Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest
rmra 2. =h/mv näitab, et mida suurem on elektroni lainepikkus molekulis, seda väiksem on elektroni liikumishulk molekulis. 3. Ek=mv²/2 Kolmandas valemis me näeme, et liikumishulga võredline sõltuvus energiaga tuleneb, et liikumishulga kahanemisel väheneb ka molekulis liikumishulga energia. (On lause õige:p?) Def. Energiat, mis on vajalik molekuli lõhkumiseks aatomiteks või energiat, mis vabaneb aatomites molekuli moodustamisel nim. molekuli seose energiaks. B. Ioonne side Näiteks ioonne side moodustub molekulis olevate ioonide vahel. Naatriumkloriidi molekulis, millies Na on pos. ioon, kloor neg. Põhjus: klooris väliskihi elektronide orbiit ei ole päris ringikujuline,mistõttu elektroni kiht on mõnes kohas õhem mõnes paksem. Õhemas osas on tuuma tõmbejõud tugevam ja selletõttu kloori aatom tõmbab naatrium elektroni endale. Nii tekib naatrium pos. ioon jakloor neg. ioon. C. Metalliline side tekib tahkistes ,kuna neid iseloomustavad kritsall e ruumvõred, mille
Mis on elektrolüüs? Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. Mis on elektrolüüdid? Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Millest sõltub elektrolüüsis eraldunud aine mass? Kirjelda alumiinimui tootmisprotsessi? Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmisprotsessist ning töötlemiskuumusest. Teadmatusest valesti disainitud konstruktsioonid on loonud alumiiniumile halva maine. Mis on ionisatsioon
elektronipaari tugevamalt. 8. Elektronegatiivsus iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. 9. Elektronegatiivsus suureneb vastavalt elementide metalliliste omaduste nõrgenemisele ja mittemetalliliste omaduste tugevnemisele. 10. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli seondumisel. 11. Ioonvõre moodustavad kristallivõre keskmetes asuvad ioonid. Ioonvõre hoiab koos ioonne side. 12. Iooniline side on vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis. 13. Ioonsed ained on kõvad, kuid haprad, neil on kõrge sulamistemperatuur, nad on head elektrijuhid sulatatult, lahustuvad vees küllaltki hästi. 14. iooniline side KF, Na2O, BaCl2 sest koos on metall + mittemetall polaarne side NO2, CO2, CH4 sest koos on kaks mittemetalli mittepolaarne S8, O2, Br2, C sest on ainult üks aine 15
sisaldavad valgumolekulid oma pinnal erinevat laengut kandvaid piirkondi. Erimärgilise laenguga piirkondade omavaheline tõmbumine koos van der Waalsi jõududega põhjustab valgumolekulide agregeerumist ja lahusest välja sadenemist (joonis 3.10b). Seetõttu on -laktoglobuliini nagu ka paljude teiste valkude lahustuvus isoelektrilises punktis minimaalne (joonis 3.10d). 11 Väikeste ioonide mõju: ioonne jõud Makroioonide omavaheline interaktsioon on tugevasti mõjutatud väikeste ioonide, nagu lahustunud soolad, olemasolu poolt. Iga makroioon koondab enda ümber väikestest vastasioonidest koosneva ioonatmosfääri. See erimärgilistest ioonidest koosnev pilv varjestab makroioonide laenguid ja takistab neil seeläbi omavahel interakteerumast (joonis 3.11a). Kuigi varjestusefekti sõltuvus väikeste ioonide kontsentratsioonist on keeruline, on ilmne, et mida
aukude hulk ühesuguse kiirusega. 28.Bohri aatomimudelis on liikumishulga moment 3h/3biiga elektronil , mis asub kolmandal orbiidil. 29.Millised järgmistest väidetest on tõesed? 1913.aastal korraldatud Francki ja Hertzi katsed kinnitasid aatomite statsionaarsete olekute olemasolu. 30.N.Bohri aatomiteooria kirjeldas adekvaatselt vaid vesiniku aatomit. 31.Kovalentse sideme korral on mõned molekuli koosseisu kuuluvate aatomite elektronid on ühised kogu süsteemile. 32.Ioonne side erineb teistest keemilistest sidemetest selle poolest, et üks atom on *omandanud* teise aatomi elektroni ning muutunud seega negatiivseks iooniks. 33.Energiatsooniks tahkises nim. elektronide lubatud energiate vahemikku.
kergesti asendatavad .Benseen broomiga ei reageeri tavalistel tingimustel, fenooliga aga toimub asendusreaktsioon kergesti. Fenooli kindlaksmääramiseks kasutatakse tema reaktsiooni FeCl3 lahusega. Seejuures moodustub violetse värvusega ühend.Fenool on keemiatööstuses tähtis tooraine Fenool on mürgine!Nahale sattudes tekitab ta raskesti paranevaid põletushaavu. Haliidide saamine: o Halogeenide radikaalne liitumine alkaanidele o Halogeenvesinike ioonne ja radikaalne liitumine alkeenidele o Halogeenide ioonne liitumine alkeenidele dihalogeniidid, halogenohüdriidid o Halogeenvesinike ioonne liitumine alküünidele vinüülsed ja geminaalsed dihalogeniidid o Halogeenide ioonne liitumine alküünidele vinüülsed dihalogeniidid, tetrahalogenoalkaanid o Alkeenide allüülne bromeerimine Oksüdeerimine reaktsioon, mis vähendab vesiniku hulka molekulis või hapniku, lämmastiku
aatomite vahele. Sekundaarstruktuuri põhivürmideks on alfa-heeliks ja beeta- leht.Tertsiaalstruktuur- kogu valgumolekuli iseloomustav 3D struktuur.Struktuur tekib polüpeptiidiahela spontaantsel, spetsiifilisel kokkukeerdumisel, mida suunavad teatud seistusvalgud (chaperonid).Aminohapete hüdrofoobsed radikaalid paigutuvad struktuuri sisse, hüdrofiilsed aga struktuuri pinnale. Struktuur on seotud aminohapete radikaalidevaheliste nõrkade sidemete ja vastasmõjudega ( vesinik ja ioonne side, wan-der Walsi jõud, hüdrofoobsed interaktsioonid) ja kovalentsete S-S sidemetega cys jääkide vahel.selle struktuuri vormideks on gloobul või niitjas struktuur.Kvaternaarstruktuur- oligomeersete valkude iseloomulik struktuur, so valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Struktuuri fikseerivad nõrgad mittekovalentsed sidemed subühikute vahel. Mikrotuubulid : õõnsad silindrilised polümeerid. Koosnevad tubuliini dimeeridest
Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures normaalpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. Katseandmed ja arvutused: Element: Zn|ZnSO4||KCl||CuCl2|Cu 0,2 m 0,1m Ioonide keskmise molaalsuse arvutus aktiivsuste arvutamiseks: v+ ja v- on katioonide ja anioonide arv Ioonide üldine valem v=v++v- Ioonide molaarsused m+=mv+ ja m-=mv2 Keskmine ioonne aktiivsus Ioonide aktiivsused ja m m C: Leian Zn ja Cu aktiivsused ja seejärel teoreetilised potentsiaalid elektroodidele Nernsti võrrandi järgi. *Aktiivsustegurid ja standartpotentsiaalid on võetud käsiraamatust. V V B: Leian elektroodidele mõõdetud potentsiaalid (+)mõõdet ja (-)mõõdet Võrdluselektroodi potentsiaal on Ag/AgCl = 0,2252 V (-)mõõdet = 0,2252 0,955 = -0,730 V (+)mõõdet = 0,2252 + 0,079 = 0,3042 V
Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade hapete lahustes Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade aluste lahustes Iseseisev töö ja kordamine · Aktiivsus- (a, mol/dm3).ioonide näiv, efektiivne kontsentratsioon, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi ja on väiksem (või võrdne) arvutuslikust · ai = iCMi kus i iooni aktiivsustegur;CMi vastava iooni molaarne kontsentratsioon mol/dm3 · termodünaamiline tasakaalukonstant · kontsentratsiooniline tasakaalukonstant Lahuse ioonne jõud ja selle arvutamine · Ioontugevus- Kus Ci on iooni molaarne kontsentratsioon; zi iooni laeng. · Aktiivsuskoefitsient Debye-Hückeli lihtsustatud võrrand
aminohapped. Selle määrab ära aminohapete järjestus missugune aminohape missuguse kõrval on. Olulised on järjekord, arv, molekulmass. Sekundaarne struktuur vesiniksidemega fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon, üksikosa on korrastatud kas moodustavad spiraali või on volditud. Tertsiaalstruktuur kogu valgumolekulile iseloomulik ruumiline struktuur, hoiavad koos kas vesinikside või on kovalentne side või on laengute baasil ioonne side näiteks. Need 3 struktuuriastet on olemas kõikidel valkudel. Aminohappeid on valkude koostises erinevaid. Erinevaid aminohappeid tuntakse 250, inimorganismis leitud 60, valkude koostises 20 erinevat aminohapet. Valkude koostises oelvate aminohapete puhul on tegemist L-aminohapetega. Esmatähtsad aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, lüsiin, fenüülalaniin, tüptofaan. 5. Aminohapete ja toiduvalkude füüsikalised omadused.
ainetega. Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites. Vastumärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall. kristall mis koosneb vastaslaenguga ioonidest. Kristallvõre keskmetes asuvad ioonid moodustuvad korrapärase ruumilise struktuuri- ioonililise kristallvõte ehk ioonvõre. Ioonide vahel kristallvõres esineb iooniline side ehk ioonne side. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nim iooniliseks sidemeks. Ained milles esineb valdavalt iooniline side, nim ioonilisteks aineteks. Kristallid on kõvad aga seejuures haprad. Naatriumkloriidi sulamistemp on kõrge ump 800 kraadi. Ainetes milles vesiniku aatomid on seotud fluori, hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed.
a. Lihtsoolad ( KCl, Na2CO3- pesusooda, AgNO3) b. Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni. 2. Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, hapete või soolade lahused. Ka osa gaase võib käituda kõrgel temperatuuril või madalal rõhul elektro-lüütidena. a. Tugev elektrolüüt on aine, mis vesilahuses peaaegu või täielikult dissotseerub ioonideks. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi
ioonide üldine arv = + + ioonide molaalsused m+ = m+; m = m ioonide aktiivsused a+ = +m+; a = m Keskmine molaalsus ja keskmine aktiivsustegur 1 m = m ( + + - - ) 1 = ( + + - - ) Keskmine ioonne aktiivsus a = m 1 a = m ( - - ) + + 1 a = (a ) + + a-- Elektrolüüdi üldine aktiivsus + - a = (a) = a + a - ( ) Keskmine aktiivsustegur väikese ioontugevusega lahustes on leitav seosest
PS fosfatidüül seriin PI fosfatidüül inositool SP sfingomüeliin Erütrotsüütide membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud on eraldatavad pehmetes tingimustes (pH, ioonne jõud) Integraalsed membraanivalgud on eraladatavad detergentidega (Triton X 100) ekstraheerides Detergentidega ekstraheerimine jätab terveks valgulise skeleti Membraanid on ühendatud tsütoskeletiga Tsütoskelett on
vaheühend Esineb kovalentne atsüülensüüm vaheühend Ensüümide aktiivsust mõjutavad keskkonnatingimused aktiivsus Temperatuur Temperatuuri optimum on pH tavaliselt 2540oC Ioonne jõud Temperatuuri optimumi kujundab toopt to · kiiruskonstandi kasv temperatuuri tõustes · ensüümi denaturatsioon Mõnede ensüümide pH optimumid koliinesteraas aktiivsus pepsiin
Valents - aatomi omadus moodustada aatomite vahel ühiseid elektronpaare, mis põhjustavad keemilise sideme tekke. 6. Elektronegatiivsuse all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone (suur liidab+mittemetallilisus, väike loovutab) 7. Aatom koosneb väikesest raskest positiivselt laetud tuumast(prootonid ja neutronid) ja ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest, mis on jaotatud elektronkihtidesse. 8. Keemilise sideme jaotus- Ioonne, kovalantne 9. Raku tähtsamad osad- Plasmamembraan ehk välismembraan , Tsütoplasma , Tuum , Endoplasmaatiline retiikulum , Golgi kompleks, Mitokondrid 10. Isomeeride jaotus- Struktuursed, steroid 11. Nimetuse süsivesikud tingis teatud orgaaniliste ühendite grupi vaatlemine süsiniku hüdraatidena Süsivesikud = sahhariidid. Sisaldab kas aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma 12
Ioonvõre Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall- kristall,mis koosneb vastaslangutega ioonidest. Kristallvõre keskmetes asuvad ioonid moodustavad korrapärase ruumilise struktuuri- ioonilise kristallvõre ehk ioonvõre. Üksl lihtsamaid ioonvõre tüüpe esineb näiteks naatriumkloriidis, mille kristallvõres iga iooni ümbritseb 6 vastaslaenguga iooni. Ioonide vahel kristallvõres esineb iooniline side ehk ioonne side. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Päris puhtakujulist ioonilist sidet, kus ühised elektronpaarid on tõepoolest täielikult üle läindu elektronegatiivsema elemedni aatomile, reaalseltei esinegi. Ka kõige suurema eletronegatiivsuse erinevusega elementide korral(Cs ja Fe) on ioonide vahel vähesel määral olemas ka kovalentset sidet
S.S.C. roostevabade pindade, plastiku ja klaaside puhastusaine. Kuidas kasutada Pihusta säästlikult pinnale, pühi üle puhta, niiske kiuvaba lapiga. Väiksemate pindade korral pihusta otse lapile. Parema tulemuse saavutamiseks poleeri pehme lapiga. Biolagunemine: Kõikidel pindaktiivsetel ainetel, mis on kasutatud Evans Vanodine toodetes on täidetud Euroopa Regulatsiooni komisjoni biolagunduvuse ja keskkonnakaitse nõue. Koostis Sisaldab järgnevate ainete segu: alkohol, glükooleeter, ioonne pindaktiivne aine, sekvestrant, värvaine. 9 Käroli Linder puhastusvahendid Mira 7210 ceramic wash Spetsiaalne vahend glasuurimata klinkerplaatide, looduskiviplaatide, savitoodete jms puhastamiseks Segamine Segada leige veega vahekorras 0,1 l 7210 ceramic wash 10 liitri vee kohta. Kasutamine
oksüdeerumine ja redutseerimine - oksüdeerija redutseerub, redutseerja oksüudeerub 38.oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine 39.redutseerumine - elektronide liitmine 40.oksüdatsiooniaste - arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. 41.elektrolüüs - protsess, kus ioonne aine on lahustatud või sulatatud toimub alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad. 42.korrosioon - keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 43.Lahus - ühtlane segu (enamasti vedelas olekus), mis koosneb ühe või enama aine osakestest 44.lahusti - aine, milles teise aine osakesed on ühtlaselt jaotunud 45
ioonide aktiivsused a+ = +m+; a = m Keskmine molaalsus ja keskmine aktiivsustegur 1 m = m 1 = Keskmine ioonne aktiivsus a = m 1 a = m 1 a a a = Elektrolüüdi üldine aktiivsus
Andmete registreerimine: detektori signaali töötlus ja tulemuse graafiline kujutamine Proov sisestatakse ioonide allikasse, kus nad ioniseeruvad; tekkinud ioonid suunatakse massianalüsaatori poole, ioonid kiirendatakse elektrivälja abil ja fokusseeritakse kimbuks. Neutraalsed molekulid juhitakse masinast välja vaakumpumba abil; Kiirendatud ioonide voog satub massianalüsaatorisse, kus ioone sorteeritakse nende m/z järgi; Lahutatud ioonid jõuavad detektorisse, kus ioonne vool muutub elektriliseks signaaliks, mis omakorda võimendatakse ja registreeritakse. 39.Ioonide allikad (vähemalt kolm) Elektroonne ionisatsioon - suhteliselt väikesed lenduvad molekulid; sisestatakse kromatograafi või süstla abil; ioonide allikas laguneb molekul fragmentideks. Elektropihustus - polaarsed mitte lenduvad ühendid; sisestatakse kromatograafi või süstla abil; Tekivad mitmekordselt laetud ioonid; Töötab atmosfääri rõhul.
(MAKROMINERAALID) Ca2+, Na+ , K+ , Mg2+, Cl Täidavad biofunktsioone ioonsel kujul Vajatakse üle 100 mg ööpäevas Enamuse makromineraalide ioonsed kontsentratsioonid on raku sees ja väljas erinevad: · Ioonse gradiendi tagavad spetsiifilised membraanvalgud KALTSIUM Levinum mineraalaine inimorganismis. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi. Ööpäevane vajadus 1000-1300mg.). Esineb kahes vormis: · Lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · Ioonne kaltsium (Ca2+) (Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena.) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3
108. Mis on toit ja millistest põhimolekulidest mood imetajate toit? Toit: suhkur, rasv, valgud, CHO. (bakteritel: FS, (an)aeroobse metabolismiga kaasnevad redoksr-d. Metabolism: toit+O2->H2O+CO2+energia. In energiavajadus 9000kJ/päev.) 109. Mis määrab orbitaalse ruumilise kuju? Kvantarvud. 110. Molkulaarsed valentssidemed eristatakse kui ioonsed ja kovalentsed sidemed. Kuidas üks v teine sidemetüüp tekib ja milles seisneb nende põhierinevus? Ioonne: eeldus väike lainef-de kattumine, side tekib el-de annetamise tulemusena. Ioonraadius sõltub iooni laenugst. Kovalentne: tekib ioonide ühistumise tulemusel. El- pilved peavad oluliselt kattuma. Stabilisatsioonienergia peamine allikas on elektronide poolt hõivatava ruumiosa kasv. 111. Formul Termodünaamika II seadus! Kuidas on see seadus kooskõlas elusloodus nähtavalt kõrge organiseeritusega? Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas
2. Sekundaarstruktuur – peptiidahela pakkimine sama peptiidahela lähestikku asuvate piirkondade sidumine vesiniksidemetega 3. tertsiaarstruktuur – sama peptiidahela kaugel asuvate piirkondade sidumine disulfiidsidemetega 4. kvaternaarstruktuur – ruumiliselt korrastatud mitme peptiidahela kombinatsioon Keemiliste sidemete tüübid Kovalentne side 250 kJ/mol S-S side Cys Vesinikside 7-40 kJ/mol Cys, Ser, Tyr, Trp, Thr, Asn, Gln, His, Ioonne side 20 kJ/mol Asp, Glu, Lys, Arg Van der Waalsi jõud 1,9 kJ/mol aromaatsed jäägid Gly, Ala, Val, Leu, Ile, Pro, Met, Phe Valgu interaktsioonid veega Hüdrofoobsed grupid interakteeruvad omavahel, ning hüdrofiilsed. Kõrvuti asetsemise korral toimub tõukumine eri gruppide vahel. Vees interakteeruvad veega hüdrofiilsed rühmad, lahustumisele aitavad kaasa vesiniksidemed, samal
5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi alusel. a. SBR vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PAR polükondensatsioon c. SIS anioonne ahelakasvu polümerisatsioon d. PUR polüliitumine 6. Valige sobivad seaduspärasused tsükliavamispolümerisatsioonile. a. Monomeerid heteroaatomiga/vinüülühendid b. Polükondensatsioon/ahelakasvu polümerisatsioon c. Oligomeeride/monomeeri liitumine d. Ioonne/vabaradikaalne 7. Kumb tunnus iseloomustab plokk-kopolümeeri. a. Homogeensus/mikroheterogeensus b. Üks/kaks pehmenemistemperatuuri c. Füüsikalised/keemilised ristsidemed d. Termoplastsus/termoreaktiivsus e. Jäikus/kõrgelastsus f. Sitkus/haprus 8. Kuidas mõjub plastifikaatori lisamine polümeerile. a. Alaneb/tõuseb klaasistumistemperatuur b. Paraneb/halveneb külmakindlus c. Halvenevad/paranevad töötlemisomadused d
energiavahetuses. 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,7 kg fosforit) Väävel sisaldub aminohapetes, hepariini koostises, koensüüm A-s jm. Rohkesti sisaldub väävlit naha, küünte ja juuste valkudes. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 175 kg väävlit) Essentsiaalsed makrobioelemendid (makromineraalid) - Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- Kaltsium Levinum mineraalaine inimorganismis. Esineb kahes vormis: · lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · ioonne kaltsium - osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, mitmete ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, hormoonide toime- mehhanismides, vere osmootse rõhu tagamises. Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi). Naatrium ja kaalium
Erinevus nende vahel seisneb vaid ühendatavate toiteallikate polaarsuses (voolude suunad vastupidised). Transistor on elektroonikalülituste tähtsaim koostisosa info- ja sidetehnikas ning samuti jõuelektroonikas. Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks. 11.Elektrolüüdid · Elektrolüüdid ja elektrolüüs Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Elektrolüüs - Elektrolüüsiks nimetatakse protsessi, kus ioonsest ainest, mis on kas lahustatud või sulatatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest · Elektrolüüsi M. Faraday seadus (+ valem)
juhtivus 2 korda. 3.Pn-siire ja selle põhiomadus (+ joonis) Pn-siire on monokristallilise pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Niisuguse ülemineku eriomaduseks on tõkkekihi moodustumine negatiivse ja positiivse ruumlaengu mõjul. 4. Elektrolüüdid ja elektrolüüs (+ joonis) Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, Joonis 4Elektrolüüs näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil.
dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 g metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Vedelate juhtide korral on vabadeks laengukandjateks ioonid Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe. Dielektrikud on ained, mille keemiline side ei soodusta vabade laengukandjate teket, näiteks kovalentne side või ioonne side. Viimasel juhul on aines küll olemas ioonid, aga need on kristallvõre sõlmedes ja ei saa piki ainet liikuda. Pooljuhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrike oma vahepeal. Pooljuhtides saab vabu laengukandjaid tekitada kas valguse või soojuse toimel. Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad lisandained pooljuhtides. Need 10
korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G- aktiin ja ADP-F-aktiin. Mg, K, Na ioonide juuresolekul lahuses G-aktiin polümeriseerub F-aktiini pikkadeks ahelateks ATP hüdrolüüsumisega. Monomeerid asetsevad ahelates helikaalselt. Kui lahuse ioonne jõud väheneb, siis F-aktiin depolümeriseerub. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Kriitiliseks kontsentratsiooniks nimetatakse kontsentratsiooni, mille juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. In vivo tingimustes ~0,1 mikromolaarne. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. - Ioonne jõud - Monomeeride kontsentratsioon
Unit, lühendina U või IU (International Unit). See vastab ensüümihulgale, mis muundab 1 mooli substraati produktiks 1 minuti jooksul. Vähem kasutatakse aktiivsuse ühikuna SI süsteemi ühikut katal (kat). 1 katal on ensüümihulk, mis muundab ühe 1 mooli substraati produktiks 1 sekundi jooksul. 1 kat = 6 x 107 Unit | 1 Unit = 16.67 nkat Ensüümi aktiivsuse määramisel tuleb kontrollida järgmisi parameetreid: · temperatuur · pH · ioonne jõud · aktivaatorite või stabilisaatorite juuresolek · redokspotentsiaal · (raskemetallid, lisandid) Eriaktiivsus: Eriaktiivsus on ensüümi ühikute arv proovi kuivmassi või proovi valgumassi kohta. Tavaliselt väljendatakse eriaktiivsus 1 mg valgu kohta. Eriaktiivsuse arvutamine: · määratakse ühikute arv proovi mingis koguses (näiteks ml) ehk ühikute kontsentratsioon
Keemiliselt ehituselt on PAA molekulid järgmise konstruktsiooniga. Nendel on molekuli eri osades hüdrofiilne ja hüdrofoobne osa. Hüdrofoobne (,,rasvane") osa on suhteliselt suur, selle küljes on tugevalt polaarne rühm nn hüdrofiilne osa. Vanemad ja tuntumad sellistest ühenditest on seebid, mis on rasvhapete Na- või K- soolad. Näiteks: C17H35 -{ COO- Na+ } Hüdrofoobne osa Hüdrofiilne osa Rasvane osa ioonne osa Detergendi molekul Tekstiilikeemias mõjutavad PAA molekulid vee ja kiudude vahelist interaktsiooni. Seega saame siin käsitleda ainult neid protsesse, mis toimuvad PAA vesilahustes. 27 PAA hüdrofoobne osa on tavaliselt süsivesinikahel, kus süsiniku aatomite arv on tavaliselt 15-17.Pesemisel kasutatakse selliseid pindaktiivseid aineid, kus
tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G-aktiin ja ADP-F-aktiin. Mg, K, Na ioonide juuresolekul lahuses G-aktiin polümeriseerub F-aktiini pikkadeks ahelateks ATP hüdrolüüsumisega. Monomeerid asetsevad ahelates helikaalselt. Kui lahuse ioonne jõud väheneb, siis F-aktiin depolümeriseerub. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Kriitiliseks kontsentratsiooniks nimetatakse kontsentratsiooni, mille juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. In vivo tingimustes ~0,1 mikromolaarne. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. - Ioonne jõud - Monomeeride kontsentratsioon
tiivsusega aatomite vaheline side Apolaarne molekul - molekulis pole d+ ega d- tsentrit, kuna * molekulis pole sideme dipoole * molekulis esinevad sideme dipoolid, kuid aatomite paigutuse tõttu dipoolid "neutraliseerivad" teineteist (toimivad vastassuundades) Kui seotud aatomite elektronegatiivsuste erinevused on piirides 0,5...1,7 , siis - side on polaarne Kui aatomid on äärmuslikult erineva elektronegatiivsusega > 1,7 , siis - ioonne side. HÜDROFOOBSED INTERAKTSIOONID Apolaarsete ühendite ja apolaarseid aatomirühmi (aromaatsed tuumad, pikemad C- radikaalid) sisaldavate molekulide selline orientatsioon vesikeskkonnas, mis tagab nende minimaalse kontakti veega, st apolaarsete rühmade omavaheline "tõmbumine" vesikeskkonnas. Põhjendus: Vesikeskkonda sattudes apolaarsed (hüdrofoobsed) ühendid häirivad H-sidemetest tingitud vee sisestruktuuri. Taoliste molekulide või rühmade agregatsioon vähendab
· termiline ionisatsioon (T = 3700 - 16000°C, 1 100 keV) 1. põrked intensiivsel soojusliikumisel 2. fotoionisatsioon kuuma gaasi kiirgusest 7. Ionisatsioon elektroodide pinnalt Mõnede metallide väljumistöö Wv (väikseim energia, mis on vajalik elektroni väljumiseks tahkest ainest) · termoelektroonne emissioon · katoodi pommitamine positiivsete ioonidega · fotoefekt · külmemissioon 8. Rekombinatsioon Ioonne rekombinatsioon = + ioon ja ioon. Elektroonne rekombinatsioon = + ioon ja elektron Ühes kuupmeetris gaasis rekombineerub 1 sekundi jooksul nr laengukandjaid: nr = rn+n- 1/(s*m3) kus: r rekombinatsioonitegur, õhul r =1,6 109 m3/s; n+ positiivsete laengukandjate kontsentratsioon, 1/m3; n- negatiivsete laengukandjate kontsentratsioon, 1/m3. Kui n+ = n- = n , siis nr = rn2 Rekombinatsioonil eralduv energia: h =Wi + deltaWk
Vee jaotumine kudedes oleneb osmootsest rõhust. Pöördosmoosi tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt joogivee tootmisel mereveest. 71. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid. - ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone. Põhjustavad elektrijuhtivust. AaBb↔aAb+ + bBa- Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4, Leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid: lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerinud, põhjustavad vähest elektrijuhtivust (H3PO4↔H3O+ + H2PO4- ) Vesi, ammoniaak NH3 Soolad: HgCl2
(Cr3C2) või kompaktne heksagonaalvõre (Mo2C, WC). Nendel karbiididel on tugevamad metalsed omadused. Karbiidid on kõrgema sulamistemperatuuriga ja suurima kõvadusega tehnomaterjalid. Kahjuks väike kuumuspüsivus taksitab nende kasutamist kõrgetel temperatuuridel. Nitriidid Nitriidid on struktuurilt ja füüsikas-keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega. Metalse sideme osakaal nitriidides on suurem kui karbiidides, kus määravaks on tugev ioonne side metalli ja süsiniku aatomite vahel. Metalse sideme suuremale osakaalule vihjab nitriidide madalam sulamistemperatuur ja parem elektrijuhtivus. Nitriidide mikrokõvadus on väiksem kui karbiididel ja langeb igas grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis ka viitab ioonse sideme Me-N nõrgenemisele. Tehnokeraamikas kasutataks niitriide Si3N4, AlN ja BN. Boriidid Boriidid on asendustüüpi kristallvõrega keemilised ühendid. Boori aatomid võivad olla
Erutuvate kudede - koed, mis vastavad ärritusele erutuse tekkega (närvi-, lihas- ja näärmekude) Erutuse- keerukas energiatarbimisega seotud vastureaktsioon ärritajate toimele, s.o protsess, mille käigus muutub nii ärritusele allunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldised ja spetsiifilised tunnused erinevates kudedes. DEPOLARISATSIOON - erutuse üldiseks tunnuseks kõigi erutuvate kudede puhul on rakumembraani ioonne nihe. DP e puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. LOKAALNE ERUTUS - tekib, kui ärritaja on nõrgatoimeline (alalävine), seda iseloomustab rakumembraani nõrk ja paikne depolarisatsioon. LEVIV ERUTUS - kui depolarisatsiooniprotsess saavutab teatud lävitaseme (kriitilise piiri), tekib rakumembraani ärritunud osas suureamplituudiline
Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1023 ...1024 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Vedelate juhtide korral on vabadeks laengukandjateks ioonid Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid võrreldes metallidega väga vähe, nende 1 cm3 sisaldab 106 ... 1015 vaba laengukandjat . Dielektrikud on ained, mille keemiline side ei soodusta vabade laengukandjate teket, näiteks kovalentne side või ioonne side. Viimasel juhul on aines küll olemas ioonid, aga need on kristallvõre sõlmedes ja ei saa aines liikuda. Pooljuhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrike oma vahepealne. Pooljuhtides saab vabu laengukandjaid tekitada kas valguse või soojuse toimel. Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad lisandained pooljuhtides. Need kas loovutavad kergesti elektrone (doonorlisandid) või haaravad vabu elektrone enda koostisse (aktseptorlisandid)
annaabi.ee 
