Valuterase sulamistemperatuur on 1510 °C. Valamine vormi sulametalli ei ole soovitatav vormi valada kiirustades, samas ka mitte liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall ebaühtlaselt, see tähendab, et mõnes osas tardub sulametall varem. Kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Hea kvaliteedi saamiseks tuleb leida optimaalne valamiskiirus. Valandi varajane väljalöömine vormist põhjustab suuri jääkpingeid, deformatsioone, pragusid. Temperatuur, mille juures valand vormist eemaldada sõltub sulami omadustest ja valandi keerukusest. Valuterast jahutatakse temperatuurini 500-700°C. Pärast valandi vormist eemaldamist tuleb ta ka puhastada. Valandi puhastamiseks kasutatakse trummel-, jugapuhastamist ja elektrokeemilist puhastamist. Viimaseks tööetapiks on saadud detaili kontroll. Väliseid valudefekte saab hinnata kohe pärast valandi vormist eemaldamist ja puhastamist. Sisemiste valudefektide
Detaili joonis Valandi valmistustehnoloogia etapid käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valand Termotöötlus Puhastus Kontroll Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov eemaldamine Mõõtmed Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria. Metalli maht
VALUTEHNOLOOGIA Kursuse konspekt Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalid ja turundus eriala Tallinn 2013 VALUTEHNOLOOGIA Metall toodete töölemise tehnoloogiad: 1. Valutehnoloogia (vedelvormimine) 2. Survegatöötlemine (vormimine plastse deformatsiooniga) 3. Pulbermetallurgia (pulbritevormimine) 4. Liitetehnoloogia (keevitamine, liitmine, jootmine) 5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid: a. Kokillvalu (permanent mould casting) b. Survevalu (die casting), c. Tsentrifugaalvalu (tsentrifugal casting) Kvaliteetse valandi saamine sõltub sulami vedelvoolavusest vormis, mis omakorda sõltub:
Valandi valmistustehnoloogia etapid käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valand Termotöötlus Puhastus Kontroll Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov eemaldamine Mõõtmed Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria
1. Detaili joonis Joonis 1 2. Valandi eskiis Joonis 2 3. Mudeli eskiis Joonis 3 4. Valuvormi eskiis Joonis 4 5. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus käsivormimisega liivvormis 1. Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria, kuid kuna metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades silumiini peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. 2. Vormi valmistamine Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Segusse tehakse nõelaga õhukanalid, mis parandab gaaside läbilaskvust. 3. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. 4. Valukanalite süsteem Valuvormi kanalite ja osade süsteem tehakse metalli juhtimiseks vormiõõnde. 5
2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Valand vormitatakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest. Selleks, et tagada hõlbsa eemaldamise vormist ja säilitada detaili kvaliteedi asetame vormi vertikaalselt. Valandi siseõõnsus kujundame vormi asetatava kärni abil. Mudeli vertikaalpindadele paneme valukalded, mis kergendavad mudeli eemaldamise vormist ja need valukalded pärast freesitakse.
Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 18.märts 2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Töö eesmärk on koostada vastavalt variandile detaili, mudeli, valandi ning koostejoonise eskiisid ning anda lühiülevaade vormi valmistamise protsessist. Valandi materjaliks on hallmalm ning valamisest kasutatakse masinvormimist, ül variant nr 18. Liivvormvalu Liivvormvalu puhul vormitakse valand liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib mudeli kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest. Valandi kvaliteet sõltub suuresti valandi asendist vormis, seetõttu juhindutakse asendi valikul nõuetest ja soovitustest. Valandi vastustusrikkad osad paigutatakse vormi alumisse ossa, mis tagab parema kvaliteedi. Loomulikult määrab valandi asendi mudeli eemaldamise võimalikkus. Mudel on puidust, alumiiniumsulamist, vahtplastist või plastist koostatud valandi
segu tihendamiseks. 5) Pneumaatilised pressmasinad on valutööstuses laialt kasutatavad, sest nad võimaldavad vormimist automatiseerida. Töötavad suruõhuga rõhul 5....7 atü. Valamisoperatsioon Valamiseks tuleb vorm (mudelplaadid ) kokku panna ning fikseerida. Valamisel tuleb ka jälgida, et püst- kanal oleks kogu valamise ajal ühtlaselt täidetud. Valamise võib lõpetada alles siis, kui tõusukanal on täitunud. Pärast valamist... vorm avada. Ettevaatust! Värskelt valatud valand on kuum! Kvaliteedi kontroll Kontrollis tuleb jälgida, et ei ole tekkinud kahanemistühikuid, gaasipoore ega ebakvaliteetselt valmi- statud vormist tingitud defekte.
Sulatusahjudes võib valujääkide kogus varjeeruda 0-100%. Eraldi ruumis toimus ka erinevate osade monteerimine, seal oli ka seade, millega teostati kvaliteedikontrolli. Valuvormid olid neil kõik renditud või laenatud, täpselt ei saanud aru kuid uue vormi tegemisele kulub umbes 2 nädalat. Survevaluvormide hoolduse kohta räägiti, et survevaluvorme peab puhastama iga 1000 detaili järel. Vormi viimasele valandile tuleb kirjutada valmistamise kuupäev, ning vormi esimene ja viimane valand peavad olema puhastusoperatsioonide käigus vormiga kaasas. Vormi puhastamiseks tuleb vorm survevalu masinalt maha võtta. Seejärel tuleb vorm puhastada klaasikuulidega ja survepesuriga. Klaaskuulidega puhastatakse vormi selleks ettenähtud puhastuskambris. Vormi soojendusvoolikute avad tuleb enne sulgeda. Ekskursioon alumiiniumivalus oli päris huvitav ja hariv. Põhiliselt valmistatakse veoautode kabiinikandureid. Toodang eksporditakse välismaale.
Materjalide testimisest niipalju, et kord nädalas tuleb võtta igast ahjust materjali proov ning saata EBÖ AS-sse kontrollida. Testmaterjali tükile tuleb märkida materjali mark ja analüüsinumber. Materjali proovide vastused kogutakse kausta ja säilitatakse vastavalt arhiveerimiskavale. Survevaluvormide hoolduse kohta räägiti nii, et Survevaluvorme peab puhastama iga 1000 detaili järel. Vormi viimasele valandile tuleb kirjutada valmistamise kuupäev, ning vormi esimene ja viimane valand peavad olema puhastusoperatsioonide käigus vormiga kaasas. Vormi puhastamiseks tuleb vorm survevalu masinalt maha võtta. Seejärel tuleb vorm puhastada klaasikuulidega ja survepesuriga. Klaaskuulidega puhastatakse vormi selleks ettenähtud puhastuskambris. Vormi soojendusvoolikute avad tuleb enne sulgeda. Ekskursioon alumiiniumivalus oli päris huvitav ja hariv. Põhiliselt valmistatakse veoautode kabiinikandureid. Toodang peamiselt eksporditakse välismaale.
Seejärel lõigata alumisse vormipoolde toitekanal, ni- isutada vormisegu mudeli ümber ja eemaldada mudel vormist. Vajadusel korrigeerida mudeli eemaldamisel tekkinud kahjustusi vormis. 3. Valamine Valamiseks tuleb vorm kokku panna ning fikseerida varrastega. Valamisel jälgida, et püstkanal oleks kogu valamise ajal ühtlaselt täidetud. Valamise võib lõpetada alles siis, kui tõusukanal on täitunud. Pärast valamist vorm purustada. Ettevaatust! Värskelt valatud valand on kuum! Katsuda vaid pihtide vahendusel! 4. Kvaliteedi kontrollimine Kontrollides valandi kvaliteeti, tuleb jälgida, et valandis endas (mitte tõusu- või toitekanalis) ei oleks kahane- mistühikuid, gaasipoore ega ebakvaliteetselt valmistatud vormist tingitud defekte.
Terasvalanditega võrreldes töödeldakse malmvalandeid termiliselt palju harvemini. Kõige sagedamini lõõmutatakse masinaehitustehastes hallmalmist valandeid nende töödeldavuse parandamiseks. Lõõmutada tuleb kokillvalu(metallvormides saadud valandeid), sest sel on valgendunud pinnakiht. Valgendunud pinnakiht tekib mõnikord ka muldvormidesse valatud valanditel, kui ahju täite arvutamisel tehti viga ja malmi ränisisaldus on liiga väike või kui valand löödi vormist väga vara välja (punase hõõgumise ajal) ja jahtus õhus. Niisuguste valandite suur kõvadus on tingitud sellest, et nende struktuuris on vähe grafiiti ja palju tsementiiti ja ka sellest, et tekkis liiga dispersne ferriit-tsementiitne segu, s.t. struktuuris on perliidi asemel sorbiit. Hallmalmist valandite kõvaduse vähendemiseks ja töödeldavuse parendamiseks tehtav 1õõmutamine koosneb valande kuumutamisest temperatuurini 850-950° ja selle temperatuuri
Vastus andke millimeetrites täpsusega üks koht peale koma. Vastus: 20,2 Küsimus 14 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline joonistel toodud valandite ribide projekteerimise skeem on õige? Vali üks: a. a b. b c. c d. d Küsimus 15 Vale Hinne 0,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pildil toodud valand (erinevad vaated) on valmistatud: Vali üks: a. kokillvaluga b. tsentrifugaalvaluga c. täppisvaluga d. liivvormvaluga
Kuniks mo füüsiline keha viibib luku taga, las vihane värss astub mo eest sõtta. Mo südamesse störri hoope lööb mitusada, kui pean leinama järjekordset noort kastiläinud sõpra. Vaadake, mo noored sõbrad, kes tänaval, elust maha on kantud. Hei, kas keegi kuuleb! Häired tänavalt juba mitmeid on antud. Keegi ei kuule, sest ajad on segased ja aina segasemaks läevad. Meie kohtusüsteemid on konveiertehased, kus liinil aina nooremad kriminaalid silma jäävad. Meediahääl on valand meid üle poliitilise pasaga, vilusse jääb küsimus, mis puudutab tänavanoorukeid. Ei ei mitte sittagi ei ole tasa ma, kui näen naiivsete lubadustega valimisloosungeid, hämarate tänavate sõdurina, avalikkusele raporteerin, et hämarad tänavad on reaalsus, mitte noortekas või ZTV, olukorrad on täbarad, kriminaalsus, veenis voolab tappev Valge Pärslane ja HIV hei vaadake! Ekskursioonidele Kas kuulete sajatusi, needmist, Allasurutud raevu, mis kaane all ootab ülekeemist.....
ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. 1.2 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti
Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti)
suurele eri tugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina jm. Neist valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile, latte jms., sepiseid ja stantsiseid. Magneesiumi valusulamid on hea vedelvoolavusega, mis tagab valandite suure tiheduse ja korrosioonikindluse. Sulamid on kuumustugevad: nad võivad töötada pikaajaliselt temperatuuril 250 °C, lühiajaliselt ka 350 °C juures. Valusulamite mehaanilised omadused sõltuvad suuresti sulami struktuurist: mida peeneteralisem on valand, seda paremad on omadused. Magneesiumisulamite valamisel tuleb rakendada meetmed metalli süttimise vältimiseks. Sulatus tehakse raudtiiglites räbukihi all, metalli valamisel puistatakse sellele väävlipulbrit, mis moodustab väävelgaasi ja hoiab ära metalli süttimise. Korrosioonikindlus Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrosiooni, mida
Valuvormi materjalist olenevalt eristatakse: · valu kord- e. ainukasutusega vormidesse, · valu korduvkasutusega e. püsivormidesse. Esimesse rühma kuuluvad liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu jts. Teise rühma kuuluvad näiteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). Valu kordkasutusega vormidesse Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse Martin Raba võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mudeli
püsivormidesse ( kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu). Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). 10 14. Liivvormvalu Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod – sel viisil toodetakse ligikaudu 3/4 kõikidest valanditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhandete tonnideni. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmis- tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse võtmisega mudelilt. Joonis 6. Liivvorm 11 14.1. Vormimaterjalid Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud)
Nüüd on valu vorm, ning valukanalite süsteem sulametalli valamiseks. Detaili valamisel peab jälgima ,et ruum kus toimub valu valamine oleks hästi ventileeritud ja ,et ruum oleks vastav tuleohutus nõuetele kuna metall on äärmiselt kuum ning valamisel vabanevad ebameeldivad ja mõningal määral mürgised gaasid. Sula metalli valatakse vormi toitekanalisse kuni on näha ,et tõusukanal täitub. Pärast seda toimub valandi tardumine, see võtab aega 10-15 minutit. Tardunud valand saadakse vormikastist kätte vormisegu eemaldamisega, õppetöökoja käigus lihtsalt koputasime selle tagasi vormisegu sisse, puhastasime valandi üleliigsest kuivanud (kivistunud) vormisegust ja kärnist ning jahutasime saadud valandi vees. 3 Lõiketöötlemine Lõiketöötluse käigus tutvusime metallide lõiketöötlusega. Põhiliste treimisfunktsioonide ja erinevate treiteradega
Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse
nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. Tabel 1.23. Malmid Tempermalm Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- Fe3C faasidiagrammil
tatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. 21) Hallmalmid ja nende omadused. Kasutamine. Hallmalm
=235N/ mm 2 , mille löögisitkust iseloomustatakse purustustööga (J), milleks on 27J määratuna temperatuuril +20 C o (R- ruumitemperatuur). Terase S355K2 voolepiir on 355N/ 2 o mm , purustustöö K=40J temperatuur -20 C . Teras E360 on masinakonstruktsiooniteras (E) voolepiiriga 360N/ mm 2 . (Valuteraste korral eelneb peasümbolile täht G, nt GS200 on konstruktsiooniterasest valand voolepiiriga 200N/ mm 2 , GE300 on masinakonstruktsiooniterasest valand voolepiiriga 300N/ 2 mm . MITTELEGEERTERASTE TÄHISTUS KEEMILISE KOOSTISE JÄRGI Selline tähistus on vajalik juhul, kui nendest terastest valmistatud detaile kasutatakse termotöödeldult (karastatult või tsementiiditult). Õige termotöötluse viisi ja režiimi määramiseks on vaja teada terase süsinikusisaldust, seepärast on need terased markeeritud süsinikusisalduse ehk koostise järgi. Standardite järgi on nende teraste põhitähis C(süsinik),
30.Koorikvalu Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv. Temperatuurini 200-250 °C 29. Valamine liivvormi kuumutatud metallist Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus mudelplaat kinitakse kopeerib valandi kuju. punkril, mida pööratakse Liivvorm koosneb ülemisest ja koos vormiseguga alumisest vormipoolest, mis valmistatakse 180°(hoitakse niimoodi
Mõni- Tempermalmi tugevusomadused on võrrel- kord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad davad keraja grafiidiga malmi omadustega. Nii (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi tempermalm kui ka keragrafiidiga malm on suhte- neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja liselt sitked (vastupidavad löökkoormustele), mis- pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi tõttu neid kasutatakse selliste valandite valmista- nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad miseks, mis töötavad dünaamilisel koormusel.
Toodetakse ja tuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõni- Tempermalmi tugevusomadused on võrrelda- kord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad vad keraja grafiidiga malmi omadustega. Nii temper- (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi malm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja sitked (vastupidavad löökkoormustele), mistõttu neid pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi kasutatakse selliste valandite valmistamiseks, mis nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad töötavad dünaamilisel koormusel. automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud Kõige paremate plastsusnäitajatega (katke- malmist
650 kraadi + täheldatakse perliidi terastumist ja terase pehnenemist, temperatuuril AC1+ leiavad aset faasimuutused ja tekivad struktuurid kooskõlas raua faasidiagrammiga. Aeglane jahtumine tagab sisepingete vältimise. Paksuseinaliste valandite korral on kasulik normaliseerida pärast madallõõmutust. Sel juhul jahutatakse valandit aeglaselt temperatuurist 650-600 kraadi allpool, kusjuures säilib struktuur, millele püüeldakse normaliseerimisel. Selleks paigutatakse valand normaliseerimistemperatuurilt ahju(600-650 kraadi) jahutades seejärel valandit termopingete vältimiseks koos ahjuga temperatuurini 200 kraadi. Termopinged tekivad ka suurte ja paksuseinaliste detailide kiire ja ebaühtlase kuumutamise korral, see oht on suur eriteraste ja sulamite korral, mille soojusjuhtivus on väike(suur temp. vahe detaili eriosade vahel). Pingete vältimiseks kuumutatakse detail aeglaselt temperatuurini 600 kraadi.
Kolvi peale suunatakse suruõhk, mis tõstab silindribloki üles. Avades kraani pääseb suruõhk silindrist välja ja viimane langeb omaraskuse toimel alla andes löögi vaiale. Vasarate löögiosa mass on 300 . . . 800 kg ning käsi juhtimisega rammid teevad 10...15 ja poolautomaatjuhtimisega rammid 35 . . . 45 lööki minutis. Löökosa langeb 0,5...1,5 m kõrguselt. Liikumatu silindriga rammi löögiosaks on kolvivarre ja kolviga jäigalt ühendatud massiivne valand. Silindri alumisse ossa lastav aur (õhk) surub kolvi kindlale kõrgusele. Seejärel langeb kolb koos rammivasaraga alla ning viimane lööb vaiakaitsepea pihta. Auru (õhu) autoaatjaotuse korral on löökide arv minutis kuni 80. Auru (õhu) automaatjaotusega kaksiktoimevasarad erinevad lihtvasaratest selle poolest, et auru (õhku) juhitakse neil silindrisse nii tühi- kui ka töökäigul, kusjuures saadakse suurem tootlikkus vasara väiksemate mõõtmete puhul.
annaabi.ee 
