Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised keskkonnategurid mõjutavad komposiitmaterjalide tugevusomaduste muutumist? Valige üks või mitu: a. UV-kiirgus b. vee soolsus c. vihm d. lumi, jäätumine Tagasiside Õiged vastused on järgmised: UV-kiirgus, vee soolsus, vihm, lumi, jäätumine Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Miks on keeruline teha laborikatseid laevaehituses kasutatavate komposiitmaterjalidega reaalsetes keskkonnatingimustes? Valige üks või mitu: a
TL MXX0050 Test 1 kordamine loenguslaidide põhjal . Polümeer Komposiitmaterjalide omadused. Kasutada omal vastutusel. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast faasist koosnevad heterogeensed materjalid. Üks faasidest on kõva ja tugev nö vaik maatriks. Teine elastne ja plastne armatuur süsinikkiud/klaaskiud. Polümeerkomposiitide puhul on maatriks polümeerne aine. Polümeerne aine ise on selline milles olevad molekulid on seotud korduvate kovalentsete elementidega. Merevaik, plast,kumm, silikoon.
00000000000000000000000000000000000000001000000010000002900aa0000000000000000 000000803f00000000000000000000803f00000000000000000000000000000000000000000000 00000000000000000000220000000c000000ffffffff460000001c00000010000000454d462b02400 0000c000000000000000e00000014000000000000001000000014000000040000000301080005 0000000b0200000000050000000c0201000100030000001e000c00000040092900aa000000000 000000100010000000000040000002701ffff030000000000 Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1. Survevormimine33% 2. Valtsimine-33% 3. Pultrusioon34% 4. Mähkimine33% 5. Ketramine0% Score: 10/10 9.
KM valmisdetaili hind ületab lähtekomponentide hinda 10-15 korda). 2) KM detailide puhul on väga keerukas defektide parandamine, võrreldes näiteks metallidega. 3) KM omadused ei ole võrdselt kõrged, eriti jäävad metallidele alla detailide liidetavus ja vormitavus. KM positiivsed omadused: 1) KM on mitmefaasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. 2) Komposiitmaterjalide täiustamise kaudu arendatakse materjalide omaduste kombinatsioone ja laiendatakse nende piire. 3) Vaid komposiitmaterjalidega on võimalik saavutada materjalide ebatavalisi kombinatsioone, mida pole võimalik saavutada tavaliste metallisulamitega, keraamikaga ja polümeersete materjalidega. 15. Osakearmeeritud KM tava-KM sisaldavad maatriksisse segatud osakesi. Maatriks kujutab enadst enamasti sulameid või keraamikat. Materjal on praktiliselt isotroopne. Nt tahm
Käsilamineerimise tehnoloogiat kasutavad ettevõtted on huvitatud jahi kerematerjali katsetamisest 3- ja 4-punkti paindele, mis võimaldab neil võrrelda omavahel erinevate materjalitarnijate tooteid ning teha tulevikus tugevusomadustel põhinevaid otsuseid. Lisaks on ettevõtted huvitatud liimliidete katsetamisest ning klaasplastist laminaadi optimeerimisest ja tugevusarvutustest. Väikelaevaehitajad on huvitatud VLEKK-i komposiitmaterjalide katsetusvõimaluse ning tugevusarvutuste teostamiseks vajaliku kompetentsi loomisest. Üheks olulisemaks probleemiks komposiitplastist väikelaevaehitajatel on vee ja niiskuse imendumine klaasplastist laevakeresse, mis põhjustab tugevusomaduste langust 20-30%. Probleemi vältimiseks ja laeva kvaliteedi tagamiseks on oluline uurida laevakerematerjalide vastupidavust väliskeskkonna tingimustes. Võimalik lahendus on jahikere materjalide katsetamisvõimalus kliima- ja korrosioonikambrites.
õppimisel ja kvaliteedi konrollimisel. Siiski ei saa selle testimisega teha järeldusi ja võrrelda erinevaid materjale sest võib tekkida rida erinevaid vigu, mis ei pruugi tekkida igal katsel ja materjalil, näiteks mikromõranemine, kiude katkemine jne. Mainimist vajab veel asjaolu, et lühikese tala testiga ei tohiks määrata materjali rebenemise moodulit. Kihtidevahelist purunemist on peetud üheks kõige kriitilisemaks purunemise viisiks kiudtugevdatud komposiitmaterjalide seas. Seda parandes peab suurt rõhku panema tootmisdefektidele nagu mikromõrad, mis on suuremas osas selle vea põhjustajateks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. P. K. Mallick ,,Fiber- Reinforced Composites" 1993
Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ...
Karbiid Karbonitriidid Keraamiliste materjalide liitmiseks kasutatakse: Mehaanilist kinnitust Diffusioonikeevitust Liimimist Nimetage klaaside liigitamise alused: Kasutus Modifikaatori sisaldus klaasmoodustaja koostis Kuidas nimetetakse plastkomposiite? klaasplastid süsinikplastid klaastekstoliidid boorplastid organoplastid Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? klaaskiudu süsinikkiudu aramiid-kevlarkiudu boorkiud ränikarbiidkiud Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Survevormimine Pultrusioon Mähkimine PMKM vormimise meetodid on? otsepressimine valupressimine survevalu Mis on prepreg? Osaliselt kõvenenud vaiguga pidevkiuga armeeritud rullmaterjal Pooltoode, mille lõplik kõvenemine toimub vormis Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on: väiksem tundlikkus pind- ja sisedefektide suhtes suur sitkus suurem tugevus Mis on kermis? karbiidide ja oksiidide baasil materjal
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel Score: 3/3 2. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response Feedback A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Tõmbe- ja survediagram...
Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on kõige tähtsam Euroopa Liidus kehtiv reeglistik väikelaevade ehitamiseks? Valige üks või mitu: a. EU Directive on the Construction of Recreational Craft b. Lloyds Register of Shipping regulatsioonid väikelaevade ehitamiseks c. International Organization for Standardization ISO 12215 d. The Offshore Racing Council regulatsioonid väikelaevade ehitamiseks Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised näitajad eristavad katsete järeletehtavust katsete korratavusest? Valige üks või mitu: a. Erinev katselabor b. Sama katselabor c. Erinev katsemasin d. Sama katsemasin e. Erinev katsete läbiviija f. Katsete vahele jääv aeg on lühike Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1,0/1,0 Märgi küsimus l...
Orgaanilised komposiitmaterjalid Küsimus 1 Jalgaratta massi vähendamine ühe kilo võrra suurendab selle hinda: a. 50 ameerika dollari võrra b. 100 ameerika dollari võrra c. 150 ameerika dollari võrra d. 200 ameerika dollari võrra Küsimus 2 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse keemilise koostise alusel: a. orgaanilised b. anorgaanilised c. looduslikud d. sünteetilised kombineeritud Küsimus 3 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse ehituse alusel: a. osakearmeeritud b. kiudarmeeritud c. struktuursed d. kombineeritud Küsimus 4 Milline kiu tüüp on aromaatsel baasil? a. boor b. aramiid c. klaas d. süsinik Küsimus 5 Sarrusena vill on: a. süntetiline dispergeeritud faas b. looduslik dispergeeritud faas c. anorgaaniline dispergeeritud faas Küsimus 6 Lennuki massi vähendamine 10 kg võrra säästab kuus a. 348 liitrit kütust b
Hooratta konstrueerimisel on enim oluline selle kompaktsus, vastupidavus ning maksimaalne kineetilise energia salvestamine. Komposiitmaterjalide kasutamine hooratastest tagab kiirema pöörlemise ning suurema energia salvestamise. Hooratas on energiatoiteühik, mis salvestab energiat mehaanilisel kujul. Hoorattad salvestavad kineetilist energiat pöörlevas kodaratega rootoris või kettas, mis on valmistatud komposiit-materjalidest. Hoorattaid kasutatakse autodes juba ammu, neid kasutatakse kõikides tänapäeva sisepõlemismootorites energia salvestamiseks ja võimsuse edastamise silumiseks mootori järskude pulsside korral.
.....................4 2.2Survetöödeldud alumiiniumsulamid....................................................5 3.MAGNEESIUMISULAMID.................................................................6 4.TERASED...................................................................................... 6 5.TITAAN......................................................................................... 7 6.KOMPOSIITMATERJAL..................................................................... 9 7.KOMPOSIITMATERJALIDE MIINUSED..............................................12 8.VIIDATUD ALLIKAD......................................................................13 1. MIS ON LENNUK?..............................................................................................3 2. ALUMIINIUMSULAMID...................................................................................4 2.1 Duralumiinium.................................................................................................4 2
Küsimus 1 Dispergeeritud faasi kuju ja paigutus maatriks saab olla järgmisel moel: Vali üks või enam: a. konsentratsioon b. orientatsioon c. värvus d. kvaliteet Küsimus 2 Millised on nendest komposiitmaterjalide liigid: Vali üks või enam: a. osakearmeeritud b. metallilised c. kihilised d. kiudarmeeritud Küsimus 3 Milliseid tooteid kõige enam valmistatakse kerimisel? Vali üks või enam: a. ruudulisi b. õõnsaid c. lamedaid Küsimus 4 Milline pealispind on mehaaniliselt vastupidavaim: Vali üks või enam: a. puidu spoon b. laminaat c. vaik d. paber Küsimus 5 Millise faasi osakaal on üldjuhul komposiitmaterjalis suurem? Vali üks või enam: a
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 1 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus, plastsus ja löögisitkus Koostaja: 2011 Töö eesmärk. Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele.
Töö eesmärk: Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsiooni materjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda: · Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsunäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala. · Polümeersete omadustega materjalide katsetamisega tõmbele · Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pinge kontsentraatori ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid:
TEHNOMATERJALID Praktikumi aruanne nr. 1 ``Materjalide mehaanilised omadused`` Üliõpilane: Jevgeni Jeremejev Rühm: MATB-11 Matriklinumber: A134759 Esitatud: 23.10.2013 Töö eesmärk Tallinn, 2013 Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsiooni materjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda: · Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsunäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala. · Polümeersete omadustega materjalide katsetamisega tõmbele · Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pinge kontsentraatori ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. 1) Tugevuspiir Rm Maksimaaljõule Fm vastav pinge
1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri
/ / CH2 CH CH2 O O CH2 CH CH2 O - ... I I I Ar CH2 [- Ar - ]- CH2 Ar Näide 2: Glütsidüül-aminovaigud (kõrgsuutlik maatriksvaik). Tetraglütsidüül-metüleendianiliin. On kasutusel lennunduses komposiitmaterjalide valmistamisel. Probleemiks on tema madal klaasistumistemperatuur. (CH2 CH CH2 )2 N Ar CH2 Ar N (CH2 CH CH2)2 / / O O Klaasistumistemperatuuri probleem on lahendatud kõrgsuutlike komposiitmaterjalide juures veelgi keerukama molekuli ehitusega glütsidüüleetri kasutuselevõtuga. Reaalselt
Sissejuhatus Komposiitmaterjalid on tänapäeval mõjutamas kõiki tootmisvaldkondi, ka mööblitööstust. Uute tehnoloogiate abil saab saavutada materjalidele omadusi, mis toote kvaliteeti suuresti tõstavad. Mõndadest tehnoloogiatest tuleb ka edaspidi juttu. Komposiitmaterjalide kasutamine on eelkõige mugav tarbijale, kuna toode areneb ajas edasi. Pehme mööbli puhul on tähtsaim sisu, mis tagaks tarbijale mugavuse ja hoiaks keha õiges asendis, ning sobiv kattematerjal, mis oleks vastupidav, kergestihooldatav, kuid samas ka nahale meeldiv. Pehme mööbli valmistamine Pehme mööbli elementidena valmistatakse harilikult · Diivanite istmed ja seljatoed · Pehmete tugitoolide istmed ja seljatoed · Diivanite ja tugitool-voodite istmed ja seljatoed
Vannid, masinaosad ja mahutid. 9. Tehnokeraamilised materjalid. Nende jaotus kasutusala järgi, põhiomadused ja kasutusala. Konstruktsioonikeraamikal on suur tugevus ja keemiline stabiilsus temperatuuril üle 500 kraadi. Termo-löögikindlad. Ahjud, raketimootorite detailid. Tööriistakeraamikal on suur kõvadus, kulumiskindlus. Trei- ja freesterad. Elektrokeraamikal on spetsiaalsete elektriliste ja magnetiliste omadustega materjal. Mikroskeemide alused, takistid, andurid. 10.Komposiitmaterjalide põhiomadused. Armatuur, maatriks, nende koostis. Komposiitmaterjalide omadused on spetsiaalselt valitud - määratud, näiteks kuumuskindlus, tugevus. Armatuur (kiuline) annab tugevuse ja tagab omaduste säilimise töös. Võib olla nt riide, lindi kujul. Nt metalltraat (teras, W, Mo jt). Armatuur (pulbriline) koosnevad kõvematest osakestest ja neid ümbritsevast maatriksist. Alumiiniumiga ja/või Al2O3 armeeritud. Maatriks on komposiitaine põhiosa, mis võtab vastu koormuse ja annab vormi.
Tallinna Tehnikaülikool 2018/2019 õ.a Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 1 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: 18.09.2018 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda: 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid:
Komposiitmaterjalid auto sisemistes kerepaneelides ning nende valmistamine · Komposiitmaterjalideks nimetatakse · Komposiitmaterjalide valmistamine kahest või enamast osast faasist · Materjalide valmistamisel lähtutakse materjale, kusjuures faasideomadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja enamasti kasutatavast materjalist ning kontrollitavad. Tavaliselt on üks faasidest hinnast. Kasutatakse plastkomposiite või kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne
sisaldab keskmiselt 9% titaani. Kõige laialdasemalt kasutatakse titaani sõjaväe lennunduses. Näiteks Ameerika F22 võitleja koosneb 39% titaanist, 5. põlvkonna Vene hävitaja T50 - 25%, pommitaja - raketi vedaja TU160 38%. [5] Tänapäeval tarbib poole maailmas kasutatavast titaanist kosmosetööstus. Järgmise kümne aasta jooksul loodetakse kahekordistada selle kasutamine. Laialdane titaani kasutuselevõtt lennukis vähendab edukalt lennukite kaalu nõude. Komposiitmaterjalide laialdane kasutamine lennukitööstuses nõuab titaani, sest see on palju parem ühendus allikas alumiiniumist ja pikendab kuni 60% õhusõiduki elu. Titaan lisab lennukitele tugevuse. [5] Joonis 3. Titaan [5] 7 5. KOMPOSIITMATERJALID LENNUKIEHITUSES Komposiitmaterjalid - Tehislikult loodud homogeensed tahked materjalid, mis
kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M-28 skaala. Vickers - Põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpilisteks kasutusaladeks on õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased. Barcol - Eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli seade on kaasaskantav. Kõvaduskatsete tulemused Materjali Viili katse Meetod Jälje Kõvadus HV Tugevus iseloomustus suurus arv mm Al sulam Kergelt HBW 47.5 54 - - viilitav
lähtematerjalilt, mis enne ristsidumist sisaldab epoksiidrühmasid. Nad on praegusel hetkel kasutusel olevatest termoreaktiividest väljapaistvalt kõige paremate omadustega, olles hea läbipaistvuse, väga suure tõmbe- ning survetugevusega, väga kõvad, sitked, keemliselt ülimalt vastupidavad, väikse kahanemise ning suure adhesiooniga polümeerid, mis teeb neist suurepärase materjali kasutamiseks nii pinnakatte-, adhesiooni- kui komposiitmaterjalide tootmiseks. Nende peamiseks puuduseks on vähene UV kindlus, mistõttu kaotavad nad väliskeskkonnas kiiresti oma omadusi, ennekõike läbipaistvuse. · Termoreaktiivsed polüestervaigud Polüestreid on võimalik toota nii küllastatud kui küllastamata kujul, andes vastavalt kas termoreaktiivseid või termoplastseid polümeere. Termoreaktiivsed polüestervaigud saadakse ftaalhappe anhüdriidi ja küllastamata maleiinhappe anhüdriidi kopolükondensatsiooni dialkoholiga.
Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi, matrikli nr, rühma nr Materjalide mehaanilised omadused Praktikum nr. 1 Tallinn 2011 Töö eesmärk : Põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise tutvumine. 1) Metallide, plastide, komposiitmaterjalide tõmbe katsetamine. Võrrelda erinevate materjalide tugevust ja plastsust. 2) Polümeersete omadustega materjali katsetamine survele, surve- ja tõmbetugevuse võrdlus 3) Metalsete omadustega materjalide katsetamine löökpaindele, pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Tõmbeteimi tulemused Materjal Plast Komposiit risti Komposiit piki Teras C60
..100 kgf (9,8...980 N). 6. Selgitage tähiseid HBW, HV ja HBS. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhulmääratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm _ 3 HB. 7. Milliseid kõvaduse määramise meetodeid kasutatakse plastide korral? Barcoli meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB <200) ning kõvemate plastide kõvadust. 8. Milliseid kõvaduse määramise meetodeid kasutatakse keraamikakorral? Kasutatakse Vickersi meetodit 9. Milline on seos materjali tõmbetugevuse ja kõvaduse vahel? Otsene seos, kui kasvab materjali tõmbetugevus , siis kasvab ka kõvadus 10. Kas Barcoli meetodiga on võimalik määrata õhukese materjali kõvadusarvu?
pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid (nt terase S235J2G3 korral ei tohi kõvadus ületada 350 HV10 ühikut), kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Kõvaduse arvutamine Vickersi meetodi korral toimub järgmise valemi järgi: Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100 (100 on suurim kõvadus). Iga ühik skaalal on võrdne 0,0076 mm sissetungimissügavusega. Barcoli seade on kaasaskantav. Kõvaduskatsete tulemused.
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb.
Score: 8/10 7. Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? Student Correct Value Feedback Response Answer 1. klaaskiudu 20% 2. süsinikkiudu 20% 3. aramiid- 20% kevlarkiudu 4. boorkiud 20% 5. ränikarbiidkiud 20% Score: 4/10 8. Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Correct Value Feedback Response Answer 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine 0% Score: 10/10 9. PMKM vormimise meetodid on? Student Correct Value Feedback
Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. F jõud N, S jälje pindala mm2, püramiidi tahkudevaheline nurk ( = 136o), d jälje diagonaal mm Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB <200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Katse tulemused: Materjali Kriipe Meetod Jälje Kõvadusar HV Tugevus iseloomus katse suurus v tus (mm)
Matrikli nr: 061238 Õpperühm:MATB Juhendaja: Riho Tarbe Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda: 1. Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus-ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala. 2. Polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust. 3
a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Keiu Simm Rühm: MATB11 Esitatud: 20.10.2014 Töö eesmärk: Praktikumitöö eesmärgiks oli tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid maeterjale ning määrata võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele.
Tehnomaterjalid EKSAM 4 küsimused 1. Kirjeldage komposiitmaterjalide kasutamise muutust inimajaloo jooksul. Esimesed komposiitmaterjalid olid lihtsakoelised ja ehitusega seotud, heintellised ja hiljem raudbetoon. Tänapäeval on komposiitmaterjalid kõrgtehnoloogilised, teadustöö tulemus, mida kasutatakse nt sõjatööstuses või sõidukite tootmisel (aramiidkiud, klaaskiud, süsinikkiud jne). 2. Mis on polümorfism? Kirjeldage nähtust Fe abil. Polümorfism on metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. Fe kristallstruktuur kuni
e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 3 4 7. Käsitsi lamineerimisel peamiselt kasutatavad maatriksimaterjalid on? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. epoksüüdvaik 25% 2. polüestervaik 25% 3. vinüülestervaik 25% 4. Fenoolvaigud 25% Score: 5/10 8. Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Value Correct Feedback Response Answer 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine 0% Score: 10/10 9. PMKM vormimise meetodid on? Student Value Correct Feedback Response Answer 1. otsepressimine 33% 2. valupressimine 33% 3
nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid, kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Barcoli meetod Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100 (100 on suurim kõvadus). Iga ühik skaalal on võrdne 0,0076 mm sissetungimissügavusega. Barcoli seade on kaasaskantav. Materjalide kõvaduskatsete tulemused
See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136͒ ja jõuga 1…100 kgf (9,8…980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100 (100 on suurim kõvadus). Iga ühik skaalal on võrdne 0,0076 mm sissetungimissügavusega. Barcoli seade on kaasaskantav.
Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11, rühm A Esitatud: 22.10.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsiooni materjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda: Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata võimalik kasutusala. Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pinge kontsentratsiooni ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. 1) Tugevuspiir Rm – maksimaaljõule vastav pinge.
112612MATB MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Eesmärk Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalidega. Täpsemalt nende mehaanilise omadustega ja nende määramise meetoditega, ning tutvuda: 1. Metallide, plastide ja komposiitmaterjalide omadustega. Uuritakse just materjalide tõmbetugevusi, uurida ja analüüsida tõmbediagrammi ning leida tugevus- ja plastsusnäitajad. Samuti määrata materjalide võimalik kasutusala; 2. Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, uurida metallide pindu ning aru saada temperatuuri erinevat mõju metallile. Katsete tulemused Materjalide tugevusnäitajate määramine tõmbele
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidutöötlemis õppetool Keraamilised kiud komposiitmaterjalide sarrusena Kodutöö õppeaines KMP0250 "Orgaanilised komposiitmaterjalid" Alina Ahmedova 093399 Tallinn 2010 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomase, taimse, mineraalse või sünteetilise päritolu rakkudest. Loomase päritoluga kiudes sisalduvad proteiini molekulid. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse
kõvaduse määramiseks. Kasutatakse tüüpiliselt õhukeste materjalide, pinnete, tsementiitide, nitreeritud pinnakihtide, pindkarastatud teraste ning keevisõmbluste termomõjutsoonide, kõvasulamite ja keraamika kõvaduse arvutamisel. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Barcoli meetod: Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26º ja tipuraadiusega 0,157 mm. Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100. Barcoli seade on kaasaskantav. Katsetulemused: Kriipe Valitud Materjali (viili) kõvaduse Jälje suurus mm Kõvadusarv Võrdlus- Tugevus
67. Mis on komposiitmaterjalid? Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks. 68. Komposiitmaterjalide liigitus kasutusvaldkonna järgi. Maatriks, armatuur 69. Komposiitmaterjalid liigitus maatriksi materjali järgi. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid,- plastkomposiitmaterjalid (PKM),- keraamilised komposiitmaterjalid (KKM),- süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). Maatriksi (komposiidi pidevfaasi) koostise järgi eristatakse metalseid, keraamilisi ja
Tänapäevased fiibrid (klaas, nailon, kevlar, carbon jne) on väga tugevad, kuigi struktuur on väga kerge. Miinuseks on vähene jäiksus. Struktuur tuleb teha jäigaks, mis saavutatakse kas kõvendite lisamisega või tehakse kolmekihiline, milles keskmine kiht on vaht või kärjelaadne muster. See võimaldab disaineril saada vajalik jäikuseaste. Detaili valmides, tuleb pinda töödelda väga täpselt, et mitte selle struktuuri lõhkuda. Komposiitmaterjalide suurimateks miinusteks on see, et vajalik on vorm. Väga ranged kvaliteedikontrollid teostatakse, et detail ei oleks liiga kõva või liiga vedela struktuuriga. Tootmisel on ka temperatuurid väga olulise määraga, et kui hästi detail ära kuivab. Lõpuks koosnevad komposiitmaterjali tootmises osalevad ained aktiivsetest kemikaalidest, mis tekitavad allergiaid ja ründavad organismi (enamus diagnoosid ilmnevad aastate pärast). Veel üks miinus on vaigu säilivusaeg
jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks (matrix) on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 11. Plastmaatrikskomposiitmaterjal: maatriksi ja armatuuri enamkasutatavad materjalid, KM üldised omadused. PMKM eelised ja puudused. Plastmaatriks (polümeermaatriks) PMKM on komposiitmaterjal, mille maatriksiks on polümeer.Selliste komposiitmaterjalide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks peamiselt ühe liigi- termoreaktiivid (epoksü-, polüester,- fenoolvaigud, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C). Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse:
· Vee ja kuumakindlus · Kõvenemisel ei teki lendprodukte, järelikult kontraktsioon ja sisepinged on väiksed · Rabedus (hästi modifitseeritavad elastomeeride ja termoplastidega) ja plastifitseeritavad · Probleem: epoksüplastide jäikus ja rabedus- elastomeeridega segamine näiteks ei anna piisavat efekti. Epoksüvaike kasutatakse umbes 0,8 milj tonni aastas kvaliteetsete liimidena, pinnakatetena, valuvaikudena, komposiitmaterjalide maatriks-vaiguna jne. Kõvendid: Jaotatakse reagendid, mis liituvad epoksüvaiguga ja katalüsatori, mis kutsuvad esile epoksüvaigu ristsidumise katalüütiliselt. Reagendid: (arvestatakse moolisuhet) · Aluselised: primaarsed, sekundarsed amiinid; polüamiidid; alifaatsed, aromaatsed, tsükloalifaatsed, hetero- tsüklilised amiinid. · Happelised: polüfenoolid, tioolid, anhüdriidid Katalüsaatorid: · Tertsiarsed amiinid, BF3, kompleksid. 4
Amalgaamtäidis ehk elavhõbetäidis - Amalgaamtäidis sisaldab elavhõbeoksiidi ning seetõttu peavad osad hambaarstid seda eluohtlikuks (kuna täidis võib eraldada elavhõbeda toksilisi aure). Amalgaamtäidiseid on kasutatud aastakümneid ning need on vastupidavad eriti just suurte täidiste korral, kuna aja jooksul amalgaam paisub ning täidab kaviteedi tihedalt ning nii ei teki bakteritel võimalust täidise serva alla tungida. Seoses viimasel aastakümnel tohutult edasi arenenud komposiitmaterjalide kvaliteedi kasvuga ning amalgaamtäidiste mitteesteetilise välimusega, kasutatakse tänapäeval amalgaamtäidiseid väga harva. Osad arstid soovitavad ka vanad amalgaamtäidised välja vahetada, kuid ühtset seisukohta selles pole. 6 Termomeetrites/kraadiklaasides: Meditsiiniline elavhõbedatermomeeter on tegelikult maksimumtermomeeter kapilaaris reservuaari
27. Millega on seotud alumiiniumi ja titaani suur korrosioonikindlus? 28. Mis on silumiinid? Kus neid kasutatakse? 29. Mis on duralumiinium ja kus teda kasutatakse? 30. Mis on monelmetall ja missugused omadused muudavad tema kasutamise merevees väga sobivaks? 31. Nimeta vähemalt 2 titaanisulamite eripära. Kus kasutatakse titaanisulameid? 32. Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine. 33. Mis on plastid? Plastide põhikomponendid. 34. Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused. 35. Laevanduses kasutatavate kütuste tooraine ja liigitus. 36. Mis on tihedus, kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta? 37. Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse? 38. Mis on leekpunkt? Millist infot ta annab? 39. Mis on hangumistemperatuur, mis põhjustab kütuse hangumist? 40. Millised lisandid kütuses põhjustavad korrosiooni? 41
Põhilised valmistamisviisid: pressimine, valamine, mähkimine. Kasutusvaldkonna järgi eristatakse: üldkonstruktiivsed (masinalemendid), kuumuskindlad (nt turbiinilabad), kuumuspüsivad (nt põlemiskambrid), erihõõrdeomadustega (nt piduriklotsid), löögikindlad (nt sporditarbed, kaitseriided), soojuslike eriomadustega (nt tulekindlad) Armatuur ehk sarrus on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjalide areng sõltub uut tüüpi armatuuride loomisest. Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks.
7. Materjali struktuuri erinevad astmed? 8. Mis on materjali omadus? 9. Materjalide klassifikatsiooni alused? Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse 10. Mis on metallid? 11. Metallide üldiseloomustus? 12. Mis on sulamid? 13. Mis on komposiidid?- lihtne kombinatsioon mitmest eri tüüpi sidemetüübist. 14. Komposiitmaterjalide kujundamise alused? 15. Mis on polümeermaterjalid? 16. Polümeermaterjalide üldiseloomustus? 17. Milles seisneb pooljuhtmaterjalide omapära? iseloomustab suur parameetrite tundlikkus väga väikeste lisandi sisalduste suhtes 18. Mis määrab ära materjalide kasutamise astme? 1. Aatomsideme astmed? 2. Millised on tugevad ehk esmased sidemed? Iooniline, koovalentne ja metalliline side 3. Millised on nõrgad ehk füüsikalised sidemed? Vesinik- ja (juhuslik)dipoolsidemed 4
annaabi.ee 
