Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt (1)

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused
Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi:
Tihedus:
kg/m3 – kergmetallid  ja - sulamid   
5000 1539  °C - rasksulavad  metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr
 
Tõmbekatsel   määratavad   tugevus-   ja   plastsusnäitajad   ,   jäikusnäitaja,
nende  ühikud  ning kasutamine.
 
Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on:
Tõmbetugevus    Rm –  maksimaaljõule   Fm vastav   pinge,   valemiga   Rm =   Fm / S0,   ühikuga
N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste
materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks.
  Voolavuspiir    ReH –  ülemine   voolavuspiir.   See   on   pinge   väärtus,   mille   saavutamisel
esmakordselt   täheldatakse   jõu   vähenemist.   Ühikuks   N/mm2.   Voolavuspiiri   kasutatakse
staatilistel koormustel plastsete materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks.
 Voolavuspiir   ReL –  alumine   voolavuspiir.   Pinge   madalaim   väärtus   plastsel   voolamisel.
Ühikuks N/mm2. 
Tinglik  voolavuspiir Rp0,2   -  pinge, mille juures baasi jäävpikenemine saavutab etteantud
väärtuse protsentides, nt. 0,2%. 0,2 = lisaindeks, mis näitab baaspikkuse muutu. Kasutatakse
nende sulamite tõmberdiagrammide puhul, millel voolavusplatvorm puudub. 
Plastsusnäitajad: 
Katkevenivus  A - suhteline  pikenemine  protsentides purunemiseni. 
Katkeahenemine Z  -  teimiku  tööosa ristlõike pindala suhteline muutumine katkenemiseni,
avaldatud protsentides. 
Jäikusnäitaja   E  -    elastsusmoodul    ehk   materjali   vastupanu   elastsele   deformatsioonile.
Elastusmoodul  määratakse tõmbediagrammi lineaarse osa tõusunurga tangensiga. 
 
Materjalide sitkusnäitajad, nende ühikud ja kasutamine.
KV -  sellega tähistatakse V-soonega teimiku purustamiseks kulutatud tööd - purustustööd.
Ühikuks on J ( džaul ). 
KU -  sellega tähistatakse U-soonega teimiku purustamiseks kuluatatud tööd - purustustööd.
Ühikuks on J (džaul).
Külmhapruslävi  TKHL -  üks tähtsamaid metallide töökindluse kriteeriume. Külmhaprusläve
kasutatakse, kui materjalil on piiratud sitkus ehk purunemispildis esineb nii teralise kui ka
kiulise purunemise tsoon. Ühikuks on kraadid Celsiuse järgi. 
Külmhapruslävi T90 -   temperatuur, mille juures on purunemispildis vähemalt 90% kiulist
pinda.   T90  on   temperatuuriks   vastutusrikastel   detailidel.   Sel    juhu    on   materjalil   kõrge
löögisitkusnäitaja. 
Külmhapruslävi T50 -  temperatuur, mille juures purunemispildis on vähemalt 50% kiulist
pinda. 
Materjalide   põhilised   kõvadusarvu   määramise   meetodid,   nende  valiku
põhimõtted,  tähistus . 
Brinell  -  selle meetodi kasutamise korral surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul
või   karastatud   teraskuul   läbimõõduga   10;   5;   2,5;   2;   1   mm   ja   jõuga   1...3000   kgf
(9,8...29430N).    Brinelli    meetodit   kasutatakse   reeglina   metalsete   (teraste,  Al-sulamid,   Cu-
sulamid   jne)   materjalide   kõvaduse    määramiseks .   Ülemiseks    piiriks    võib   lugeda   terase
kõvadust karastatud olekus, alumiseks piiriks pehmeid puhtaid  metalle . Kuuli poolt tekitatud
jälje   peab   operaator   ise   mõõtma   ja   kasutama   seda   Brinelli   kõvaduse   valemis.   Brinelli
kõvadusarvu tähiseks on HBW - kõvasulamkuuli puhul ja HBS - teraskuuli puhul. Metallide
ja   sulamite   puhul   (lõõmutatud   olekus)   kehtib   tõmbetugevuse   ja   Brinelli   kõvaduse   vahel
ligikaudne  seos Rm = 0,3HB
Rockwell    -  Võrreldes   Brinelliga   sobib   laiemas   kõvaduse   vahemikus   materjalide
katsetamiseks.   Selle   meetodi   puhul   peab   katseobjekt   olema   hea   pinnaviimistlusega.
Katsetamisel   surutakse   otsak   (kas   kuul   või    koonus )   materjalisse   eeljõuga   ja   fikseeritakse
asend.   Seejärel   suurendatakse   seda   põhijõuni   ja   taastatakse   esialgne   jõud.   Kõvadust
iseloomustab kuuli või  koonuse  materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Tulemus loetakse
otse masina skaalalt - koonuse puhul mustalt skaalalt, kuuli puhul punaselt skaalalt. Vastavalt
kasutatavale   koormusele   ning   otsakule   eristatakse   mitmeid   erinevaid   skaalasid.   Metalsete
materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A- ( kõvasulamid ), B- (Al-sulamid) ja C-skaala
(tüüpiline teraste puhul), pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M-skaala ( plastid ).
Tähistuseks on HR. 
Vickers - Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese
metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali pind peab selle meetodi korral
olema    poleeritud .   Tüüpiline   kasutusala   -   õhukesed   materjalid,   tsementiiditud,   nitreeritud
pinnakihid   ja   pindkarastatud   terased,   kõvasulamid,    keraamika .   Materjali   pinda   surutakse
neljatahuline    püramiid    tahkudevahelise    nurgaga    136   kraadi   ja   jõuga   1...100   kgf.   Jälje
diagonaal mõõdetakse optilise  mikroskoobi  abil ning seejärel kasutatakse Vickersi valemit, et
arvutada kõvadust. Tähistuseks on HV. 
2. Metallide ja sulamite struktuur
Metallide   põhilised   kristallivõred,   neid   iseloomustavad    parameetrid ,
polümorfism , isomorfism . 
Kõige levinuma  kristallivõre  tüübid:
Primitiivsed ehk lihtsad-  aatomid paiknevad ainut võreelemendi sõlmpunktides
Ruumkeskendatud-  lisaks   võreelemendi   tippudes   olevaile   aatomeile   paikneb   üks    aatom
võreelemendi sees diagonaalide sõlmpunktis.
Tahkkeskendatud-  lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga
tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides.
Põhitahkkeskendatud-  lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid
põhitahkude keskel diagonaalide sõlmpunktides.
Kristallvõret iseloomustavad parameetrid- 
1)   võreperiood -   lähimate   paralleelsete   aatomtasandite   vaheline   kaugus   (on   vahemikus
0,1...0,7 nm); 
2) võrebaas-  aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. 
3)   võre    koordinatsiooniarv-  võreelemendis   antud   aatomile   lähimal   ja   võrdsel   kaugusel
olevate aatomite arv 
4)  aatomiraadius - pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist 
5)  võre   kompaktsusaste   e.   ruumpakketihedus-  võreelemendi   kohta    tulevate    aatomite
ruumala   suhe   võreelemendi   ruumalasse.   Mida   suurem   on   kristallivõre   koordinatsiooniarv,
seda suurem on võre kompaktsusaste.
Polümorfism-  Mõnedel   metallidel   on   sõltuvalt   temperatuurist   enam   kui   üks   kristallivõre
tüüp.   Seda   erinevate   kristallivõrede    esinemist    ühel    metallil    nimetatakse    polümorfismiks .
Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani.  Kristallivõret on võimalik muuta temperatuuri
muutmise   teel.   Polümorfse   muutuse   temperatuure   on   võimalik   muuta   (alandada
toatemperatuurini) legeerimise teel. 
Isomorfism-  Erinevate metallide kristallivõrede samakujulisust nimetatakse isomorfismiks.
Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomiraadiused, mistõttu
aatomid võivad üksteist kristallivõres  asendada . 
Puhta metalli   kristallisatsioon   –  jahtumiskõver - Puhta  metalli  kristalliseerumisprotsessi
iseloomustab   jahtumiskõver,   teljestikus   temperatuur   –   aeg.    Väikesel    jahtumiskiirusel     on
allajahutusaste   väike   ja    kristalliseerumine    leiab   aset   tasakaalutemperatuurile   lähedasel
temperatuuril.   Jahtumiskõveral   iseloomulik   horisontaalne   lõik   ( jahtumine    seiskub   ja
jahtumiskiirus   on   null,   vaatamata   sooja   äravoolule   jahtumisel)   on   tingitud
kristalliseerumissoojuse eraldumisest. Jahtumiskiiruse kasvades suureneb ka allajahutusaste ja
kristalliseerumine   toimub   tasakaalutemperatuurist   märgatavalt   madalamal   temperatuuril.
Mida   puhtam   on   metall,   seda   enam   on   ta   kalduv   allajahutusele.   Tavaliselt   ei   ületa
allajahutusaste 10...30 °C.
JOONIS
Faasid  ja mehaanilised  segud
Sulami   faas  -   termodünaamilise   sulamisüsteemi   kõigi   ühesuguse   keemilise   koostisega   ja
ühesuguste   füüsikaliste   omadustega   osade   kogum,   mida   süsteemi   teistest   osadest   eraldab
piirpind.
Mehaaniline  segu- mehaanilise segu korral koosneb  sulam  komponentide A ja B kristallidest.
Kui   niisuguses   sulamis   uurida   komponentide   A   ja   B    kristallide    omadusi   üksikult,   siis
langeksid   need   ühte   puhaste   komponentide   A   ja   B   omadustega.   Sagedamini   esineb
mehaaniliste   segude   korral   struktuur,   mille   terades   on    vaheldumisi    üheaegselt   eraldunud
tardfaasid. Sellist kihilise ehitusega segu nimetatakse  eutektikumiks ( kreekakeelsest   sõnast
eutektos -  kergsulav), kui ta tekib vedelast lahusest selle kristalliseerumise tulemusena, või
eutektoidiks  (sõnast   eutektikum   +   kreekakeelsest   lisandist  eidos  (välimus,   kuju)   -
eutektikumikujuline),   kui   ta   tekib   tardlahuse   ümberkristalliseerumise   või   lagunemise
tulemusena.  Praktiliselt aga ei esine üldse metalle, mis tardolekus teineteises absoluutselt ei
lahustu. Seda juhtu võib vaadelda, kui  lahustuvus  on väga väike.
Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid- 
JOONIS
Sulamite kristallisatsioon 
Sulamite   üleminek   vedelfaasist   tahkesse   toimub   nagu   puhastel   metallidelgi   teatud
allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia on väiksem vedelfaasi vabast energiast.
Kristalliseerumine tähendab kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende  järgnevat  kasvu.
3.Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid)
Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites. 
Raud   moodustab   süsinikuga   mitmeid   metalseid    faase ,   näiteks   piiratud   tardlahuseid   ja
keemilisi ühendeid. 
Nimetus
Tähis
Kristallivõr
Määratlus
e
Faasid
F
α - ferriit
K8
Ruumkesendatud   kuupvõrega    tardlahus .   C
lahustuvus  toatemp . 0,01%, 727 °C juures 0,02%. 
δ-ferriit
K8
Ruumkesendatud   kuupvõrega   tardlahus.   Esineb
kõrgemal temp., maks. süsiniku lahustuvus 0,1%. Ei
esine teraste  termotöötlus   temperatuuridel . 
Austeniit
A
K12
Tahkkesendatud  kuupvõrega tardlahus. C lahustuvus
kuni 2,14% temperatuuril 1147 °C. 
Tsementiit
T
Rombiline
Fe ja C keemiline ühend. Pole kindlat sulamistemp.
Väga    habras ,   kuid   suurima   kõvadusega   võrreldes
teiste faasidega. C sisaldus 6,67%. 
Mehaanilise
d segud
Ledeburiit
Le
Eutektne  segu C-sisaldusega 4,3%. Tekib vedelfaasi
kristalliseerumisel temp. 1147 °C
Perliit
P
Eutektoidne   segu   C-sisaldusega   0,8%.   Tekib   A
lagunsemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727°C
Beiniit
B
Eutektoidne  segu  C-sisaldusega  0,8%,  mis  tekib  A
lagunemisel
 
selle
 
alajahtumisel
temperatuurivahemikus 400...500 °C.
Martensiit
M
K8
C-üleküllastatud tardlahus  α-rauas.  Maksimaalne C-
sisaldus   on   võrdne   lähtefaasi   -   austeniidi   C-
sisaldusega. 
. 
Faasimuutused Fe-C sulamites: eutekt- ja eutektoidmuutus. 
Eutektmuutus   -  eutektsele    koostisele    ja   temperatuurile   vastav   faasimuutus,   mis   seisneb
vedelfaasi üheaegses kristalliseerumises kaheks või enamaks tardfaasiks. Vedelast faasist ühel
ajal väljakristalliseerunud kahe või enama faasi segu nimetataksegi eutektikumiks. 
Eutektoidmuutus   -  eutektoidsele   koostisele   ja   temperatuurile   vastav   faasimuutus,   mis
seisneb tardfaasi ümberkristalliseerumises kaheks või enamaks uueks tardfaasiks. Tekkinud
tardlahuste kristallide segu nim. eutektoidiks. 
Sulamite liigitus: terased ja  malmid , nende  struktuurid .
Terased
Terase   puhul   on   tegu   mitmekomponentse   sulamiga,   mis   peale   süsiniku   sisaldab   ka
tavalisandeid (süsinikteraseid) ja legeerivaid elemente (legeerteraseid). Teraste C-sisalduse
suurenedes   kasvavad   nende    kõvadus    ja    tugevusnäitajad ,   vähenevad   aga    plastsus -   ja
sitkusnäitajad.  
Teraste liigutused on järgmised:
1)  alaeutektoidterased  -  nende   teraste   C-sisaldus  on   kuni   0,8%.  Koosnevad   ferriidist   ja
perliidist.   Mida    suuremaks    läheb   nende   teraste    süsinikusisaldus ,   seda   rohkem   hakkab
vähenema ferriidi kogus ja suurenema hakkab perliidi kogus. 
2) eutektoidteras -  selle terase C-sisaldus on täpselt 0,8%. Tema struktuur koosneb ainult
perliidist. 
3)   üleeutektoidterased   -  nende   teraste   C-sisaldus   on   üle   0,8%   kuni   2,14%-ni.   Nende
struktuur   koosneb   perliidist   ja   sekundaarsest   tsementiidist.   Kuid    sekundaar    tsementiiti   on
terase struktuuris väga vähe. 
Malmid
Malmideks   nimetatakse   rauasüsiniksulameid,   mille   süsinikusisaldus   on   üle   2,14%.   Suure
süsinikusisalduse tõttu on  malmis  kõva ja habras ledeburiit ja  grafiit . Need teevad malmi
hapraks   ja   seetõttu   ei   saa   ühtki   malmiliiki    survega    töödelda   -   ei   sepistada   ega   valtsida.
Malmid jaotatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi:
1) Valgemalmid - malmid, kus kogu süsinik  on seotud olekus ehk esineb tsementiidina. 
2) Grafiitmalmid - malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus vaba
grafiidina. 
4.Terased ja teraste termotöötlus (TT)
Termotöödeldavuse eeldused ning TT liigutus: protsessi- ja  tugevdav  TT. 
Terase   termotöötluse   nii   nagu   igasuguse   termotöötluse   eesmärgiks   on   metalli   omaduste
muutmine struktuuri muutmise teel. Terase termotöötluseks nimetatakse terase kontrollitud
kuumutamist ja jahutamist omandamaks konkreetsetesse töötingimustesse  sobivat  struktuuri
ja omadusi. See on laialt levinud meetod nii terase omaduste muutmiseks nii materjalil kui ka
lõpptoodetel.   Termotöötluse   abil   on   võimalik   luua   sama   keemilise   koostisega   erinevate
mehaaniliste omadustega teraseid.
Termotöödeldavuse eeldused.
- struktuurimuutus tardolekus (kalestunud struktuur)
- lahustuvuse  muutus või faasimuutus tardolekus
Termotöötlus jaguneb kaheks PROTSESSI termotöötlus ja TUGEVDAV termotöötlus
Protsessi termotöötlus
Lõõmutamine -  Lõõmutus   (annealing)   on   niisugune   termotöötlemise   viis,   kus   terast
kuumutatakse   üle   faasimuutuste   temperatuuride  Ac1,  Ac3   (Acm)   või   üle   Trekr   järgneva
aeglase    jahutamisega,   tavaliselt   koos   ahjuga.   Lõõmutuse   peamine   eesmärk   on   vajalike
omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel.
Normaliseerimine -  Normaliseerimine   on   selline   termotöötluse   viis,   mille   korral   terast
kuumutatakse   30...50   °C   üle   faasipiiri   Ac3   (Acm),   seisutatakse   sellel   temperatuuril   ja
jahutatakse   siis   õhus.   Normaliseerimise   tulemusel   vähenevad   sisepinged   ja   toimub   terase
faasiline   ümberkristalliseerumine,   mis   muudab    valandite ,   sepiste   ja   keevisõmbluste
jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks.
Tugevdav termotöötlus
Karastus- terast kuumutatakse üle faasipiiride Ac1 või Ac3, et tagada lähtestruktuuris vajaliku
austeniidi teke. Seejärel seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud
temperatuurile   vastava   homogeense   struktuuri   teke.   Jahutamine   toimub   kiirusega,   mis   on
karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide
(ferriidi ja tsementiidi) teket.
Noolutamine -   Noolutus    seisneb   terase   kuumutamises   temperatuurideni   alates   200   °C,
seisutamises  sellel  (vähemalt  tunni)  ja jahutamises (tavaliselt  õhus). Eesmärk  tõsta  terase
sitkust.
Termokeemiline   töötlus-  Termokeemiline   töötlus   erineb   teistest   termotöötluse    viisidest
sellepoolest,   et   termokeemilisel   töötlemisel   toimub   pinnakihi   keemilise   koostise   muutus.
Termokeemiline töötlus koosneb kolmest etapist:  dissotsiatsioon , adsorptsioon, difusioon .
Termotöötluse liikide alla kuuluvad veel:
Terase külmaga töötlus, termomehaaniline töötlus
Tsementiiditavad-, konstruktsiooni- ja tööriistaterased.
Terased jagatakse euronormide järgi kahte suurde gruppi: 
 Mittelegeerterased ehk süsinikterased
  Legeerterased .
Legeerteras -  Terase  legeerituse   määrab    lisandite    sisalduse   protsent.   Mõned   levinumad
lisandid terastes on näiteks räni, koobalt,  boor , mangaan, plii, titaan, vask, volfram,  fosfor ,
lämmastik,  kroom , nikkel… 
Legeerterased saab kasutusalade järgi saab liigitada: 
 Konstruktsiooniterased- (C = 0,2...0,7%, kulumiskindlad terased 0,9...1,3%)
 Tööriistaterased-  (C = 0,4...1,6%)
 Erilegeerterased 
Tööriistaterased-   teraste   grupi,   mida   iseloomustavad   suur   kõvadus,   tugevus   ja
kulumiskindlus    –   omadused,   mis   on   vajalikud   metallide   lõike-   ja   survetöötlemiseks,   s.o.
kogum   “kõvadus–tugevus”   ja   võime   need   säilitada   kuumenemisel   –   soojuskindlus   ( heat
resistance).   Eelkõige   kõvaduse   nõudest   tulenevalt   on   tööriistateraste   süsinikusisaldus
tavaliselt suurem, võrreldes konstruktsiooniterastega (reeglina 1…2%)
Konstruktsiooniterased-  Ehitusterasteks (structural  steel ) on madallegeerterased,  millisteks
loetakse   väikese   süsinikusisaldusega   (kuni   0,22%)   suhteliselt   vähe   (1...2%)   legeerivaid
elemente,   peamiselt   Si   ja   Mn   sisaldavaid   teraseid.   Kuna   paljud   ehituskonstruktsioonid
töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, siis üheks tähtsamaks
omaduste näitajaks on külmahapruslävi T .
₅₀
Konstruktsioonteraste liigitus termotöötluse järgi
Lähtudes legeerteraste tüüpilistest termotöötluse moodustest, liigitatakse legeerterased kolme
põhilisse gruppi: tsementiiditavad, parendatavad ja nitriiditavad terased.
Tsementiiditavate legeerteraste hulka kuuluvad madala C-sisaldusega (kuni 0,25%) kroom-,
kroommangaan-,   kroomnikkel-,   kroommolubdeen-   jt   terased.   Nende   teraste   tüüpiline
termotöötlus   seisneb   tsementiitimises   (Ttsem   900...950°C),   ühe-   või   kahekordses
karastamises (Tkar 820...920°C) ning madalnoolutamises (Tnool 150...210°C). saadakse pind
kõvadusega kuni 62 HRC ning südamik kõvadusega 250...300 HB (30...42 HRC).
Teraste markeerimise põhimõte
• Markeerimise alus: Rₑ
– ehitusterased S355J0
– surveotstarbelised terased P265B
– konstruktsiooniterased E295
– konstruktsiooniterased E295 L0
– magistraaltoruterased L360QB
– sarrusterased B500N
• Markeerimise alus: Rm
– relsiterased RO880Mn
– pingebetoonterased Y1770C
• Koostise järgi
– C (mittelegeerterased v a automaaditeras )
C35E
G-C35E (valuteras)
35 – C%x100 (E – etteantud S etteantud S-sisaldus) sisaldus)
–  C,  leg.  el.   (madal-   ja  kesklegeerterased,leg.  el.   ≤5%,  mittelegeerterased  Mn
≥1%, mittelegeerautomaaditerased) 
28Mn6
G-28Mn6
–C,leg.er l ( kõrglegeerterased , leg. el. >5%)
X5CrNi18 -10 
– Leg. el. (kiirlõiketerased)
HS 12-9-1-8
W-Mo-V-Co
5.Malmid
Malmide   liigitus:   süsiniku   oleku,    grafiidi -osakeste   kuju   ja   metalse
põhimassi järgi.
Valgemalm
Grafiitmalm
Süsiniku olek
Süsinik   on   seotud   olekus Kogu   süsinik   või   suurem   osa
tsementiidi kujul
sellest   on   vabas   olekus   ehk
vaba grafiidina
Grafiidi-osakeste kuju
1)   Liblegrafiidi   kuju   -
hallmalm
2)   Keragrafiidi   kuju   -
keragrafiitmalm
3)
 
Pesagrafiidi
 
ehk
lõõmutussüsiniku   kuju   -
tempermalm
Metalne põhimass
Alaeutektsed - struktuuris Le, T '
Perliitmalm 
-   struktuur
ja P
koosneb perliidist ja grafiidist. 
Ferriitmalm 
-   struktuur
Eutektsed - struktuuris Le
koosneb ferriidist ja grafiidist.
Ferriitperliitmalm  -   struktuur
Üleeutektsed - struktuuris Le ja T
koosneb nii ferriidist, perliidist
kui ka grafiidiosakestest. 
Malmide saamine ja omadused.
Kasutavamate   malmiliikide   (grafiitmalmide)   struktuuris   on   grafiit,   mille   tekkimist
soodustavad   malmi   aeglane   jahtumine   ning   suur   ränisisaldus.   Mida   rohkem   on   malmis
süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka  grafiiti . 
Modifitseerimist   nimetatakse   kristalliseerumise   käigu   muutmiseks,   lisades   sulamalmile
lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi. Selle tulemusena on võimalik
saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. 
Malmide saamine vastavalt räni ja magneesiumi sisaldusele:
Malmid (räni