Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1
PÕLLUMAJANDUS põllumajandusliku tootmise vormid Mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus Agraarajastu tootmisvormid talu mõis Industriaalajastu põllumajandus segatalu spetsialiseeritud suurtalu piimakarjatalu ekstensiivne teraviljatalu rantso istandus Infoajastu põllumajandus ökoloogiline ehk mahepõllumajandus Põllumajandusliku tootmise vormid Enne industriaalset perioodi (Eestis enne 20. sajandit) talu - maa kuulub mõisale, talu maksab renti, tegeleb tootmisega mõis - töötleb talude toodetu (piim, vili, kartul, vill jne.) ning müüb selle turul Industriaalsed tootmisvormid talu - mõisalt võetakse maa (maareform. Eestis 1919), talu toodab ja töötleb suurtalu - tekivad talude liitumisel (osad väiksemad talud lähevad pankrotti), ro...
heveapuu piimmahlast.vulkaniseerimine-kautsuki väävliga apelsinidega, kuna viimastest eralduv eteen kiirendab banaanide kuumutamise protsess.buna-esimene tööstuslikult toodetav küpsemist. 9. Isopropeen on loodusliku kautsuki kautsuk.karotenoid-karoteeni sarnane terpeen lähteaine.Loodusliku kautsuki saadakse troopilise kautsukipuu dehüdrogeenimiseks- orgaanilise aine molekulidest vesiniku heveapuu piimmahlast ja seda nimetatakse lateksiks.Puhas eraldamist2.Alkeeni molekuli ehitus. Eteeni molekul koosneb isoperne on tugeva ebameeldiva lõhnaga,värvusetu vedelik, kahest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist. Ühe süsinikuga on soojuse toimel muutub elastseks materjaliks.Lõuna-ameeriklased kaks vesiniku aatomit seotud said tuhanded aastad tagasi muuta sellega veekindlaks üksiksidemeteg(sigmasidemetega)
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. ...
kaktused, piimalille Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori ümbrus Puna- ja Tiigrier, gorilla, Kookospähklipalm, vihmametsad kliimavööde pruunmullad jaaguar, anakonda, orhidee, liaan, ( ferralliit- šimpans, tukaan, tapiir, heveapuu, mullad ) tarantel, aara, rododendron orangutang, leemur, piraaja http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/loodusvoondid_tabel_larstrunin.htm
Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori ümbrus Puna- ja Tiigrier, gorilla, jaaguar, Kookospähklipalm, Maavarade kaevandamine, Metsade liigne vihmametsad kliimavööde pruunmullad anakonda, simpans, tukaan, orhidee, liaan, heveapuu, metsandus, alepõllundus maharaiumine, liigasustus, ( ferralliit- tapiir, tarantel, aara, rododendron vee erosioon, looma- ja mullad ) orangutang, leemur, piraaja taimeliikide hävimine
Ekvatoriaalsed Ekvatoriaalne Ekvaatori Puna- ja Tiigrier, gorilla, Kookospähklipalm, Maavarade Metsade liigne vihmametsad kliimavööde ümbrus pruunmullad jaaguar, anakonda, orhidee, liaan, kaevandamine, maharaiumine, ( ferralliit- simpans, tukaan, heveapuu, metsandus, liigasustus, vee mullad ) tapiir, tarantel, aara, rododendron alepõllundus erosioon, looma- ja orangutang, leemur, taimeliikide
xCH2=CH-C=CH2 -> [- CH2-CH=C-CH2-]X Nagu sellest skeemist näha, toimub isopreeni polümeritatsioonil kaksiksideme nihkumine. Kautsukit sisaldab mõnede taimede piimmahlas. Toorkautsuk on kleepuv, vähe vastupidav ja muutub temperatuuri väikese languse puhul hapraks. Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen - CH2 = C(CH3) CH = CH2 on loodusliku kautsuki lähteaine. Sõna "kautsuk" tuleneb indiaani keelest ja tähendab puu pisaraid. Looduslikku kautsukit saadakse troopilise kautsukipuu heveapuu piimmahlast ja seda nimetatakse lateksiks. Puhas isoprene on tugeva ebameeldiva lõhnaga värvuseta vedelik, mis soojuse toimel polümeriseerub väga kiiresti ja muutudes seejärel elastseks materjaliks. See on tingitud kautsuki niitjate molekulide keerdumistest ja põimumistest. Arheoloogilised uurimused kinnitavad, et juba tuhandeid aastaid tagasi oskasid Lõuna-Ameerikas elavad indiaani suguharud saada kautsukipuust mahla ning muuta sellega veekindlaks paate, jalanõusid ja riietusesemeid
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iselo...
valmistamiseks. Goodyeari autokumm (Pildiallikas: http://jeepjeep.com/4sale/ZJ-4sale/wheel.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 14 Tänapäeval on isopreeni toormeks Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika kautsukipuude istandustest saadav lateks. Heveapuu vili, mis meenutab suuruselt meie kastanit, sisaldab kolm seemet. Nendest kasvatatakse istikud. Heveapuu mahla ehk lateksit võib hakata koguma siis, kui tüve läbimõõt on 45 cm. Selleni kulub tavaliselt viis aastat. Mahla kogutakse hommikuti, kui on veel jahe, tehes puutüvele erilise noaga üksteise järel maksimaalselt kolm paralleelset lõiget. Kohe esimesel noapuudutusel hakkab sisselõikest tilkuma lumivalget piimjat mahla, mille eemaletõukav lõhn säilib ka silmapilkselt
Põllumajandus · Maakera agrokliimavöötmed Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse · Toiduaineid inimestele vahetuks · Põllumajandus kiirendas ühiskonna tarbimiseks ja majanduse arengut ning pani aluse · Loomasööta tsivilisatsioonide tekkimisele Põllumajanduses on rakendatud rohkem · Toorainet edasiseks töötlemiseks inimesi kui üheski teises majandusharus (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) · 20. sajandi jooksul vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv Põllumajanduse jaotus maailmas ligi poole võrra Ki...
Loomavabrikud 1. Levinud kõrgelt arenenud riikides (Jaapan, USA) 2. Loomakasvatussaadusi toodetakse tööstuslikult - hiigellaudad sadamates või linna äärtes 3. Sööt ostetakse sisse Metsamajandus Viis puuliikide rühma - majanduslik aspekt 1. Väärispuud - eebemipuu, raudpuu 2. Kõvad lehtpuud - tamm, pöök 3. Tarbepuit - enamasti okaspuud, maarjakask 4. Erikasutusega liigid - kiinapuu, heveapuu 5. Väheväärtuslikud puuliigid - paju, lepp Metsatüübid 1. Parasvöötme okasmetsad (tänapäeval kõige tähtsam) - Tööstuslik tähtsus suur - annavad suurema osa maailma tarbepuidust - Kuna asuvad jaheda kliimaga aladel, siis ei konkureeri - Levik: Venemaa (Siber), Põhja-Euroopa, Kanada 2. Parasvöötme sega- ja lehhtmetsad - Tööstuslik tähtsus keskmine - Annavad nii tarbepuitu, kui ka väärispuitu kõvade lehtpuude näol
sed keskpäeval on päike seniidis. +23 ( ferralliit-mullad ) Toimub sarnaneb eluga linna taimekasvuga. Puud on kaevandamine, vihmametsa kuni +27 kraadi. Sademeid üle 2000 keemiline murenemine. mitmekordsetes majades. igihaljad. Kookospähklipalm, metsandus, d mm. Pinnamoodi kujundab Loomad peavad olema head orhidee, liaan, heveapuu, alepõllundus. veeerosioon. Mullastik ei ole ronijad, linnud okste vahel rododendron Inimesed korjavad viljakas. Toitaineid koguneb vigurlendajad. Tiigrier, metsaande, mulda vähe
- suhkrukultuurid o suhkrupeet Euroopa (Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa), Põhja-Ameerika o suhkruroog India, Brasiilia, Kuuba - kiukultuurid (õlirikaste seemnetega) o puuvill troopiline agrokliimavööde, oaasikultuur. Sise-Aasia, Ladina-Ameerika, India, Hiina, USA o kanep o dzuut Lähisekvatoriaalne kliima. Aafrika o looduslik kautsuk o heveapuu Kagu-Aasia - mõnukultuurid o kohvipuu Brasiilia (pärit Aafrikast) o kakaopuu Cote d'Ivoire, Ghana (pärit Amazonasest) o teepõõsas Hiina, India, Sri Lanka o tubakas lähistroopiline vahemereline kliima. Türgi, Kreeka, Kesk-Ameerika - istanduskultuurid o viinapuu vahemereline kliima, parasvöötmeline kliima (kasvuhoone). u. 15% tarbimine, ülejäänud tööstusesse (rosinad Türgis)
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Lo...
turule Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga makstav rent - Arengumaades laialt levinud (va Must-Aafrika). Industriaalajastu põllumajandus · Segatalud Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud. Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule. Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud. Nt Kariibi mere saartel banaanid, Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu- Aasias heveapuu · Spetsialiseeritud suurtalud Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus). Toodetakse vaid mõnda saadust, toodang müügiks. Põllumajandus + toiduainetetööstus + turustamine agraartööstuskompleks. Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis nt piimakarjatalud. · Ekstensiivsed teraviljatalud Vajavad väga palju maad, saagikus madal, tootmiskulud väikesed. Kasvatatakse peamiselt nisu, ka maisi.
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1.3 Omapäraseid taimi........................................................................6 2. VIHMAMETSADE LOOMASTIK.....................................................7 2.1 Kus ...
Kui kuumutada kollageeni üle 70 0C ( s. o. liimistumistemp. ) hakkab see punduma ja laguneb zelatiiniks.( zelatiini tagasi kollageeniks ei saa ) Karvad koosnevad valkainest- keratiin ( loomade karvad ) - fibroiin ( siid ) c) kautsuk = looduslik toorkummi ( natural rubber/ polüterpeenid, mis sisalduvad taimepiimmahlades e. lateksis ja osade taimedel on seal suur osa kautsukil ja gutal, mis on polüisopreensüsivesinikud. naturaalne kummi ( saadakse kummilateksina heveapuu mahlast ja mis on keemiliselt struktuurilt cis- 1,4,- polüisopreen (M~ 1 miljon) · sünteetilised polümeerid 2. kasutusala - kummid ja elastid e. elastomeerid( elastik). Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone.Kummi ja elastomeeri tõlgendus pole alati ühene. Kummi
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...