PLASTMASSID Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90% kogu toodetavast plastide mahust. Olulisemad termoreaktiivid on fenool,-amino-, epoksiid-, ja polüestervaigud ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. PLASTMASSID Plastmassnõudes ei tohi hoida kuumi toiduaineid,
Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit); getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal) Ajalugu:
CH2O → HOC6H4CH2OH) on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: • Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit • Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: • puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit);
• 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit • Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt. Sunday, November 16, 2014 Kasutatud materjal • http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/materjalid/enim_kasutatud_materjalid_ja_nende_rakendusi.html • http://www.estplast.ee/et/misoneps • http://annaabi.ee/Fenoplast-m38308.html Sunday, November 16, 2014
Kasutusvaldkonnad Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PLASTMASSIDEST ÜLDISELT Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. On keskkonnale väga ohtlikud, sest enamik neist ei lagune. Enim kasutatav plastik maailmas on polüetüleen. MÜRGINE KASUTUSVALDKONNAD Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PAKENDAMINE 40% 46% pakkematerjalidest kasutatakse kilena, sellest 18% kottidena,27% moodustavad mitmesugused vormitud tooted ja 27% pudelid.
nimetatud kortsuv kiletaoline materjal[11]. ,,Tõelised" plastid, plastikud 20-ndal sajandil 20-ndal sajandil kulges plastikute areng ja tootmine lausa plahvatuslikult. Alates 1935-ndast aastast lisandusid sellised nüüdseks harjumuspärased materjalid nagu vahtpolüstüreen, PVC, akrüül, polüuretaan, epoksü, tsellofaan, nailon, sünteetiline kummi, sünteetilised tekstiilikiud jpt [12]. Fenoolformaldehüüd ehk fenoplast (bakeliit) Olulisim leiutis plastide arenguteel oli tõenäoliselt bakeliit. Ligi pool sajandit domineeris bakeliit plastide maailmas leides rakendus kõikvõimalikes tööstusharudes. Väidetavalt algas bakeliidi kasutuselevõtuga ,,plastikute ajajärk" (vrld ,,kiviaeg"). Pärast tselluloosi laia kasutamist plastitööstuses võeti
- vimaldab sulatada ja tdelda neid mitmeid kordi - Puudub kindel sulamistemperatuur . On sulamispiirid sulamispiiride vahemikus on vimalik plastikuid vnta, keerata, keevitada 50kraadi on pehmenemis vahemiks , ehk sulamis piir, sel ajal on vimalik plastiukud vnata TERMOREAKTIIVSED POLMEERID : - molekulide ahelad on lhikesed ja omavahel seotud piksidemetega. - Sulades struktuur hvineb ja ei ole enam uuesti tdeldavad - Piksidemete prast kvemad kui termoplastsed polmeerid - Bakeliit , polster, ff-vaigud ELASTOMEERID: - elastsis saavutatakse ulkaniseerimisel vi mne muu meetodiga - ahelate vahel elastsed piksidemed - snteetiline kumm LISANDID PLASTMASSIDES - PEHMENDAJAD - stabilisaatorid - antistaatilised lisandid -pigimendid0 - titematerjalid - lisaained tdeldavuse parandamiseks Plastmasside omadused : - kergus - 0,6 - 1.5 g/cm3 - lbipaistvus (optika) - isolatsiooniomadused - keemiline psivus - veepsivus - hrdetegur - elektri ja soojusjuhtivus
- Koostisaine järgi on eristatavad järgmisi plastikud (nimetatud peamised pakendite tootmisel kasutatavad): kõrge ja madala tihedusega polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen, lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen Ajalugu - Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud." - 1863- esimene poolplastik- TSELLULOOSNITRAAT - 1899- esimene tõeline plastik- bakeliit - 1938- avastati teflon Tootmismaht - Maailmas toodetakse ligikaudu 170 miljonit tonni aastas erinevaid plastikuid, sellest Euroopa Liidus ca 51 miljoni tonni aastas. Ligi 4% maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide valmistamiseks. - Plastikpakendite kaal on keskmiselt vähenenud 28% võrra viimase 10 aasta vältel. - Kilekotte toodetakse taastumatust maavarast naftast ning vaid 1% sellest läheb ümbertöötlemisele. Kasutusmaht ja kasutamine
vastupidavuse nii kulumisele kui ka mitmesuguste reagentide ja lahustite suhtes. Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub sisuliselt ahelate kokkuoksüdeerimine. Sellest tekib kumm. 7. Mida on leiutanud: Dunlop: 1888 Jalgrattarehvi (õhkrehvi), mille ta tegi aiakastmisvoolikust. Loomaarsti leiutis, oma poja kolmekale pani puuratta ümber aiavooliku, et parem sõita oleks. Baekeland: 1910 bakeliit tööstuslikult Esmakordselt kasutati puhtaid looduslikke keemilisi aineid. Bakeliit pandi reageerima formaldehüüdiga ja tulemuseks saadi vaik. Bakeliit on esimene leiutatud plastmass, mis hoiab oma kuju peale kuumutamist. Raadiod, telefonid ja elektriisolaatorid valmistati bakeliidist tema soojuse vastupanu tõttu . Monnier: 1867 raudbetoon Monier oli aednik, kes müüd palme. Savist potid polnud piisavalt vastupidavad (st võisid kergelt puruneda)
ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja dekoratiivkunstidelt; looduselt (gasellid, palmipuud, ookeanilained); avangardi maalijate ja disainerite geomeetrilistelt vormidelt. Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. Art Deco oli stiil suure S-ga, mida iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! Hõlmab eelkõige kunstkäsitöö, mööbli- ja sisekujunduse; ent ka arhitektuuri, plakati- ja lavakujundust ning kujutavat kunsti. Iseloomulik on püüd lähendada disaini hulgitootmise nõudeile. Tarbegraafika (plakat, postkaart, raamatukaas, pakend) kasutas kujunduses pikki kitsaid vorme, ümaraid pindu ja geomeetrilist mustrit, sümboliseerimaks masina-
elektrivoolu. Metallide hea elektrijuhtivus seletubki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine elektrijuhtivuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (1/, mõõtühik (m) -1, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijuhtivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Tabel 1.2. Materjalide tihedus Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750 Alumiinium 2700 Titaan 4540 Keskmetallid Vanaadium 6100 Kroom 7200
lühenes märkimisväärselt. Tootmine muutus ka odavamaks ning ajatöölt mindi üle tükitööle. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. · Arenes ka lennundus. 1900 aastal tegi oma esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev ja 1903 aastal leiutasid vennad Wrightid õhust raskema lennuaparaadi. · 1909 aastal leiutas Backeland plastmassi, mis sai ka tema järgi nime bakeliit, mida nimetatekse uue ajastu kuulutajaks. · 20 sajandil muutusid kõigile kättesaadavaks uued tarbeesemed, nagu pesumasin, tolmuimeja, föön, auto, raadio, televiisor jpm. Seda nimetati Ameerika unelmaks. · Linnades olid levinud trammiliiklus, telefonid, tummfilmid, autod, kraanivesi, ajalehed, teater jne. · 19-20 sajandi vahetus oli murranguline aeg. Toimus teadusrevolutsioon. Loodi aatomi-, kvant- ja relatiivsise teooriad.
Art Deco · Art- Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel. · Nimetuse omandas stiil peale 1925.a dekoratiivkunsti näitust Pariisis, enne seda oli modern, modernistlik stiil. · Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. · See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. · Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. · Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. · Moodsad tantsud olid charleston ja tango. · Jazzlaulja Josephine Baker vallutas Pariisi. · Art Deco oli stiil suure S-ga. · Stiili iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv!
Plastmassid Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid
3. Algab kapitali väljavedu arenenud maadest mahajäänumatesse 4. Võeti kasutusele hulgaliselt teaduse ja tehnika saavutusi. Henry Ford võttis kasutusele konveieri Sidetehnika arengus oli suureks sammuks edasi raadioside loomine. Raadioside leiutaja Marconi. Thomas Alva Edisson leiutaja, kes leiutas elektriliinid, ja grammofoni. 1903.a. vennad Wrightid lennuki leiutajad. 1909.a. leiutati esimene plastmass (bakeliit) 1912.a.uppus Titanic Inglismaa 20.sajandi algul 20.sajandi algul oli Inglismaa maailma tähtsaim kolonjaalriik, kuna kolooniad asusid mööda maailma omas Inglismaa ka maailma suurimat kauba- ja sõjalaevastikku. Kuna enamus kapitali suunati kolooniadesse hakkas Inlgismaa enda majandus aeglasemalt arenema. Inglismaa ei võetud kasutusele sünteetilisi materjale(värvid)
) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses). Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad.Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned
· plastid on polümeerid- see tähendab, et nad koosnevad tuhandetest samadest polüetüleen, millest on tehtud aatomidest. Näiteks materjal kilekotid koosneb etüleenist valemiga c2h4. · Tselluloos atsetaat, mis on kasutusel kilede tegemisel saadakse puuvillast. Mõned kummid on tehtud erinevate puude mahladest. · Mida me tänapäeval kutsume plastikuks, sai alguse tselluloosi baasil saadud materjalidest. Varasemal ajal. bakeliit on saadud fenoolvaigust ja formaldehüüdist. Patendeeriti 1907 aastal Dr. Baekeland'i poolt. "The material of 1000 uses" See muutus 1920ndatel laiemalt kasutatvaks ning sellest hakati tootma pressitud tooteid nagu nõusid, telefone. Tselluloosi kasutati tehiskiudude nagu raioni , tselluloos atsetaat jne. Tselluloos atsetaat, mis on termoplastne materjal, saadakse tselluloosist ja atseetanhüdriidist. Sellel oli ja on suur kasutusala kruvikeerajate ja muude sarnaste tööriistade käepidemete
rakendamine. Sotsioloogid on nim higi väljapressimise süsteermiks. Sellega hakati rakendama tükitöö. 1913 hakati rakendama konveier. Fordi T-mudel sai ameerika unelma sümboliks. Peale selle hakkati tootma ka teisi tähtsaid tarbeesemeid nagu pesumasin, tolmuimeja, juukseföön. Varsti ka raadio hiljem ka televiisor. 1903 leitutati õhust raskem lennuaparaat ja vennad Wringet olid leiutajad. 1909 leiutas L. Backeland ühe tehismaterjali e plasmassi, mis sai nimeks bakeliit ja seda peeti uue ajastu kuulutajaks, kuna enne oli kõige tugevamaks materjaliks metall. Teadusrevolutsioon e murrand teaduses. Loodi 3 väga tähtsat teooriat: aatomi teooria, kvantteooria, relatiivsus teooria. Edasi arenes ka psüholoogia. Raudkonstruktsionid: Pikad sillad, kõrghooned, suured laevad e aurikud. Tekkisid uued kunsti voolud: ekspressionism, futurism. Rassim inimeste või inimrühmade tagakiusamine rassitunnuste alusel. See on tekkinud 19. ja 20
2. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus.. lk 5 3. Kasutatud kirjandus...................................................... lk 10 2 Plastmassid Plastmassid- on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad.Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt.
valmistatakse näiteks elektroonikaseadmetes kasutavaid trükiplaate. Fenoolvaigu ja paberi komposiiti tuntakse kui ,,Getinax", kasutatakse isolaatorplaaisolaatorplaatide valmistamiseks (kasutusel elektriseadmetes). Fenoolvaikusid kasutatakse tihti tulenevalt nende väga headest siduvusomadustest erinevate abrasiivmaterjalide tootmiseks (näiteks liivapaber, lihvimiskettad, piduriklotsid). Tuntumaiks fenoolvaikudel baseeruvaks materjaliks on bakeliit, mis töötati välja 1907.a. Belgia keemiku Leo Baekelandi poolt (koosneb fenoolvaigust ja puidupulbrist). Bakeliiti kasutatakse väga mitmesuguste toodete valmistamiseks: on kasutusel elektriseadmetes (näiteks lülitite korpused, autode jagajate rootorid, jagajakaaned), mehaanilistes ülekannetes (hammasrattad, vanemates automootorites kasutati bakeliithammasrattaid väändemomendi ülekandmiseks nukkvõllile). Samuti ka erinevaid teisi tooteid: nööbid, piljardikuulid,
Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Näiteks elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. 2.2.3 Plastmassi ajalugu Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. 9 2.3 Märgid tootel Kirjas on netokogus, märk, mis näitab, et toodet tohib avatuna hoida 24 kuud, kirjas on, kus toodetud, ja kosmeetikafirma andmed, kirjas on ka tootekirjeldus, et mis värvi antud toode on (warmest beige).
- Puudub kindel sulamistemperatuur, on sulamispiirid. ****sulamispiiride vahemikus on võimalik plastikuid väänata, keerata, keevitada. 50kraadi on pehmenemis vahemik, ehk sulamis piir, sel ajal on võimalik plastikud väänata.**** Termoreaktiivsed polümeerid: - Molekulide ahelad on lühikesed ja omavahel seotud põiksidemetega. - Sulades struktuur hävineb ja ei ole enam uuesti töödeldav. - Põiksidemete pärast kõvemad kui termoplastsed polümeerid. - Bakeliit, polüester, FF-valigud.(fenoolfariin) Elastomeerid: - Elastsus saavutatakkse vulkaniseerimise või mõne muu meetodiga. - Ahelate vahel elastsed põiksidemed - Sünteetiline kumm Lisandid plastmassides: - Pehmendajad - Stabilisaatorid - Plastifikaatorid - Antistaatilised lisandid - Täitematerjalid - Lisaained töödeldavuse parandamiseks. Plastmasside omadused - Kergus 0,6 1,5g/cm3 - Läbipaistvus (optika) - Isolatsiooniomadused
000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid
000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid
Sünteetilisest teemandist lõikeriistad on väga kallid , seetõttu kasutatakse neid puidutööstuses kõrgtootlikes CNC töötlemiskeskustes Sünteetilisest teemandist lõikeriistad 100….200 korda suurema püsiajaga kui kõvasulamist lõikeriistad . Lisaks lõikuritele kasutatakse sünteetilist teemantit kõvasulami lihvimiseks kasutatavate käiade valmistamiseks, sideaineks kas metall või bakeliit . Lõiketöötlemise eesmärgiks on anda detailile : Vajalikud mõõdud Vajalik kuju Vajalik pinnasiledus . Uuute pindade kujunemine toimub puidukihtide eemaldamise teel Eraldatud puiduihid muutuvad laastuks või tolmuks . Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv .
kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu. Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid. Saadav polümeer on läbipaistmatu, piimjasvalge, mis aja möödudes tumeneb. Üldiselt aga lisatakse fenoolvaigust vormimispulbritele värvipigment juba valmimisel, et anda materjalile ühtlane tume värvus. Üks tuntumaid fenoolvaigust plaste on bakeliit. PF materjale iseloomustavad suur kõvadus, jäikus ja töötemperatuur kuni 150 °C, madal soojusjuhtivus, head elektriisolatsiooniomadused, hea vastupidavus õlidele, määretele ja enamikele üldkasutatavatele lahustitele. Aminoplastid Selle grupi polümeerid sisaldavad aminorühma -NH2 ja saavad kondenseeruda aldehüüdidega, moodustades jäiga polümeeri. Tähtsamateks keemilisteks ühenditeks, mis annavad aldehüüdidega polümeere, on karbamiid ja melamiin
(Ümbritsevast isolaatorist tingitud takistus).Varjes tekib energiakadu, sest pooli magnetväli indutseerib varjes pöörisvoole. 5) Rd - Dielektrikuskaod, mis tekivad poolialuses (karkassis) ning traadi isolatsioonis. Neid kadusid saab arvestada ekvivalentse järjestikku lülitatud takistusena. Dielektrikuskadu ilmneb kõrgetel sagedustel ning kogukates suure omamahtuvusega poolides, ka mittekvaliteetsele karkassile(kartong, bakeliit jt.) keritudes. Kõrgekvaliteetsete karkassidega (polüstürool, ultraportselan jt.) väikeste poolide dielektrikuskaod on tühised6)RmKadusid, mida põhjustab pooli südamik, arvestab kaotakistus. Magnetilistes südamikes tekivad hüstereesi ja pöörisvoolukaod, mittemagnetilistes südamikes pöörisvoolukaod. 44. Selgitada otsevastuvõtja struktuurskeemi. Sisendahelad on esimene võnkering ja antennifiltrid. KSV- kõrgsagedusvõimendi
· Kopolümeer kaks või rohkem korduvat ühikut A-B-A-B- · Juhuslik - -A-B-B-B-A-B-A-A- 3. ... · Lineaarsed polümeerid painduvad ja soojenemisel pehmenevad materjalid (naturaalne kautsuk, polüetüleen) · Ruumilised polümeerid püsivamad, nende elektrilised omadused ja kuumuskindlus ületavad lineaarsete polümeeride vastavaid näitajaid (bakeliit) · Looduslikud polümeerid piiratud omaduste ja defitsiitsuse tõttu elektrotehnika- ja raadiotehnikatööstuses ei kasutata. · Termoreaktiivsed muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus ehk muutuvad mittesulavateks ja lahustuvateks. Muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu.
Puitmööbel plankudest, painutatud mööbel mitmekihilisest vineerist. ART DECO.1920-30ndate aastate arhitektuuri on mõjustanud ka 1925. aastal Pariisis toimunud rahvusvaheline kunstkäsitöö ja moodsa tööstuskunsti näitus, mis pani aluse art deco’na tuntuks saanud dekooristiilile. Selles kasutati ajalooliselt ja geograafiliselt eksootilistest kultuuridest (nt egiptuse, maia jne) laenatud motiivide edasiandmiseks moodsaid materjale, sh kroomi, alumiiniumit, klaasi ja plasti ( bakeliit). Arhitektuuris on art deco ilmingud kõige paremini jälgitavad prantsuse arhitekti R. Mallet-Stevensi loomingus ja Ameerika Ühendriikide kõrgehitistes (W. van Alen Chrysler Building, 1928-30). Kasutatakse voolujoonelisi vorme, geomeetrilisi kujundeid ja stiliseeritud ornamente, mis annavad edasi masinaajastu modernset laadi. 20. sajandi arhitektuuri üheks märksõnaks on kindlasti kõrgehitised, mille püstitamine hoogustus seoses New Yorgi kesklinnakvartalite täisehitamisega 1930
või süsinikkiudu. b)Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid saadud fenooli polükondensatsioonil formaldehüüdiga. Saadav polümeer on läbipaistmatu, piimijasvalge, mis aja möödudes tumeneb. Üldiselt aga lisatakse fenoolvaigust vormimispulbritele värvipigment juba valmistamisel, et anda materjalile ühtlane tume värvus. Üks tuntumaid fenoolvaigust plaste on bakeliit. Fenoolformaldehüüdist materjale iseloomustavad suur kõvadus, jäikus töötemperatuur kuni 150°C, madal soojusjuhtivus, head elektriisolatsiooniomadused, hea vastupidavus õlidele, määretele ja enamikule üldkasutatavatele lahustitele. c)Aminoplastid Selle grupi polümeerid, sisaldades aminorühma NH2, saavad kondenseeruda aldehüüdidega, moodustades jäiga polümeeri. Tähtsamateks keemilisteks ühenditeks, mis annavad aldehüüdidega polümeere, on karbamiid ja melamiin.
3 vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse üle- Plastid mineku temperatuuri aga tardumis- või kristalli- Polüetüleen 950 satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse Akrüülplast 1100 sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks Bakeliit 1300 ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800 mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C Betoon 2300 (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, Portselan 2400
annaabi.ee 
