1) Tõmbetugevus- max jõule vastav pinge (Rm=Fm/So) 2) Voolavuspiir- Pinge mis vastab voolavusjõule Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 3) Materjali tugevust 4) Katkevenivus- suhteline pikenemine protsentides purunemiseni Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 5) Materjali plastsust 6) Katkeahenemine ja katkevenivus 7) Reh- (ülemine voolavuspiir) pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist Rel- (alumine voolavuspiir) pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Rp- tinglik voolavuspiir (2) 8) Kuna tõmbeteimil väheneb koormamise käigus teimiku ristlõikepindala, siis tugevuspiiri Rm väärtused ei kajasta tegelike pingeid. Plastsete materjalide korral võib Rm vaadelda kui vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile. 9)
Töö eesmärk: Tutvuda plastse ja hapra materjali käitumisega tõmbel ja määrata olulisemad tugevuskarakteristikud. Katsekeha Nr. 1: TERAS Tõmbetugevus Rm Rm== = 578,92 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 549,77 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 9,02% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 58,81% Katsekeha Nr.2 ROOSTEVABA TERAS Tõmbetugevus Rm Rm== = 685,93 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 367,28 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 51,28% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 70,07% Katsekeha Nr.3 MESSING Tõmbetugevus Rm Rm== = 404,79 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 349,65 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 30,71% Katkeahenemine: Z Z=*100%=*100%= 73,52% Katsekeha Nr.4 ALUMIINIUM Tõmbetugevus Rm Rm== = 371,32 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 185,56 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 21,04% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 68,14% Diagrammil toimuvate protsesside kirjeldus
2 08 7 5 35XM 0.3 0.1 0.4- Max Max 0.8- - Ma - - Max 2- 7- 0.7 0.03 0.03 1.1 x Cu 0.4 0.3 5 5 0.3 0.3 7 1. C22E – parendatud mittelegeerteras. EN 10083-2 Tõmbetugevus läbimõõdul > 16 - 40mm Rm= 470-620 N/mm2; Voolepiir >16- 40mm Re=290N/mm2; Katkevenivus läbimõõdul >16-40mm A= 22% 2. 34CrS4 – parendatavad legeerterased. EN 10083-3 Tõmbetugevus läbimõõdul >16-40mm Rm=800-950 N/mm2; Voolepiir Re=590 N/mm2;Katkevenivus A=14% Tõmbetugevus läbimõõdul >40-100mm Rm=700-850 N/mm2; Voolepiir Re=460 N/mm2 ; Katkevenivus A=15% 3. C22 – parendatavad mittelegeerkvaliteetterased. EN 10083-2 Tõmbetugevus läbimõõdul >16-40mm Rm=410 N/mm2; Voolepiir Re=210 N/mm2;Katkevenivus A=25%
1 Materjalide struktuur ja omadused Tahkkesendatud kuupvõre Kompaktne heksagonaalvõre 2 Metallide margivastavus 1. EN 1)Euronorm S185 0 (). Kasutusvaldkond: Tavaehitusterased Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina ( nurkteras, talad, latid, armatuur jt). Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , EN10025-2: S185 290-5101 175-185 18 : C 0 240 370 32 Keemiliste elementide sisaldus, %: 0 () ( >0.23, S>0.06, P>0.07 ) S185(EN10025-2) (P>0.005, S>0.005, V>0.002) Hinnete võrdlus, leht tonnides: 0 () = 32500 2 466
alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 5. Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus, voolepiir ja tinglik voolepiir? 1)Tugevust ja plastsust. Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud koormuse mõjul keha kuju ja mõõtmeid. Peale jõu kadumist säilitada oma deformatsioon. 6. Mis on katkevenivus, katkeahenemine? katkevenivus on suhteline detaili pikenemine protsentides , ja ahenemine detaili suhteline ristlõike pindala muutus protsentides. 7. Missugust materjali omadust iseloomustab katkevenivus, katkeahenemine? Plastsust 8. Millised on materjali plastsusnäitajad? Katkevenivus ja katkeahenemine 9. Mis on löökpaindeteim? Mis on selle katse eesmärk? Löökpaindeteim seisneb sisselõikega proovikeha purustamises
metall voolab ilma jõudu suurendamata. Voolavuspiiriks nimetatakse pinget mis vastab voolavusjõule. Enamiku sulamite tõmbediagrammidel voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse jääva deformatsiooni 0,2% juures, s.o. jõu juures mis kutsub esile teimiku jääva pikenemise 0,2% võrra. 3. Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus, voolavuspiir, tinglik voolvuspiir? Materjali tugevust 4. Mis on katkevenivus, katkeahenemine? Katke venivus ja katkeahenemine on plastsusnäitajad. Katkevenivus on suhteline pikenemine A%. A = (Lu-L o/ Lo)*100% Lo teimiku tööosa algmõõtepikkus mm Lu teimiku pikkus pärast katkemist ehk lõppmõõtepikkus mm Lu Lo mõõtepikkuse tööosa jäävpikenemine mm-tes peale teimiku purunemist Katkeahenemine on Z% Z=(So St/ So)* 100% So teimiku tööosa ristlõike algpindala Su teimiku minimaalne ristlõikepindala pärast katkemist (lõpp-pindala) 5
Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 3.Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus? Tugevust ja plastsust. Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud koormuse mõjul keha kuju ja mõõtmeid. Peale jõu kadumist säilitada oma deformatsioon. 4.Mis on katkevenivus, katkeahenemine? katkevenivus on suhteline detaili pikenemine protsentides , ja ahenemine detaili suhteline ristlõike pindala muutus protsentides. 5.Missugust materjali omadust iseloomustab katkevenivus, katkeahenemine? platsust 6.Millised on materjali plastsusnäitajad? Katkevenivus ja katkeahenemine 7.Mida tähistavad tähised ReH, ReL, Rp? Ülemine voolavuspiir, alumine voolavuspiir ja tinglik voolavuspiir 8.Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir?
Vahel vooleaste polegi märgatav. Sellist terast iseloomustatakse tingliku voolepiiriga - pingega, mille juures moodustub küllalt suur jääkmoone. Tugevuspiir ehk tõmbetugevus u Suurim katses registreeritud tinglik pinge: u =maxF/A0 Metalli plastsus Võime omandada olulist jääkdeformatsiooni. Plastsust iseloomustatakse kahe kaudse karakteristikuga: Katkevenivus purunenud katsekeha mingil mõõtepikkusel määratud keskmine suhteline jääkpikenemine: 0 ¿ l 0 x 100 kus u =l-lu on pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel. Siin l u on mõõtebaasi lõppikkus. Katkeahenemine katse käigus registreeritud suurim ristlõikepindala muut protsentides algpindalast: 0 - u ¿ A x 100
deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada Score: 5/5 5. Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=11 683N ja teimiku ristlõike pindala So=92mm2 Student Response Answer: 126,99 Units: N/mm2 Score: 6/6 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=113,28mm Student Response Answer: 13,28 Units: % Score: 6/6 7. Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=15 756N ja teimiku ristlõike pindala So=13mm2 Student Response Answer: 1212
jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. e. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile Score: 5/5 Küsimus 5 (6 points) Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=11453N ja teimiku ristlõike pindala So=34mm2 Student Response: 336.85 N/mm2 Score: 6/6 Küsimus 6 (6 points) Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=118.83mm Student Response: 18.83 % Score: 6/6 Küsimus 7 (6 points) Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=12849N ja teimiku ristlõike pindala So=70mm2 Student Response: 183.56 N/mm2 Score: 6/6 Küsimus 8 (6 points) Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus
jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. e. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile Score: 5/5 Küsimus 5 (6 points) Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=12849N ja teimiku ristlõike pindala So=70mm2 Student Response: 183.56 N/mm2 Score: 6/6 Küsimus 6 (6 points) Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=125.71mm Student Response: 25.71 % Score: 6/6 Küsimus 7 (6 points) Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=8258N ja teimiku ristlõike pindala So=81mm2 Student Response: 101.95 N/mm2 Score: 6/6 Küsimus 8 (6 points) Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus
Kasutatud töövahendid: Mikroskoop, materjalide lihvid Materjalide struktuurid: Lihvide kirjeldused: Terased: Lihv 1: Puhas raud. Struktuur koosneb ferriidist. Lihv 2: Väikse süsinikusisaldusega teras. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Süsiniku sisaldus terases on ligikaudu 0.1%. Terase mark: C10E. Teras C10E tõmbetugevus jääb vahemikku 490-780N/mm2, voolavuspiir 295-390N/mm2, katkevenivus A on 13-16% ja katkeahenemine Z on 40-50%. Lihv 3: Eelmisest mõnevõrra suurema süsinikusisaldusega teras (0.35%). Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Terase mark: C35E. Terase C35E tõmbetugevus jääb vahemikku 550-780N/mm2, voolavuspiir 320-430N/mm2, katkevenivus A on 17-20% ja katkeahenemine Z on 40-50%. Lihv 5: Üleeutektoidteras süsinikusisaldusega 1.1%. Terase mark: C110E.
B. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu C. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu D. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deform E. Materjali võime purunemata taluda koormust. Score: 3/3 5. Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=10 966N ja teimiku Answer: Units: Score: 2,1/3 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo= pärast purunemist on L1=113,28mm Answer: Units: Score: 3/3 7. Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=11 So=72mm2 Answer: Units: Score: 2,1/3 8. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Student Response A. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured v B
eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Materjali võime purunemata taluda pinget. 5. Materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Vali üks või enam: 1. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 2. Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused 3. Katkeahenemine on plastsusnäitaja 4. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Vali üks või enam: 1. Katkevenivus on tugevusnäitaja 2. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm² ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. 3
b. Materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. c. Materjali võime purunemata taluda pinget. d. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. e. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Vali üks: a. Katkevenivus on sitkusnäitaja b. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm² ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. c. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. d. Katkevenivus on tugevusnäitaja Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Vali üks: a
suhet tõmbel (survel). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Tugevusnäitajateks on tõmbetugevus, survetugevus ,voolavuspiir tõmbel, voolavuspiir survel. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse eemaldamist. Plastsusnäitajateks on katkevenivus, katkeahenemine. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Sitkusnäitajateks on löökteimil määratav purustustöö, eriteimiga määratav purunemissitkus. Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim, surveteim. Tõmbeteimiga määratakse peamiselt tugevusomadused : voolavuspiir, tõmbetugevus Lisaks plastusnäitajad : katkevenivus ehk suhteline pikenemine, katkeahenemine.
Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme) Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN (survekatse) 1. Tõmbekatse terasega Katsekeha andmed: Algpikkus l0 = 100,4 mm Lõplik pikkus l = 127,57 mm Algläbimõõt d0 = 19,96 mm Lõplik läbimõõt d= 11,54 mm Algristlõike pindala A0 = 312,9 mm2 Ristlõike pindala purunemise järel A = 104,6 mm2 Joonis 1. Terase tõmbediagramm Arvutused: Katkevenivus = (u/l0) * 100% , kus u pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel l0 algpikkus = (27,17 / 100,4) *100 = 27.1 % Katkeahenemine = (A0-Au)/A0 *100% , kus A0 - algristlõikepindala Au ristlõike pindala purunemise järel = (312,9-104,6)/312,9 *100 = 66.6 % 2 Joonis 2. Terase moone ja pingete vaheline seos Flõpp 117869
Materjali võime purunemata taluda koormust. E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada Score: 3/3 5. Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=14 767N ja teimiku ristlõike pindala So=22mm2 Student Response Answer: 671,23 Units: N/mm2 Score: 3/3 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=133,31mm Student Response Answer: 13,31 Units: % Score: 0,9/3 7. Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=10 966N ja teimiku ristlõike pindala So=80mm2 Student Response Answer: 137,08 Units: N/mm2
Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20. Katkevenivuse näitaja oli suurim ABS-il (57%), millele järgnes teras C20 (14%), kusjuures, terase pikenemiseks võtsin enda mõõdetud tulemuse, kuna tabelis antud pikenemine oli kogu teimiku suhtes (tabelis antud pikenemist arvestades oleks katkevenivus olnud 47%). Katkevenivus oli kõige väiksem polüestervaigul (2%), komposiitide X ja II puhul oli see vastavalt 6 ja 5 protsenti, PMMA-l 12%. Tõmbetugevuse katsetulemusi analüüsides võib öelda, et igal materjalil on oma head ja halvad küljed, millest sõltuvad ka materjalide kasutusalad. Seetõttu ei kasutatagi rasketööstuses näiteks plaste, vaid terast, mille mehaaniliste omaduste muutmiseks tuleb rakendada suuremat jõudu, kui plastide puhul. Löögisitkus:
4. väike ülekuumutusaste 28. (Points: 2.5) Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? 1. metalli terade eraldumine 2. metalli terade moodustamine 3. kristalliseerumissoojuse eraldumine 4. kristalliseerumiskeskmete moodustamine 29. (Points: 2.5) Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? 1. kõvadus, elastsus, löögisitkus 2. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir 3. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine 4. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus 30. (Points: 2.5) Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? 1. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus 2. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi 3. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus 4. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine 31. (Points: 2.5) Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? 1. eeleutektoidne teras 2. eutektoidne teras 3. järeleutektoidne teras 4. eutektiline teras 32. (Points: 2
d. flotatsioon Küsimus 5 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kloori kasutatakse Vali üks: a. Cu tootmisel b. terase tootmisel c. Ti ja Mg tootmisel d. Al tootmisel Küsimus 6 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus c. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Küsimus 7 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Palju süsiniku on FeFe3C faasidiagrammi eutektilisel sulamil? Vali üks: a. 0,02 % b. 2,14 % c. 6,67 % d. 4,3 % Küsimus 8 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. E. Materjali võime purunemata taluda koormust. Score: 3/3 5. Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=14 707N ja teim So=86mm2 Student Response Value Answer: 171,0116279 70% 171 Student Response Value Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 3/3 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on pikkus pärast purunemist on L1=124,62mm Student Response Value Answer: 24,62 70% 24,62 Units: mm 0.0% % Score: 2,1/3 7. Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=12 pindala So=70mm2 Student Response Value Answer: 183,5571429 70% 184 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 3/3 8
Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve-tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks
struktuuriosad väga erineva kõvadusega B. Üksikute -50% struktuuriosade kõvaduse määramiseks C. Lõõmutatud 50% terased D. Karastatud -50% terased Score: 10/10 5. Materjali plastsusnäitajateks on? Student Correct Value Feedback Response Answer A. katkeahenemine 50% Z B. HRC -50% C. katkevenivus A 50% D. KV -50% Score: 10/10 6. Millised teimidest on staatilised katsetused? Student Correct Value Feedback Response Answer A. surveteim 34% B. tõmbeteim 33% C. kõvadusteim 33% D. löökpaindeteim -50% Score: 10/10 7. Millised on pingeühikud? Student Correct
määramiseks? Student Correct Value Response Answer A. HRC 60% B. HV 40% C. HRB D. HBS Score: 10/10 5. Materjali plastsusnäitajateks on? Student Correct Value Response Answer A. katkevenivus A 50% B. KV Student Correct Value Response Answer C. katkeahenemine 50% Z D. HRC Score: 10/10 6. Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS EN 1004 Student Correct Value Response Answer A. Rm, Re [N/mm2] B. KU, KV 100%
Tegemist on 0,9%-lise kroomi ja 0,43%-lise süsiniku sisaldusega hammasrattaterasega. 4.1.1 Terase 41Cr4(40X) termotöötlus Gaasiline C ja N - nitrotsementiitimine 830 oC, karastamine õlis ja madalnoolutus 200 oC juures. See parandab materjali kõvadust, kulumiskindlust ja korrosioonikindlust. Mehaanilised omadused peale termotöötlust tabelis 1.1. Materjal 41Cr4(40X) Tinglik voolavuspiir N/mm2 560 Tõmbetugevus N/mm2 675 Katkevenivus A% 14 Katkeahenemine Z% 45 Südamik Pind Kõvadus 187...241HB 48...53HRC Tabel 1.1 4.2 Süsinikteras C40E(40) Teine valik on süsinikteras C40E(40). Sisaldab kuni 0,44% süsiniku ja on väga kulumiskindel. 4.2.1 Terase C40E(40) termotöötlus Karastamine 845 oC, kõrgnoolutus 550 oC juures, hammaste pindkarastus ja seejärel madalnoolutus 200 oC
Tabelist saab lugeda, et kõige suurem tugevuspiir oli komposiidil (pikikiudu) 25,25 N/mm2 ja kõige suuremat voolavuspiirile vastavat jõudu rakendati terasele - 16,016 kN. Tinglik voolavuspiir on kõige suurem komposiidil (pikikiudu) 24,11 N/mm2, kõige väiksem aga plastil 4,3 N/mm2. Pärast tõmbamist pikenes kõige enam teras- 21,3 mm. Komposiitmaterjal (pikikiud) sootuks purunes, ning mõõtmist ei saanud sooritada. Kuna teras pikenes kõige rohkem, siis suurim suhteline katkevenivus on temal 27%. Komposiitmaterjalil (ristikiudu) on katkevenivus 0%, kuna materjal ei muutnud oma pikkusemõõtmeid. Kõige suurem tugevuspiiri ja ruumala suhe on plastil 5771111 N*mm/mg. Esimese tabeli analüüsi põhjal võib järeldada, et iga materjalil on omad head ja halvad omadused. Tänu nende headele omadustele rakendatakse neid ka erinevates kasutusalades. Terast kasutatakse rasketööstuses, kuna teras on tugev ja tema mehaaniliste omaduste
Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text SüsinikusisaIduse suurenemine terases vähendab Select one: a. kõvadust b. tugevust c. rabedust d. löögisitkust Question 25 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Select one: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Question 26 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku Select one: a. 0,15 % b. üle 0,8 % c. 4,0 % d. 0,01 % Question 27 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Select one: a. vedelfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine
Küsimuse tekst Milliste metallide baasil valmistatakse pehmed magnetmaterjalid? Vali üks: a. nikli ja kobalti baasil b. aluminiumi ja nikli baasil c. raua ja räni baasil d. alumiiniumi ja räni baasil Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Süsinik satub malmi Vali üks: a. kütusest b. aherainest c. räbustist d. maagist Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase "keemisel" eraldub Vali üks: a. C b. P c. Si d. Mn Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
16. Noolutustemperatuur on allpool temperatuuri A1 17. Terase kõvadus karastamisel sõltub süsiniku sisaldusest 18. Terase karastusvööt on kõvaduse sõltuvus süsiniku sisaldusest 19. Kriitiline diameeter terase karastamisel on metalli sügavus, kus on 50% martensiiti 20. Rekristalliseerimislõõmutust kasutatakse survetöötlemise tekstuuri mahavõtmiseks Mat meh omadused Variant 1 1. Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali plastsusnäitajad katkevenivus 2. Metalli voolavuspiiri näitaja(te)ks on B-Re 3. Pingeühikuks on B-Mpa 4. Kõvadus 380HV5/20 tähendab Vikersi kõvadust 380 5. Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi? Purustustöö 6. Mis on materjali külmhapruse lävi materjali haprumist külmaga töötlemise tagajärjel 7. Mis temperatuuril tuuakse standardis materjali purustustöö +20 C 8. Mis on materjali sitkusnäitajaks EVS-EN ja GOST-i järgi KCU ja KCV 9
METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas. Tegelikud pinged · Plastsetel materjalidel on lubatav pinge tugevusvaru võrra väiksem kui selle
3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 8. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 9. Mis on sitkus? Materjali võime purunemata taluda koormust 10. Mis on omane sitkele purunemisele
Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala. · Polümeersete omadustega materjalide katsetamisega tõmbele · Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pinge kontsentraatori ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. 1) Tugevuspiir Rm Maksimaaljõule Fm vastav pinge Rm=Fm/So Fm- maksimaaljõud So- teimiku algristlõike pindala 2) Voolavuspiir Rp Rp=Fp/So 3) Katkevenivus A% (suhteline pikenemine purunemiseni protsentides) Lu - Lo A= 100 Lo Lo Teimiku algmõõtepikkus Lu Teimiku lõppmõõte pikkus pärast purunemist. Katsetulemused · Tõmbeteim Tõmbeteimi tulemuste tabel · Löökpainde teim Lõõkpaindeteimi Tulemuste tabel Teras C60 põhjal Materjal Purustustöö KV Temperatuur Purunemispinna
PMMA-d kasutatakse tihti klaasi asemel, pindadel, mis vajavad läbipaistvust. Nii näiteks on tehtud PMMA-st akvaariume ning erinevaid aknaid. Ka tehakse PMMA-st inimsilmale tehisläätsesid, ka ravitakse sellega naha alla süstides kortse. PA- tekstiilitööstuses, nt hambaharjade tegemisel Valemid: Ristlõike pindala: S0 = t*b Tõmbatugevus- maksimaalsele jõule vastav pinge: Rm=Fmax: S0 Katkevenivus: A%= (Ll-L0):L0*100 Lööpaindeteim Kui surve-ja tõmbeteimil saadud tugevusnäitajad näitavad, kuidas materjal peab vastu sujuvale koormusemuutusele, siis löökpaindeteimil mõõdetakse materjali vastupidavust löökkoormusele. See on oluline, et vältida materjali purunemist. Löökpaindeteimiga mõõdetakse ka materjali külmhapruläve, mille tulemused näitavad, kas materjali saab üleüldse kasutada nt mingis antude temperatuuriga keskkonnas.
Käte kaitseks kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid. Üldine Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sula lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Keevitamisel moodustub kahe liidetava detaili vahele püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei tohiks jääda alla detailide materjali omadele. Keevitamisel sulatatakse lisamaterjal (elektrood, traat) põhimaterjali e liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e
võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks.
kristalliseerumisel temperatuuril 1147 C L-Le(A+T).Kuni temp.727 C koosneb ledeburiit auserniidist ja tsementiidist,alla selle feriidist ja tsementiidist. ' Terased Teras on paljukomponentne sulam,mis peale süsiniku sisadab ka tavalisandeid ja legeerivaid elemente.Terase tugevusomadused sõltuvad eelkõige teraste süsinikusisaldusest.C -sisalduse suurenedes terastes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning tinglik tõmbepinge; vähenevad aga plastsuse näitajad (katkevenivus ja katkeahenemine) ning sitkuse näitajad; kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele kuni C -sisalduseni 0,55... 0,65%. Kõik terased süsinikusisaldusega 0,02% kuni 0,8% koosnevad ferriidist (hele) ja perliidist (tume) ning neid nimetatakse alaeutektoidseteks. Süsinikusisalduse suurenemisega väheneb neis ferriidi kogus ja proprtsionaalselt suureneb perliidi kogus. Teras, mis sisaldab 0,8% C, on eutektoidne ja tema struktuur koosneb ainult perliidist.
Tugevus(MPa- N ruutmillimeetri kohta)- Materjali võime purunemata taluda koormust,ebaühtlast temperatuuri vm. Tõmbetugevus:-Maksimaalne materjali võime taluda mingisugust jõudu enne purunemist Rm Ühik 1 MPa Plastsus(Väljendatakse protsentides)-Materjali võime muuta purunemata talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmed ning säilitada jäävat(plastset) deformatsiooni pärast koormuse eemaldamist. (Katkevenivus A, Katkeahenemine Z - %) 5) Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. ÜHIKUD Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim- staatilise Tõmbeteimiga määratakse metallide puhul: Voolavuspiir(ReL=1 MPa- maksimaalne tugevus kaduvate deformatsioonide alas, oluline konstruktsioonides), Tõmbetugevus (Rm=1MPa Maksimaalne materjali võime taluda mingisugust jõudu enne purunemist) ja plastsusnäitajad nagu katkevenivus-(A)kui palju keha pikeneb võrreldes esialgse pikkusega enne
vastus a. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 b. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) c. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) d. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z e. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas Score: 0 / 10 Küsimus 10 (10 points) Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimum kogumass on 68 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged
1/Carbon%20Fiber%20Broken%20Off-2.JPG) Bu4/83BQDbW3Wns/s1600-h/in Pildilt on võimalik näha, et süsnikkiud ei paindu, dex-1.php.jpeg) vaid läheb lihtsaltkatki kui ületatakse katkevenivus. Selleks, et süsinikiudu kasutada ja saada kaalusääst, samas aga saada velg, mis peaks autosõidu vastu, tuleb süsinikiule lisaks kasutada ka metalle. Näiteks magneesium, alumiinium või titaan. See osa, kus peal on rehv on süsinikiust ja velje külg, kus on mutri(te) augud on
vastus a. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 b. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) c. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) d. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z e. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas Score: 0 / 10 Küsimus 10 (10 points) Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimum kogumass on 140 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke
1. kammkeraamika 2. segakeraamika + 3. mitteoksiidkeraamika + 4. oksiidkeraamika + Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) + 2. Materjali kõvadus 3. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 + 4. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 5. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z Küsimus 6 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Weibulli moodul iseloomustab.... Vali üks: 1. kõvadust 2. üldisi mehaanilisi omadusi 3. omaduste (sh. mehaaniliste omaduste) hajuvust + 4. keraamika termopüsivust Küsimus 7 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: 1. Teraste sitkusnäitajad on madalamad 2. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem + 3
4. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Response A. segakeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. kammkeraamika D. oksiidkeraamika Score: 8/8 5. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response A. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) B. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z C. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas D. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 E. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) Score: 8/8 6. Weibulli moodul iseloomustab.... Student Response 1. üldisi mehaanilisi omadusi 2. kõvadust 3. omaduste (sh. mehaaniliste omaduste) hajuvust 4. keraamika termopüsivust
Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pinge kontsentratsiooni ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. 1) Tugevuspiir Rm – maksimaaljõule vastav pinge. Rm = Fm/So Fm – maksimaaljõud So – teimiku algristlõike pindala 2) Voolavuspiir Rp – vahemik, kus materjal pikeneb ilma jõu kasvuta. Rp = Fp/So 3) Katkevenivus A% - suhteline pikenemine purunemiseni protsentides Lu Lo A= 100 Lo Lo – teimiku algmõõtepikkus Lu – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Servhüdrauliline tõmbekatse-masin, löökpendel, erinevatest materjalidest katsekehad (teras
Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. oksiidkeraamika 2. kammkeraamika 3. segakeraamika 4. mitteoksiidkeraamika Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 2. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z 3. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) 4. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 5. Materjali kõvadus Küsimus 6(3. peaks õige olema) Vale Hinne 0,00 / 8,00 Küsimuse tekst Weibulli moodul iseloomustab.... Vali üks: 1. üldisi mehaanilisi omadusi 2. kõvadust 3. omaduste (sh. mehaaniliste omaduste) hajuvust 4. keraamika termopüsivust Küsimus 7 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst
sellele vastava suhtelise deformatsiooni suhet.Hooke seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.Kuju e. Nihkeelastsusmoodul G iseloomustab materjali nihke jäikust.Ruumelastsusmoodul K iseloomustab materjali jäikust mahumuutuse suhtes.Poissoni tegur µ iseloomustab suhtelise risti-ja pikideformatsioonide suhet tõmbel.Metallide ja sulamite mehaanilised omadused- Tõmbeteimiga määratakse metallide voolavuspiir,tõmbetugevus,katkevenivus,katkeahenemine.Surveteimiga määratakse samad omadused nagu eelmisel.Plastsed materjalid survejõudude toimel ei purune vaid jämenevad.Mida laiemaks on läinud proovikeha,seda suuremat jõudu tuleb tema edasiseks deformeerimiseks rakendada.Löökpaindeteim-on materjali sitkuse määramise põhimooduseid.Selle järgi hinnatakse kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele.See seisneb sisselõikega teimiku purustamises pendellöömikuga ja purustustöö määramises
Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Pärast metalli tardumist tuleb õmblus puhastada, kuna elektroodi kate moodustab sulades sulametalli välismõjude eest kaitsva räbukihi. 3. Keevitusmaterjalid Detaili materjaliks on süsinikteras, seega võiks kasutada elektroodi E512R19035H. E - keevituselektrood 51 õmblusmetalli tugevus kgf/mm2 2 purustustöö 27 J tempereatuuril 0 kraadi ning katkevenivus 18 R - rutiilkate 190 elektroodimaterjali keskmine väljatulek protsentides 3 keevitamine all-, horisontaal- ja vertikaalasendis 5 - päripolaarne alalisvool H piiritletud vesiniku sisaldus keevisõmbluses Enne kasutamist tuleks külm-ja vesinikpragude vältimiseks niiskunud elektroodid kuivatada. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna mõju vastu. Elektroodi läbimõõt 6 mm. Keevitusvool 336 A.
pikenemise vahelise diagrammi põhjal.Määratakse järgmised tugevus-ja plastsusnäitajad: Tugevusnäitajad: Tõmbetugevus Rm-maksimaaljõule F m vastav pinge. Voolavuspiir ReH(ülemine)ja ReL(alumine) ReH-pinge väärtus,mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL-pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Tinglik voolavuspiir Rp-pinge,mille juures vaasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. Plastsusnäitajad: Katkevenivus A%(suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) Katkeahenemine Z% Löökpaindeteim Konstruktsioonile võib mõjuda löökkoormus,mis võib hapralt purustada detaili.See on üks ohtlikemaid konstruktsioonide purunemise viise.Katsetamine võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Katsetamine seisneb keskelt soonitud ja mõlemast otsast toestatud teimiku purustamises löökpendliga,määrates töö,mis kulub teimiku purustamiseks.
midagi erinevat pakkuda. Miks on plastmass nii tähtis? Tänapäeval on energiatõhusus ülioluline ning kui transport kõrvale jätte, on hooned suurimad energiatarbijad. Plastmassid on suurepärased isolaatorid ja kattematerjalid, aidates nõnda kaasa energiatõhususe suurendamisele ning ohtlike C0 2 emissioonide vähendamisele. Plastmasside mehaanikalised omadused · Plastmasside deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku katkevenivus ei ületa 2...3%. · Tavaliselt on Plastmasside mehaanikalised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega. · Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. · Plastmasside mehaanikalised karakteristikud on metallidega võrreldes suurema hajuvusega. See seletub materjalide vananemise, hügroskoopsuse, anisotroopsuse ja struktuuri ebaühtlusega ning temperatuuri ja valmistamistehnoloogia mõjuga.
B. kõvadus 0% C. tugevus-ja plastsusnäitajad 100% D. sitkus-ja plastsusnäitajad 0% 8. Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali plastsusnäitajad? Student Response Value Correct Answer A. katkeahenemine Z 50% B. katkevenivus A 50% C. füüsikaline voolavuspiir Re -50% D. löögisitkus KU -50% 9. Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbekoormustel, kuid saab ka löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 5 mm2 ja töökoormus on 2 685N
annaabi.ee 
