Üks ja sama teras ei saaks töötada näiteks kiirlõiketerastena ja samas ka konstruktsiooniterastena, sest nende juures vajalikud on hoopis erinevad omadused. Sellepärast ongi vaja teada, mis elemendiga legeerides, mis omadused terastes muutuvad ja kuidas nende mõju avaldub terastele. Järgnevalt saamegi teada, mida nimetatakse legeerterasteks, kus neid kasutatakse, millest tulenevalt saame ka leida põhjuse, miks teraseid üldse legeeritakse ning legeerivate elementide mõjust 1. LEGEERTERASED (suur tugevus, eriomadused, kasutatakse kõikides teraste liikides) Terasteks nimetatakse süsiniku ja raua sulamit, milles on kuni 2,14% süsinikku, 1% mangaani ja 0,4 % räni. Nad leiavad üldjuhul kasutamist paljudes kohtades, masina- ja aparaadiehtuses, tööriistade valmistamisel, ehituskonstruktsioonides, energeetikas õhuliinide ja antennide mastides, eelkõige sellepärast, et neil on olemas kõik materjale iseloomustavad põhiomadused: mehaanilised,
35XM 0.3 0.1 0.4- Max Max 0.8- - Ma - - Max 2- 7- 0.7 0.03 0.03 1.1 x Cu 0.4 0.3 5 5 0.3 0.3 7 1. C22E – parendatud mittelegeerteras. EN 10083-2 Tõmbetugevus läbimõõdul > 16 - 40mm Rm= 470-620 N/mm2; Voolepiir >16- 40mm Re=290N/mm2; Katkevenivus läbimõõdul >16-40mm A= 22% 2. 34CrS4 – parendatavad legeerterased. EN 10083-3 Tõmbetugevus läbimõõdul >16-40mm Rm=800-950 N/mm2; Voolepiir Re=590 N/mm2;Katkevenivus A=14% Tõmbetugevus läbimõõdul >40-100mm Rm=700-850 N/mm2; Voolepiir Re=460 N/mm2 ; Katkevenivus A=15% 3. C22 – parendatavad mittelegeerkvaliteetterased. EN 10083-2 Tõmbetugevus läbimõõdul >16-40mm Rm=410 N/mm2; Voolepiir Re=210 N/mm2;Katkevenivus A=25% Tõmbetugevus läbimõõdul >40-100mm Rm=410 N/mm2; Voolepiir Re=210 N/mm2 ; Katkevenivus A=25% 4
3)Terase liiki (A- mitteorjenteeritud, B mitteorienteeritud pooltöödeldud jne.) Näiteks: M400-50A (erikaod 4W/kg, paksus 0,5mm, mitteorienteeritud). Keemilise koostise järgi markeeritatavate (II grupp) teraste põhilised margitähiste sümbolid on: · Mittelegeerterased (v.a. automaaditerased) Mn- sisaldusega <1% 1) Täht C. C-sisaldus x 100 näitav number. Näiteks: C35 (35- C% x 100) · Mittelegeerterased Mn- sisaldusega 1%, mittelegeerautomaaditerased ja legeerterased (legeeriva elemendi sisaldus < 5%) 1) C-sisaldus x 100 näitav number 2) Legeerivate elementide keemilised sümbolid sisalduse alanemise või võrdse sisalduse korral tähestikulises järjekorras 3) Legeerivate elementide sisaldust näitavad numbrid x kordaja (tabel 3.7) Näiteks: 28Mn6 ( 28-C%*100, Mn1,5%) · Legeerterased (v.a. kiirlõiketerased), milles vähemalt ühe legeeriva elemendi sisaldus on 5%.
Mis tüüpi on sulam ja milline on sulami CuAl10 koostis? Vali üks: a. messing; 10%Cu ja Al, ülej. Zn b. pronks; 10%Sn, ülej. Cu c. pronks; 10%Cu ja Al, ülej. Zn d. alumiiniumpronks; 10%Al-sisaldusega vasesulam Küsimus 16 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Vali üks või enam: a. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) b. kõrglegeerterased (legeerivaid elemente üle 10%) c. legeerterased d. mittelegeerterased Küsimus 17 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on hallmalmide margitähise tähttähis? Vali üks: a. GJM b. GJT c. GJS d. GJL Küsimus 18 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged terase ja malmi liigituse ning tugevusomaduste kohta? Vali üks või enam: a. Tsementiiditavate teraste süsinikusisaldus on 0,05 ... 0,25 % b
mistõttu eelkõõige tõmbeteimil määratavad mehhaniilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali võisellest detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja millepurustavaid katseid. Terased Teraste liigitus. Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) Mittelegeerterased 2) Legeerterased Teraste legeerituse määrab lisandite sisaldus. Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P,S) sisalduse järgi: a) Tavakavaliteetterased ehktavateras b) Mittelegeerkvaliteetterased c) Mittelegeervääriterased Legeerterased jagunevad samadetunnuste järgi kahte gruppi: a) Legeerkvaliteetterased b) Legeervääristerased Legeerteraste kasutudalad on samad mis mittelegeerterastel, kuid legeerterased erinevad
jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Legeerterased Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid lisaaineid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad terased on : nikkel, kroom, mangaan, räni, vask ja volfram. Vask Keemiline element vask (Cuprum, Cu), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Punakas-kollaka värvusega metall, tihedus 8920 kg/m3 , hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm). Sulamistemperatuur 1084.62 °C
vedelast toormalmist hapniku läbipuhumisega. Martäänmeetod – sulatus ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust rauamaagi lisamisega. Elektrometallurgia – terase sulatamine elektriahjudes, kaarahjudes või induktsioonahjudes. Terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Keemilise koostise järgi: Mittelegeerterased ehk süsiniksterased; legeerterased roostevabad terased. Mittelegeerterase liigitamine: 1. Otstarbe järgi - konstruktsiooniterased C=0,05-0,65% - tööriistaterased C=0,7-1,35% 2. Süsinikusisalduse järgi - madalsüsinikterased C 0,25% (ei karastu) - kesksüsinikterased C=0,25-0,6% -kõrgsüsinikterased C > 0,6% 3. Kvaliteedi järgi (lähtub väävli ja fosfori sisaldusest) - tavakvaliteetterased S 0,05%, P 0,04%
Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. 2.Teraste liigitus. Mittelegeer- ja legeerterased. Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1)mittelegeer- ehk süsinik- ja 2)legeerterasteks. Süsinikteraseid liigitatakse järgnevalt: a)süsiniku sisalduse järgi: madala süsiniku sisaldusega C = 0,08 ... 0,25%, keskmise süsiniku sisaldusega C = 0,3 ... 0,6%), kõrge süsiniku sisaldusega
Raudkarbiid Fe3C- tsementiit T (C=6,67%)
5)Milles seisneb austeeniitmuutus Fe-C-sulamis (muutuse skeem, T, 0C)?
(F+T)->A; leiab aset kuumutamisel üle faasipiiri Ac1. 727C
6)Üleeutektoidterase struktuuriosad, nende tekketemperatuur.
P - tekketemperatuur alla 7270C; T'' - tekketemp. 1147-7270C; (0,8
Tehnomaterjalid EKSAM 4 küsimused 1. Kirjeldage komposiitmaterjalide kasutamise muutust inimajaloo jooksul. Esimesed komposiitmaterjalid olid lihtsakoelised ja ehitusega seotud, heintellised ja hiljem raudbetoon. Tänapäeval on komposiitmaterjalid kõrgtehnoloogilised, teadustöö tulemus, mida kasutatakse nt sõjatööstuses või sõidukite tootmisel (aramiidkiud, klaaskiud, süsinikkiud jne). 2. Mis on polümorfism? Kirjeldage nähtust Fe abil. Polümorfism on metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. Fe kristallstruktuur kuni temperatuurini 911 kraadi K8 ehk ruumkesendatudkuupvõre ja sealt edasi K12 ehk tahkkesendatudkuupvõre. 3. Mis on tihedus? Kuidas saab selle omaduse järgi metalle liigitada? Reastage tehnikas kasutatavad materjalide grupid selle omaduse järgi. Tihedus on aine mass ruumalaühiku kohta (kg/m3). Kergmetallid <5000kg/m³, raskmetallid >10000kg/m³, keskmetallid =5000...10000kg/m³ 1) Plastid 2) Komposi...
1. Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Correct Student Response Value Feedback Answer A. mittelegeerterased 50% B. legeerterased 50% C. madallegeerterased -30% (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased -30% (legeerivaid elemente üle 10%) Score: 2/10 2. Milline on malmi GJMW-350-4 liik ja omadused? Student Correct Value Feedback Response Answer A. tempermalm, 100% Rm=350 N/mm2, A=4% B
Started: Wednesday 11 April 2007 11:38 Submitted: Wednesday 11 April 2007 11:47 Time spent: 00:09:04 Total score: 95/100 = 95% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Student Response Correct Answer A. mittelegeerterased B. legeerterased C. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased (legeerivaid elemente üle 10%) 2. Milline on malmi GJS 900-2 liik ja omadused? Student Response Correct Answer A. keragrafiitmalm, Rm=900 N/mm2; A=2% B. sferoidaalgrafiidiga malm, Rm=900 N/mm2; A=2% C. valgemalm, Rm=900 N/mm2; A=2% D
1. DIN EN 1561 GJL 400 – Saksas kehtestatud euroopa standard, G- valatud, hall lamellgrafiit, 400MP tõmbetugevus, konstruktsioonimaterjal, malm. 2. ISO 2897/77 S-Cr Si 15 2 – Rahvusvaheline standard, legeermalm, sfääriline struk, kroomi 15%, räni 2%. 3. EVS EN 10025/91 Fe 330-0 – eestis kehtestatud euroopa stand, tavateras, mitmeotstarbeline tõmbetugevus 330MPa, määramata kvaliteediga. 4. DIN 17350 C130 W2 – saksa tööriistateras, süsiniku sisaldusega 1,3% ja kvaliteediastmega 2 5. DIN EN 10025/93 S440 K3 – ehitusteras, voolavuspiir 440MPa, löögisitkus 40J, mis kehtivad alates temp -30°C 6. DIN 1744 X3 CrNiMo19 11 2 – Valtsitud kvaliteetlegeerteras, 0,03% süsinikku, 19% kroomi, 11% niklit, 2% molübdeeni 7. EVS EN 10083 14 Ni Cr 14 – madallegeerteras, 0,14% süsinikku, Ni ja Cr sisaldus 14/4=3,5% 8. DIN 1725 G –AlMg3Mn – valatud alumiiniumisulam (magnaanium) Mg 3%, Mn <...
kui terased 50.0% c. Tsementiiditavate teraste süsinikusisaldus on 0,05 ... 0,25 % -50.0% d. Terased liigitatakse kõige laiemalt kahte suurde gruppi: legeerterased ja madallegeerterased Score: -7.5 / 15 Küsimus 8 (5 points) Üleeutektoidse terase mikrostruktuur koosneb toatemperatuuril Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 0.0% a. ferriidist ja perliidist 100.0% b. Tsementiidist ja perliidist
Juhulisanditena võivad sisaldada ka neid, mis legeerivate elementidena muidu on Cr, Ni, Ti jne. Kui neid on kuni 0,3%, loetakse neid juhulisanditeks. Legeerivaks elemendiks said Cr ja Ni alates 0,5%. Kui võtta Ti ja V, siis need saavad legeerivaks elemendiks 0,1% alates. Jämedalt Si ja Mn on 1 %-ni juhulisandid, aga hiljem me näeme, et on siin teatud erandeid. Näiteks Mn-ga legeeritud terased (vedruterased näiteks) on toodud süsinikteraste alla. Tegelikult need võiks olla legeerterased, aga see tähendab, et alates 1,8% on Mn-ga on teras legeerteraste alla paigutatud. See on nüüd liigitus keemilise koostise järgi. On olemas mittelegeerteras=süsinikteras ja legeerteras. Mõlemad liigitatakse 3 gruppi koostise järgi. MITTELEGEERTERASED E. SÜSINIKTERASED liigitame koostise järgi: Madalsüsinikterased kuni 0,05-0,25% Kesksüsinikterased 0,3-0,6% Kõrgsüsinikterased üle 0,6% LEGEERTERASEID liigitatakse tavaliselt legeerivate elementide sisalduse järgi.
voodriga lahtises ahjus – konverteris vedelas toormalmist hapniku läbipuhumisega. 2) Martäänmeetod – sulatus toimub ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust (vanaraud) rauamaagi lisamisega. 3) Elektrometallurgia – teras sulatatakse elektriahjudes, kaarahjudes või induktsiooniahjudes. Saadakse kõrgkvaliteetsed süsinik-ja legeerterased. Sulatusahjudes saadakse malmist esmalt toorteras, mis sisaldab tunduval määral vedelas terases lahustunud rauahapendit FeO. Kui FeO jääks terasesse, siis muudaks see terase rabedaks. Sulatusele järgneb terase taandamine – sulaterases lahustatud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse taandamisjäägina Mn 0,8% ja rahulikesse terastesse Si kuni 0,4%. Mõlemad on sellistes kogustes terase tavalisandeiks
6) Ajamehhanismid 7) Abielemendid(kaaned,fiksaatorid,käepidemed) 8) Keermeelemendid 9) Häälestuselemendid 4.Rakiste kasutamine võimaldab:laiendada tööpinkide tehnoloogilisi võimalusi, lähetada toorikutööpinki ilma täiendava rihtimiseta, suurendada töötlemise täpsust, vähendada töölise kvalifikatsiooni, vähendada toote/detaaili tootmise abiaegu. 5.Rakiste materjalid:tööriistateras, süsinikteras (korpused, toed, liistud), legeerterased (toed,tugiplaadid), vedruteras, malm (korpused), plastid (pehmenduseks, puksid), pronksid (puksid, mutrid). 6.Täpsus- alati kui võimalik tuleb paigaldus teha töödeldud pinnast, kui on rohkem kui üks töödeldud pind siis kõige täpsemast. 7.Kinnitus peab olema piisav, et hoida toorikut paigal terve lõiketöötlusprotsessi vältel. Kinnitus ei tohi painutada ega vigastada tooriku pinda. Kinnitades peeneseinalisi või struktuurilt nõrku toorikuid tuleks kinnitusjõud hajutada
( ) Fi + Ri + - M a = 0.või. Fi + Ri + Fi n = 0 12. Konstruktsioonimaterjalid ja termotöötlus. Termotöötlus on tehnoloogiline võte, mille abil tekitatakse(nt võlli pindkihis), jääksurve- pingeid, tänu millel prao teke väheneb. Termotöötluseks nim nt. pindkarastamist, nitreermist ja tsüaneerimist. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,60%C) konstruktsiooniteras. Vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. Tuleb arvestada, et legeerterased on pingekonstruktsioonile tundlikumad 13. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Kalestumiseks nim metalli plastsel deformeerimisel tekkivat mehaaniliste omaduste muutumist (meh. Tugevus kasvab). A-pindala F1 < F2 < F3 l1 < l2 < l3 14. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Konstruktsioonide tugevus- ja jäikusarvutuseks vajalikud andmed materjalide omaduste te
sellepoolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus. Termokeemiline töötlus koosneb kolmest etapist: dissotsiatsioon, adsorptsioon, difusioon. Termotöötluse liikide alla kuuluvad veel: Terase külmaga töötlus, termomehaaniline töötlus Tsementiiditavad-, konstruktsiooni- ja tööriistaterased. Terased jagatakse euronormide järgi kahte suurde gruppi: Mittelegeerterased ehk süsinikterased Legeerterased. Legeerteras- Terase legeerituse määrab lisandite sisalduse protsent. Mõned levinumad lisandid terastes on näiteks räni, koobalt, boor, mangaan, plii, titaan, vask, volfram, fosfor, lämmastik, kroom, nikkel… Legeerterased saab kasutusalade järgi saab liigitada: Konstruktsiooniterased- (C = 0,2...0,7%, kulumiskindlad terased 0,9...1,3%) Tööriistaterased- (C = 0,4...1,6%) Erilegeerterased
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
5. Räbustiga 6. Ar, He 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, elektroodkeevitus. 8. Mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 9. Metallide võimet moodustada kvaliteetset liidet kogu keevise ulatuses.?? Täieliku läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10. Plasmakaarkeevitus ja plasmakeevitus. Kõik metallid (süsinikterased, legeerterased, Ti, Al, Cu, Ni, Zr). 11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade: gaasireduktor, tagasilöögiklapid, keevitusvoolikud, põleti. Põlevgaasina võib kasutada veel vesinikku (kallis), looduslikku gaasi, propaani, butaani või bensiiniaurusid. 12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust,
läbikarastuvusele). Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased Legeerteraste kasutusalad on samad mis mittelegeerterastel, kuid legeerterased erinevad valmistusviisi ja elementide sisalduse poolest. a) Ferriit (F) süsiniku tardlahus a-rauas.Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus y -rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus y-rauas on 2,14% temperatuuril 1147°C, temperatuuril 727 °C 0,8%
Samuti kasvab terase eritakistus, vähenevad soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Vajalike mehaaniliste, füüsikalis-keemiliste, elektriliste ja magnetiliste omaduste saamiseks sulatatakse terastesse mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente : Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt. sealhulgas reguleeritakse tavalisandite Mn ja Si sisaldusega sulami tehnoloogilisi omadusi. Saadud sulamid kannavad üldnimetust legeerterased. Elektritehnilise raua all mõistetakse tehniliselt puhast rauda, mille lisandite sisaldus on väga väike ja süsiniku sisaldus kuni 0,08%. Leiab kasutamist vahelduvavoolu seadmetes nagu transformaatorite, releede südamike, elektrimootorite valmistamisel kui selleks sobivate magnetiliste omadustega materjal. Sulamite siseehitus Puhtad metallid on head elektrijuhid kuid nende mehaaniline tugevus on väike, seepärast
Tempermalm GG Hb Rm Kcc Kõrgtugev malm GGGA Hb Rm Ba Legeeritud malm GGL Hb Rm Ar TERASED 14.Kuidas liigitatakse teraseid omaduste ja koostise järgi? Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena), 2) legeerterased. Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased. 15.Kuidas mõjutab süsiniku sisaldus terase mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi?
järgneb voolavuspiir N/mm2, nt. S335J0), masinaehitusteraseid (täht E) jt., tugevuspiiri järgi relsiteraseid (täht R margi ees, millele järgneb tugevuspiir Rm N/mm2) jt. II grupi teraste põhilised margitähiste sümbolid on: - mittelegeerterased (v.a. automaaditerased) Mn-sisaldusega < 1%; 1) täht C, 2) C-sisaldus x 100 nt. C35 (35 - C%x100) - mittelegeerterased Mn-sisaldusega ≥ 1%, mittelegeerautomaaditerased ja legeerterased (legeeriva elemendi sisaldus < 5%); 1) C-sisaldus x 100, 2) legeerivate elementide keemilised sümbolid sisalduse alanemise või võrdse sisalduse korral tähestikulises järjestuses, 3) legeerivate elementide sisaldust näitavad numbrid x kordaja. nt 28Mn6 (28 - C%x100, Mn 1,5%) - legeerterased (v.a. kiirlõiketerased), milles vähemalt ühe legeeriva elemendi sisaldus on ≥ 5%; 1) täht X 2) C-sisaldus x 100,
....................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse .............................. 8 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad ....................................................................... 8 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 18
Referaat Metallisulamid Nimetu 9a 2012 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................lk 1 Sulamid............................................................................................................................................lk 2 Süsinikterased..................................................................................................................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid...............................................................
- tuuakse andmed läbikarastuvuse ja pinnakõvaduse kohta (karastatult ja noolutatult), - nende S- ja P-sisaldus on kuni 0,020 % sulatises ja kuni 0,025 % tootes, nt. valtstraadis jm., - purustustöö löökpaindel on vähemalt 27 J (-50 oC), - need on terased C-sisaldusega üle 0,25%, karastatavad kontrollitava jahutusega kuumtöötlustemperatuurilt ja sisaldavad mikrolegeerivaid elemente (V, Nb) lubatud piires. Legeerterased Kooskõlas Eurostandardiga (EN 10020) jagunevad legeerterased: a) legeerkvaliteetterasteks (quality alloy steel), b) legeerkõrgekvaliteetterased e. legeervääristerasteks (high-grade alloy steel). Legeerkvaliteetteraste kasutusalad on samad mis mittelegeerterastel, kuid esimesed erinevad valmistusviisi ja elementide sisalduse poolest . Nad pole reeglina mõeldud kasutamiseks parendatult või pindkarastatult. Legeerkvaliteetteraste hulka kuuluvad: - keevitatavate teraskonstruktsioonide, surveanumate ja -torustike terased
Arvuliselt suurim hulk tooteid valmistatakse külmvormstantsimisega temperatuuridel allpool rekristallisatsioonitemperatuuri. Külmvormstantsimisel on vajalikud märksa suuremad deformeerimisjõud ja energia kui kuumvormstantsimisel, mistõttu külmvormstantsimist kasutatakse peamiselt suhteliselt väikeste toodete stantsimisel (kuni 1...2 kg). Külmstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle: süsinikkonstruktsiooniterased (C-sisaldus kuni 0,5%), plastsed legeerterased, plastsed Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Peamised külmvormstantsimise meetodid on külmvormpressimine ja külmkohtjämendamine. Külmvormstantsimise eelised on: - toodete kõrge pinnakvaliteet ja täpsus, - materjali kokkuhoid toodete soovitud vorm saadakse laastu eraldamiseta, - toodete kõrgendatud mehaanilised omadused tänu kalestumisele. Külmvormstantsimise puudused on: - kõrged nõuded tööriistamaterjalidele eelkõige kõrgete survete (2,0..
1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kri...
10). Väntpressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuumvormstantsimisega toodetakse maailmas massi järgi suurim kogus stantsiseid. Arvuliselt suurim kogus stantsiseid toodetakse külmvormstantsimisega. Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle: süsinikkonstruktsiooniterased süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Külmvormstantsimise eelisteks kuumvormstantsimisega võrreldes on stantsiste kõrge täpsus ja pinnakvaliteet. Puudusteks on kõrged nõuded tööriista (stantsi) materjali suhtes, eelkõige kõrge surve tõttu deformatsiooniprotsessis. Külmvormstantsimisel on vajalikud märksa suuremad deformatsioonijõud ja -energia kui kuumvormstantsimisel. Külmvormstantsimine on majanduslikult õigustatud stantsiste massvalmistamisel
Kuumutamisel teiseks karastamiseks algul laguneb martensiit, mis tekkis esimesel karastamisel, moodustades teralised (globulaarsed) karbiidid. See suurendab tsementiiditud pinna sitkust ja kõvadust. Järgneval teistkordsel karastamisel temperatuurist 30-50 0C üle A1 tekkib peeneteralise südamikuga ja martensiidi pinnakihiga struktuur. Peale sellist termotöötlust madala läbikarastuvusega süsinikteraste südamikus on ferriit-perliitne struktuur. Suure läbikarastuvusega legeerterased aga moodustuvad südamikus sorbiitse, trostiitse või isegi martensiitse struktuuri suure tugevusega, kuid madala süsinikkusisalduse pärast see südamik jääb sitkeks ja väsimustugevaks. Nii, et sõltuvalt koostisest võib jaotada tsementiiditavad terased kahte rühma: mittetugevneva ja tugevneva südamikuga. Terase nitriitimine Nitriitimine on terasepiina rikkastumine lämmastikuga. Protsessi eesmärgiks on suure kõvadusega ja kulumiskindlusega
ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2. Toormalm (valge malm): Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud). Ta on veel hapram. 3. Erimalmid Kasutamine: Valumalmi: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. 9. Ehitusterased tootmine, legeerterased Tootmine: Lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Põhimõte: süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Tootmise meetodid: martään, konverter, bessemer ja elektersulatuse meetod. Sulateras valatakse vormidesse ja saadakse valuplokid, mis lähevad edasisele töötlemisele. Valatav teras jaguneb keevteraseks ja rahulikuks teraseks
suurendab elastsust 7. W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust 8. Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust 9. Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. 8.Teraste/ malmide liigitus Teraste liigitus Eurostandartite järgi liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1)legeerimata terased ehk mittelegeerterased, tuntud ka süsinikterastena 2)legeeritud terased ehk legeerterased Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. Kui see on määratud piirnormidest allpool, siis on tegemist legeerimata, kui kõrgem, siis legeeritud terasega. 1)Mittelegeerteraste liigitus Mittelegeerterased jagunevad eurostandartite järgi järgmistesse alagrupidesse: a) Tavakvaliteetterased ehk tavaterased b) Mittelegeerkvaliteetterased c) Mittelegeerkõrgekvaliteetterased ehk mittelegeervääristerased a)Tavakvaliteetterased on määratletud järgnevaga:
-1- tena (näiteks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, kuumuskindlad terased, kuullaagri-, tööriista- ning Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha- eriomadustega terased. nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan- Kasutusotstarbe järgi liigitatakse nii mitte- did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, legeer- kui ka legeerterased kolme suurde gruppi: tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja konstruktsiooniterased, tööriistaterased ja eri- sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa- omadustega terased (roostevabad jt.). toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune- missitkust. Konstruktsiooniterased Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahus- Konstruktsiooniteraste all mõeldakse eelkõige tunud vesinik
1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) ...
terased, eriterased (magnetterased) jt. 15) Legeervääristerased ja nende omadused. Kasutamine. Legeervääristeraste gruppi kuuluvad roostevabad, kuumuspüsivad ja kuumuskindlad terased, kuullaagri-, tööriista- ning eriomadustega terased. 16) Enemlevinud teraste margitähised GOST, DIN, EN järgi EN Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena), 2) legeerterased. Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. Kui see on tabelis 1.9 toodud piirnormidest allpool, siis on tegemist mittelegeerterasega, kui kõrgem, siis legeerterasega. Mittelegeerterased jagunevad alagruppides-se eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: Legeerterased jagunevad a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased,
Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe.Erimalmid(ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne 12. Ehitusterased - tootmine, legeerterased Terase tootmiselon lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsinikusisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer-ja elektersulatuse meetod.Sulateras
Terase kahjulikud omadused: o Korrosiooniohtlikkus o Vähene tulekindlus o Vähene stabiilss konstruktsioonides o Vähene vastupanu vibratsioonile o Roomavusnähtuste tekkimine pideva jõu mõjul Terase omadused: o Elastusmoodul E=210000N/mm2 o Temp. joonpaisumistegur 12*10 astmes -6 1/K o Tihedus 7850 kg/m3 Teras ei põle ega sütti, kuid kaotab üle 500 kraadi juures kandevõime Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivadi lisandeid (nt nikkel suurendab tugevust, vask suurendab korrosioonikindlust) Legeeriud terased jagunevad: o <2,5% madal (ehitus) o 2,5..10% keskmine (löögi all töötavad) o >10% kõrge (kunstiline värkk) Terasest toodete valmistamine (kuumvaltsimine v külmvaltsimine) Metallidest toodete valmistamine o Valamine o Sepistamine o Stantsimine
Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist 12. Ehitusterased- tootmine erinevatel meetoditel, legeerterased Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod.
Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe ...
Si lisamisega). Terasesulatuse meetodid: 1) Konvertermeetod- sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalis voodriga lahtises ahjus (konverteris vedaelas toormalmis hapniku läbipuhumisega) 2) Martäänmeetod- sulatus toimub ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust rauamaagi lisamisega 3) Elektrometallurgia- teras sulatatakse elektriahjudes, kaarahjudes või induktsioonahjudes. Saadakse kõrgkvaliteetsed süsinik- legeerterased. Sulatusahjudes saadakse malmist emalt toorterasm mis sisaldab tunduval määral vedelas terases lahustunud rauahapendit FeO. Kui FeO jääks terasesse, siis muudaks see terase rabedaks. Sulatusele järgneb terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse taandamisjäägina Mn 0,8% ja rahulikesse terasresse Si<0,4%. 4
Malm on habras metall, teda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude v lööke. 2. TOORMALM (valge malm) hele murdepind. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Veel hapram kui valumalm ja ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse vähe. 3. ERIMALMID ferrosulamid on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 16. 9. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 17. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Tootmine seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse. Sulametallis olev süsinik põletatakse välja. 18. Terase tootmise meetodid: 1. KONVERTER JA BESSEMERMEETOD kõrgahjust saadud sulamalm valatakse konverterisse ja metallist puhutakse õhku läbi. Süsinik eraldub kiirelt. Tootlikus on suur kuid protsess raskelt reguleeritav. 2
Konverter- ja bessermeetodid on väliselt sarnased. Erinev on räbu tekitamise keemiline protsess. · Martäänmeetodi puhul võib terase toormaterjal olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Süsiniku "väljapõletamine" toimub metalli pealispinnalt. Protsess on märksa aeglasem (4...8t), kuid paremini reguleeritav. · Elektersulatusmeetodi puhul toimub metalli sulatamine kaarleekahjus. Protsess on hästi reguleeritav ja saadakse kõrge kvaliteediga teras. · Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad lisandid on: · nikkel suurendab terase tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile, samuti soodustab terase karastamist; · kroom suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile, halvendab aga karastamist;
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
Sitkuse vähe- Teraste liigitus nemine on seda märgatavam, mida suurem on Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terase C-sisaldus. Fosfori eraldumine põhjustab terased kahte suurde gruppi: terase haprumist toatemperatuuril. Seda nähtust 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinik- nimetatakse külmahapruseks. terastena), Väävli- ja fosforisisaldus terases on rangelt 2) legeerterased. piiratud sõltuvalt terase kvaliteedist ei ületa see Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. 0,06%. Malmid sisaldavad võrreldes terastega Kui see on tabelis 1.9 toodud piirnormidest allpool, rohkem fosforit (0,1...0,2%), mis parandab malmide siis on tegemist mittelegeerterasega, kui kõrgem, valuomadusi, eelkõige vedelvoolavust. siis legeerterasega.
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 8. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 9. Metallide omaduste määramine Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis
tõstetakse põleti 1,5 cm kõrgusele ja lõike tekkimisel suunatakse etteantud kõrgusele tagasi. Süsinik- ja legeerteraste põhiomadused. Teraseks nimetatakse raua ja süsiniku sulameid, milles on süsinikku alla 2%. Sisaldab veel mangaani, räni, alumiiniumi, väävlit ja fosforit. Liigitatakse kasutusala järgi - konstruktsiooni ja tööriistaterased, keemilise koostise järgi - legeeritud ja süsinikterased. Vene normide järgi jagatakse legeerterased kolme rühma: kuni 2,5% - vähelegeeritud, 2,5...10% kesklegeeritud ja üle 10% aga kõrglegeeritud terasteks. Põhiliste elementide möju süsinikteraste omadustele: Süsinikusisalduse -- järgi 0,05...0,22% (0,25%) süsinikuvaesed, 0,22...0,6% keskmise süsinikusisaldus ja üle 0,6% süsinikurikkad terased. Süsinikusisalduse suurenedes suureneb terase tugevus, kõvadus ja haprus ning väheneb suhteline pikenemine ja löögisitkus. Süsinikusisaldus alla
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
