Teda tarvitatakse värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Esinemisvormid e maagid · Rutiil, mis on · Ilmeniit, on oksiidne mineraal, olemuselt titaani oksiid ( oksiid(FeTiO3) titaandioksiid TiO2). · Mineraal musta · Rutiil on levinuim värvi ja metalse looduslik titaani läikega. oksiid. · Rutiil on tavaline mineraal. Kasutatud materjal · http:// www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/tita · www.kl.ttu.ee · Õpik ,,Elementide keemia" · http://et.wikipedia.org/wiki/Titaan · http://et.wikipedia.org/wiki/Rutiil · http://www.ig.uit.no/webgeology/webgeolo gy_files/ress/maavarad.html
Must- toonekurg Valgest-toonekurest pisut väiksem. Tiiva pikkus keskmiselt 54 cm. Hea kontrasti loovad tema metalse läikega must sulestik, valge kõhupool ja erkpunased nokk ning jalad. Vanalind on rinnast sabaaluseni valge, kogu muu sulestik must tugeva purpurrohelise metalliläikega, nokk ja jalad on punased. Noorlinnul asendab sulestiku musta värvust tumepruun, jalad ja nokk on oliivrohelised kuni hallikasroosad. Miks on looduskaitse all? Toitumiskohtades ja pesitsusajal häirimist peetakse must-toonekure eduka pesitsemise põhiliseks ohuks.
Kokkupuutel õhuga süttib rubiidium momentaalselt põlema, moodustades peroksiidi ja superoksiidi: · 2Rb + O2 Rb2O2 (rubiidiumperoksiid) · Rb + O2 RbO2 (rubiidiumsuperoksiid, -hüperoksiid) Hapniku vajakul moodustub oksüdatsiooniastmele I vastav tüüpoksiid · 4Rb + O2 2Rb2O Rubiidiumi oksüdatsioonil hapniku vajakul ja madalal temperatuuril moodustub suboksiid · 12Rb + O2 2Rb6O See suboksiid laguneb temperatuuril -7,3°C, moodustades metalse vase värvusega suboksiidi Rb9O · 2Rb6O Rb9O2 + 3Rb Rb9O2 kokkupuutel veega süttib, temperatuuril 40,2°C laguneb · Rb9O2 2Rb2O + 5Rb 6 Suboksiidi Rb9O2 struktuuri võime käsitleda koosnevana kahest ORb 6 oktaeedrist. Bioktaeeder Rb9O2 O
Jodiidid: KI Hüdriidid: KH Oksiidid: KO2, K2O, K2O2 Sulfiidid: K2S Seleniidid: K2Se Telluriidid: K2Te Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Sir Humphrey Davy, 1807, London, Suurbritannia Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eraldumine sulatatud kaaliumkloriidi elektrolüüsil on raskendatud, sest K lahustub sulas kaaliumkloriidis. Kaaliumhüdroksiid(KOH) : ehk kaustiline potas on valge hügroskoopne tahke aine . Ta on tugev alus , mille reageerimisel hapetega tekivad sool ja vesi . Teda kasutatakse ka tualettseebi valmistamisel .
· Aatommass: 85,4678 · Sulamistemperatuur: 38,89 °C · Keemistemperatuur: 686 °C · Tihedus: 1,532 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline Ühendid: Fluoriidid: RbF Oksiidid: Rb2O, RbO2, Rb2O2 Kloriidid: RbCl Sulfiidid: Rb2S Kodiidid: RbI Telluriidid: Rb2Te Hüdriidid: HRb Nitriidid: - Saamine: Rubiidium saadakse metalse naatriumi ja rubiidiumkloriidi sulandist: Na + RbCl Rb + NaCl Rb lendub auruna, mis metalse rubiidiumi saamiseks kondenseeritakse. Rubiidiumi ei ole võimalik saada rubiidiumkloriidi elektrlüüsil, sest Rb lahustub sulas rubiidiumkloriidis. Kasutamine · fotoelemendid · gaaside neelaja vaakumtorus · südamelihaste uurimine · kütuseelemendid, purunemiskindel klaas Bioloogiline toime
reaktsoonivõrrandites kirjutatakse neid : F2, Cl2,Br2, I2 Halogeene iseloomustavad järgmised omadused: Madalad keemistemperatuurid Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid Jood on tahke Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall Fluor on kahvatukollane Kloor kollakasroheline gaas Broom on punakaspruun kergesti lenduv vedelik Jood on hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mille kuumutamisel eraldub lillakate aurudena. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Fluor F+9|2)7) Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas.Puhas fluor on
positiivseid negatiivseid ioone. Mittepolaarne Esineb ühe ja Aatomite vahele Tekib kovalentne sama mitte- tekib ühine mittepolaarn side metalse elektronpaar, mis molekul. elemendi kuulub võrdselt aatomite mõlemale vahel. aatomile. Polaarne Esineb mitme Aatomite vahele Tekib polaar kovalentne erineva mitte- tekib ühine molekul ehk
positiivseid negatiivseid ioone. Mittepolaarne Esineb ühe ja Aatomite vahele Tekib kovalentne sama mitte- tekib ühine mittepolaarn side metalse elektronpaar, mis molekul. elemendi kuulub võrdselt aatomite mõlemale vahel. aatomile. Polaarne Esineb mitme Aatomite vahele Tekib polaar kovalentne erineva mitte- tekib ühine molekul ehk
Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve-tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on
· Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl Bromiidid: KBr Jodiidid: KI Hüdriidid: KH Oksiidid: KO2, K2O, K2O Sulfiidid: K2S Seleniidid: K2Se Telluriidid: K2Te Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eraldumine sulatatud kaaliumkloriidi elektrolüüsil on raskendatud, sest K lahustub sulas kaaliumkloriidis. Elemendi, ühendite kasutusalad: · väetised · klaas, läätsed · tuletikud, püssirohi · hapnikumaskid · keedusoola asendajad
elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 Elektronskeem: +19|2)8)8)1) Elektronite arv: 19 Neutronite arv: 20 Prootonite arv: 19 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eraldumine sulatatud kaaliumkloriidi elektrolüüsil on raskendatud, sest K lahustub sulas kaaliumkloriidis. Mis jaoks? Kaalium (potassium) on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi ja vedeliku tasakaalu organismis ning kaitseb kõrge vererõhu eest. Kaaliumi
kildudest, mille omavahelisi seoseid on raske märgata. +- + + - on trohheus tõusis tuul - + on jamb - + +- +- + - - + - - on daktül ja viis põllult ära traktori - + - on amfibrahh +- + - +-- +-- - - + on anapest kõige tavalisema traktori +-- - + -- metalse ja tüseda +- + + - +- mullatolm jäi aga sinna + - +- kus ta oli +- +- +- + - - + - - traktor lendab üle kolhoosikeskuse +-- + +-+ +- +-- traktorist näeb esimeest käega vehkimas +-- + + - + +- ometi ei tea ta mis teha +- + + +- +- võtab nahkjopi taskust priima - +- +--- ja läidab sigareti +- +- +-- püüdes mõtteid koguda tõusis tuul ja viis põllult ära traktori kõige tavalisema traktori
Tartu Kivilinna Gümnaasium Jood Koostis: Alar Juhkov Juhendaja: Muoni Tartu ` 2009 Nime päritolu · Tuleb ladina keelsest tõnast : iodes · Iodes tähendab lillat · Jood on gaasilises olekus lillat, kuid tahkes metalse läikega musta värvi Looduses · Looduses leidub peamiselt ühenditena · Joodi moodustavad isotoop · Kõige rohkem esineb joodi Tiilis · Joodi leidub vees, taimedes ja toidus · Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem Füüsikalised omadused · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus: mustjashall, violetne · Olek toatemperatuuril: tahke
LIITIUM Karlis Litvinjuk Avastamine 1817.a avastas Jöns Jacob Berzeliuse labori noor assistent Johann August Arfvedson mineraali petaliidi, analüüsil liitiumi, kuid vaba metalli tal eraldada ei õnnestunud. Järgmisel aastal eraldas inglise teadlane Humphry Davy, liitiumoksiidi elektrolüüsil metalse Li. Liitium Keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Omadused Li reageerib kergesti paljude lihtainetega,
Metallid Metallide üldiseloomustus Hästi töödeldavad, plastilised (va Sb ja Bi) Metalse läikega Suure albeedoga (poleeritult) Head soojusjuhid Head elektrijuhid Pulbrina tuhmhallid või mustad (va Mg, Al, Cu, Au jmt) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur väga erinevad tavatingimustes tahked (va Hg) leelismetallidel* madal *IA rühma elemendid, mis on nime saanud sellest, et annavad veega reageerides leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius
Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad g. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi Score: 5/5 Küsimus 16 (7 points) Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Grafiidiosakeste suurusest b. Grafiidiosakeste kujust c. Metalse põhimassi struktuurist d. grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Grafiidiosakeste suurusest b. Grafiidiosakeste kujust c. Metalse põhimassi struktuurist d
Aatommass: 126,9045 Klassifikatsioon: halogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) · Elektronite arv: 53 · Neutronite arv: 74 · Prootonite arv: 53 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII Füüsikalised omadused: · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus joodi värvus on kas metalse läikega must (tumehall) või violetne. Metalse läikega must on jood puhtal kujul kristallilisena; gaasilises olekus on jood violetne. Joodi nimetus tuleb Kreeka keelest (ids sinililla) joodi auru värvusest. · Kõvadus puhtal kujul on jood väga kõva kristalne aine. · Tahkus jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana. Keemilised omadused: · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Ühendid:
..108 m. Pooljuhtmaterjalide eritakistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatus jne.). Pooljuhid on kas keemilised elemendid või keemilised ühendid. Pooljuhtelemente on üldse 13, kuid enamkasutatavad on germaanium, räni, seleen, telluur, arseen ja fosfor. Germaanium (Ge) on perioodilisussüsteemi IV rühma element, välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C. Temast valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel 60...+70 °C. Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemperatuur 1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pooljuhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabilisaatorid jne.) valmistamisel. Seleen (Se) on VI rühma element, hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes
Keemiline element nimega Arseen, sümboliga As ja aatomi numbriga 33. Arseen (As) looduses vähelevinud, leiduvad sulfiidsete või oksiidsete maakidena. As on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega poolmetall. Arseen (As)- kasutatakse laser- ja pooljuhttehnikas, meditsiinis, sulamites. Veel hiljuti omas suurt tähtsust trukisulam ¨ (25% Sb, 60% Pb, 15% Sn). Arseeni on 70 kg kaaluvas inimeses 0.5 1.4 mg Arseeni konkreetseid funktsioone inimorganismis täpselt ei teata. Arseen on toksiline: toksiline annus on 5 45 mg, letaalne annus on 45 300 mg. Ühendite kasutamine - Peamiselt As ühendid, kasutatakse nende mürgisuse ¨ tõttu
· Hera Zeusi naine, taeva valitsejanna · Athena tarkusejumalanna, · Poseidon merejumal · Aphrodite armastusejumalanna, ilujumalanna · Hermes kaubanduse jumal, tiivulised sandaalid · Hephaistos sepatööjumal · Dionysos viljakuse ja veini jumal · Eros Aphrodite poeg, armastuse jumal · Ares möirgav verejanuline sõjajumal · Sfinks naise pea&rinnaga ja lõvi kehaga tiivuline koletis · Kerberos verejanuline metalse häälega kolme peaga koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved · Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend
kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Kasutamine Vaske kasutatakse peenraha vermimisel, sest need peavad siis kaua vastu ja on tugevad. Vask on tuntuim ja levinuim värviline metall, millest tehakse ka elektrijuhtmeid ja münte. Kööginõusid ja ornamente jne. Vase valmistamine Vase maak kaevandatakse ja seejärel jahvatatakse terakesteks. Maak segatakse veega ja jahvatatakse kuulveskis väikesi osakesi sisaldavaks lobriks
AgOH hõbehüdroksiid) tekib hõbesoola reageerimisel leelisega. Väga ebapüsiv ühen, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks AgCl - (hõbekloriid) valge värvusega ühend, mis valguse mõjul laguneb. Ei lahustu vees ega hapetes. Hõbekloriid reageerib aga ammoniaakhüdraadiga, andes lahustuva kompleksühendi Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit. Ilmuti redutseerib hõbedaühendeist metalse hõbeda. Mustvalge fotokujutis koosneb metalsest hõbedast.
Linask Linask on paks ja ümar kala, kelle keha katab tugev ja läbipaistev limane marrasknahk. Värvus sõltub rohkem elupaigast, kuid tavaliselt on ta selg tõmmu- oliivroheline ja metalse läikega, küljed aga kollakasrohelised. Linaski kehapikkus on enamasti 15...30 cm ja kehamass 0,1...1 kg. Ta on levinud kõikjal Eestis. Linaski koduks on mudase põhjaga, taimestikurikkad ja soojad järved, kus ta liigub põhiliselt põhjalähedastes mudastes veekihtides. Mõnikord on teda leitud ka riimveelisest rannikumerest. Ta on väga vähenõudlik kala, kes talub hästi hapnikuvaest ja haput vett. Südasuvel, kui veekogusid võib ähvardada
Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement Vask täidab lühijalgsete organismis sama ülesannet, mis inimese organismis raudki. Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 47 ts/ha ning enamgi Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse" Katsed on näidanud, et skisofreeniahaigetel on liiga kõrge vasesisaldus organismis TÄNAN KUULAMAST J
Määratakse mõõteskaalalt vee mahu muutus. Valemi (8.2) järgi arvutatakse katsekeha tihedus. Arvutatud tihedusi võrreldakse tabelis 8.5 toodud andmetega ning selle põhjal tehakse lõplik otsus, millistest polümeeridest on katsekehad valmistatud. Täidetakse tabel 8.3. Plastide kõvadusteim Mõõta antud plastide kõvadus Rockwelli meetodil. Arvutuslik-analüüsivas osas Leida sobiv kõvadusskaala kõvade ja pehmetele plastidele. Järjestada materjalid kõvaduse alusel, võrrelda metalse materjaliga (määrab õppejõud). Tulemused esitada aruandes tabeli 8.4 kujul.
Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda ehedana, vaid ainult ühenditena. Näiteks: • korund (kristalne alumiiniumoksiid) • boksiit (Al2O3 ∙ n2H2O) • kaoliin (valge savi (Al2O3 ∙ 2SiO2 ∙ 2H2O) • safiir • rubiin Boksiit Korund Safiir Kaoliin Rubiin Aatomi ehitus • Elektronskeem: Al +13 | 2)8)3) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p1 • Väliskihi ruutskeem: Füüsikalised omadused • Metalse läikega • Plastiline • Kerge (2,7 g/cm3) • Keskmise sulamistemperatuuriga (660°C) • Väga hea elektri- ja soojusjuht Keemilised omadused • Alumiinium on amfoteerne, st reageerib nii hapete kui ka leeliselahustega • Vastupidav vee ja õhu toimele • Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhappe toimel alumiinium passiveerub Saamine • Tänapäeval saadakse puhast alumiiniumi elektrolüütiliselt. Kasutusalad
Vali üks või enam: a. 727-757 C° b. 960 - 1100 C° c. 800-840 C° d. 890-940 C° Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valige orienteeruv austenitiseerimise aeg hammasrattale, mille diameeter on 300 mm ja ristlõige 10 mm. Materjal on EN 10083 C45. Vali üks: a. 5 min b. 50 min c. 20 min d. 10 min Küsimus 15 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miks on vaja teada metalse materjali termotöötlust? Vali üks või enam: a. Müüdavad lähtematerjalid on kõik mingis termotöötlusse olekus ja selle mõistmine eeldab termotöötluse tundmist b. Mõistmaks võimalikke probleeme lähtematerjali või termotöödeldud detailiga on vaja tunda materjali ehitust ja spetsiifilist termotöötluse protsessi. c. Enamikke termotöötlusoperatsioone ei ole võimalik läbi viia Eestis, mistõttu ei ole oluline tunda termotöötlust d
Vali üks või enam: a. 727-757 C° b. 960 - 1100 C° c. 890-940 C° d. 800-840 C° Küsimus 14 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valige orienteeruv austenitiseerimise aeg hammasrattale, mille diameeter on 300 mm ja ristlõige 10 mm. Materjal on EN 10083 C45. Vali üks: a. 20 min b. 10 min c. 5 min d. 50 min Küsimus 15 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miks on vaja teada metalse materjali termotöötlust? Vali üks või enam: a. Eesmärk on tagada eksamil soovitud hinne, kuna õppejõud küsib seda eksamil b. Mõistmaks võimalikke probleeme lähtematerjali või termotöödeldud detailiga on vaja tunda materjali ehitust ja spetsiifilist termotöötluse protsessi. c. Enamikke termotöötlusoperatsioone ei ole võimalik läbi viia Eestis, mistõttu ei ole oluline tunda termotöötlust d
Floori ja joodiga meresool - seda ei soovitata lastele Kosher sool ehk juudisool - üks puhtamaid soolasid, lisandivaba, tavaliselt jämeda teraline Soolahelbed /nitritsoolad - lihatööstusel kasutusel, pidurdab mikroobide arengut, säilitab roosakat värvust. PAN-SOOL Vähendatud naatriumisisaldusega soola ehk pan-soola on lisatud tavaliselt umbes 2540% kaaliumkloriidi ja umbes 10% magneesiumsulfaati. Lisaks on pan-soolas aminohapet lüsiini, mis võtab ära metalse maitse ja joodi. Selle soola põhiliseks eesmärgiks on vähendada naatriumi tarbimist. Ameerikas on kasutusel pan-soolaga sarnane kardia- ehk südamesool. Kahes teelusikatäies pan-soolas sisaldub sama kogus naatriumi, mis ühes teelusikatäies keedusoolas. Jodeeritud sool Pildid erinevatest sooladest PAN-SOOL Jodeeritud sool
Tabivere Gümnaasium Referaat Kuldnokk Juhendaja: Eve Aru Koostaja: Raahel Pärtel 6. Kl Tabivere 2008 KULDNOKK Kuldnokk on levinud haudelind kogu Euroopas. Eestis on levinud üle kogu vabariigi, kuigi arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000-50 000 paari. Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kehapikkus on 21-23cm, kaal 65-80g. Tasub teada, et kuldnokk liigub maapinnal joostes või astudes. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust pehmest materjalist
Linnud · Sillaotsa Põhikool · 7. Klass · Meriliis Evart Suitsupääsuke Hirundo rustica · Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. · Kehapikkus on 1922 cm. · Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega. · Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke. · Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiitvidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat. · SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND !!! Kiivitaja Vanellus Vanellus · Kiivitaja on 2831 cm pikk. · Sulestik on mustvalge ülalpool roheka läikega. · Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga
monomeeri elementaarlülidest Tänapäeval on isopreeni koosnev molekul). Isopreeni toormeks Kagu-Aasia ja füsioloogilist protsessi pidurdab Lõuna-Ameerika tõrvas. Enne kasutamist isopreeni kautsukipuude istandustest destilleeritakse metalse naatriumi saadav lateks. pealt. Etüüni toodetakse Etüün-hapnik leeki kaltsiumkarbiidist(CaC2). kasutatakse metallide Kaltsiumkarbiidis sisalduvate lõikamisel ja keevitamisel. H-CC-H lisandite tõttu omistatakse etüünile Oma osa on sellel ka
- keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidina sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige spetsiaalsete lisandite – modifikaatorite (nt Mg) sisseviimine sulamalmi. - tempermalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus pesagrafiidi kujul. Pesagrafiit tekib valgemalmis olevast tsementiidist valgemalmist valandite pikaajalise lõõmutamise tulemusena. Metalse põhimassi struktuurist lähtudes jagunevad vaba grafiidiga malmid järgmistesse liikidesse: - Perliitmalm, mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevusega, aga väikese plastsusega struktuuriosa, siis samasugused on ka malmid - Ferriitmalm, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus.
(I) Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) Suurus on tavaliselt 2030 cm (maksimaalselt kuni 50 cm) ja raskus 250300 g (maksimaalselt 23 kg). Keha on suhteliselt kõrge, suu ülaseisune, värvuselt on selg hallikasroheline kuni pruunikasroheline, küljed kuldkollaka läikega, kõhu alune hõbedaselt hele. Uimed on orantsi kuni punaka tooniga. (I) Linask (Tinca tinca)on tavaliselt 2030 cm (maksimaalselt 70 cm), kaal kuni 10 kg. Linaski värvus on tavaliselt metalse läikega oliivrohekas. Nahk on limane ja kaetud väikeste soomustega, suunurkades on kaks väikest poiset. (I) Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio) Rünt on väikekala, kes tavaliselt on kuni 10 cm pikk, harvem kuni 15 cm, kaal kuni 21 g. Keha on sihvakas ja suhteliselt ruljas. Selg on rohekaspruun, küljed hõbedased ja kaetud sinakasmustade täppide või laikudega. Suu on alaseisune ja selle nurkades on poised. (I) Nurg (Blicca bjoerkna) Nurg sarnaneb väliselt latikale
suurune Ishtari maa lõunapookeral 7-10 km kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa kaugemal lõunas Lada maa Lakshmi platoo kaks suurt lehtrit: Colette ja Sacajawea horisontaalne kokkusurumine parket Beta piirkond suurema vulkaani läbimõõt 820 km, kõrgus 5 km, kraatri läbimõõt 60-90 km 100 000 väikest, mitusada suurt vulkaani sagedased maavärinad maise koostisega tardkivimite olemasolu raskemetallikirmetis plii ja vismut annavad ereda metalse kesta Orbiit ja pöörlemine ringikujuline orbiit aastaajad puuduvad aasta 225 maist ööpäeva vastassuunaline pöörlemine päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva aastas 2 ööpäeva öö ja päeva vahet pole sama küljega meie poole Tuum raud-nikkeltuuma olemasolu magnetvälja pole avastatud aeglane pöörlemine Veenus Maa õde vee puudumine Veenusel süsihappegaasi on ühepalju troposfäär kuni 90 kilomeetrini
• MAKSIMAALNE OKSÜDATSIOONIASTE VII JA MADALAIM -I • JOOD ON SEETÕTTU VAID KESKMISE AKTIIVSUSEGA MITTEMETALLILINE ELEMENT LIHTAINED • KOOSNEVAD KAHEAATOMILISTEST MOLEKULIDEST • MOLEKUKILIDEVAELISED JÕUD TUGEVNEVAD MOLEKULIDE MÕÕTMETE KASVADES, MIS MÕJUTAB HALOGEENIDE AGREGAATOLEKUT TAVATINGIMUSTES: • FLUOR ON KOLLAKA JA KLOOR ROHEKA VÄRVUSEGA GAAS, • BROOM ON PUNAKASPRUUN KERGESTI LENDUV VEDELIK, • JOOD ON HALLIKASMUST METALSE LÄIKEGA TAHKE AINE, MIS KUUMUTAMISEL SUBLIMEERUB LILLAKATEKS AURUDEKS NB! LIHTAINENA ON HALOGEENID TUGEVALT MÜRGISED! ERITI OHTLIKUD ON HALOGEENIAURUD! KEEMILISED OMADUSED HALOGEENID KUI OKSÜDEERIJAD • KEEMILISTES REAKTSIOONIDES KÄITUVAD OKSÜDEERIJANA • REAGEERIVAD PALJUDE MITTEMETALLIDE JA METALLIDEGA, MOODUSTADES HALOGENIIDE • RÜHMAS ÜLEVALT ALLA HALOGEENIDE ELEKTRONEGATIIVSUS VÄHENEB JA OKSÜDEERIVAD OMADUSED NÕRGENEVAD
Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks. Kui lahus sisaldas I, siis tekib kõigepealt roosa või punakaslilla värvus. Joodi saab tõestada ka kartuliga. Kuna kartul sisaldab tärklist peaks värvuma kartuli pind kokkupuutes jooditinktuuriga tumesiniseks. Aatommass: 126,9045 Sulamistemperatuur: 113,5 °C Keemistemperatuur: 184,35 °C Tihedus: 4,93 g/cm3 Värvus: metalse läikega Olek toatemperatuuril: tahke Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,66 Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3) 2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Tahkel joodil on omadus kuumutamisel sublimeeruda, see tähendab aurustuda ilma, et vahepeal tekiks vedelat olekut.
(koosnevad mõlemad süsiniku aatomitest, erinevad on struktuur ja omadused) TEEMANT · iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga · elektrit ei juhi · kõrge sulamistemperatuuriga · väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) · hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT · iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) · kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) · metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTE Süsiniku aatomi elektronskeem: C: +6| 2)4) Süsinik võib reaktsioonides liita või loovutada elektrone: tema oksüdatsiooniaste võib olla vahemikus IV... IV SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED Süsinik redutseerijana (oksüdeerub, st loovutab elektrone) söe täielik põlemine C + O à CO 2 2 söe mittetäielik põlemine 2 C + O à 2 CO 2
värvimuutliku prilliklaasi valmistamisel Kaaliumkloraat ehk Bertholle´t sool (KClO3)- lõhkeaine BROOM Pruuni värvuse, terava lõhnaga, mürgine , vedelas olekus. !!!!! Broom on ainuke vedel mittemetall Broomi ühendeid kasutatakse ravimite valmistamisel (mitmed rahustid) JOOD Hallikas-musta värvusega, terava lõhnaga, mürgine tahke aine. Läbivas valguses paistab violetne. Metalse läikega. !!! Soojendamisel läheb kohe üle gaasilisse olekusse, jättes vedela oleku vahele Jood on vajalik kilpnäärme normaalseks tegevuseks ja ainevahetuse reguleerimiseks Hõbejodiid (AgI)- saab esile kutsuda kunstlikke sademeid Jooditinktuur 2-10% joodipiirituse lahus. Kasutatakse meditsiinis (verd hüübiv toime, hävitab baktereid) Halogeeniidioone saab tõestada ühise reaktiivi (AgNO 3) abil.
· Elektronite arv: 53 · Neutronite arv: 74 · Prootonite arv: 53 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII 1.2. Füüsikalised omadused · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Sulamissoojus: 15,52 kJ/mol · Aurustumissoojus: 41,57 kJ/mol · Soojusmahtuvus temperatuuril +25° C: 54,44 J/(mol*K) · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus joodi värvus on kas metalse läikega must (tumehall) või violetne. Metalse läikega must on jood puhtal kujul kristallilisena; gaasilises olekus on jood violetne. Joodi nimetus tuleb Kreeka keelest (ids sinililla) joodi auru värvusest. · Kõvadus puhtal kujul on jood väga kõva kristalne aine. 4 · Tahkus jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana. 1.3. Keemilised omadused
sitkem kui liblegrafiitmalm -60.0% b Tekib Si lisamisel ja aeglasel jahtumisel . 33.0% c. Pesagrafiitmalm saadakse valgemalmist valudetaili lõõmutamisel umbes 40 tundi, mis teeb pesagrafiitmalmist detailide tootmise kalliks 33.0% d Grafiitmalmi metalse põhimassi . mikrostruktuur võib koosneda ferriidist ja perliidist või siis ainult ferridist või perliidist Score:-2.6 / 10 Küsimus 6 (5 points) Millise struktuuriga on tegemist? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 0.0% a. Alaeutektoidne 100
meditsiinis kasutatakse söövitava vahendina · AgOH (hõbehüdroksiid) tekib hõbesoola reageerimisel leelisega. Väga ebapüsiv ühend, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks · AgCl - (hõbekloriid) valge värvusega ühend, mis valguse mõjul laguneb. Ei lahustu vees ega hapetes. Hõbekloriid reageerib aga ammoniaakhüdraadiga, andes lahustuva kompleksühendi. Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit. Ilmuti redutseerib hõbedaühendeist metalse hõbeda. Mustvalge fotokujutis koosneb metalsest hõbedast. TÄNAME TEID TÄHELEPANU EEST!
g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Puhas Süsinik Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. TEEMANT iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga elektrit ei juhi kõrge sulamistemperatuuriga väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) Füüsikalised omadused Süsinik moodustab mitmeid lihtaineid, mis erinevad üksteisest oamduste poolest. Tuntumad süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. Omadus Teemant Grafiit Värvus värvuseta tumehall Kõvadus väga kõva väga pehme Tihedus 3,5 g/ 2,25 g/ Teemant Sulamistemperatuur
Töötajate kaitse Juhul kui töötaja ei kanna spetsiaalseid juhtiva tallaga jalanõusid või pole muul moel maandatud, on hea võimalus, et päeva jooksul kehal (ja riietel) kasvab elektrostaatiline laeng. Laengu kasvatajaks võib olla näiteks sünteetiline materjal (nt vaipkate) või mõni tööprotsess. Elektrilisest lahendusest tuleneva riski minimeerimiseks saab teha järgmist: vähendada ebameeldivat efekti kehal, kui eelnevalt puudutada mõnda maandatud pinda teise metalse esemega n võtmega, vähendada voolutugevuse tippväärtust, laadides end maha elektrostaatilist laengut hajutavasse materjali (nt spetsiaalne matt või maandav käevõru, millest väljuvat voolu hulka piirab takisti).
Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Sellist protsessi nimetatakse modifitseerimiseks, lisandeid modifikaatoriteks ja vastavaid malme modifitseeritud malmideks. Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks
tomatimahla või munade mõjul, tingituna neis toiduainetes esinevates väävliühenditest, mille mõjul tekib hõbesulfiid. Tähtsaim hõbedasool on hõbenitraat AgNO3, mida meditsiinis rakendatakse söövitava vahendina (põrgukivi). Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks: AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3 Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit. Ilmuti redutseerib hõbedaühendeist metalse hõbeda. Mustvalge fotokujutis koosneb metalsest hõbedast. Hõbenitraadiga saab tuvastada bromiidioone Br - ja jodiidioone I- , mitte fluoriidioone F- ., sest AgF on vees lahustuv. Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetall. Nüüdisajal on lisandunud suure mahtuvusega hõbetsinkakude ja elektroonikaesemete valmistamine. Eesti Vabariigi 10-, 100- ja 300-kroonised mälestusmündid on vermitud sulamist hõbedaprooviga 925. Hõbedaproov näitab
mitusada suurt vulkaani. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid. Pinnamood ja koostis Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite olemasolu. Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Pöörlemine Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva. Vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Tuum Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu.
3% Terased Malmid Malmide kirjeldus: Liblegrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad nad on, seda paremad on mehaanilised omadused. Liblejas grafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Saamis viis: Tavalisel kristalliseerumisel on tekkinud grafiit liblejas Kasutusala: Mootori plokid, pumba korpused, elektri kastid Keragrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Kerajas grafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiitmalmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiitmalmide plastsus (katkevenivus A on 15...20% ferriitsetel, 2...3%
Räni on keemiline element järjenumbriga 14, mittemetall. Sümbol: Si (silicium) Aatommass on 28,086 Stabiilseid isotoope on 3, massiarvudega 28, 29 ja 30. Lihtainena on ta kerge tumehall metalse läikega kristalne aine. · Füs om: Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus : 2330 kg/m³ Räni oksüdatsiooniaste ühendeis on valdavalt +4. Peamine oksiid on ränidioksiid. Räni ühendid vesinikuga,( silaanid,) on tugevad redutseerijad. Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiidi koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi,
annaabi.ee 
