polümeerid ketid. Iga polümeeri on oma omadused , struktuur ja suurus sõltuvalt erinevatest monomeeridest. Erinevad viisid kuidas teha plastikut on näiteks polüneriseerimine, ja polükondentseerimine. Plastikust asju tehakse temperatuuri ja või vormi abil. Tartu 2014. · Mis on termoplastid ja mis on termoreaktiivsed plastid (kõvad plastid)? Tooge välja nende omadused ja kus neid kasutatakse? On olemas kahte tüüpi termoplaste: Termoplastid on plastiku tüübid mis tehakse pikkadest polümeeride kettidest. Polümeerid koosnevad üksikutest molekulidest, mida kutsutakse monomeerideks Termoplaste kuumutades muutuvad nad pehmeks ja painduvaks. Termoplaste saab taaskasutada Termoplastid ei kannata väga kuumust. Sellepärast ei saa neid kasutada kohtades kus on kõrge temperatuur Termoplastid on tundlikud lahuste suhtes Termoplaste kasutatakse laialdaselt. Näiteks tarbekaubad, masinaosad, meditsiiniline varustus,
Score: 2,8/2,8 28. Millist plasti kasutatakse tavapäraselt läbipaistva pudelitaara v Score: 3/3 29. Kas inimese küüs kriimustab PMMA (polümetüülmetakrülaat Score: 3/3 30. Mida tähistatakse antud sümbolitega? Score: 3/3 31. Kas termoplaste on võimalik vormida tava gravitatsioonvalum Score: 3/3 32. Miline materjali eripära võimaldab termoplastide taaskasutam Score: 3/3 33. Kas termoreaktiivplaste on võimalik taaskasutada ümbersulat Score: 3/3 34. Milline on enamike termoplastide lubatav töötemperatuur? Score: 3/3 35.
sest neil on madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, nad on kergemad, odavamad ja korrosioonikindlad. Erinevaid plaste inimesed kasutavad nii igapäevases elus kui ka tööstuses ja ehituses. Temperatuurile vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks. Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud makromolekulid, mis toatemperatuuril on jäigad ja muutuvad kõrgematel temperatuuridel pehmemaks ning deformeeritavamaks. Termoplaste on võimalik korduvalt vormida, viies materjali soojendamisel sulaolekusse ja jahutamisel uuesti tahkestada. Termoreaktiivid (ehk termosetid) on võrkstruktuuriga, ristsillatud makromolekulid, mis tahkuvad pöördumatult keemilise reaktsiooni käigus. Ristsildade tõttu ei ole kõvendatud termosetid võimelised sulama ega voolama, toatemperatuuril nad on jäigad ja tugevad. Plaste me kasutame igapäevases elus väga laialdaselt. Näiteks polüetüleenist (PE/PET, HDPE,
Pudeleid saab kasutada mitmeid kordi, kui neid tarvitamiskordade vahel sooja seebiveega pesta ning seejärel hoolikalt kuivatada. Siiski soovitavad keskkonnarühmitused pesemisega mitte üle pingutada, sest plastikust eralduvad kemikaalid võivad vette sattuda. Pudelid tuleb suunata taaskasutusse, kui nad on juba häguseks muutunud või mõranenud. Plaste töödeldakse väga erinevalt. See sõltub plasti tüübist ja toote konstrutsioonist. Termoplaste eelkõige valatakse ja vormitakse, termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlemal puhul kasutatakse, treimist, freesimist, saagimist, puurimist. Keevitamist on võimalik kasutada ainult termoplastidel. See millist töötlemismeetodid valida sõltub paljudest asjadest: · Kvaliteet ja tööviljakus · Mõõtmete täpsus ja pinnaviljakus · Toote kuju ja detailsus · Lõpptoote suurus
See on kerge ja elsatne materjal, mis samas on piisavalt tugev ja vastupidav niiskusele. Ta on vastupidav paljude keemiliste elemendite suhtes, kuid hapete UV-kiirguse suhtes on väga tundlik. Põlemise asemel ta sulab. Nailonit kasutatakse sukkade ja vaipade tootmisel ja paljudel sõjalistel rakendusaladel. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud plastide (plastmasside) osatähtsus jäätmetes. Molekulstruktuuri järgi eristatakse termo- ja termoreaktiivplaste. Termoplaste, mida tähistatakse PP, PS, PVC, nailon, saab korduvalt üles sulatada. Laiatarbeplastidest moodustavad nad umbes 80%. Kapron(üleval) ja nailon (all)
Plastmasside keevitamisel on temperatuur madalam kui metallide puhul (200-300 kraadi). Peaaegu võimatu on keevitada teflonit. Korralikul keevitamisel peavad kahe liidetava detaili piirpinnad teineteisega segunema. Kui plastmasside voolavus ei ole selleks küllaldane, on väga kasulik rakendada survet, et plastmassi voolavamaks muuta. Tööstuses tehakse seda kuuma metallratta abil või jootekolviga. Hästi saab keevitada vinüplasti, aga ka polüetüleeni jm termoplaste. 15. Mida tähendab ekstrusioon? 16. Millist plastmassi kasutatakse pakkekile valmistamisel? Polüetüleen 17. Milliseid tooteid valmistatakse polüvinüülkloriidist? Tugevasti plastifitseeritud polüvinüülkloriid on väga painduv, temast valmistatakse tehisnahka ja reliini. (PVC, vinüplast) 18. Milline on polüvinüülkloriidi tähistus? 19. Mida tähendab märgistus PP? 20. Kuidas nimetatakse rahvakeeli PTFE –d ? 21. Kui kõrget temperatuuri talub teflon?
PE-LD 2. PS 3. PET 4. PC Score: 3/3 29. Kas inimese küüs kriimustab PMMA (polümetüülmetakrülaat) pinda? Student Response 1. jah 2. ei Score: 3/3 30. Mida tähistatakse antud sümbolitega? Student Response 1. Plasti tüüpe 2. Plastide taaskasutuskoode 3. Plastide vormitavust 4. Plastide purustatavust Score: 3/3 31. Kas termoplaste on võimalik vormida tava gravitatsioonvalumeetoditega? Student Response 1. ei 2. jah 3. jah, piisava kuumutamise korral Score: 3/3 32. Miline materjali eripära võimaldab termoplastide taaskasutamist? Student Response 1. Polümeerahelate vahelised füüsikalised sidemed 2. Makromolekulid 3. Ristsillatud võrkstruktuur Score: 3/3 33.
2. PS 3. PET 4. PC Score: 3/3 29. Kas inimese küüs kriimustab PMMA (polümetüülmetakrülaat) pinda? Student Response 1. jah 2. ei Score: 3/3 30. Mida tähistatakse antud sümbolitega? Student Response 1. Plasti tüüpe 2. Plastide taaskasutuskoode 3. Plastide vormitavust 4. Plastide purustatavust Score: 3/3 31. Kas termoplaste on võimalik vormida tava gravitatsioonvalumeetoditega? Student Response 1. ei 2. jah 3. jah, piisava kuumutamise korral Score: 3/3 32. Miline materjali eripära võimaldab termoplastide taaskasutamist? Student Response 1. Polümeerahelate vahelised füüsikalised sidemed Student Response 2. Makromolekulid 3. Ristsillatud võrkstruktuur Score: 3/3 33.
Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need lisaks põhipolõmeerile mitmeid lisandeid ja abiaineid. Temperatuuri vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks. Termoplastid - polümeerid, mis koosnevad lineaarsetest või hargnenud ahelatest, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid esinevad füüsikalised sidemed. Toatingimustes on nad tahked ja jäigad, kõrgematel temperatuuridel muutuvad pehmemaks ja deformeeritavamaks. Termoplaste võib korduvalt sulatada ja temperatuuri alandamisega taas tahkestada. Termoplastid võivad jaguneda kaheks: 1) Poolkristalsed e. kristalliinsed materjalid - Võivad moodustada kristalliite. Sellised plastid sisaldavad nii korrastatud kui ka korrastamata osa. 2) Amorfsed plastid - neid iseloomustab korrastatuse puudumine ehk nad ei ole suutelised moodustama kirstallliite. Selle tõttu ei hajuta nad nähtavat valgust ja on tavaliselt läbipaistvad ja kirkad.
(valmistamisel, transpordil, remondil jne), tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse) KINNISliide = Liikumatu liide, mida ei ole võimalik detaili(de) materjali purustamata lahti võtta nt jootliide, liimliide, keevisliide LAHTIVÕETAV liide = Liide, mida saab detaili(de) materjali purustamata lahti võtta, nt poltliide, liistliide KEEVISLIIDE = kinnisliide, kus kaks või enam detaili on püsivalt ühendatud nende servade KOKKUSULATAMISE teel Keevitada saab METALLE ja TERMOPLASTE Keevisliite saamine: 1. Täitematerjali lisamine – liidetavate detailide ja täitematerjal moodustavad sulanud metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele – nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel. Keevitustemperatuuri allikad: 1. Gaasileek – kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 2. Elektrikaar – on enamlevinud metallide keevitamisel; 3
8). Valge malmi ja valgendatud malmi vahe? Valgemalm-kiirel jahutamisel, kuid valgendatud malm teatud osade kiirel jahutamisel. 9). Deformeeritavate alumiiniumsulamite liigitus TT põhjal? · Sulamid, mida TT-ga ei tugevdata (mitteTT) (nt: AlMn ja AlMg); · TT-ga tugevdatavad (termotöödeldavad) (nt: AlCu, AlCuNi, AlLi). 10. vasesulamite liigitus lähtudes legeerelementidest Messingid CuZn, Pronksid CuSn, Vase-nikli sulamid CuNi 11. plastide töötlemine Termoplaste valatakse, vormitakse, töödeldakse ekstruuderiga, lõiketöötlemine, keevitamine Termoreaktiive pressitakse, valatakse, vormitakse, lõiketöötlemine 12. ? On metalli ja keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal
töötlemisel või vahtmaterjali valmistamisel. Valmistatakse ka veermikudetaile autodele, mis on väga vastupidavad, aga 5-8 korda kallimad kui samad kummist detailid. Silikoon - räniorgaaniline polümeer, mida kasutatakse lakkide, värvide, isoleermaterjalide jms. valmistamiseks ning teatavate plastmasside sideainena. Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga. Termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on: · sulavoolavus/sulaviskoossus, · niiskusesisaldus, · termostabiilsus,
Seejärel paber eemaldatakse ja PU-vaht fikseeritakse. See ongi liimikihi dubleerimine 20.Toote plakeerimine See tähendab mingi toote, nt pleki, traadi, torude jt metalltoodete katmist teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist 21. Mis on termoplast? Mis on reaktoplast? Termoplastideks nimetatakse pika lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerse struktuuriga aineid, mida on võimalik kõrgendatud temperatuuril muuta vedelaks. Termoplaste iseloomustavad järgmised omadused: · Neid esineb nii kristallilisete, kui amorfsetena. Kristallsed on üldiselt lahustele inertsed, amorfsed- lahustuvad. · Oluliseks näitajaks on kristalliinsus, mille vastav näitaja tuleb tagada kuumutus- või jahutuskiirusega. · Vastuvõetav vastupidavus väsimusele ja sobiv roomavuse karakteristik. · Üldiselt odavam hind, kui reaktoplastidel, kuna: ° Valmistamisprotsess on kiirem
1. TEHNOPLASTIDE TÖÖTLEMINE JA KASUTUS 1.2. Plastide töötlemine Plastide töötlemisviis oleneb tema liigist ja toote konstruktsioonist. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on sulavusvoolavus, niiskusesisaldus, termostabiilsus, kahanemine ja plasti koostis. Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest operatsioonidest: soojendamine pehmenemiseni, vormimine, jahutamine (tardumine), toote eraldamine. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstrusiooni teel. Reaktoplaste pressitakse, valatakse ja vormitakse (Kulu, Nava 1999: 42). Plastide valamisel kuumutatakse vedeliku või graanulite kujul olev plast ja surutakse tootekujulisse vormi. Plast võtab vormi kuju ja pärast jahtumist ja tardumist lükatakse valmis toode vormist välja. Kuna enamik plaste on isegi kuumutatuna valamiseks liiga viskoossed viiakse tööstuses valamist läbi surve all
- kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plastide töötlemine Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on: - sulavoolavus/sulaviskoossus, - niiskusesisaldus, - termostabiilsus,
(protsess on pöörduv); termokõvenevad plastid muutuvad kuumutamisel jäävalt kõvaks ning ei sula enam. 2) termoplastidel on makromolekulide vahel van der waalsi jõud, termokõvenevates plastides on polümeerahelad seotud kovalentsete ristsidemetega. 3) termokõvenevad plastid on vähem roomavad, intertsemad, kasutatavad kõrgematel temperatuuridel 4) termoplaste saab ümber töödelda, termokõvenevaid vist mitte 28. Milliseid lisandeid ja millistel eesmärkidel kasutatakse plastide valmistamisel? plastifikaatorid - et plastsust tagada värvained - erinevat värvi plastide valmistamiseks määrdeained - kleepumise ja hõõrdumise vähendamiseks töötlemisel UV stabilisaatorid, antioksüdandid, süttimiskindluse suurendajad, antistaatilised lisandid 29. Andke ülevaade plastide põhitehnoloogiatest.
b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plastide töötlemine Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on: - sulavoolavus/sulaviskoossus, - niiskusesisaldus, - termostabiilsus,
puitkiudplaatide valmistamistehnoloogiast? Kas Eestis toodetakse MDF-plaati? MDF'I puhul liimitakse puidukiude, mitte laaste. Eestis ei toodeta, imporditakse. 45. Mis on kombineeritud puitmaterjalid? Millisest puidutoormest kihtpuittooteid valmistatakse? Tooge näiteid. Plaadid, mis on kokku pandud erinevatest materjalidest, näiteks parallam (spooniliistakutest moodustatud vaip). Kõige rohkem kasutatakse kaske. 46. Milliseid polümeere (termoplaste) kasutatakse puitpolümeerkomposiitide (puitplastid) valmistamisel? Põhjendage miks just neid polümeere? Arvestades puidu suhteliselt madalat termokindlust, saab PPK koostisesse viia üksnes polümeere, millede töötlemistemperatuur on alla 200 °C.( HDPE, LLDPE, PP, PVC, ABS, PS, PET) Põhja-Ameerikas maatriksvaiguna põhiliselt kasutusel PE, PP ja PVC. Mõnevõrra leiab kasutamist ka PET, kuid selle maatriksvaigu puhul on
Ainesliited 4 K Keevisliide i liid ja j selle ll saamine i KEEVISLIIDE = kinnisliide kinnisliide, kus kaks või enam detaili on püsivalt ühendatud nende servade KOKKUSULATAMISE teel Keevitada saab METALLE ja TERMOPLASTE Keevitamisel materjalide sulatamisega võib kaasneda: 1. Täitematerjali lisamine liidetavate detailide ja täitematerjal moodustavad sulanud metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; Gaasipõletid 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel. Keevitustemperatuuri allikatena on kasutusel:
materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast. Liimidest on kasutusel
170...200 °C ja rõhul 15...75 MPa voolavaks, täidab vormipesa ning muutub keemiliste reaktsioonide tulemusena kõvaks ja lahustumatuks. Plastide töötlemine Termoplaste peamiseltvalatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; 25. Mittemetaalsed materjalid termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. 1) Tehnoplastid Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent
...3,2 mm paksustest nulu spoonidest mõõtudega 650x2450 mm • kerto-tala – toodetakse Soomes, on samalaadne microlam’iga ja koosneb 3,3 mm paksusest männi-ja kuusespoonist. Vineer liimitakse kokku nii, et kõik spoonikihid paiknevad samasuunaliselt. • Scrimber – Monterey e kiirjas männi(Pinus radiata) tüvesid läbimõõduga rinnakõrguselt (1,3m) 8...14 cm. Selleks on kasutatud ka kiirelt kasvavaid papliliike. 46. Milliseid polümeere (termoplaste) kasutatakse puitpolümeerkomposiitide (puitplastid) valmistamisel? Põhjendage miks just neid polümeere? Arvestades puidu suhteliselt madalat termokindlust, saab PPK koostisesse viia üksnes polümeere, mille töötlemistemperatuur on alla 200 °C. Seetõttu on Põhja-Ameerikas maatriksvaiguna põhiliselt kasutusel PE (polüetüleen), PP (polüpropüleen) ja PVC (polüvinüülkloriid). Mõnevõrra leiab kasutamist ka
termoplastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt. c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on: - sulavoolavus/sulaviskoossus, - niiskusesisaldus, - termostabiilsus,
- Odavus, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega (metalsed, keraamilised) - Hea tehnoloogilisus - Kõrge eritugevus - korduvkasutatavus 3)Plaskomposiitide nagu plastidegi põhiliseks puuduseks on - Suhteliselt madal lubatav töötemperatuur - haprumine madalatel temperatuuridel. - Nende vananemine aja jooksul 13. Plastide, komposiitide vormimismeetodid. Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plastitüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste eelkõige valatakse, vormitakse ja töödeltakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlemal puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide töötlemisel. Pulbriliste materjalide vormimine Enamik plastide töötlemisprotsesse koosneb järgmistest operatsioonidest: - soojendamine pehmenemiseni - vormimisprotsess - jahutamine (tardumine) - toote eraldamine
..70 50...120 - valguse neeldumine/peegeldumine; Polükarbonaat (PC) 1020... 40...90 40...150 e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Polüamiid (PA) 1150 Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt Tabel 1.35 Põhiliste termoreaktiivide omadused valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Plast Omadused Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (trei- Tihedus Rm A AU 3 2 2
masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast
masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast
annaabi.ee 
