docstxt/14799134704355.txt
docstxt/129173373395374.txt
docstxt/129173386495374.txt
1. Defineerige suurus 1N 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. 2. Kui suur on muutuvkoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,5 3. Defineerige mõiste dünaamiline koormus Koormus, annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse. 4. Defineerige mõiste staatiline koormus Koormus, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi. 5. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G? Alalise koormuse osavarutegur. 7. Mis on koormuse arvutusväärtus ja kuidas see leitakse? See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korru...
X0 XF1 XF2 XF3 XA1 XA2 XA3 Orienteeruv tuge- vusklass C12/15 C30/37 C25/30 C30/37 C30/37 C35/45 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 26 II RAUDBETOONELEMENTIDE ARVUTAMINE 1. Raudbetoonkonstruktsioonide arvutamise alused 1.1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted Nii ehituskonstruktsioon tervikuna (näiteks raam), kui ka iga tema element (post, riiv) peab ole- ma 1) küllalt tugev, et vastu võtta temale kasutusseisundis rakenduvaid koormusi; 2) küllalt jäik, et tagada tema normaalset kasutamist; 3) küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele (raudbetooni puhul pragude tekkimisele või ülemäärasele avanemisele). Nende nõuete täitmise peab tagama konstruktsiooni arvutus. Vaatleme näiteks konstruktsiooni tugevusarvutust
Ei ole vaja servi faasida,koostamine lihtsam,lühem keevitusaeg.Liitepinnad vaja puhastda enne keevitamist. Kui tugevusarvutused nõuavad nurkõmblusi kõrgusega üle 16 mm,siis kaaluda võimalust valmistada kombineeritud õmblus " faasitud põkkõmblus+nurkõmblus. Õmbluste arvutamisel teha vahet mõistetel: Theoretical throat Actual throat Effective throat(kui võtame arvesse läbikeevituse,lubatud SMAW protsessil,täidistraadi ja robotite kasutamisel ehituskonstruktsioonide juures). Kuidas suhtuda erinevate kaateti pikkustega nurkõmblustesse.teoreetiliselt võiks kavandada,et tagada erineva paksusega metalli vajalikku soojusbilanssi,kuid kontrollijate seisukohast loetakse kaatetite ebavõrdsust defektiks. Ühe ja kahepoolsed nurkõmblused,katteõmblused(joon. 1.5) Joon.1.5 Paindemoment on tingitud tõmbepingetest keevisõmbluse juures. Seetõttu ei kasutata katteliidetes 1 nurkõmblust,sama T-liitega,kui detailid saavad
5820000 791088 020000 W max = 5 5 + 5 5 =¿ 18+ 49=67 mm 3842.110 8697.510 7682.110 8697.510 20000 W max = =100 mm 200 Nõue on tagatud 22 VIIDATUD ALLIKAD [1]. Eesti standard EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" [2].Eesti standart EVS-EN 1990:2002 "Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused" [3].Eesti standart EVS-EN 1991-1-1:2002 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused." [4].Eesti standart EVS-EN 1991-1-3:2006 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus." [5].Eesti standart EVS-EN 1991-1-4:2005 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus." [6]
27 7. VIIDATUD ALLIKAD [1]. EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninõuded" [2]. Ehitusseadustik, Vastu võetud 11.02.2015.a. [3]. Siseministri 07.04.2017.a. määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" [4]. Eesti standard EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" [5]. Eesti standart EVS-EN 1990:2002 "Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused" [6]. Eesti standart EVS-EN 1991-1-1:2002 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused." [7]. Eesti standart EVS-EN 1991-1-3:2006 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus." [8]. Eesti standart EVS-EN 1991-1-4:2005 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus." [9]
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 2 LAUPTAPPÜHENDUSE KATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis Joonis 1.2. Koormusskeem Tabel 1.1 2 2. α, Fc, Ft ja Fv arvutus. Koostatud Fc-uc ja Fv-uv graafikud. α = arctan(500/500) = 45° = 45*π/180 = 0,785 rad Fc = P/(2*cos α) Ft = P/2 Fv = P/2 Graafik 2.1 30.0 25.0 ...
Sisekaitseakadeemia Soojuskiirguse mõju inimestele ja hoonetele Koostas: Sven Veek Tallinn 2014 Sissejuhatus Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga, eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest. Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapunane valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist lõkke lähedal olev inimene tunneb sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm. Päikesevalgus on kuuma päikese poolt kiiratav soojuskiirgus. Ka Maa eraldab soojuskiirgust. Maa temperatuuri mõjutavad kõige rohkem päikesekiirguse neeldumine ning samas ka Maa poolt ära kiiratav kiirgus. Mis on soojuskiirgus? Soojusk...
D) vähemalt 50a. E) vähemalt 20a. F) vähemalt 10a. G) vähemalt 1a. Klassid A ja B on reserveeritud üle 100 aasta kavandatava tööea tarvis. 2 12. TP-1 - tulepüsiv, TP-2 - tuld takistav, TP-3 tuld kartev. 13. Tüpiseerimine on hoonete ja nende konstruktsioonide tüüplahenduste väljatöötamine ja valik korduvaks kasutamiseks massehituses. 14. Hoonete mõõtmete unifitseerimise aluseks on ühtne moodulsüsteem, mis ühtlustab ehituskonstruktsioonide ja detailide mõõtmed, lähtudes põhimoodulist: M 15. M=100 MM 16. Ehitusalal on osutunud otstarbekaks 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne 17. 1)Sidumismõõde, 2)Põhimõõde, 3)Naturaal-, ehk tegelik mõõde. 18. Kandetarindid on hooneosad, mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele. 19. Piirdetarindid on hooneosad, mis moodustavad ruume. 20. Normatiivselt 1,2 m maapinnast. 21
Jõud Jõud on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Jõud võime jaotada kaheks - välisjõud ja sisejõud. Välisjõududeks loetakse vaadeldavast kehade süsteemist väljaspool olevate kehade toimet - aktiivsed jõud ehk koormused ja nendest põhjustatud toereaktsioonid. Süsteemi sisejõud on süsteemi kuuluvate kehade vaheline kontaktjõud, aga ka mõttelise lõikega kehast eraldatud osade vaheline jõud. (Rohusaar, 2005). SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud,mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F=m·a Jõud = mass korda kiirendus N = kg · m/s2 Nagu me juba füüsikast teame, siis maapinna lähedal mõjub gravitatsioon ehk raskuskiirendus. Vastavalt ülemaailmsele gravitatsi...
Muidu on tamm külmakindel, tal on hästi arenenud juurestik ning mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Seda tamme kasvatatakse Eestiski ilupuudena parkides kui ka aedades. Üldiselt on punatamme puitu kerge töödelda nii käsitsi kui ka masinatega. Punane tamm on väga kõrgelt hinnatud puit. Seda saab liimida, peitsida, poleerida ning viimistleda. Punatamme kasutatakse peamiselt mööbli, uste, akende, parketi, põrandate, sõidukite puitosade ning ehituskonstruktsioonide tegemiseks. See kuivab aeglaselt ning vajab kuivatamisel hoolikat jälgimist. 1. 2. 3. 4. 1.Punane tamm üldvaates ; 2.Hõlmised lehed ; 3.Võrse ; 4.Kahevärviline pung Urson Urson on okaslaste sugukonda kuuluv näriline ning ühtlasi ka oma perekonna ainus liik. Ta asustab USA põhja- ja lääneosa okas- ja segametsi. Urson on ainus USA-s elav okaslane. Ta
Alumiinium-magneesiumisulameid (seeria 5XXX) kasutatakse ülitugevate fooliumide, prügikastide korpuste, bensiinipaakide, krüogeensete surveanumate, merekonstruktsioonide ja -tarvikute, mootorsõidukite sisustuse ja arhitektuurikomponentide jaoks (Kopeliovich, 2012). Tänu väga heale korrosioonikindlusele isegi merevees, kasutatakse seda palju laevaehituses, lisaks autode, lennukite, side mikrolaineseadmete, testimisvahendite mehaaniliste osade, tõrjevahendite jms keevitamiseks, ehituskonstruktsioonide valmistamiseks (näiteks sillad). Ekstrudeeritud osi kasutatakse sageli sellistes valdkondades nagu optilised läätsed. Levinumate 5XXX seeria sulamite kasutusalade näited hõlmavad järgmist: 5052 elektroonikas, 5083 mererakendustes, anodeeritud 5005 leht arhitektuursete rakenduste jaoks ja 5182 alumiiniumist joogikanistrite kaante tegemiseks. USA sõjaväe Bradley võitlussõiduk on valmistatud 5083 ja seeria 7XXX alumiiniumist (Aluminium alloys 101, n.d.).
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega;
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 3 PUIDU SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu 2 Fmax 180∗103 f c, 0= = =46,5 MPa A 43∗90 1.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel 200 180 160 140 ...
toodeti 837,5 miljonit tonni. [1] Alumiiniumil on palju eeliseid, mis teevad temast kasuliku materjali: kergus, vastupidavus õhuhapniku ning vee suhtes, hea elektri- ning soojusjuhtivus ja nii edasi. Suurt rolli mängib ka tema odavus võrreldes mõne teise materjaliga. Samas on alumiiniumil ka puudusi: pehmus, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes. Alumiiniumi tugevust on võimalik tõsta. Kuna tavaline alumiinium on ehituskonstruktsioonide jaoks liiga pehme siis kasutatakse alumiiniumit ehitus sulamite näol. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on ta sarnane terasele seejuures on ta terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine sisaldab see ka natuke vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal
Sisukord 1. Sisukord lk.1 2. Ehitustööde päevik lk.2 3. Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid lk .3 4.Kaetud tööde aktid lk.4 5. Ehitustööde päviku sisu lk.5 6. Kasutatud allikad lk .6 1. Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia). Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi, mis on trükitud identsena kolmele eri värvi isekopeeruvale paberile nii, et vormi täitmisel tekib kolm eri värvi aluspõhjaga (nt. roheline, punane, sinine) päeviku eksemplari (originaal ja 2 koopiat). Konkreetse päevikulehe identifitseerimise võimaluse tagamiseks tuleb ...
· Tule ja plahvatusohtlik ala · Rasked vormid 34.Miks peavad lamekatusel olema õiged kalded? Et vesi ära voolaks. 35.Miks peab aluskate enne hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamist kuiv olema? Niiskus takistab naket 36.Milline on minimaalne soovituslik hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel lamekatustele/üldiselt? Pluss 5 kraadi celsiust. 37.Mille abil saab välistada ilmastiku mõju hüdroisolatsioonitöödele? Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus · Mitmesurveline pinnasevesi · Surveline pinnasevesi 39.Mis on sokkel? Vundameni maapealne osa. 40.Mis liiki veekoormus ähvardab vundamentide sokliosa (2)? · Sademepritsmed · Pinnaseniiskuse kapillaartõus 41.Mis on mittesurvelise pinnasvee tekkimise põhjuseks? · Sademevesi · Nõrgvesi · Tarbevesi 42.Mis on surveline pinnasvesi? See tekitab pideva hüdrostaatilise surve hoone vundamendile. 43.Mis on drenaaz?
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 4 NAELLIITE SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormamisskeem, katsetabel Joo nis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormamisskeem Tabel 1.1 Mõõtke Deformatsioo Jr F lla n k lugem u u nr kN mm mm mm 1 0 0,00 0,00 0,00 2 5 0,00 0,00 0,00 3 10 0,00 0,00 0,00 4 15 0,00 0,00 0,00 5 20 -0,07 0,07 0,07 6 2...
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 1 TÄISSEINALISE RISTLÕIKEGA TALA PAINDEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, tabel Joonis 1.1 Katsekeha eskiis Joonis 1.2 Koormusskeem Tabel 1.1 2 Tabel 1.2 2. Keskmiste suhteliste deformatsioonide ja läbivajumiste graafikud Graafik 2.1 Jõu ja suhtelise deformatsiooni seos 30 25 20 15 10-11 Jõud P [kN] ...
Materjali mehaanilised omadused sõltuvad aine keemilisest koostisest, siseehitusest (struktuurist), mõjuva koormamise iseloomust (jõu suurusest, selle mõjumise kiirusest ja suunast), temperatuurist, mastaabitegurist detaili suurusest ja valmistamise tehnoloogiast. Materjali mehaaniliste omaduste tundmine võimaldab hinnata masina, seadme või instrumendi vastupidavust töötamisel toimivatele jõududele. Samuti võimaldab valida masina- ja ehituskonstruktsioonide detailide valmistamiseks, sobiva margiga materjali. Seega tuleb vajalike materjalide valimisel eelkõige teada nende mehaanilisi omadusi: staatilisi ja dünaamilisi tugevusi (löögisitkust ja väsimustugevust), kõvadust, elastsust ning plastust. Pinge, deformatsioon purunemine ja tugevus. Välisjõu mõjul keha deformeerub. Selle kuju ja mõõtmed muutuvad ja materjalis tekivad pinged. Pingeks R () nimetatakse detailile (katsekehale) mõjuva jõu F- [N] ja detaili
Tallinna Ehituskool Ehituspäevik, ehitusjärelevalve, hea ehitustava Referaat Koostaja: Ragnar Lepna Ehituspuusepp, rühm 12. Juhendaja: Alar Kurg 2013 Sisukord 1. Sisukord 2. Ehituspäevik 3. Ehituspäeviku sisu 4. Ehitusjärelevalve 5. Hea ehitustava 6. Kasutatud kirjandus 1 Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia). Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi,...
..100 kg/m2) korral pole eeltoodud valemid kehtivad. Nendes tekkivate pindlainete mõjul R väheneb tunduvalt lll 1. Ruumi järelkõla? Ehitusmaterjalid summutavad müra, kuid siiski levivad madalad helid ehk bassid hästi läbi paneelmaja raskete kande- ja piirdekonstruktsioonide, sest nendes puudub eraldatav isolatsioon. Heli levib hoones mööda detaile- ühe võnkumine kandub üle ka teisele detailile. Heli levib hoones läbi õhu ja ehituskonstruktsioonide. Ruumi järelkõla valjastamiseks sobivad heli neelavad pehmed ja lahtiste pooridega materjalid nagu mitmesugused vahtplastid, vilt, tekstiilid, kummi ja mineraalvill, mis paigutatakse lae- või seinaplaatide taha 2. Ruumi akustika lokaalsed tunnused? Ehitistes tuleb enam tähelepanu pöörata tahkes materjalis (kõigis hoone konstruktsioonelementides) levivale võnkumisele ja selle summutamisele. Sammumüra
projektijärgsete ehitustööde teostamine koos vajalike uuringute, mõõdistuste, kooskõlastuste, lubade taotlemisega ja teiste vajalike tööde ning toimingutega. Peale objekti valmimist kooli käigushoidmiseks vajalikud hooldus ja remonttööd. Projekteerimine Projekteerimistingimuste taotlemine Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt. Olemasoleva hoone ja krundi trasside vajalike ekspertiisi, ülevaatuste ja mõõdistamiste teostamine (näiteks: hoone ehituskonstruktsioonide tehnilise seisukorra kontroll, piirete soojajuhtivuse ja energiakadude määramine, ehitusfüüsikaliste probleemide analüüs liiklusmüra mõõtmine jne). Tuleb teostada vastavalt vajadusele sellises mahus, et oleks tagatud kooli hoonestuse ja kommunikatsioonide projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalike lähteandmete olemasolu. Tööde teostaja peab arvestama, olemasolevate konstruktsioonide uurimisel vajalike konstruktsioonide avamise ja katsetustega.
need jooned tuleb tõmmata ning need raadiused igal pool olid ka väga segadusse ajavad. Ehitusmaterjalide õppetuses pidime kohe kirjutama hakkama ehitusmaterjalide üldomadusi ja õppetaja seletas sinna kõrvale kellena ta enne siia õpetajaks tulemist töötas ja hinde kujunemise kriteeriumi. See tund tundus mulle suhteliselt igav kuna me pidime tahvlilt maha kirjutama suuri ja pikku tekste millest ma eriti midagi aru ei saanud. Ehituskonstruktsioonide tunnis rääkis õpetaja aeglaselt ja selgelt kuidas jagunevad ehitised, see tund tundus mulle isiklikult päris huvitav ja õpetaja oli ka sõbralik rääkis ka natukene enda kogemustest ja kellena ta varem töötas ja kuidas on ta kunagised õpilased teda kohates tänanud. Kuid me olime seal nii tublid et põhimõtteliselt üks nädal enne peerioodi lõppu oli meil kogu materjal läbi võetud. Rühmajuhataja tunnis pidime klassi
.........................................................................5 2.3 Tulekaitseabinõud................................................................................................................6 2.4. Haljastus ja keskkonnakaitse..............................................................................................7 3. SELETUSKIRI.........................................................................................................................8 3.1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise lähteaandmed......................................................8 3.1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................8 3.1.2. Normatiivsed koormused.........................................................................................8 3.1.3. Välispiirete maksimaalne soojajuhtivus..................................................................9 3
ehitustoodete heliisolatsiooni kohta sageli ei sisalda vastavaid andmeid. Tootjad ei ole huvitatud, et nende toodete heliisolatsiooniomadusi hinnatakse senisest rangemalt. Siiski on paljude toodete kohta C-korrektsioon juba määratud, neid on võimalik ka ise arvutada, kui on teada ehituskonstruktsiooni õhumüra isolatsiooni või löögimürataseme sageduskarakteristik. Rootsi akustik Klas Hagberg on teinud uurimistöö ehituskonstruktsioonide heliisolatsiooni spektrilähendajate (Ckorrektsiooni) kohta, hinnates nende keskmisi väärtusi ja kõrvalekaldumisi keskmisest. Tema hinnangu kohaselt võib arvestada, et kergkonstruktsioonide õhumüra isolatsiooni korrektsiooniteguri C50-5000 keskmine väärtus on -5 dB (intervall -2 kuni -14 dB), ning löögimürataseme korrektsiooniteguri Ci,50-2500 keskmine väärtus on +3 dB (intervall -2 kuni +13 dB). Kuna heliisolatsiooninõudeid on võrreldes 1991. a
tema paindetugevuse tase on BS 250. Survetugevus 10 % - lisel deformatsioonil otsesel mõõtmisel oli 147,4 kPa. Survetugevuse järgi on katsetatava mullpolüstüreeni tase CS (10) 120. Vastavalt nendele näitajatele on katsetatud mullpolüstüreeni tootekood: EPS - EN - T2 - L2 - W2 WL (T) 1 BS 250 CS 120. Katseandmete põhjal on sinine EPS umbes poole tugevam kui valge EPS. Valget EPSi (EPS 60)võib kasutada vähekoormatud ehituskonstruktsioonide soojustamiseks. Need on erinevad karkasskonstruktsioonid, kus soojustmaterjal ei ole otseselt kaetud viimistluskihtidega ning talle mõjuvad minimaalsed koormused, näiteks katuslagedes, välis- ja vaheseintes, põrandate laagidevahelise soojustusena, lamekatustes. [1] Sinine EPS (EPS 150) on aga hea koormustaluvusega ning teda võiks kasutada põranda soojus-isoleerimiseks ning kuna ta on küllaltki niiskusekindel, tugev, sobib ta niiskete kohtade isolatsiooniks
1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja osk...
Nakatunud hoones võib ta näiteks toa põranda hävitada paari kuuga ning siis levida edasi kõrvalruumidesse. KOKKUVÕTE Seened on ökoloogiliselt ja majanduslikult tähtsad organismid. Surnud orgaanilise aine lagundajatena toovad saprotroofsed seened süsiniku, lämmastiku jt. elemendid tagasi üldisesse aineringesse. Ökoloogiliselt kasulik lagunemine võib aga inimesele suurt majanduslikku kahju tekitada, kuna osa saprotroofe on efektiivsed ehituskonstruktsioonide, toitainete jm. lagundajad. Paljud seenedb on evolutsiooni vältel kohastunud toituma elusatel organismidel, põhjustades mitmesuguseid taime-, looma- ja inimese haigusi. Siiski ei ole kõik biotroofid haiguste põhjustajad, sest teatud seenerühmades on välja kujunenud vastastikku kasulik kooselu ehk sümbioos mõne teise organismiga. Enamik seeni elab seeneniitiudest moodustunud mütseelina. Seeneniidid on pikad torujad rakud, mis on enamasti üksteisest eraldatud rakuvaheseintega
reaalne kaal. Poorsus ja tihedus mõjutavad ehitusmaterjalide omadustele. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid. Poorsusest sõltuvad vastupidavus, soojusjuhtivus, külmakindlus ja teised omadused. Materjali tiheduses sõltuvad kõik tema tehnilised omadused, nt tugevus, soojusjuhtivus. Näiteks, andmed kasutatakse köetavate majade piirdekonstruktsiooni paksuse määramisel, ehituskonstruktsioonide suuruse määramisel, transpordi seadmestiku määramisel jne 3. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest Soojusisolatsioon suureneb tiheduse kasvuga. 4. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, isoleerib soojust paremini. 7. Kasutatud kirjandus 1. Stroitelnqe materialq. http://www.tpribor.ru/stroymat.html (10.10.2016) 2
EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohooned EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine EVS-EN 13501 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon (5 osa) EVS-EN 1991-1-2:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahju koormus EVS-EN 1991-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1991-1-2/NA:2007 (rahvuslik lisa) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1993-1-2:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus
EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohooned EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine EVS-EN 13501 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon (5 osa) EVS-EN 1991-1-2:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahju koormus EVS-EN 1991-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1991-1-2/NA:2007 (rahvuslik lisa) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus EVS-EN 1993-1-2:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kanta...
...................................................................... 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised ........................................................................................................... 3 2 Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted .................................................................. 10 2.1 Tugevusarvutuse alused ................................................................................................. 10 2.2 Piirseisundid ................................................................................................................... 11 2.3 Koormused ....................................................................................................................
Konksud Elemendi haaramiseks kinnitatakse tropi otsa konksud. Traavers Traavers on jäik tala või ferm mille külge on kinnitatud ripptrossid. Kasutatakse pikkade ja suurete elementide tõstmiseks KT Küsimused 1. Iseloomusta transpordi, ettevalmistus ja montaazi töid 2. Kuidas peab töötama montaazitöö 3. Konstruksiooni elementide transport 4. Ehituskonstruktsioonide veo organiseerimine 5. Konstruktsioonielementide laadimine ja ladustamine 6. Trossid, tropid, konksud, traaversid ja karabinid Ühekorruselise hoone montaaz Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushooned põhilised konstruksiooni elemendid on vundamedid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid, katusepaneeli toetavad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasaka...
Mida suurem on kuumus ruumis, seda lühema aja jooksul võib nahk kannatada saada. Kõrgel temperatuuril oleva õhu sissehingamisel saavad kahjustada hingamisteed ning üldjuhul on need vigastused ka jäädavad, mistõttu hingamise täielik taastamine on peaaegu võimatu. 6.3. Ehituskonstruktsioonid Tulekahju käigus mõjutavad kõrge temperatuur ja leegid oluliselt erinevate ehituskonstruktsioonide vastupidavust ning teatud aja möödumisel tekib suur oht nende kokkuvarisemiseks. Kõige kuumakartlikemaks võib pidada mitmeid metallkonstruktsioone, mis hakkavad kuju muutma ja painduma ning põhjustavad ehitise kokkukukkumise. Ohtlikuks muutuvad ka telliskiviseinad, kus kuumuse käes tulevad tellised üksteise küljest lahti. Tellistest seinad, mis on tulekahju üle elanud, kukuvad harilikult küllaltki kerge
· Meetod arvestab hoone netopinnaga -põrandapind arvutatakse ehitiste siseseintest. · Tihti on ka nii, et varase eelarve koostamisel on just põrandapind ainuke teadaolev suurus, mille saab võtta ehitusmaksumuse arvutusaluseks. · Ehitusfirmades kasutatakse arvutuse aluseks aga hoone brutopinda, mida mõõdetakse ehitise välisseinte välispinnast. · Sellega arvestatakse juba konkreetsete ehituskonstruktsioonide ja ehitustehnoloogiaga. 1.6.Nimeta ehitise osamahtudel põhinevad maksumusmudelid. · Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel · Ruumide maksumuse määramine · Detaileelarvestamine ühikhindade alusel · Nende meetodite korral tuleb hoonesisene tehnoloogia; nt: liftid, eskalaatorid ja välised insenervõrgud nt: teed, platsid ning haljastus, arvestada eraldi. 1.7.Kirjelda eelarvestamise konstruktiivelementide mahtude alusel põhimõtet.
1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D
- ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja ...
neis tekib gaasieraldav reaktsioon. 14. Poroloonmatid: Nakkuvad kõikide materjalidega, peale plastmasside ja ta sobib seinte, katuste, torude jne isoleerimisel. On veetihe ja katusel täidab ka katusekatte funktsiooni. Ei talu UV-kiirgust, seepärast tuleb katta mingi värvi või muu kihiga. 15. Akustilisteks materjalideks nim. Materjale, milliseid kasutatakse heli leviku tõkestamiseks või ruumide akustiliste omaduste parandamiseks. 16. Viimistlusmaterjalid. 1. Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on: 1) konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest 2) konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ka kergemini puhastavaks 3) konstruktsioonide muutmine nägusamaks 2. Viimistlusmaterjalid jagunevad: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. 3. Liimid: maalriliim (liimvärvides ja pahtelsegudes sideainena), laudsepaliim (puitdetailide liimimisel), Kaseiinliim (värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide
Betoneerida ei tohiks varem, kui ühe ööpäeva möödudes seina ladumisest. Betoon tihendatakse vibreerimisega või kasutatakse plastifitseeritud betooni. Kõikides seinte ristumiskohtades kasutatakse võrke, mis on tehtud ploki avasid arvestades.Välisseinas võib tühjad õõnsused täita soojustusmaterjaliga(vill, granuleeritud penoplast, keramsiit). 38. Osavarategurite süsteem konstruktsioonide tugevusarvutusel, rakendamise põhimõtted Osavarutegurite meetod Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1.7 tagatakse konstruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osavarutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid ületamata. (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis;
Teisele maailmasõjale järgnevatel aastatel on tegelikult olnud peaaegu võimatu teha korrektset üksikul ühikhinnal põhinevat eelarvestamist. Seda nii eeltoodud põhjusel, kuid ka seetõttu, et projekteerimise käigus esitasid tellijad oma täiendavaid nõudmisi ehitusmaksumusele. Tulemusena kujunes „konstruktiivelemendil põhinev eelarvestamine“, mis võimaldas jälgida idee arengut projekteerimise käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust:
naabervundamentidel 20 mm. Võttes arvesse kahe vundamendi naabermõju, on suurim vajum võiksem kui 100 mm. Samuti oleksid lintvundamendi mõõtmed suhteliselt väiksed ning see annaks võrreldes vaivundamendiga suure kokkuhoiu nii materjalide kui tööde mahu arvelt. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPN-ENV 7.1 Geotehniline projekteerimine. Osa 1 Üldeeskirjad 2. EPN 7/AM-1 Geotehniline projekteerimine. Abimaterjal EPN-ENV 7.1 kasutajale 3. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused 4. Ehituskonstruktori käsiraamat
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2
- ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh.
- ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
