Majanduse abc (0)

MAJANDUSE ABC SÕNASTIK
A
 aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast .
 absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma
 absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile
 absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed
 absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina
 absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)
 ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest
 aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul
 aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega
 aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes
 aktsiafond – investeerimisfond , mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
 aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa
 aktsionär – aktsia omanik
 alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine
 alapakkumine – vt. ülenõudmine
 algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend , rent, kasum
 alternatiivkulu (ka: loobumiskulu ) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
 ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega).
 amortisatsioonikulu – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks
 ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss ; kasutatakse valuutakomiteede puhul
 annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel)
 arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud
 asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde
 asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga
 asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel
 avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest.
 avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks
 avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega
B
 banaanivabariik – majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte
 bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali
 brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist
 börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele
 börsi investornimekiri – vt börsi I nimekiri
 börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi
 börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid
C
 ceteris paribus printsiip – muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal , hoides muud tingimused konstantsetena.
 Chicago koolkond – Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele.
D
 defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus
 deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab
 demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine , abielulahutus , lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega.
 deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha
 devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine
 diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele
 diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega)
 dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa
 dividend - omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist.
 dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar
E
 eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid
 eelarvedefitsiit – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid
 eelarvejoon (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida
 eelarvepoliitika – valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum
 eelarvepoliitika – valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas
 eelisaktsia – aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel
 ekspordimaks – maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga
 ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni
 eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
 eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
 ekvimarginaalsuse printsiip – hüviste ostmisel on üldine piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne
 elatusmiinimum – inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist
 elektrooniline raha – võimalus sooritada pangatehinguid läbi internetipanga
 eluaegne tulutsükkel – majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel
 elukoht — piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Rändestatistikas kasutatakse registreeritud elukoha andmeid. Elukoht registreeritakse, kui isik vormistab teate eelmisest elukohast lahkumise ja uude elukohta saabumise kohta.
 elukvaliteet – majanduslik näitaja, mis ühendab inimeste elutingimusi ja heaolu kirjeldavad majanduslikud ja sotsiaalsed näitajad inimese subjektiivsete rahulolu hinnangutega
 elussünd — sünnijuht, kui ema raseduse kestus on vähemalt 22 nädalat, vastsündinu kaalub vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus.
 emigrant — isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks).
 emigratsioon — isiku elama asumine Eestist teise riiki.
 emitent – väärtpaberi väljaandja
 eneseteostus – teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada
 eratarbimine – majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks
 esmasturg – väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid
 esmatarbekaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust
 ettevõte (ka: firma, käitis) – tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus , oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine.
 ettevõtja – on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski.
 ettevõtlus - uuenduslik riskivõttev äri käivitamine ja juhtimine.
 ettevõtte aastaaruanne – sisaldab bilanssi , kasumiaruannet ja tegevusaruannet
 ettevõtte alternatiivkulu – tulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest
 ettevõtte eelarve – plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel
 ettevõtte eesmärk – teenida võimalikult suurt kasumit
 ettevõtte kulu – raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma
 ettevõtte omad vahendid – tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud
 ettevõtte optimaalse tegevuse tase – tootmismaht, mille juures saavutatakse etteantud tingimustel maksimaalne eesmärkide saavutatus
 ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) – oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
 ettevõtte tulu – raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub
 ettevõtte väärtus – kõigi ettevõtte aktsiate väärtus kokku
 ettevõttemajandusõpetus – majandusteaduse osa, mis käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti
F
 fiat-raha – süsteem, mille puhul rahana ringleb väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraha
 fidutsiaarraha – kattevaraga täielikult kaetud paberraha; esineb kas kullastandardi või valuutakomitee vormis
 fikseeritud kurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega
 finantsarvestus – tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga
 finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse
 finantskapital – osa, rikkusest, mis pole “käegakatsutav” ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol
 finantsraamatupidamine – kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi
 finantsturg – turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja
 fondijuht – fondivalitsejas töötav isik, kes langetab vahetuid investeerimisotsuseid
 fondivalitseja – ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi
 füsiokraadid – 18nda sajandi teisel poolel Prantsusmaal esile kerkinud koolkond mille esindajad väitsid, et vaid põllumajanduses luuakse uut väärtust. Füsiokraatidelt pärineb üks esimesi makromajandusliku ringkäigu mudeleid .
 füsioloogilised vajadused – tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest
 füüsiline vara – nn “käegakatsutav” osa rikkusest
G
 garantiiperiood – ajavahemik , mille jooksul kindlustusselts kohustub isiku surma korral pensionikindlustuse väljamakseid pärijatele jätkama
 gini indeks – lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks – seda ebavõrdsem on tulude jaotus
H
 harjumuspärane ostukäitumine – tuleneb tarbija ostjakogemustest ja eelneva tarbimise rahulolust
 heaolumajandus (inglise k. welfare economy) – majandussüsteem, mida juhitakse veendumuses turu puudulikkusse ja milles püütakse maksimeerida ühiskonnaliikmete sotsiaalset heaolu
 hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest
 hinnaarbitraaž – hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega
 hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda
 homo economicus – majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires
 hõivatu – vt töötaja
I
 imikusurm — kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm.
 immigrant — isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks).
 immigratsioon — isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist.
 impordikvoot – teatud kauba lubatud impordi maht aastas
 import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks
 import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks
 indeksfond – investeerimisfond, mis investeerib vaid mingi kindla börsiindeksi koosseisus olevatesse väärtpaberitesse
 inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine
 inimkapital –
 insaider – siseinfo valdaja
 intress – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest
 intressiarbitraaž – intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega
 investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest
 investeerimisfond – kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid
 investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab
 investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum
 investeering – kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas
 investeeringu reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus
 investor – väärtpaberi omandaja
 isikliku kasutatava tulu (IKT) – tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist
J
 jookesevkonto – maksebilansi osa, mis fikseerib kaupade, teenuste, tulude ja ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul
 jooksevkonto – maksebilansi osa; dokument, mis kajastab kaupade ja teenuste ning tulude ja ülekannete liikumist üle riigipiiri
 juhtimisarvestus – tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega
 järelturg – väärtpaberiturg, kus kaubeldakse olemasolevate väärtpaberitega
 jätkusuutlik majanduskasv –
 jääktulu (ka: piirkasum ) – ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe
K
 kahanev piirkasulikkus – reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks
 kahanevuse seadus – majandusteooria postulaat , mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema
 kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) – kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima
 kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe
 kapitali- ja finantskonto – maksebilansi osa, mis fikseerib otseste ja portfelliinvesteeringute ning lühi- ja pikaajaliste laenude bilansi teatud perioodi jooksul
 kapitali ja finantskonto – maksebilansi osa; dokument, mis kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning laenude voogusid üle riigipiiri
 kapitaliturg – väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta
 kartell – grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades,. kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli
 kasulikkus – tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne
 kasumiaruanne – ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest
 kasumiaruanne – kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul
 kasvupiirid –
 kattevara – keskpanga poolt hallatav ning emiteeritud raha stabiilsust ja usaldusväärsust garanteeriv väärismetall, konverteeritav valuuta või muu vara
 kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe
 kauboikapitalism – termin, millega vahel tähistatakse kapitali esialgse akumulatsiooni ja peremeheta varale omanike leidmise etappi, kus majanduslik areng ja efektiivsuse tõus käib sageli seadusi ja üldtunnustatud käitumisreegleid rikkudes ning sotsiaalsete väärtuste allasurumise hinnaga
 kaudne maks – ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud maks
 kaupraha – rahana ringlev väärismetall või muu üldise ekvivalendina tunnustatud kaup
 keinsism – J.M. Keynesi uurimustest alguse saanud suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima . Majandusprobleemid on seotud eelkõige ebapiisava nõudlusega.
 keinsistlik makroökonoomika – makroökonoomika koolkond, mis käsitleb hüvisteturgu ja loodud tulu üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena
 keinsistlik tasakaal – lühiajaline tasakaaluseisund , kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt väiksem potentsiaalsest
 keskmine palk – teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga
 keskpanga bilanss – on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri (sh raha kattevara) ning kodu- ja välismaised kohustused (sh emiteeritud kodune raha)
 keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus
 Keynesi rist – graafiline kuju, mis tekib tarbimisfunktsiooni lõikumisel 45°-joonega
 kindel tollimaks – tollimaks, mis on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult
 klassikaline majandusteadus – 18nda sajandi teisel poolel esile kerkinud mõtteviis majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele.
 klassikaline tasakaal – pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega
 kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus
 kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu
 kogumispension – vt. pensioni II sammas
 kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised , ettevõtted, valitsused ja välissektor
 kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil
 koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku.
 kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse
 kokkutõmbumise SKP-lõhe – situatsioon, kus majandus toodab vähem potentsiaalsest
 kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) – leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused
 kombineeritud tollimaks – tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks
 kommertspaber – lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri
 konvergents –
 konverteeritavus – raha vahetatavus teiste rahade vastu
 krematistika – uurib raha vormis rikkuse hankimist ehk ringlust.
 kullastandard – süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega; kehtis 19. sajandi lõpust kuni esimese maailmasõjani
 kulupoliitika – prioriteetide seadmine maksudega laekunud vahendite jaotamisel erinevate kuluartiklite vahel eesmärgiga kehtestada või ümber kujundada teatud majanduslikke proportsioone erinevate ühiskonnakihtide huvides ja sotsiaalse õigluse printsiibist lähtudes
 kumulatiivne tulude jaotus – iga järgneva peredetsiili tulud liidetakse eelnevate summale
 kupongvõlakiri – võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi
 kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) – tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama
 kuznets’i hüpotees – väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega
 käibevara – ettevõtte likviidsemad varad , mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta
 käsumajandus (ka: plaanimajandus ) – algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele
L
 laffer ’i kõver – kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel
 laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) – situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht
 leibkond — sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest.
 leibkond – vt. majapidamine
 lihtaktsia – aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik
 liikuv tollimaks – tollimaks, mis ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast , vaid see on seotud mingite teiste teguritega
 likviidsuspiirang – pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga
 lisandväärtus – tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust
 lokaut – situatsioon tööturul, kus ettevõtte administratsioon keeldub töölisi tööle lubamast
 loobumiskulu – vt. alternatiivkulu
 loomulik iive — aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide ülekaalu, negatiivne surmade ülekaalu.
 loomulik monopol – ettevõte, mille monopoolse seisundi peamiseks põhjuseks on mastaabisääst
 loomulik tööpuudus – töötute reservi, mis tekib paratamatult tootmise tehnoloogilise arengu käigus ja selle tõttu, et tööjõud ühelt töökohalt teisele liigub
 lorenzi kõver – kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver – seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi
 lukskaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust
 lunastustähtaeg – vt kustutustähtaeg
 lõpptoodang – ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang
M
 majanduse statsionaarne seisund –
 majanduse tootlikkus –
 majandusharu fond (ka: sektori fond) – investeerimisfond, mis moodustab portfelli vaid mingi majandusharu ettevõtete väärtpaberitest
 majanduskasv –
 majanduslik kasv – ühiskonna potentsiaalse tootmismahu pikaajaline kasv; OECD ametlik definitsioon: määr, millega riik võib vaba ja õiglase konkurentsi tingimustes toota maailmaturul konkurentsivõimelisi kaupu ja teenuseid, säilitades ja kasvatades samal ajal on inimeste reaaltulu pikaajalises perspektiivis
 majanduslik langus – tegeliku SKP langus potentsiaalse suhtes
 majanduslik liberalism – majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt
 majanduslik sund – asjaolu, et elamiseks vajalike hüviste omandamiseks vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle
 majanduslik tõus – tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes
 majanduspoliitika – meetodite ja vahendite kogumit majanduse üldise tasakaalu mõjutamiseks ning majanduse tsüklilisest arengust tulenevate sotsiaalmajanduslike tagajärgede pehmendamiseks
 majanduspoliitika – tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega
 majanduspoliitiline mudel – majanduslike ja poliitiliste seoste kogum, milles on riigi elanikkond sotsiaalse konsensuse (kokkuleppe) saavutanud ja mis peab viima kõige ratsionaalsemat teed pidi riigi elanikkonna taotletavale eesmärgile
 majandusteadus – majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivat õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks
 majandusteooria (inglise k. economics) – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega
 majandustsükkel – tegeliku tootmismahu ehk tegelik tasakaalu-SKP perioodiline kõikumine ümber potentsiaalse tootmismahu
 majapidamine (ka: pere) – mõeldakse majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest
 majapidamine (ka: pere, leibkond) – ühtse eelarvega majandav inimeste ring
 makroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid ; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust
 maksebilanss – dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood
 maksebilanss – statistiliseks kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga
 maksukoormus – näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks
 maksumäär – maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest
 maksupoliitika – maksustamise printsiipide kehtestamine, maksusüsteemi ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine
 maksusüsteem – tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse
 malthuse rahvastiku doktriin – Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille kohaselt rahvastik kasvab kiiremini kui toiduainete pakkumine tuues kaasa vaesuse ja viletsuse .
 marginalism – majanduskäsitlus, mille kohaselt hüvise väärtuse määrab tarbija piirhinnang hüvise kasulikkusele.
 marksism – marksistliku käsitluse kohaselt on lisaväärtuse allikaks tootlik töö. Lisaväärtuse omastab tootmisvahendite omanik ehk kapitalist , tekitades ühiskonnas klassivastuolu proletariaadi ja kapitalistide vahel. Lisaväärtuse omastamist kapitalisti poolt nimetati töölisklassi ekspluateerimiseks. Marksistliku süsteemi keskseks elemendiks on palk.
 mastaabi efekt – esineb juhul, kui ettevõtte suuruse muutus mõjutab tooteühiku kulusid
 mastaabi säästuefekt – esineb juhul, kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad
 merkantilism – üks esimesi süsteemseid doktriine majandusteaduses, mis pööras peamise tähelepanu ringlusele. Merkantilistlik mõtteviis, mille kohaselt majandustegevuse peamiseks eesmärgiks on tootmine on valdav 16nda sajandi algusest kuni 18nda sajandi keskpaigani.
 migratsioon – vt ränne
 miinimumpalk – palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta
 mikroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte
 mitteaktiivne rahvastik – osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul
 mittesüstemaatiline risk – vt ettevõtte risk
 mittevaene – inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist
 monetarism – koolkond mille esindajad usuvad, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne ning valitsusepoolne sekkumine majandusellu rikub majanduse isereguleerumise võimet.
 monetarism – majandusteoreetiline koolkond, mis lähtub eeldusest, et majanduse kui terviku efektiivseks funktsioneerimiseks annab suurima garantii see, kui keskpank töötab tõrgeteta, finantssüsteem ning pangad on usaldusväärsed ja rahvuslik raha on stabiilne
 monetaristlik makroökonoomika – makroökonoomika koolkond, mis käsitleb rahaturgu ja hinnataset üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena
 monopol – turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid
 monopolistlik konkurents – turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet
 monopson – ainuostja turul
 munitsipaalvõlakiri – omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri
 muutuvkulu – kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega
 müügioptsioon – väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa
N
 naturaalmajandus – majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses
 neoklassikaline majanduskasvu mudel –
 neoklassikaline majanduskoolkond – selle nurgakiviks on ratsionaalne majanduslik käitumine
 neoklassikaline majandusteadus – koondab erinevaid majandusteadlaste koolkondi , mis tegutsesid vahemikus 1870-1930. Oluliseks uuenduseks oli marginaalanalüüsi kasutusele võtmine, mis viis mikroökonoomika probleemide lahendamisele.
 neoklassikaline makroökonoomika – makroökonoomika koolkond, mis käsitleb kapitaliturgu ja intressimäära turu üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena
 netoinvesteerimispositsioon – riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning -kohustuste vahe
 netopalk – palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude ( tulumaks , töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks.
 nominaalintress – rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind
 nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes
 nominaalne SKP – arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades
 nõudjad – kõik, kes turult midagi osta soovivad
 nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus ) – näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
 nõudmise hinnatundlikkus – vt nõudmise hinnaelastsus
 nõudmise kõver – soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus
 nõudmise struktuur – näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta
 nõudmise üldine seaduspärasus – hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda
 nõudmispoolne majanduspoliitika – lähtub veendumusest, et kuna palgad pole paindlikud, tuleb tootmismahu kasvatamiseks suurendada kogunõudlust
 nähtamatu käsi (inglise k. invisible hand ) – Adam Smith’i tõlgenduses: konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt
O
 oikonoomia – uurib rikkust kui kasulike asjade hankimist (käsitöö, põllumajandus).
 oligopol – turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet
 oligopson – üks väheseid ostjaid turul
 optimaalne maksumäär – laffer’i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu
 optsiooni alusvara – vara, mida optsioon osta või müüa võimaldab
 optsiooni rakendushind – kokkulepitud hind, millega optsioon võimaldab alusvara osta või müüa
 optsioonipreemia – optsioonlepingu sõlmimisel optsiooni ostjapoolt optsiooni müüjale(optsiooni väljakirjutajale) makstav summa
 ostujõuline nõudmine – nõudmine, mis on rahaga tagatud
 ostuoptsioon – väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta
 ostuvõime pariteedi printsiip (OVP) – printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad
 ostuvõime pariteet (OVP) – printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet
 otseinvesteeringud – selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle
 otsene maks – valituse poolt tegurituludele rakendatud maks
P
 pakkujad – kõik, kes turul midagi müüa soovivad
 pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) – näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
 pakkumise hinnatundlikkus – vt pakkumise hinnaelastsus
 pakkumise kõver – pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus
 pakkumise struktuur – näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa
 pakkumise üldine seaduspärasus – hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist
 pakkumispoolne majanduspoliitika – lähtub veendumusest, et turu puhastumise eeltingimuseks on paindlikud palgad ja madalad maksud , mis aitavad suurendada kogupakkumist
 palk – tasu tehtud töö eest
 panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid
 panga puhasväärtus – saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused
 pank – hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol
 pareto-efektiivne jaotus – sellist ressursside jaotus mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata
 pareto-efektiivsuse kriteerium – väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel
 passiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha
 pensioni I sammas – riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt
 pensioni II sammas (ka kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja
 pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja
 pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid
 pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste säästusid ning investeerib need pikaajaliselt erinevatesse väärtpaberitesse
 pere – vt. majapidamine
 peredetsiil – pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest (majapidamistest)
 perekond — üksus, mida peab eristama leibkonnast. Perekonda määratletakse lähtudes sugulussuhetest, mis seonduvad abiellumise, sündimise ja adoptsiooniga või tulenevad neist ning mis on reguleeritud seaduste või tavadega.
 perekvintiil – pereliikme keskmise tulu alusel leitud viiendik peredest (majapidamistest)
 piiratud vastutus - äriühingu osanik ei vastuta isiklikult ühingu kohustuste eest ja vastupidi.
 piirkasulikkus – täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu
 piirkasum – vt jääktulu
 piirprintsiip – majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt)
 plaan - ettevõtja tahteavaldus , konkreetne kirjeldus, mida ta soovib saavutada ja kuidas ta teostab oma eesmärgid.
 plaanimajandus – vt. käsimajandus
 portfelliinvesteeringud – investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita
 potentsiaalne tootmismaht – tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud
 prognoos - objektiivsust taotlev hinnang.
 progressiivne maks – maksumäär sõltub maksustatavast summast
 projekt – ühekordne konkreetse eesmärgi ja sellega seotud ülesannete elluviimise kompleks kasutades kindlaksmääratud ressursse.
 proportsionaalne maks – maksumäär ei sõltu maksustatavast summast
 puhas majanduslik heaolu – lai mõiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoodangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, nagu keskonnareostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne
 puhaseksport – ekspordi-impordi vahe
 puhastunud turg – situatsioon, kus majandus on tasakaalustunud täishõives
 põhivara amortiseerimine – selle jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele
 põhivarad – on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt
 püsikaup – selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul
 püsikulu – kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust
R
 raha - hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument , mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina
 raha emissioon - paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale
 raha pakkumine - laiem rahaturu agregaat , mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1
 rahabaas - kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0
 rahade asendamine - situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad
 rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks
 rahaturg - väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta
 rahaturufond - investeerimisfond, mis paigutab investorite vahendid lühiajalistesse võlakirjadesse ja pangadeposiitidesse
 rahavoog - ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe
 rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid
 rahvamajandusõpetus - majandusteaduse osa, mis käsitleb rahvamajandust tervikuna
 rahvastikutihedus (ka: asustustihedus ) - suhtarv , millega mõõdetakse riigi territooriumi ja seal elava rahvastiku vahelist seost.
 rahvatulu - ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu
 rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss
 rakenduslik majandusteadus (inglise k. business administration) - kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides
 ratsionaalne ignorantsus - ratsionaalne on olla ignorantne , kui ratsionaalseks käitumiseks vajalik informatsioon maksab oma väärtusest rohkem
 ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides
 ratsionaalsete ootuste hüpotees - majandusprotsesside analüüsimisel võetakse vaatluse alla ka ootused, mis tekkivad kogemustest ja õppimisest.
 reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel
 reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne
 reaalkurss - koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes
 reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga
 regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse
 regulaarse investeerimise strateegia - väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel
 reguleeritult ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank sekkub valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks
 reiganoomika - Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani järgi nime saanud suund majanduspoliitikas mis järgis monetaristlikke põhimõtteid ning baseerus arusaamisele, et parim viis majanduse elavdamiseks on maksude alandamine
 reservvaluuta - välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss
 ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada
 revalveerimine - koduse raha väärtuse tõstmine teiste valuutade suhtes e kursi alandamine
 riigieelarve - valitsuse tulusid ja kulusid kajastav dokument
 riigivõlakiri - riigi poolt emiteeritud võlakiri
 rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel
 Robinson Crusoe majandussüsteem - efektiivseima tootlike ressursside paigutusega majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis- ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega
 rändejuht (ka: elukohavahetus) - alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri
 rändesaldo (ka: rändeiive) - sisse- ja väljarändejuhtude arvu vahe
 ränne (ka: migratsioon) - liikumine ühest haldusüksusest teise
S
 samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega
 samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel
 say seadus - põhimõte mille kohaselt pakkumine loob iseendale nõudluse.
 segafond - investeerimisfond, mille portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest
 segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid
 sihtkoht (ka: saabumiskoht) - isiku uus elukoht. Emigrandi sihtkoht on riik, kuhu isik suundus , immigrandi sihtkoht on elukoht Eestis.
 sihtrühm - klientide hulk, keda saab pidada ettevõtte tarbijateks lähtudes nende tarbimisvajaduse ja selle rahuldamise sarnasusest .
 siirdetöötus - tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel
 siseinfo - vaid piiratud osaliste ringile teadaolev informatsioon mingi ettevõtte või väärtpaberi kohta
 sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
 siseränne - elukohavahetused Eesti ühest haldusüksusest teise. Sama maakonna haldus-üksuste vahelised elukohavahetused on maakonna-sisene ränne. Elukohavahetused ühe maakonna haldusüksusest teise maakonna haldusüksusesse on maakondadevaheline ränne.
 sisseränne - saabumised sihtkohta.
 skolastika - keskaegses Euroopas levinud mõtteviis, mille kohaselt püüti kiriklikke dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia.
 SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga
 Solow ` majanduskasvu mudel
 sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks
 sotsiaalne deprivatsioon - inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus-, ühiskonna-, poliit - ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine
 sotsiaalsed vajadused - tulenevad inimeste kooselust
 spekuleerimine - kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele
 strateegia - üldine tegutsemisviis pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
 streik - situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad töötamisest
 struktuurne töötus - selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon ) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega
 suhteline vaesus - erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin
 suhtelise eelise teooria - väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim
 suletud majandus - majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted
 summaarne sündimuskordaja - keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. Summaarne sündimuskordaja on aasta vanuskordajate summa (5aastaste vanuserühmade puhul korrutatuna viiega).
 surrogaatraha - raha, mis majandussubjektide silmis ei täida raha funktsioone
 suur majandus - majandussüsteem, mis on piisavalt suur, et avatuse tingimustes suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära
 sääst - osa sissetulekust , mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks
 säästmine - tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks
 sümbolraha - kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha
 sünnijärjekord - näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestamata seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmise ajal elus või mitte.
 süstemaatiline risk - vt tururisk
T
 Tallinna Börsi I-nimekiri (ka: investornimekiri) - sisaldab väiksemate firmade aktsiad , sellesse lülitamise kriteeriumid on võrreldes põhinimekirjaga leebemad
 Tallinna Börsi põhinimekiri - sisaldab suuremate ja tuntumate emitentide aktsiaid
 Tallinna Börsi vabaturg - väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes veel ei vasta börsi põhi- ja lisanimekirja tingimustele
 tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega
 tarbija valiku põhimõte - tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest
 tarbimine - ongi vajaduste rahuldamine
 tarbimise üldine psühholoogiline seadus - J.M.Keynesi poolt formuleeritud seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos . Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma
 tarbimisfunktsioon - näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel
 tasakaaluhind - turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind
 tasakaalukogus - turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus
 tasakaalupalk - tööjõu pakkimist ja nõudlust tasakaalustav palk
 tavamajandus - ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale
 tegevusaruanne - aastaaruande juurde kuuluv aruanne, mis sisaldab tegevuse ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja -võimalusi
 teguritulu - on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest
 toimetulekuoht - situatsioon, kus pereliikme tulu on 81-100% vaesuspiirist
 tolliliit - koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas
 tollimaks - maks, mida kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt
 tollimaksu kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt
 tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus
 tootmisvõimaluste rada - vt võimaliku tootmise piir
 transitiivne tarbimiseelistus - põhimõte, mille järgi, kui tarbija eelistab A’d B’le ja B’d C’le, siis järelikult eelistab ta ka A’d C’le
 tuletisväärtpaber - väärtpaber, mis sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks
 tulu - raha või naturaalne hüve, mida inimene saab oma käsutuses oleva tootliku teguri rendist või müügist mingi perioodi jooksul
 tulude ja kulude ringkäik - majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne
 tuluefekt - hüvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvõimet, ja vastupidi
 tulusiire - rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena
 turg - paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed
 turgude üldine tasakaal - olukorda, kus kõik turud , nii kauba- kui teguriturud , on üheaegselt tasakaalus
 turu ajastamine - sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks
 turu puudulikkus - turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes
 turu struktuur - majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused
 turu tasakaal - turu seisund, kus nõutud kaubakogus (või tootmistegurite hulk) vastab pakutavale kaubakogusele (või tootmistegurite hulgale)
 turu tasakaal - tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil
 turu vaba toimimise üldine seaduspärasus - turu võime saavutada nõudmise ja pakkumise tasakaal
 turuhind - rahas väljendatud turuosaliste hinnang konkreetse hüvise kasulikkusele ja tootmiskuludele
 turujõud - ettevõtte võime mõjutada tasakaaluhinda; suurim turujõud on monopolil, turujõud puudub täielikult konkureerival ettevõttel
 turumajandus - majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on `nähtamatu käsi`
 turundus - turukeskne õpetus, mõtteviis ja filosoofia, samuti eeltoodul põhinev ettevõtte turule suunatud tegevus.
 turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest
 turupakkumine - turul müügisoovide summa; hüviste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest
 tururisk (ka: süstemaatiline risk) - oht, et turu üldised tingimused (inflatsioon, intressimäärad) mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
 turu-uuring - planeeritud süstemaatiline info kogumine ja korrastamine ning selle analüüs kõigis turunduse ja toote tarbimise aspektides .
 täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad
 täiendav kogumispension - vt. pensioni III sammas
 täiendkaup - hüvis, mille nõudmine tingitud mingi teise hüvise nõudmisest
 täistootlus (ka: tootmistegurite ühistootlus) -
 tööealine rahvastik (ka: töövõimeline elanikkond) - 15- kuni 74-aastane elanikkond
 tööjõu nõudlus - näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta
 tööjõu pakkumine - näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest
 tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) - tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine
 tööpuudus - tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta
 tööstusdemokraatiad - viimaste all peetakse silmas tööstuslikult arenenud, kõrge elatustasemega ja samal ajal demokraatlikke riike
 töötaja (ka: hõivatu) - inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu
 töötu - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd
 tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka)
 töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi
 tükipalk - tasu tööga loodus toodangu hulga eest
U
 uus majandus - internetil ning sellega kaasneva arvutite ja telekommunikatsiooni (infotehnoloogia) arengul baseeruva majandussüsteem
 uusklassikaline majandusteadus - klassikalisel majanduskäsitlusel baseeruv majandusteaduse suund, mis lähtub ratsionaalsete ootuste hüpoteesist
V
 vabakaubanduspiirkond - koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega
 vabalt ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras
 vabatahtlikud ekspordipiirangud - iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas
 vabaturu poeratsioon - keskpank ostab või müüb finantsturgudel võlakirju eesmärgiga muuta kodust raha pakkumist
 vaesuskihid - absoluutsest vaesusest lähtuvalt eristatavad elanikkonna kihid , mis peegeldavad nende toimetuleku võimet
 vaesuslõks - progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks
 vaesusrisk - situatsioon, kus pereliikme tulu on kuni 125% vaesuspiirist
 vahetoodang - lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprotsessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada
 vahetuskurss - vt valuutakurss
 vahetusvõrrand - ütleb, et kui raha käibekiirus (v) on konstant, siis põhjustab raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni
 vajadus - inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega
 vajaduste hierarhiline struktuur - printsiip, mille järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud
 valitsuse kulutused - kogunõudmise element, mis koosneb valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest
 valuutainterventsioon - keskpank ostab või müüb koduse raha eest välisvaluutat, mille hinda (kurssi) soovitakse mõjutada
 valuutakomitee - fikseeritud kursi süsteem, mille puhul ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga
 valuutakurss (ka: vahetuskurss) - hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss
 vanus - iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval.
 varade aruanne - ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu
 varade paigutus - investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel
 varimajandus - all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta.
 varjatud ekspordi subsideerimine - situatsioon, kus valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis - ja arendustööd uute toodete turule toomiseks
 veksel - vt võlakiri
 visioon - võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha tulevikus.
 võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides
 võlakiri (ka: veksel) - fikseeritud tuluga väärtpaber, erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada
 võlakirjafond - investeerimisfond, mis paigutab investorite raha peamiselt võlakirjadesse
 väike majandus - majandussüsteem, mis on piisavalt väike, et avatuse tingimustes mitte suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära
 välismõju - kellegi teise tegevuse mõju ülekandumine kolmandatele isikutele
 välisränne - elukohavahetused üle riigipiiri.
 väljaränne - lahkumised lähtekohast.
 väljaspool tööjõudu olevad inimesed - inimesed, kes ei otsi tööd või kes ei ole võimelised töötama; moodustavad mitteaktiivse rahvastiku
 väljatõrjumise efekt - majanduspoliitika fenomen, mille kohaselt põhjustab ühe kogunõudluse elemendi suurendamine teise elemendi kahanemise ehk väljatõrjumise
 väärtpaberiturg - turg, mille majanduslik funktsioon on aidata muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi; organiseeritud institutsioonide kogum, kus luuakse ja vahetatakse finantsvarasid (väärtpabereid)
 väärtuseline (ad valorem) tollimaks - tollimks, mis kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast
Ä
 äri - kauba või teenuse tootmine ja müük - so väärtuse loomis - ja vahetusprotsessi.
 äri unikaalsus - konkreetne ärieelis, miks klient eelistab osta just pakutavat toodet, aga mitte konkurentide oma.
 äriidee - üldnimetus sellele, mis äri tehakse - mitte liiga üldine ega kitsas .
 äriinkubaator - innovatiivne , nõustamis- ja juhendamistoetuse ning muude teenuste ja tehnikaga varustatud paindliku ruumikasutusega soodne äri- ja töökeskkond alustavatele ettevõtjatele.
 ärikontseptsioon - koosneb neljast komponendist : toode või teenus, tarbija, vajadus/vajadused, mida äriidee elluviimine rahuldab, ja unikaalne kompetents, mis eristab konkreetset ettevõtjat turul tema konkurentidest.
 ärimissioon - ettevõtte eksistentsi põhiprintsiip: kelle, milliseid vajadusi ettevõte rahuldab pikaajalises perspektiivis.
 äriplaan - ettevõtja meeskonna dokument firma juhtimiseks ja/või investorite kaasamiseks
Ü
 ühishüvis - kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta
 ühtse hinna seadus - kaupade vaba liikumise puhul üle riigipiiride võrdub kodune hinnatase välise hinnatasemega ehk hüvistel on erinevatel turgudel üks hind (ümberarvestatuna vastavasse valuutasse)
 ühtse intressi seadus - kapitali vaba liikumise puhul üle riigipiiride võrdub kodune intress välisintressiga
 üldine tootlikkus -
 üldine tootmisfunktsioon -
 ülekuumenenud majandus - situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik
 ülenõudmine (ka: alapakkumine) - olukord turul, kus hüvise nõudmine on pakkumisest suurem; põhjuseks on tasakaaluhinnast kõrgem hind
 ülepakkumine - olukord turul, kus hüvise pakkumine ületab nõudmise; põhjuseks on tasakaaluhinnast madalam hind