Ahju köeti kivisöega. Edasi liikusime teiselepoole vagrankat, kust tuli välja sula metall. Seal lasti sulam suurde valukoppa, millel on lehtterastest kest ning tulekindel vooder. Koppaga täideti vorme liikudes kopaga ühe vormi juurest teise juurde.Vormi valamine oli täpne ja täpsust nõudev protsess. Kõrval ruumis valmistati vorme. Milleks kasutati vormikaste ja eelnevalt valmistatud mudeleid. Seda tööd tehti käsitis. Tehase teises otsas oli ala, kus võeti valandid vormist välja. Peale valamist mingi aeg vorm jahtub, sel ajal metall kristalliseerub. Vormist välja löömiseks kasutatakse vibroreste. Kasutuses olnud vormisegu liigub väikse ringiga uuesti kasutusse. Edasi liikusid valandid lõppviimistlusse, kus neid puhastati kasutatdes puhastustrumleid. Veel oli tehases komplekteerimis osakond, kus olid erinevad tööpingid.
1 6 5 1 vormisegu; 2, 3 vormkastid; 4 tõusukanal; 5 ventilatsioonikanalid; 6 kärn; 7 vormi eraldustasand; 8 valulehter; 9 püstkanal; 10 räbupüüdel; 11 toitekanal Joonis 4. Liivvaluvorm koos valukanalite süsteemiga Valuviiside võrdlus 1. Kordkasutusega vormid Liivvormvalu Eelised · Suurte mõõtmetega valandid · Odavad seadmed, tööjõud · Tootmispartii suurus piiramatu Puudused · Ei saa valmistada väga väikeseid ja keerulise konfiguratsiooniga valandeid · Suur töötlusvaru · Suur pinnakaredus · Palju defekte · Suur poorsus Koorikvormvalu Eelised · Suhteliselt suurte mõõtmetega valandid
Et sulametalli vormi valada on vaja vormile teha kanalite süsteem. Valukanalite süsteem peab tagama: 1. vormi täitumise optimaalse aja jooksul, 2. mittemetalsete osakeste ja räbu minimaalse sisalduse valandis, 3. valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse reziimi, 4. et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi, 5. vormitavuse mugavuse. Kui valukanalite süsteem on paigas ,ühendatakse vormi mõlemad pooled ning toimub sulametalli valamine vormi. Valandid eemaldatakse vormikastist raputusresti kasutades. Seejärel toimub valukanalite eemaldamine ning defektide kontroll. Valudefektid liigitatakse- väljaulatuv valumetall, tühikud, Pidevusdefektid, pinnadefektid, vajakvalu, mõõtme-ja kujuhälbed, suletised. Peale vormist eemaldamist võib valandil olla kuivanud vormisegu, see on vaja puhastada. Valuvormi puhastamiseks võib kasutada liivapritsi ja haaveltöötlust (suurte valandite
valukanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus Käesolev harjutustöö käsitleb kõige enamkasutatavat toorikute saamise moodust valamise teel: liivvormvalu. Sellist valumeetodit kasutatakse umbes 75% kõikidest valanditest. Valandi asend vormis mõjutab oluliselt valandi kvaliteeti. Silindrikujulised valandid, mille sise- ja välispinnad kuuluvad lõiketöötlusele, on soovitatav paigutada vormi vertikaalselt. Pinnad, mis on omavahel seotud täpsete mõõtmetega, tuleb paigutada ühte (soovitatavalt alumisse) vormipoolde, et ei tekiks nendevahelisi hälbeid vormipoolte nihkumise tõttu koostamisel. Samal põhjusel tuleb lõiketöötluse baaspinnad paigutada ühte (soovitatavalt alumisse) vormipoolde. Vormi (mudeli) lahutuspind peab tagama mudeli või mudeliosade hõlpsa
Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid. Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt. Keragrafiitmalmi teket soodustab eelkõige erilisandite-modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Enamikel juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid. 2.2 Kodutöö. Terase termotöötlus 1. C=0,7; st C0,8, tegemist on alaeutektoidterasega. Eelkõige on tegemist konstruktsiooniterasega, mis peale kroomi sisaldab veel ka teisi legeerivaid
Lähtuvalt süsinikusisaldusest on tegemist valgemalmiga. Eeltingimused selle malmi tekkeks on vähe lisandeid (nt räni) ning kiire jahutamine valuvormis. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis). Eeldused grafiitmalmi ehk hallmalmi tekkeks on aeglane jahutamine ja räni olemasolu. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib struktuuri ka grafiiti. 11. Kuna valgemalmi struktuuris on palju tsementiiti, siis on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Ledeburiidi olemasolu valgemalmis teeb selle hapraks, mistõttu ei saa seda survega töödelda (valtsida, sepistada jne). Valgemalmi valatavus on väga hea tänu kahefaasilisele struktuurile. 6 Kasutatud kirjandus Kulu P., Saarna M., Tarbe R., Kers J., Veinthal R., 2010. Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhendid. TTÜ Kirjastus.
Tempermalmi saadakse valgemalmist. Tempermalmist valandite tootmine koosneb kahest põhioperatsioonist: 1) valandi saamine valgemalmist ja 2) valandite lõõmutamine valgemalmi tsementiidi lagundamise eesmärgil. Et valamisel tekiks valgemalm, kasutatakse valamiseks väikese ränisisaldusega malmi. Suurema ränisisalduse korral võib valamisel tekkida hallmalmi struktuur ja hallmalmi tempermalmiks muuta ei ole üldse võimalik. Tempermalmi 1õõmutatakse järgmiselt. Valgemalmist valandid paigutatakse teras- või malmkastidesse ja nendele puistatekse peale puhast kuiva liiva. Liiva puistamine on vajalik selleks, et 1õõmutamisel ei tekiks kaardumist valandi enese raskuse ja temal asuvate teiste valandite raskuse toimel. Kastid paigutatakse 1õõmutusahjudesse. Ahi kuumutatakse temperatuurini 900 - 950° ja sellel temperatuuril hoitakse valandeid 10 - 20 tundi; sõltuvalt malmi ränisisaldusest. Lõõmutustemperatuuril koosneb valgemalmi struktuur austeniidist ja tsementiidist
4 1.1 Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. 1.2 Hallmalm
detaile valamise teel.Halli malmi ei anna sepistada.Keevitada annab teda halvasti.Lõike töötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtubevmalm Kui hallile malmile lisada alumiiniumi või magneesiumi sis tekivad kristaliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju,Niisugusel malmil on suur tugevus.MarkeeritaKSE By65,By80,By90,By100 arv näitab tõmbetugevust .Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle,nukkvõlle,hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandid kuumutada siis valges mallmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks.Kui kuumutamine toimub liiva sees siis tempermalmi murdepind on valge.Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse siis saadakse musta murdepinnaga tempermalm. Cy30- 6,Cy45-2.Esimene tõmbetugevust teine arv aga suhtelsit pikenemist.Tempermalmist valmistatakse san tehnikas kasutatavaid ühendus detaile. 3. Värvilised metallid Vask ja tema sulamid
K+KV karastatud ja kunstlikult vanandatult Tabel 1.25. Alumiiniumi valusulamid EN Margi- Al Valu- Olek1) Rp0.2 Rm A HB Kasutus ja tunnusnr. tähis % viis N/mm2 N/mm2 % omadused Alumiiniumisulamid mittevanandatavad AC-44100 AlSi12 88 LiV,Ko VO 90 180 5 55...75 Mitmesugused valandid AC-51400 AlMg5Si1 94 V VO 100 170 2 55...75 Hea korrosioonikindlus LV, KV Alumiiniumisulamid vanandatavad AC-21100 AlCu4Ti 95 LiV K+KV 260 280 5 90...115 Kõrgtugevad, kuumuskindlad AC-42100 AlSi7Mg 93 LiV,KoV K+LV 120 200 8 60..
kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi. Martin Raba Valutehnoloogia Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete või toodete valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Valu teel toodetakse peamiselt keeruka kujuga pooltooteid, mille mass võid olla mõnest grammist sadade tonnideni. Masinaehituses moodustavad valandid üle 50% masinate ja mehhanismide massist. Vedelmetalli valuvormi valamisega tehakse näiteks sisepõlemismootorite silindriplokke, kolbe, pumpade töörattaid, tööpinkide sänge jms. Valuvormi materjalist olenevalt eristatakse: · valu kord- e. ainukasutusega vormidesse, · valu korduvkasutusega e. püsivormidesse. Esimesse rühma kuuluvad liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu jts. Teise rühma kuuluvad näiteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valumeetodi
Alumiiniumsulamid - vanandatavad AW-2024 AlCu4Mg1 93,4 430 Kõrgtugevad lennukikonstruktsioonid 19 Tabel 7. Alumiiniumi valusulamid EN tunnusnr. MargitähisAl Rm Kasutus % N/mm2 Alumiiniumsulamid – mittevanandatavad AC-44100 AlSi12 88 180 Mitmesugused valandid Alumiiniumisulamid - vanandatavad AC-21100 AlCu4Ti 95 280 Kõrgtugevad ja kuumuskindlad valandid Alumiiniumi termotöötlus Joonis 19. Alumiiniumi pehmelõõmutamine Karastamine seisneb kuumutamises temperatuurini, mil sulamis lisandid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt. Vanandamine seisneb karastamise järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõne
30. Anodeerimine. Anodeerimine on tugeva katte moodustamine materjali pinnale elektrolüüsi abil. Elektrolüüsil alumiiniumi anoodil tekib õhuke oksiidikiht mis omab suurt elektrilist takistust . Katte paksus 20-30µm. Teostatakse spetsiaalses vannis: detailid asetatakse vanni anoodidena, katoodina kasutatakse pliid või vanni korpust. Elektroodiks on 20% väävelhappe lahus. Anoodtöötluse läbivad kered, ribid, mõõteriistade korpused, valandid ja propelleri labad. 31. Komposiidi paindeteim. Võrreldes metallist teimikutega annab komposiidi paindeteim raskelt interpreteeritavaid tulemusi. See on seotud komposiitide kui anisotroopsete materjalide keeruka deformatsioonimehhanismiga. Komposiitide paindeteimikuid katsetatakse kahe skeemi järgi (Lihtpainde skeem ja puhaspaindeskeem). 32. Atmosfääri-ja veekindlad hermeetikud.
Vali üks: a. 100 °C b. kuni 300 °C c. 400 °C Küsimus 28 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on jootetina (Sn99Cu1) sulamistemperatruur? Vali üks: a. 150 kraadi C b. 180 kraadi C c. 200 kraadi C d. 240 kraadi C Küsimus 29 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on Al-sulami 7075-T6 tüüpiline kasutusala? Vali üks: a. Al-valandid b. Al-ekstrudeeritud profiilmaterjalid c. Lennuki detailid Küsimus 30 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on hõbejoodise Ag45CdZnCu lubatav töötemperatuur? Vali üks: a. Kuni 315 kraadi C b. Kuni 520 kraadi C c. Kuni 620 kraadi C Küsimus 31 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis metalli sulam on tombak? Vali üks: a. Cu-Zn (90% Cu) sulam b. Ni-Cu (90% Ni) sulam c. Ni-Cu (55% Ni) sulam d
kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis Raskesti lõiketöödeldav, 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C4,3%, struktuur Le+T. 4. Hallmalmid, nende olemus, omadused ja kasutamine. kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina Vähene tõmbetugevus, väike plastsus 5. Tempermalmid, nende olemus, omadused ja kasutamine. C - 2,2…3,0% ja Si 0,7…1,5% Aeglane jahutamine 740-710˚C või seisutamine 700-710˚C Valandid 6. Kõrgtugevad malmid, nende olemus, omadused ja kasutamine. Kuidas saadakse kõrgtugevat malmi? 7. Malmi valu olemus ja milliseid valuvorme kasutatakse? Malmi toodetakse kõrgahjudes. Peamisselt hallmalm, vahest ka tempermalm Liivsavivorm ja metallvorm.
Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril. Vibropressimine- pulber tihendatakse vibratsiooni abil Lisameetodid: kuumpressimine, pulbrite valtsimine, ekstrudeerimine, pulbersurvevalu, pulbri paagutamine, lobrivalu, impulssvormimine. 62. Terastorude tootmine Õhukeseseinalised terastorud valmistatakse tõmbamise teel. Teras on halb valumetall, seega proovitakse teda vormida plastselt. 63. Valgemalmiga valandid Valgemalmis on kogu süsinik rauaga seotud olekus tsementiidi Fe3C kujul. Valgemalm saadakse vedela malmi kiirel jahtumisel valuvormis. Valgemalm on küll habras, aga suure kõvaduse ja kulumiskindlusega, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt jahutusseadmete detailide valmistamiseks. 64. Plastsuse tõstmine, deformeerimise vastupanu vähendamine Metalli plastsust saab tõsta kuumtöötlemisega. Selleks, et vähendada deformeerimiseks vajalikke jõude, kasutatakse soe- ja kuumsurvetöötlust
Halli malmi ei anna sepistada.Keevitada annab teda halvasti.Lõike töötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtubevmalm Kui hallile malmile lisada alumiiniumi või magneesiumi sis tekivad kristaliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju,Niisugusel malmil on suur tugevus.MarkeeritaKSE By65,By80,By90,By100 arv näitab tõmbetugevust .Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle,nukkvõlle,hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandid kuumutada siis valges mallmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks.Kui kuumutamine toimub liiva sees siis tempermalmi murdepind on valge.Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse siis saadakse musta murdepinnaga tempermalm. Cy30-6,Cy45-2.Esimene tõmbetugevust teine arv aga suhtelsit pikenemist.Tempermalmist valmistatakse san tehnikas kasutatavaid ühendus detaile. Lõõmutamine Lõõmutamiseks nim niisugust termilist töötlust kus materjali
..20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalliseerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist.
perliit+ferriit või ferriit (perliithallmalm, ferriitperliithallmalm või ferriithallmalm). Keragrafiitmalm. Saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, ferriit+perliit või ferriit. Keragrafiidiga malmid on heade mehaaniliste omadustega. Plastsus on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalm. Struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti. Valgemalmist valandid (nt valtsrullid) on suure kõvadusega ja seetõttu raskesti lõiketöödeldavad. Malmi valu Toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks.Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse: Masinaehituses peamiselt:hallmalm, keragrafiitmalm Dünaamilistel koormustel (põllumasinad ja autode osad): tempermalm Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja metallvormi (kokilli) valamist. Malmi termotöötlus:
7840 kg/m3, 1,5% süsiniku sisaldusega terase korral 7640 kg/m3), kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. 13. Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb pooltoodete või toodete – valandite – tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Valu teel toodetakse peamiselt keeruka kujuga pooltooteid, mille mass võib olla mõnest grammist sadade tonnideni. Masinaehituses moodustavad valandid üle 50% masinate ja mehhanismide massist. Vedelmetalli valuvormi valamisega tehakse näiteks sisepõlemismootorite silindriplokke, kolbe, pumpade töörattaid, tööpinkide sänge jms. Valuvormi materjalist olenevalt eristatakse: • valu kord- e. ainukasutusega vormidesse ( liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu), • valu korduvkasutusega e. püsivormidesse ( kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu).
vahemikus 740…710 °C või seisutamisel tempera- malmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinna- tuuril 700…710 °C laguneb tekkinud perliidi koos- kihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja tises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriit- seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse struktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struk- nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja tuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme.
eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline malm on heleda murdepinnaga, millest ka nimi. Valgemalm saadakse vedela malmi kiiremal jahtumisel valuvormis (õhukeseseinalised valandid, metallvormid) 2. Hallid malmid on tumedama murdepinnaga, kus kogu süsinik või enamik sellest on vabas olekus grafiidina. 1.1 Hallid malmid Hallid malmid markeeritakse liigi ja põhiliselt tõmbetugevuse järgi. Liigituse aluseks on malmvalandi tootmisviisile vastav grafiidiosakeste kuju. Eurostandardite EN järgi on malmide üldtähis GJ. Saksa DIN malmide ja kõigi valatud metalsete materjalide üldtähis on G, mis on margis esimene täht
malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse valamisel muldvormidesse. Eurostandard EN1561 (valumalmi) GJL-300 min. tõmbetugevus Rm on 300MPa ja maks võib olla kuni 400MPa. Soome valumalm(SFS 4855) GRS … Saksa valumalm (DIN 1691) GG .. Kõrgtugev malm (modifitseeritud, just kui terase tugevus) on kerajad grafiidi osakesed. Malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (0,03…0,08% magneesiumi lisamisega).
on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le;
järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- perliitmalmi; aeglasel jahutamisel temperatuuri- tatakse tema heleda murdepinna pärast valge- vahemikus 740...710 °C või seisutamisel tempera- malmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinna- tuuril 700...710 °C laguneb tekkinud perliidi koos- kihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja tises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriit- seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse struktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struk- nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja tuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõni- Tempermalmi tugevusomadused on võrrelda-
..400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. 20) Valgemalmid ja nende omadused. Kasutamine. Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli - seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- tatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist.
Ultrahelimeetod põhineb ultraheli (2...5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse sellele materjalile omase sagedusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hävingutelt ja piirpindadelt nagu näidatud joonisel UT-ga on võimalik avastada mittepoorsete materjalide sees esinevaid hälvinguid nagu: poorid, praod, kahanemistühikud, kihistumine, tahked lisandid jms. Kontrolliobjektideks võivad olla lehtmaterjalid, keevisõmblused, valandid jms. Hälving on üldjuhul avastatav olenemata katseobjekti kujust ja hälvingu suunast. Purustav kontroll - kontrolli liik, mille tagajärjel kontrollitav detail/õmblus/objekt purustatakse. Katsetamisel kasutatakse kas spetsiaalselt valmistatud kontrollteime (Risttõmbeteim, põikpaindeteim, löökpaindeteim, murdeteim) või valmistatud detaili. Purustava kontrolli alla langeb ka kõvaduse mõõtmine (Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kõvadus).
(sellel ei ole tähtsust hallmalmi jaoks, kuna see on igal juhul väikese plastsusega ja habras) 2. Feriitmalm, mille struktuur koosneb feriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kui suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu (valandid on erinevate seinapaksustega) ei ole võimalik saada 100%-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur saadakse tempermalmide korral termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Üldjuhul esineb kõrvuti perliidiga struktuuris ka ferriit. 8.a.Metallide ja sulamite omadused Füüsikalised - Tihedus - Sulamistemperatuur - Kõvadus - Elastsus
annaabi.ee 
