1...2% Mn ja on u 15% tugevamad puhtast Al-st ning on veidi suurema korrosioonikindlusega. Kuna legeeriv element mangaan annab sulamile piisava tugevuse, siis 3xxx sulameid ei termotöödelda, kuid kalestatakse. Lisaks alumiiniumile ja mangaanile sisaldavad need sulamid veel kuni ~ 0,6% räni, ~ 0,7% rauda, ~0,2% vaske, kuni 1,3% magneesiumi ja umbes 0,25% tsinki. Omadused Al-oksiidikiht, mis hea korrosioonikindluse tagab võimaldab 3xxx sulamied kasutada ka kokkupuutes mereveega. 3xxx seeria sulamitel on suur krüogeenne tugevus, mistõttu sobivad need kasutamiseks negatiivsetel temperatuuridel, sest nende tugevus ja sitkus ei lange madalatel temperatuuridel. Mõnel juhul on need omadused isegi paremad kui toatemperatuuril. Al-Mn-sulamid on plastsed ning hästi vormitavad. Tõmbetugevus nendel sulamitel on keskmine ja jääb ca 350 MPa juurde. Need sulamid on ka hästi keevitatavad ja joodetavad. Sarnaselt teistele Al-sulamitele on ka Al-Mn-sulamitel nii hea soojus- kui ka elektrijuhtivus.
ehted, mida me kannavad on ka valmistatud melhiorist. Minnes arsti juurde võime näha ka enda ümber palju melhiorit, sest nimelt valmistatakse melhiorist ka arstiriistu. Melhiorist valmistatakse ka lauanõusid ( nuge, kahvleid, jms ). Suurema nikkli sisaldusega melhiorist valmistatakse laevade aurujõuseadmeite kondensaatori torusid, mida jahutatakse mereveega. Melhior on sulam. Sulamid on mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud materjal. Sulamitel on eeliseid võrreldes puhaste metallidega. Sulamid on palju odavamad kui puhtad metallid samuti veel palju kõvemad ja tugevamad. Sulamitel on palju madalam sulamistemperatuur kui puhastel metallidel. Sulamid on ka kuumakindlamad ja vastupidavamad ja naad on ka palju korrosioonikindlamad kui puhtad metallid. Melhiori üks koostisosa on vask( Cu ). Arvatakse, et vask oli esimesi või isegi esimene metall, mida inimkond tunneb. Vase kasutuselevõtt lõpetas ajaloos kiviaja
piiratud elektroodi katte - seadmete kõrge hind ja tüübiga vooluvõrgu ebaühtlane - nõutavad keevitaja koormamine kõrged kutseoskused ja - võimalik ainult katteliite pikk väljaõppe aeg korral Kasutusala Kõikidel teraseliikidel, Madalsüsinikterastel malmi, Ni ja Cu sulamitel paksusega alla 6 mm. ja piiratult Al-sulamitel. Roostevabateras, vase- ja alumiiniumsulamid. Kuigi käsikaarkeevitusel (111) on madal tootlikkus ning mul on kriteeriumina ette antud masstootmine, valisin käsikaarkeevituse, kuna punktkontaktkeevitusega (21) pole võimalik I- tala juures vajalikku T-liidet teostada. Käsikaarkeevituse kirjeldus
Töö ülesanne: Töös määratakse Sn-Pb- sulamite koostis jahtumiskõverate abil, kasutades süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Töö käik: Töös jälgisin temperatuuri muutumist jahtumisel kolmandas tiiglis. Selleks vajalikud tiiglid olid juba pesadesse asendatud ja termopaaride juhtmed ühendatud. Katse algul lülitatasin sisse arvuti ja tiiglite kütte esikilbi alaosas olevate lülititega, reguleerisin küttevoolu voolutugevusele 3 A ja lasin sulamitel soojeneda umbes 300C-ni. Kui puhtad metallid või sulamid tiiglites olid sulanud (mida saab näha kuumutuskõveralt), keerasin küttevoolu nulli ja alustasin temperatuuri registreerimist. Uuritava sulami jahtumisel 150C-ni lõpetasin temperatuuri registreerimise. Sulami jahtumiskõveralt määrasin sulami kristallisatsiooni alguse temperatuuri. Süsteemi olekudiagrammi järgi leidsin kristallisatsiooni alguse temperatuuri järgi sulami koostise.
paigutades ahelasse ka ampermeetri. Kohe kui vooluring on suletud näitab ampelmeeter et olemas on elektrivool. 4)a)N2O5+H2O = 2HNO3 ei ole redoksreakts. b)2Na+2HCl = 2NaCl+H2 Naº 1e = Na¹ reduts H + 1e = H oksüd 5) 4Fe+3O2=2Fe2O3*H2O raud korrodeerub Fe redutseerija O oksüdeerija 6)a) 4Ag+NO3- + 2H2O = 4 Ag0 + O2 + 4HNO3 Ag+ on katoodil. NO3 on anoodil. b)CaCl2=Ca+Cl Ca on katoodil. Cl on anoodil. 7)Sulamitel ja koostismetallidel on ühist soojus- ja elektrijuhtivus. Need ei muutu, või muutuvad vähe. malm(Fe+üle 2%C), teras(Fe+alla2%C), pronks(Cu+Sn). 1)b (c) 2)b 3)a 4)a 5)b 6)b 7)tsink korrodeerub n(aine hulk)=m/M=mol P(saagis)=(tegelik/teoreetiline)*100%
-a-d. N2(O5( +H2O = 2HNO3( N -oksüdeerija 2Na + 2H2(O = 2NaOH+ H2 NA-oksüdeerija 6.Neutraalseslahuses on kontaktis tsink ja hõbe. Kumb metall korrodeerub ?Kirjutage toimuva oksüdeerumis-ja redutseerumisreaktsiooni võrrandid. Hõbe korrodeerub. 7.Kirjutage anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide elektronvõrrandid , kui elektrolüüsitakse a) KI vesilahus b) sulatatud BaCl2 8.Mis on sulamitel ja nende koostismetallidel omadustes ühist? Nimetage 3 sulamit , millest koosnevad? Nt. Messing -vase ja tsingi sulam , Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks , Alumiiniumi sulam räniga on silumiin. Ühist- metallilised omadused. 9.Koostage tsinksulfiidi ja plii (II) sulfiidi särdamise ( põlemise) võrrand, määrake kõigi elementide o.-a-d ,näidake oksüdeerija ja redutseerija. 2ZnS + 3O2 ------ 2ZnO+ 2SO2 s- oksüdeerija
- Pos. laenguga oksüdeerimisreaks. Elektroodil, millek toimub reduts.nim katoodiks. Elektronil, mil toimub oksüd. nim anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool-elektroodides liiguvad elektronid Lahuses liiguvad ioonid. NaCl vesiolahuse elektrolüüs- Võib toota 3 olulist ainet kloor,vesinik, naatriumhüdroksiidi. Sulamid Sulameid saadakse vedela metallsegu jahutamisel. Sulam-Materjal,mis koosneb mitmest metallis või metallist ja mittemetallist. Sulamitel on eeliseid *odavamad. *paremad omadused. *Sulamite sulamistemp on madalam kui koostismetallidel Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav. kas. lennukites. Vasesulamid Pronks(tina) Valgevask(tsink)
tuumad on energeetiliselt ebasoodsad. Berülliumi saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja Nicholas Vauquelin kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu on parimad kellavedrud valmistatud berülliumisulamist. Elemendi, ühendite kasutusalad: · röntgentoru aknad · lennukipidurid · golfikepid · (kella)vedrud · sädemevabad tööriistad · sulamid · raketikütus Berülliumi lahustavad ühendid on inimesele ohtlikud, samuti on mürgine berülliumisulamite mehhaanilisel töötlemisel tekkiv tolm.
titaanisulamid). Väikese tihedusega metallid on kerged, suure tihedusega metallid aga rasked. Näiteks alumiiniumi tihedus on kõigest 2 699 kg/m³ aga plii tihedus 11 340 kg/m³. See tähendab, et sama raskusega pliitükk on alumiiniumtükist üle nelja korra väiksem. Magnetilised omadused Magnetiline läbitavus iseloomustab metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Metallide magnetilised omadused on tingitud magnetmomendist kristallis ja võrdub kõigi aatomite magnetmomentide summaga (joonis.1). Joonis.1 Magnetväljasse suhtumise järgi jaotatakse metallid kolmeks: 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom,titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3
Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 5 Berülliumi madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu on parimad kellavedrud valmistatud berülliumisulamist. Elemendi, ühendite kasutusalad: röntgentoru aknad lennukipidurid golfikepid (kella)vedrud sädemevabad tööriistad sulamid raketikütus Berülliumi toime inimorganismile Berülliumi lahustavad ühendid on inimesele ohtlikud, samuti on mürgine berülliumisulamite mehhaanilisel töötlemisel tekkiv tolm.
• O rauasulamid tekitab endiselt eriline sulamid, mis on aluseks nioobiumi, räni, magneesium, molübdeen, vanaadium, titaan või volfram jooksul kõige tuntum, Raud on metallidest tähtsaim tehnomaterjal, kuid tehniliselt puhtal kujul kasutatakse teda peamiselt elektritehnilistes seadmetes magnetiliste omaduste tõttu. Põhiliselt kasutatakse rauasulamitena. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt: Elektritehniline raud, süsinikusisaldusega kuni 0,08%; Terased – sulamid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; Malmid – sulamid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% kasutusel kuni 4%-ni. http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/metallide_ja_sulamite_siseehitus.html Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt
hapnik niiskus happed (happeline keskkond) soolad soe temperatuur 24.Millist meetoditega saab metalli korrosiooni ära hoida? hapniku mitte juurde lasta värvida/lakkida/õlitada isoleerida keskkonnast katta aktiivsema metalliga Al kaitseb aga vask soodustab 25.Mis on sulam? Mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse eamasti koostisainete kokkusulamisel 26.Millised eelised on sulamitel võrreldes puhaste metallidega? Sulamid on püsivamad ja mitte nii kallid 27.Nimeta tähtsamad rauasulamid, nende koostis ja kasutamine. Malm-5% süsinikku ja teisi aineid Teras- sisaldab süsinikku, vähesel määral väävlit, fosforit 28.Nimeta tähtsam alumiiniumi sulam, selle koostis ja kasutamine. Duralumiinium- põhilisandiks on vask (väikesel määral magneesiumi ja mangaani) Seda kasutatakse lennuki- ja autoehituses 29.Nimeta tähtsamad vasesulamid, nende koostis ja kasutamine.
● Vask tugevdab sulamid, maksimaalne jäigastumine on saavutatav, kui vase sisaldus on 4-6%. Alumiiniumi ja selle sulamite kasutamine Praegu alumiiniumi ja selle sulameid kasutatakse peaaegu kasaegse tehnoloogia valdkondades. Peamised alumiiniumi ja selle sulamite tarbijas on lennundus- ja autotööstus, raudtee- ja veetransport, masinaehitus, elektrotehnika ja aparatuur, tööstus- ja tsiviilehitused, keemiatööstus, tarbekaupade tootmine. Enamikul alumiiniumi sulamitel on kõrge korrosioonikindlus loomulikus atmosfääris, merevees, soola lahustes ja enamikus toiduainetes. Konstruktsioone alumiiniumist sageli kasutatakse mereveega töötamisega. Päästepaate, laevu ja praame ehitatakse alumiiniumist alates 1930. aastast. Allumiiniumist tehakse ka maaalsed torud. Aastal 1951. Alaskas ehitati 2,9 km pikka toru. Pärast 30 aastat tööd ei avastati seal mingeid tõsiseis vigastusi või lekkeid, mis võiksid ilmuda korrosiooni pärast.
Kk. neutraalne pH=7 Na2CO3 NaOH H2CO3 Tugev alus nork hape SULAM Sulam on kahe või enama metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal Sulamid: · Ühtlased (tahked lahused) · Ebaühtlased (on näha erinevate ainete koostisosi) Sulameid tehakse selleks, et suurendada metallide vastupidavust deformatsioonidele, kulumisele, sulamitel on tavaliselt madalam sulamistemperatuur, kui lähteainetel, on odavamad. · Teras, eriteras: legeeritud teras, süsiniku sisaldus kuni 2%, sisaldab siirdemetalle, on korrosioonikindlamad, roostevaba teras(kroomi ja niklit lisatud) kasutatakse tööriistadel, taskunugadel, kääridel, tarveesemetel. Mangaani lisamine tõstab kulumiskindlust(valmistatakse raudteerööpaid) · Malm süsinikusisaldus 25%. Tehakse näiteks hoorattaid, seadmete
valatud liugelaagrite ja valtsitud leht- ning ribamaterjalist stantsimise teel valmistatud laagriliudade tarvis. Võrreldes babiitidega on alumiiniumi laagrisulamid odavamad, kergemad, suurema tugevuse, parema soojusjuhtivuse ja korrosioonikindlusega ning tehnoloogilisemad. Puuduseks on suur joonpaisumistegur. Puudub külmhapruse nähtus, mistõttu saab kasutada kuni - 163C. Madalam tõmbetugevus, nt. puhtal Al 50 N/mm2, kuid termotöödeldud Zn-Mg-Cu legeeritud sulamitel kuni 700 N/mm2. Väike elastsus, kõrge plastsus. Väsimustugevus problemaatiline. Hea löökkoormustel, kuna neelab löögienergiat. 4. Alumiiniumsulamite tardlahuste tüübid kahte tüüpi, kus lisaaine aatom on paiknenud alumiinium aatomi vahele ja teine- lisaaatom on paiknenud võrgustikku. 5. Alumiiniumsulamite liigitus Alumiiniumsulameid liigitatakse , lähtudes töödeldavuselt ja termotöötlusest. Alumiiniumit võib
veel vedelas olekus. Horisontaalne joon jahtumiskõveral näitab hetke mis teise osa sulamist muutub ka tahkeks. Vahemik 3: Mõlemad sulami osad on tahkes olekus ja jahtuvad maha. 15) Millised on vaadeldava sulami valuomadused (koos põhjendusega)? V) Eutektsetel sulamitel on parimad valuomadused. Plastsus vähendeb järsult eutektikumi ilmumisega struktuuri. Lõiketöödeldavus halveneb kõvade faaside olemasolu korral. Lihv 6: 16) Kirjeldage struktuuri. V) Struktuur koosneb suurtest raua teradest mille vahel on süsiniku piir. 17) Kuidas nimetatakse faasimuutust, mille tulemusena see struktuur tekib? V) Sellist faasimuutust nimetatakse eutektoidmuutuseks: AP(F+T).
Elektroloodi, millel toimub redutseeruimine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool välisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi sunas, katioonid katoodi suunas) Sulamid Sulam on materjal , mis koosneb mitmest metalist või metallist ja mittemetallist. Võrreldes puhaste metallidega on sulamitel mitmed eelised. *sulamid on enamasti odavamad kui puhtad metallid *sulamis on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid. Metallide ja sulamite omaduste võrdlus: Sulamistemp. sulamite aulmaistemp. On märgatavalt madalam kui koostismetallidel. Kõvadus ja tugevus paljud sulamid on paremate mehhaaniliste omadustega kui vastavad muhtad metallid: nad on kõvemad, tugevamad ja kulumiskindlamad. Tuntumad sulamid: *Rauasulamid nt. roostevaba teras *Alumiinium sulamid duralumiinium
elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes käsutatakse aga suure elektritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan, manganiit). Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. · Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Magnetilise konstandi mõõtühik on henri meetri kohta [H/m]. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja käsutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Keemilised omadused Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm.). Mida kiiremini reageerib metall teiste elementidega, seda kiiremini see puruneb. Metallide keemilist purunemist nimetatakse korrosiooniks. Metallid, mis tugeval kuumutamise ei oksüdeeru, on kuumuskindlad e. tagikindlad
seadmeid. Ni peamiseks kasutusalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikalis-keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Näiteks: invar (Ni-Fe-Os-C), platiniid (Ni-Fe-C), elinvar (Fe-Ni-Cr-C), magniko (Ni-Co-Fe-Al- Cu), nikroom (Ni-Cr), nikoneel (Ni-Cr-Fe-Ti-Nb), nimmik (Ni-Co-Cr-Ti-Al), monelmetall (Ni-Cu-Fe-Mn), melhior (Cu-Ni-Mn) ning uushõbe (Cu-Ni-Zn). Ni(OH)2 oksüdatsioon võib toimuda ka elektrivoolu mõjul. Nendel sulamitel on suur elektritakistus või nad on ferromagneetikud. Sellel põhineb raudnikkelaku laadimisprotsess. Nikkeldimetüülglüooksitiivi kasutatakse värvainena huulepulkades. NiSO4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena. Niklit kasutatakse ka müntide valmistamisel. Inglise keeles kasutusel olev sõna nickel, mis tähendab viiesendist, tuleneb just selle niklisisaldusest.
Titaan 4400-4800 14-120 60-380 494,1 - 543,6 Tsink 4950-7000 10-100 55-170 19,8 - 21,78 Materjali põhjendatud valik Tsink Tabelist on näha, et ka tsingi sulamid sobivad meie kriteeriumitega osaliselt. Purunemiskindlus jääb titaaniga võrreldes sarnasesse vahemikku. Kõvaduselt on tsink üsna keskpärane, kõvematel sulamitel ulatub see 170HV'ni ning ka hind on soodne, 20- 22EEK/Kg. Kuna tsingi minimaalne tihedus on 4950 Kg/m 3 ning meie maksimaalne tiheduse piir on 5000Kg/m3, siis tõenäoliselt pole sellist tsingi sulamit, mis sellise tiheduse korral vastaks ka kõvaduselt meile vaja mineva materjali tingimustele. Seega võime me tsingi oma materjalivalikust välistada. Titaan Titaan on meile vajalike näitajate poolest üsna heade omadustega, tema kõvadus on
sisalda vaske, näiteks: AlMn, AlMg ja teised, samuti plakeeritud sulamid nagu duralumiinium AlMgSi, mida kasutatakse helikopteri labade ja osade valmistamiseks. Teisse rühma kuuluvad mitte plakeeritud sulamid madala korrosioonikindlusega ja sepistatud sulamid AlNi, AlFe, AlTi ja teised. Valusulamitel on erinev korrosioonikindlus. Sulamid AlSiCuMg, AlMg, sisaldavad vaske ja nende korrosioonikindlus on väike. Hea vastupidavus on sulamil: AlSiMg. Kuumuskindlatel sulamitel nagu AlCuMnNi on vähendanud korrosioonikindlus. Alumiiniumi valusulamite korrosioonikindlus sõltub mitte ainult sulami koostisest aga ka poorsusest. Alumiiniumisulamid kasutatakse laialdaselt õhusõidukite ja helikopterite tööstuses tiivade, kere ja saba valmistamiseks (stabilisaator, kiilud, roolid). Selleks kulutatakse umbes 60 ... 90% alumiiniumisulameid kogu sulamitest, mida kasutatakse õhusõiduki ehituses. Samuti neid kasutatakse needide, roolite, käiguvahetuse,
leegisummutitena gaasileegi leviku takistamiseks; ,,higistavate" materjalidena pindade jahutamiseks; sooja- ja müraekraanidena; aerorennidena pulbriliste materjalide transpordiks; katalüsaatoritena jne. METALLIDE TEHNOLOOGIA: 1. Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine- plastsus väheneb. Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2. Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5. Õmbluseta torud- õõnevaltsimine, torurullimine, ülerullimine. Sordimetall- metall läbib pigistus-, eel- ja lõppkaliibreid. 6. Suur täpsus ja pinnasiledus?? 7
gaasitühikute tekkimiseks. Vedelvoolavus on sulami omadus vedelas olekus täita valuvorm. See omadus on eriti oluline Martin Raba õhukeseseinaliste valandite tootmisel. Rauasulamitest on parim vedelvoolavus malmidel. Valukahanemine on valusulamite omadus vedelast olekust tardudes ja ümbritseva keskkonna temperatuurini jahtudes mahult väheneda. Kahanemist mõjustab põhiliselt sulami keemiline koostis. Joonkahanemine on hallmalmil 0,9...1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5...1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde. Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga
Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures; -lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. DIN 17 662 ¸ DIN 17 665 (vt. tabel 5.3. ja 5.4.) 5.3 Vaseniklisulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus. Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40% Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3% Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. 1.10 KASUTATUD MATERJALID [1]http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid
aktiivsuse (vääris- ja mitteväärismetallid) ja looduses leiduvuse (haruldased ja hajusad) alusel. Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, radioaktiivsete jt. metalli liikide vahel. Raud on metallidest tähtsaim tehnomaterjal, kuid tehniliselt puhtal kujul kasutatakse teda peamiselt elektritehnilistes seadmetes magnetiliste omaduste tõttu. Põhiliselt kasutatakse rauasulamitena. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt: Elektritehniline raud, süsinikusisaldusega kuni 0,08%; Terased sulamid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; Malmid sulamid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% kasutusel kuni 4%-ni. Peale süsiniku on terastes ja malmides alati teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse raua- maakidest nende saamise käigus - need on tavalisandid(looduslikud) , ja spetsiaalselt
praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Soojusmahtuvus Soojusmahtuvus on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Soojuspaisumine Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu
kaheks: 1) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid 2) valusulamid Termotöödeldavuse põhjal jagunevad sulamid samuti kaheks: 1) termotöödeldavad (vanandatavad) sulamid 2) mittetermotöödeldavad (mittevanandatavad) sulamid Puhas Al on küll madala tõmbetugevusega (70...135 MPa), kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elemenditega legeerimisel. Tugevust võib tõusta märgatavalt (kuni 500 MPa), lisaks on sellistel sulamitel hea eritugevus (Rm/ kuni 20). Al on väga aktiivne hapniku suhtes ja mis tahes värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Al hea korrosioonikindlus on tingitud oksiidpindest. Al korrosioonikindlust saab veelgi suurendada anodeerimisega, mille eesmärgiks on paksema oksiidikihi ja kõva pinde saamine. Kõrge puhtusastmega Al (üle 99,5% Al) on väikese tugevusega ja seda kasutatakse
suhtelise joonkahanemise arvutustega. (V 1−V 2) εm ∗100 V2 (l 1−l2 ) εj ∗100 l2 seal juures ε m ≃3∗ε j Joonkahanemine: Hallmalmil 0,0-1,3%, Terasel 2-2,4%, Alumiiniumsulamitel 0,9-1,5%, Vasesulamitel 1,4-2,3% Kahanemine põhjustab: Kahanemistühikuid (valandi viimasena tardunud osa) Kahanemisttühik on iseloomulik kitsa kristaliseerumis temperatuuride vahemikuga sulamitel. Selle vältimiseks doseeritakse pidevalt vedelmetalli viimasena tarduva osa juurde. Poore (tekib viimasena tardunud osas, pärast kristallide kokku kasvamist) Kahanemispoorid on iseloomulikud laia kristaliseerumis temperatuuride vahemikuga sulamitel. Selle vältimiseks kasutatakse vormijahuteid (samast metallist) mis asetakse vormi sisse. Hiljem eemaldatakse. Gaasitühikud tekivad sulametallist lahustunud
25. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Põhiline kasutusala: sööginõud, peeglid, autode varuosad. 26. Berüllium kujutab endast kerget ja tugevat, kuid habrast metalli. Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu näiteks kõige paremad (mehaaniliste kellade jne) vedrud on valmistatud berülliumisulamist. Berüllium on keemiliselt aktiivne. Põhiline kasutusala: materjaalid, teehnika, laaseri materjalid. 27. . 28. Alumiinium räniga. Auto, moto ja lennuki varuosad. 29. Duralumiinium - duraal, alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2% 2,7% magneesiumi. Duralumiiniumi kasutatakse
A P 0,25 ÷ 0,35% Valupronksid O* Sn 2 ÷ 3,5%; W* Zn 8,0 ÷ 15,0%; Erikoostisega pronkse karastatakse 800 ÷ 920C vette + noolutamine 650C juures; lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. 6.3 Vaseniklisulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus. 10 Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40% Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3% Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. 6.4Vase sulamite kokkuvõte
1 1 kus G [S] - juhtivus G= R [] - takistus = kus [S/m] - erijuhtivus [m] - eritakistus R Ülijuhtivus - elektritakistuse puudumine mõnedel metallidel, sulamitel ja 2 keemilistel ühenditel madalatel (alla kriitilist) temperatuuridel. Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD TAKISTITE ÜHENDUSED Jadaühendus Rööpühendus I1
kus G S - juhtivus G R - takistus kus S/m - erijuhtivus m - eritakistus R Ülijuhtivus - elektritakistuse puudumine mõnedel metallidel, sulamitel ja 2 keemilistel ühenditel madalatel (alla kriitilist) temperatuuridel. Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD TAKISTITE ÜHENDUSED Jadaühendus Rööpühendus I1
Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K).Soojusmahtuvus- on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on džaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Soojuspaisumine- on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus- Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu
täita valuvorm. Valukahanemine on valusulamite omadus jahutamine. Malmvalandid jahutatakse vedelast olekust tardudes ja ümbritseva keskkonna temperatuurini 400...500 °C, tugevamad terasvalandid temperatuurini jahtudes mahult väheneda. Kahanemist temperatuurini 500...700 °C. mõjustab põhiliselt sulami keemiline koostis. Joonkahanemine Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite on hallmalmil 0,9...1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5... järeltöötlemine valukanalite ja pinnadefektide eemaldamine, 1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, juga- või trummelpuhastus. samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde (sele 2
Kui takistus on 20C juures 1 ja temperatuuri juurdekasv 1C, siis takistuse juurdekasv on Kõrgemal temperatuuril (üle 100C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane st temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuri (- 273C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nim üldjuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuritegur väga väike. Näiteks konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani, raua ja kroomi sisaldusega) temperatuuritegur =0,000005 1/K Konstantaani kasutatakse mõõteriistade ja lisatakistite valmistamisel, so sellistel juhtumitel, kui takistus ei tohi temperatuuri kõikumisel muutuda. Söel ja elektrolüütidel on takistuse temperatuuritegur negatiivne.
➢ Sulameid iseloomustatakse nende elektriliste, magnetiliste, termiliste ja mehaaniliste omaduste aga ka korrosioonikindluse kaudu. ➢ Elektrilised: elektrijuhtivus. Reeglina sulamite sisestruktruur korrapäratum kui puhastel komponentidel elektrijuhtivusmadalam. ➢ Kõvadus- reeglina kõrgem pehmema koostiskomponendi kõvadusest. ➢ Sulamistemperatuur- sageli madalam koostisosade sulamistemperatuurist. ➢ Korrosioonikindlus- suurem sulamitel, mis on homogeensed tahked lahused. 73. Keemilise reaktsiooni mõiste ja võrrandid. Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekib kas ühest või enamast ainest uus aine Näide: tasakaalustatud võrrand 2H2 + O 2 = 2H 2O 74. Keemiliste reaktsioonide pööratavus.
1. Sulamid ja nende üldomadused Homogeenne sulam- eri elementide aatomid on jaotunud ühtlaselt (messing, pronks, mündisulamid) Heterogeenne sulam- erineva koostisega kristalliliste faaside segu (tina-plii, elavhõbeamalgaam) Asendussulamid- ühe metalli aatomid on asendatud teise metalli aatomitega (vase sulamid tsingiga)- halvema elektri ja soojusjuhtivusega kui puhtad metallid, kuid kõvemad ja tugevamad Elektrijuhtivus. Sulamitel madalam kui puhastel ainetel. Paljud sulamid on madalatel temperatuuridel ülijuhid (MoC, W2C), kuigi komponentidel puuduvad ülijuhi omadused. Kõvadus - reeglina kõrgem pehmema koostisosade kõvadusest. Tüüpilised kõvasulamid on metallkeraamilised süsteemid, mis koosnevad põhiliselt W, Ti, Ta jt karbiididest, Zr ja Ti boriididest. Sulamistemperatuur- sageli madalam koostisosade sulamistemperatuurist.
Magneetuvus:metallidel märgatavad magnetilised omadused, aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku Väli pidev, ühes ruumis mitu, ei oma seisumassi, omab kas magnetiseeruvad kergesti hiljem käituvad nagu magnetid. Sellised suruda. nulli-/valgusekiirust omadused on raual ja peaaegu kõikidel tema sulamitel. Soojushulk: Q energia, mida keha saab või anna ära soojusvahetuse teel. Elektrivälja tugevus:=antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva j Molekulaarkineetiline teooria- elastse põrke puhul kehtivad impulsi ja Soojusmahtuvus- C soojushulk, mida keha saab või ära annab ja selle laengu suhtega. jäävuse seadus
Alumiiniumil on parem korrosioonikindlus kui terasel, sammuti tagab alumiinium laevale parema stabiilsuse. Põhiliselt kasutatakse Al-Mg- sulameid, kõige populaarsem on sulam 5000 tüüpi sulameid, mis ei ole kuumtöödeldav ja kasutatakse kuumtöödeldatavat sulam 6000 tüüpi sulamied, mis on tugevamad kuida 2-3 korda vähem korrosioonikindlad kui sulam 5000 tüüpi. Sõige tihedamalt kasutatakse 5083 tüüpi Al-Mg sulamit kerekatmiseks ja 6082 tüüpi sulamit konstruktsiooniks. Alumiinium sulamitel on sama tõmbetugevus kui terastel. [16] Alumiiniumit ei kasutata ainult tankeritel, vaid ka jahtidel, mootorpaatidel ja ka allveelaevadel, palju sportpaadid on tehtud alumiiniumist, kiilust mastini, mis annab neile kiiruse eelise. Hinnanguliselt iga aasta 1-1.2 miljonit tonni alumiiniumit kasutatakse laevaehituseks. [16] 1.5 Al-Mg sulam Magneesiumi suure lahustuvuse tõttu sisaldab sulam Mg kuni 10%. Sulam on ligi 2 korda tugevam puhtast alumiiniumist. [17] 1.5
Sammuti suure elektrilise takistusega.Sulam millest võib valmistada seadmete kütteelemente. Alumiinium ja tema sulamid Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rahvineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi tihedus 2,7g/cm2 kohta, sulamistemp 660 C. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid jagunevad survega töödeldavadeks ja vasksulamiteks. Survega töödeldavadel aluminium sulamitel on kõige rohkem levinud duralumiinium. Duralumiiniumi sulam on alumiiniumi sulam vase ja alumiiniumiga. Selleks et anda dur alumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb duralumiiniumit karastada ja vanandada. Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik Vanandamis protsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Vasesulamitest on kõige levinumad silumiinid.Silumiinildeks nimetatakse alumiiniumi ja räni sulamit.Tähis on tal Al, Al 8. Liugelaagri materjaliks kasutatakse viimasel ajal
C* Pb 3 ÷ 6% Eurostandardis vastav analoog. Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures; -lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid. DIN 17 662 ¸ DIN 17 665. Vaseniksulamid Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid. Kunial 13 % Ni, 3% Al, Cu. Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke. Suur korrosioonikindlus. Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks nikkeldamine. Cu + Ni sulamitel on suur: · elektriline eritakistus, · mehaanilised omadused ja · kuumuspüsivus. Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40% Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3% Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel. Plaatinroodiumi kombinatsioone on käsutusel mitmeid. Enamlevinud on plaatina ja
See on vanemaid ja lihtsamaid MPK meetodeid, mis lubab leida kuni 1 µm läbimõõduga poore või pragu- sid. Pöörisvoolumeetod põhineb eset läbiva elektrivoolu toimel tekkiva pöörisvoolu mõõtmisel. Rauasüsinikusulamid.Teras Lisandid terases Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid rauasüsinikusula- mid, mis jagunevad järgmiselt: -terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; -malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Süsinik C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsi- muspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad.
Protektor on säärane anood, mis kaitseb protekteerivat detaili purunemise eest. Protektoriks võib olla iga metall, mis on antud detaili metallist positiivsem, kuid see vahe ei tohi olla liiga suur, et protektoriks olev metall ei laguneks liiga kiiresti. Protektorid on enamasti väikesed teisest metallist plaadid, mis on kinnitatud kaitstava metalli külge. Protektor peab alati olema puhas ja tuleb jälgida, et teda ei kaeta värvi või mõne muu kattega. Al sulamitel enamasti kasutatakse protekteerimisel tsinki. Kahe erineva metalli ühendamisel asetatakse protektor nende vahele. Metallid, mis kontaktis võiksid tekitada elektrolüüsi oleksid vask ja Ni ning nende sulamid, teras, seatina, inglise tina. Selle tõttu on kontaktid Al sulamitel antud metallidega ilma kaitseta lubamatud. Metallid ja sulamid, millede potensiaalid on lähedased võivad omada otsest kontakti ja need oleksid Al-I erineva koostisega sulamid. 58
neid kasutatakse? Termomagnetmaterjalide magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist. Siia kuuluvad mõned nikli ja vase, nikli ja raua ning nikli, raua ja kroomi sulamid. Kasutatakse neid temperatuuriregulaatorite ja temperatuurikompensaatoritena. Magnetostriktsioonmaterjalidel muutuvad magnetvälja mõõtmed. Taolised omadused on mõnedel raua ja plaatina, raua ja koobalti, raua ja alumiiniumi sulamitel. kasutatakse elektroakustika- ja ultraheliseadmeis, samuti side-, automaatika- ja mõõteseadmeis.
metalle kasutatakse harva, nad on kallid ja defitsiitsed. Sageli kasutatakse värvilisi metalle ainult katteks õhukese pinna kihina. 1) Alumiinium hea korrosiooni kindlus ja soojus juhtivus ja plastilus, hästi töödeldav. Kasutatakse palju sulamites tähtsamat sulamid: sirumiin ja duuralumiin. 2) Vask hea elektri ja soojusjuht plastiline ja korrosiooni kindel. Valmistatakse õlitorusi elektrijuhtmeid, tihendeid, jootetõlvikuid jne. Suur tähtsus oli vase sulamitel. 3) Tsink Heade valu ja korrosiooniliste omadustega. Tsinki kasutatakse teras detailide välispinna katmiseks korrosiooni kaitse eesmärgil. 4) Tina Väga plastiline ja pehme metall, kasutatakse joodiste koostises. 5) Plii (seatina) Pehme ja väga plastiline kuulub messingite, pronkside, joodiste koostisse. 6) Antimon Väga kõva ja habras metall kasutatakse laagrisulamite ja pehme joodiste koostises materjali kõvaduse suurendamiseks.
Brinelli kõvadust. Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid Mitteraudmetallide liigitus Alumiinium ja Al-sulamid Termotöötlus Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. Karastamine toimub vees. Pärast karastamist on sulamitel üleküllastunud α-tardlahuse struktuur (nt. sulamites vasesisaldusega üle 5% esineb vähesel määral ka ühend CuAl2), mistõttu nad karastatult ei ole kuigi heade tugevusomadustega, ent on suure plastsusega. Vanandamine seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõned ööpäevad (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril kuni 1 ööpäev (kunstlik vanandamine)
Need momendid on juhuslikult orienteeritud ja ainel tervikuna summaarne magnetväli puudub. Väline magnetväli B pöörab dipoolmomente osaliselt samasuunaliseks ja tekib summaarne magnetväli. Kui väline magnetväli kaob, kaob ka aine sisemine magnetväli. Nimetust paramagneetik kasutatakse ainete puhul, millel valdavalt avaldub paramagnetism. Ferromagnetism on omadus, mis avaldub raual, niklil ja mõnedel teistel keemilistel elementidel ja nende sulamitel. Neis ainetes on mõnede elektronide summaarsed magnetilised dipoolmomendid samasuunalised ja seetõttu esineb nendes ainetes suure dipoolmomendiga piirkondi. Väline magnetväli B võib pöörata neid dipoolmomente samasuunaliseks, tekitades sellega aines tugeva magnetvälja. See väli säilib osaliselt ka pärast välise magnetvälja kadumist. Ferromagneetik või magnetiline aine kasutatakse nende ainete kohta, millel peamiselt avaldub ferromagnetism.
carbon alloys), mis jagunevad järgmiselt: - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Sellise jaotuse eesmärgiks oli algselt eristada survetöödeldavaid rauasüsinikusulameid mittesurvetöödeldavatest. Raud (iron) on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja nende sulamitel. Süsinik (carbon) võib esineda mitmel kujul - tuntumalt teemandina (diamond) ja grafiidina (graphite), vähem tuntumalt fulleriinidena (fullerines). Rauasüsinikusulamites on vabas olekus süsinik grafiidi kujul kristallivõre grafiidivõre H3. Grafiidi kristalne struktuur on kihiline. Grafiidi tugevus ja plastsus on väga väikesed. - faasid rauasüsinikusulameis, Ferriit (F) (ferrite) on süsiniku tardlahus rauas. Tehakse vahet madalatemperatuurse ferriidi
Polümorfism:üks ja sama aine võib esineda erinevates krisatallivormides N:SiO2; CaCO3 Isomorfism: erinevatel ainetel ühesugune kristallivorm N:maarjas Olekudiagrammid:üheaegselt võib esineda mitu faasi, seda iseloomustatakse olekudiagrammide abil SULAMID: tekivad vedalas olekus üksteises lahustuvate ainete tahkumisel; mittekomponentsed füüsikalis-keemilised süsteemid, mis koosnevad ühest või mitmest tasakaalulisest faasist; sulamitel üldjuhul füüs omadustest(võrreldes puhastega) madalam sulamistemp, väiksem elektrijuhtivus. Keemiline energeetika ja tasakaal: Keemiline reaktsioon: lisaks "valemilisele küljele" veel energeetiline külg. Keemiline termodünaamika - energiavormide üleminekud keemilistes protsessides. Termodünaamika (TD) uurib süsteemide üldisi energeetilisi omadusi, mitte süsteemide siseehitust. Olekuparameetrid:T(K); P(Pa); V(m3,dm3);n(mol). Keemil.
õhuga. Kui soe niiske õhk tõuseb ja jahtub, ei suuda ta enam lahustada kõike endas sisalduvat vett. Siis ilmuvad väiksed vedeliku piisakesed pilvede, udu ja vihmana. TAHKISED Lastes vedelal lahusel tahkestuda, saadakse tahkeid lahuseid. Tahketest lahustest moodustavad olulise klassi sulamid. Sulamid on ühe või mitme metalli või mittemetalli tahked lahused teises metallis, mis moodustab sulamist olulise osa. Võrrelduna algse metalliga, on sulamitel tavaliselt hoopis erinevad omadused. Näiteks on puhas alumiinium väga pehme. Lahustades väikse hulka vaske ja teisi elemente, saadakse vintske kerge sulam, mida nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on eriti kerge, aga väga tugev, nii et seda kasutatakse lennukite kerede ja tiibade valmistamisel. Nagu teistel lahuse tüüpidel, nii on ka tahketel lahustel piirid, kui palju lahustuvat ainet võib seal lahustada. Näiteks on puhas raud pehme, plastiline metall