Korrosiooni kindlus on metalli võime vastu panna niiskuse ja õhuhapniku . · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutes või leelisega. · Kuumapüsivus kõrgel temperatuuril võimalikult vähe oksüdeerida 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused · Omadused võimaldavad metallide töötlemist mis iganes viisil · Valatavus
Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks; - ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus; 1 - peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus, värvide sulavus ja intensiivsus; - tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võialik maalida ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad; - looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme, areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias. Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku
tahvelmaal, ideaalne ilu võõras, inimese hingeelu Hugo van der Goes ( 1430/40-1482) avamine, ilmekuse ja tundeelu intensiivne Dirk Bouts vanem ( 1415-1475) väljendumine, peen ja realistlik käsituslaad, Hans Memling ( u.1433-1493) värvide sulavus ja intensiivsus, tarvitati õlivärve, Hieronymus Bosch (1453-1516) lõputud värvivarjundid, peenmaalijad, Pieter Bruegel vanem ( u.1525-1569) õhuperspektiivid Skulptuur: kuni 16.saj valitses gooti stiil, puuplastika, nikerdused
17. Jootmine, olemus ja iseärasused. Jootmisel kasutatavad materjalid. Jootliited ja jootmistehnoloogia. Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne. Tööstuslikel jooteliinidel kasutatavad meetodid on induktsioonmeetod, muhvelahjus ja kaitsekeskonnas kuumutamine, laser- ja plasmatehnoloogiad ning elektroonikaosiste liinil jootmine tinavannis. 18. Termolõikamine, olemus ja liigitamine. Hapnikulõikamine, kaarlõikamine, plasmalõikamine, laser- ja elektronkiirlõikamine. 19. Keevisliidete tähistamine joonistel.
värvilisteks (kõik ülejäänud metallid). Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. · Tihedus - Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kergmetallid, näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid. · Sulavus - · Magneetuvus · Elektrijuhtivus 1.2 Metallide keemilised omadused: · Korrosioonikindlus - metalli võime vastu panna niiskusele ja õhuhapnikuga · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutumisel · Kuumapüsivus metalli võime kõrgel temperatuuril võimalikult vähe oksüdeeruda 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused Omadused võimaldavad metallide töötlemist, mis iganes viisil 1. Valatavus 2. Sepistatavus 3. Keevitatavus
Säilinud tööde arv on väike. Giorgione maalide motiivid on lihtsad, tema piltide on vähe tegevust. Sügav lüüriline ja romantiline meeleolu, siseelu intensiivne toonitamine. Selgejooneliselt on tema kunst väljendunud ,,Äikese" nime all tuntud maalis: täiesti uudne on figuuride ja maastiku täielik ja harmooniline kokkusulatamine ühtses meeleolus. Seda peetakse Euroopa esimeseks maastikumaaliks. Kuulsaim teos on ,,Lamav Venus" figuuri joonte ilu, koloriidi sulavus, luuleline maastik. Sama tuntud on ka ,,Kontsert vabas looduses" sügav romantiline ja unistuslik, musikaalne meeleolu, hõõguvalt soe koloriit. Giorgione tähtsus suurimaid maastikumaalijaid, vabastab maalikunsti lõplikult usuteemade ühekülgsest teenimisest. TIZIAN (ca1480 - 1576) Üks renessansi suurgeeniustest, tema loomingus on kõik rajatud värvile, maalitud vormile. Värv on tema jaoks vaimse sügavuse väljendamise vahend.
● Giorgione maalide motiivid on lihtsad, tema piltide on vähe tegevust. ● Sügav lüüriline ja romantiline meeleolu, siseelu intensiivne toonitamine. ● Selgejooneliselt on tema kunst väljendunud „Äikese“ nime all tuntud maalis: täiesti uudne on figuuride ja maastiku täielik ja harmooniline kokkusulatamine ühtses meeleolus. Seda peetakse Euroopa esimeseks maastikumaaliks. ● Kuulsaim teos on „Lamav Venus“ – figuuri joonte ilu, koloriidi sulavus, luuleline maastik. ● Sama tuntud on ka „Kontsert vabas looduses“ – sügav romantiline ja unistuslik, musikaalne meeleolu, hõõguvalt soe koloriit. ● Giorgione tähtsus – suurimaid maastikumaalijaid, vabastab maalikunsti lõplikult usuteemade ühekülgsest teenimisest. ● TIZIAN (ca1480 - 1576) ● Üks renessansi suurgeeniustest, tema loomingus on kõik rajatud värvile, maalitud vormile. Värv on tema jaoks vaimse sügavuse väljendamise vahend.
ASGER JØRN 1914- 1973 KAREL APPEL 1921- 2006 (relieefsus lauatükkidel, kergelt naiivsed, lapselikud; ebatraditsiooniliste materjalide kasutamine!) CORNEILLE, õieti Guillaume Cornelis van Beverloo 1922- 2010 Ben Nicholson 1892-1982: geomeetriline abstraktsionism -Nicolas De Stael (vene päritolu aadlik) Pariisi tekib uut tüüki abstraktsionism impressionistlik abstraktsionism. Puudub puhas geomeetria, maalilisus, kokku sulavus, looduse ja orgaanilise maailma põhjal loodud mulje suur üldistus. Poljakoff Maurice Esteve; teadlik komponeerinime; värvide paigutus, organiseeritus pole põhiosas spontaanne Pierre Soulages; kaalutletud kompositsioon Hans Hartung - spontaansem Wols tegelikkuse fragmendid NEODADA 50ndate lõpus hakkas tekkima uus kunsti tegemise viis, millel on palju erinevaid allikaid:
- Soojuslikud Füüsikalised omadused Tihedus on homegeense aine mass ruumalaühiku kohta. Tiheduse ühikuks on kg/m3. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defromatsioonile, kui tema pinda tungib suuema kõvadusega keha. Värvus Metallid on läbipaistmatud, isegi väga õhukesed metall-lehed ei lase valgust läbi. Peegeldunud valguses metallid läigivad, kusjuures igal metallil on oma varjundiga läige: vask punane, inglistina läikivvalge jne. Sulavus Metallidel on omadus sulada kuumutamisel ja samuti tahkestuda jahtumisel. Temperatuuri, millel metall muutub täielikult vedelaks nimetatakse sulamistemperatuuriks. Paljude sulamite sulamistemperatuurid erinevad komponentide sulamistemperatuuridest. Paisumine kuumutamisel - soojuspaisumine Metallid paisuvad kuumutamisel ning jahtumisel tõmbuvad kokku. Metallide soojuspaisumise suurus on erinev. Joonpaisumise tegur saadakse kui leitakse katsekeha
annaabi.ee 
