Majanduse alused (1)

1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus.
Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks.
Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks .
1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria .
2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada.
3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika .
Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro - ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks.
Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti.
Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente.
NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi
turusuhetes.
Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil.
NT. Kogutoodang , rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt.
Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante . Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks.
Ceteris paribus “ muidu võrdsetel tingimustel ” tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega välistatakse teiste, mittearvestatavate tegurite muutumise võimalus , seega muude tingimuste samaks jäädes.
Majandusmudel on oletuste , hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum , mille ülesandeks on kajastada majandusteooria olemuslikke elemente ja kontrollida selle kasutusvõimalusi.

Valitakse probleem või nähtus.

Konstrueeritakse mudel uuritava nähtuse kohta.
Mudeli konstrueerimine algab vahendite valikust peamise iseärasuste selgitamiseks . Selleks on verbaalsed , graafilised või ka matemaatilised vahendid.
Mudeleid ja nende seoseid kasutatakse järelduste tegemiseks.

Väiteid kontrollitakse vastavalt vaadeldavale mudelile.
Hüpotees on teaduslik oletus mingi nähtuse , seaduspärasuse vm. kohta, need on kontrollimata , oletatavad teadmised.
Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm , mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine.
Positivistlik analüüs e. positiivne majandusteadus on käsitlus , mis keskendub eelkõige majandusolukordade kirjeldamisele. “ nii , nagu asjad on “
Nt. Minimaalpalgas toimuvate muutuste mõju tarbimisele.
Normatiivne analüüs e. normatiivne majandusteadus on käsitlus kus antakse saadud tulemustele eesmärgipärane, normatiivne sisu. Siin on tegemist mingi hindamise aluseks oleva normi või kriteeriumi kehtestamisega. “ mis peaks olema “
Nt. Missugune peaks olema minimaalpalga tase.
Hüvised e. vajadused on inimvajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste üldnimetus.
Vale põhjuse viga on loogiline viga, mille korral üht sündmust, mis teistele ajaliselt eelnes , peetakse teise sündmuse põhjuseks.
Kompositsiooni viga on loogiline viga ,mille korral peetakse seda , mis on õige üksiku ( indiviidi osa ) suhtes õigeks ka grupi ( või terviku ) suhtes.
Tänapäeva inimest on nimetatud majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Tegelikult inimene aga nende reeglite järgi sageli ei käitu. Majandusteooria peab selgeks õpetama majanduslikud põhimõisted ja-seosed. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimivad , majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Majandust tundva ja seletada oskava inimese puhul on tõenäosus hakkama saada tunduvalt suurem. Seetõttu võib ka inimeste käitumist pidada majanduslikult ratsionaalseks ja ebaratsionaalseks.
Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kogukasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides.
Majandusteooria uurib erinevate majandussubjektide ratsionaalset käitumist.
Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit kasulikkust.
Erinevad majandussubjektid : kasulikkus:
Tarbija kasulikkus
Ettevõte kasum
Valitsus ühiskonna heaolu
Ressursside piiratus .
Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud . Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab.
NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega.
Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused:
a)tarbija käitub ratsionaalselt:
-teab oma vajadusi ja oskab neid tähtsuse järjekorras reastada
-teab ühte vajadust rahuldavaid erinevaid kaupu
-maksimeerib kogukasulikkust
b)kaupade kogus on piiratud
Kauba kasulikkus tuleneb tema tarbimisomadustest ja on inimese hinnang nende kaupade tarbimisomadustele.
Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab , seda suurem on kauba kasulikkus e. Väärtus.
Kauba hulga kasvades väheneb kauba kasulikkus. Teatud kogusest alates annab iga järgnev kaubaühik kahanevat kasulikkust.

Alternatiivkulu printsiip

Piiratud ressursside tingimustes peavad majandussubjektid tegema valikuid erinevate võimaluste e. alternatiivide vahel.
Millegi kasuks otsustamine tähendab alati loobumist millestki muust .
Alternatiivkulu defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Alternatiivkulu nimetatakse ka saamata jäänud tuluks.

Ressursid e tootmistegurid -

On kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
Maa hõlmab kõiki loodusressursse ( haritav maa, mineraalid , mets, vesi jt)
Töö hõlmab inimeste vaimseid ja füüsilisi võimeid , mida kasutatakse tootmiseks.
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ( ehitised, seadmed , materjalid) Tavaliselt mõeldakse kapitali tähenduses reaalset füüsilist kapitali ( tööriistad, seadmed jt) ja finantskapitali all ( aktsiaid , obligatsioone , raha, hoiuseid)
Tootmistegurid Teguritest saadav tulu
Maa rent
Töö palk
Kapital intress
Ettevõtlus kasum ( dividend )
Rent on tasu maa kasutamise eest.
Palk on tasu tööjõu kasutamise eest
Intress on tasu raha kasutamise eest.
Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud . Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist.

Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid

Mida toota?
Kuidas toota?
Kellele toota?
Majanduses on 3 põhisüsteemi:
1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem . Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas.
2. Käsumajandus on riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine , mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse. Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan.
3. Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud . Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda.
Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg . A. Smith majandusklassik nimetas seda “nähtamatuks käeks” e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni.
Lihtsustatud turumajanduse mudel.
Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol.
Lihtsustatud skeemi aluseks on eeldus, et majapidamised on ressursside omanikud . Kogu tulu läheb majapidamistele. Ettevõtted on aga ressursside kasutajad ja toodangu valmistajad. Ettevõtted ostavad ressursse( tööjõudu) teguriturult, makstes töötajatele palka. Müüvad aga kaupu ja teenuseid kaupade ja teenuste turul.
T
MAJAPIDAMISED
ETTEVÕTTED
Y
T- kaupade ja teenuste turg
Y-ressursside e tootmistegurite turg
Võimaliku tootmise piir. (VTP)
Toit
A
B Riie
Võimaliku tootmise piir (VTP) on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides.
Eeldatakse, et ühiskonnal on valida kahe kauba -riiete ja toidu- vahel. Tootlikud ressursid ( maa, töö, kapital) paigutatakse tootmisse:
Näiteks:
1.Kõik ressursid riide tootmisse- saadakse 7 milj ühikut riiet.
2.Kõik ressursid toidu tootmisesse- saadakse 8 milj ühikut toitu.
NB! Ühiskonna heaolu seisukohalt tuleb maksimeerida kogukasulikkust.
VTP tekibki ressursse erinevates proportsioonides kombineerides.
Pareto-efektiivsuse printsiip väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning ühe hüvise tootmist saab suurendada ainult teise hüvise tootmist vähendades.
Väljaspool VTP pole võimalik toota, sest ressursid on piiratud. Seespool kõverat on tegemist raiskamisega.
Optimaalne punkt asub seal, kus ressursiühikute teisaldamise alternatiivkulud on võrdsed
Ülesanne: Leia kus asuvad VTP-l alljärgnevad punktid:
Punkt A – Kõik ressursid toidu tootmiseks.
Punkt B - Kõik ressursid riide tootmiseks.
Punkt C – Ei jätku ressursse tootmiseks
Punkt D – Osa ressursse on kasutamata
Punkt X- toodetakse nii toitu kui riiet.
2.Hinnateooria.
Hinnamehhanismi uurimine tähendab tarbijate ja tootjate turukäitumise vastastikuste
seoste analüüsimist. Traditsiooniline mikroökonoomiline analüüs eeldab, et iga toote
ja tootmisteguri jaoks on olemas turg. Igal turul loovad tarbijad nõudluse ja tootjad
pakkumise. Iga turg kujutab endast täieliku konkurentsi turgu. See tähendab, et alati
on ostjaid ja müüjaid nii palju, et ükski neist ei saa mõjutada turu üldist olukorda.
Kõik ostjad püüavad maksimeerida oma rahulolu, kõik müüjad oma kasumit.
Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid (hüviseid) pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. Majandusteoorias võib turgu vaadelda kui majanduse toimimise korraldust e .süsteemi . Turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad .
Turgude liigid.

Turg

Kauba-ja

teenuste turg

Tootmistegurite

turg

Tööturg

Maaturg

Kapitali-turg

Füüsilise

kapitali turg

Finants -

kapitali turg
Millega kaubeldakse erinevatel turgudel?
1.Nõudmine.
Nõudlus ( nõudmine) on seos hüviste (kauba ja teenuste) hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. / ceteris paribus /
Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse.
Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad:

• kauba hind
  
• tarbija individuaalne maitse
  
• tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase
  
• tulevikuootused
  
• teiste kaupade hinnad
  

Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid. Näiteks eeldatakse, et sissetulekute suurenedes suureneb ka nõudlus hüviste järele.
Hind on rahasumma , mille eest antud kaupa saab osta.
Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks . Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis . Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma.
Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks.
Ostujõuline nõudmine see on nõudmine, mis on rahaga tagatud.
Kuidas mõjutab hinna muutus kauba nõudlust?
Tabel.1.
Nõudmine apelsinide järele sõltuvalt hinnast.
Hind
kr /kg
Kogus
kg
20
0
19
40
18
84
17
120
16
200
15
300
14
450
13
600
12
800
11
950
10
1200
Kui meie ostuvõime püsib, siis hindade alanemine teeb meid suhteliselt rikkamaks , võimaldab tarbida rohkem.
Nõudlusseadus kajastab pöördvõrdelist seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel
Kui hüvise hind tõuseb, ostavad tarbijad hüvist vähem, kui hind langeb, nõutakse hüvist rohkem. / ceteris paribus/
Kirjeldatud seost nimetatakse nõudmise üldiseks seaduspärasuseks.
Tabel 1, näitab nõudmise struktuuri , seda kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel kaupa osta. Ei jälgita ühe ostja vaid kõikide tarbijate soove.
Parema ülevaate saamiseks võib nõudmise struktuuri kujutada graafiliselt.
Nõudluskõver on nõudluse graafiline kajastus.
Nõudmise kõver langeb vasakult paremale. Tegemist on pöördvõrdelise seosega.
Joonis 1.
Apelsinide nõudmise kõver.
Nõudlust kujundavad peale hinna ka paljud muud tegurid. Kui toimuvad muutused neis tegurites, siis muutub ka samal hinnatasemel nõutav hüviste kogus. Kui nõudmine ei muutu mitte hinna vaid muude nõudlust kujundavate tegurite mõjul, siis on tegemist nõudluse struktuuri muutustega . Seda võib nimetada ka nõudluse kasvuks ja kahanemiseks.
Graafiliselt kujutatuna tähendab muutus seda ,et nõudluse kõver nihkub esialgsest asendist kõrvale. Kui nõudmise kõver nihkub vasakule, siis nõutakse esialgse hinna eest vähem kaupa ja kui paremale siis rohkem kaupa.
Nõudmise selgitamisel tuleb alati teha vahet, kas tegemist on koguse muutust tingiva hinna muutusega või muutustega muudes tegurites, mille tagajärjel nihkub kogu nõudmise kõver.
Nõudluse kasvu või kahanemise põhjused: / kõvera nihkeid põhjustavad/
1)muutused reaalsissetulekutes
2)muutused teiste kaupade hinnas

asenduskaubad-kaup, mis on võimeline asendama nõutavat kaupa Nt kohv ja tee on sageli kergesti asendatavad

täiendkaubad-kaup, mida tarbitakse koos mingi teise kaubaga. Nt auto ja bensiin
3)inimeste maitse/eelistuste muutused
4)muutused rahvastikus
Nõudmise hinnatundlikkus e.-elastsus.
Hinna muutus mõjutab müüja müügitulu. Seega on müüja jaoks oluline teada, kui palju ta peaks hinda alandama, et müügitulu oleks maksimaalne.
Nõudmise hinnaelastsus näitab kui palju muutub nõutav kaubakogus hinna muutumisel.
Nõudmise hinnaelastsuse koefitsient.
Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja vastupidi- väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist. Nõudmine ei ole hinnaelastne, kui hinna alanemine või tõus mõjutab kaubakogust vähe.
Kauba A nõutava koguse muutus (% )
E= --------------------------------------------
Kauba A hinna muutus ( % )
Kui E> 1 elastne nõudlus
E mitteelastne nõudlus
E= 1 ühikuelastne nõudlus
Nõudmine on väheelastne esmavajadust rahuldavate kaupade korral.(toit)
Hinnaelastne enamasti luksuskaupade, lõbustuste, moeriiete jne korral.
2.Pakkumine.
Pakkumine on seotud tootmisega. Pakkuja ise võib olla nii tootja, müüja või kaupade vahendaja . Kõik, kes turul midagi müüa soovivad on pakkujad. Nende müügisoovid kokku moodustavad pakkumise.
Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa.
Pakkumisseadus kajastab võrdelist seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel.
Kui hüvise hind langeb, toodetakse ja pakutakse seda hüvist müügiks vähem/ ceteris paribus/
Hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Sellist seost nimetatakse pakkumise majanduslikuks seaduspärasuseks. Valitseb võrdeline seos hinna ja pakutava koguse vahel.
Tabel 2.Apelsinide pakkumine sõltuvalt hinnast.
Hind kr/kg
Kogus kg
20
1400
19
1200
18
950
17
600
16
450
15
300
14
200
13
90
12
10
11
0
10
0
Pakkumine sõltub paljudest teguritest:

• kauba hind
  
• tootmis-ja müügikulud
  
• hinnangud tuleviku suhtes
  

Mida kõrgem on mingi kauba hind, seda rohkem on tootja huvitatud selle kauba tootmisest ja pakkumisest. Ükski tootja ei hakka valmistama kaupa, mille müümisel ta saaks raha tagasi vähem, kui ta kulutas selle valmistamiseks.
Pakkumiskõver on pakkumise graafiline kajastus.
Pakkumiskõver kulgeb alati tõusvalt vasakult paremale. Hinna ja koguse vahel kehtib võrdeline seos.
Joonis 2. Apelsinide pakkumise kõver
Pakkumise struktuur näitab kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid seda kaupa müüa. Ka pakkumise struktuur võib muutuda. Peamine pakkumist mõjutav tegur on tootmiskulude muutumine.
Pakkumise kasv või kahanemine kajastub pakkumiskõvera nihkes oma esialgsest asendist paremale või vasakule.
Pakkumise muutused (kõvera nihkeid põhjustavad)
1)muutumised tootmistegurite hinnas
2)muutused tehnoloogias
3)muutused valitsuse poliitikas
4)looduslikud tegurid
5)muutused alternatiivkaupade hinnas
Kui muutub kauba hind, siis muutub pakutav kauba kogus. Kui muutuvad pakkumist mõjutavad muud tegurid, siis muutub pakkumise struktuur e pakkumine kasvab/kahaneb.(kõvera nihked)
Pakkumise hinnaelastsus : E=1 ühikuelastne
E1 elastne , pakkumist kerge suurendada seoses
hinnamuutustega
Muutus kauba A pakutavas koguses (% )
E=------------------------------------------------------
Kauba A hinna muutus ( % )
3.Tasakaalu kujunemine turul.
Nõudmine ja pakkumine toimivad turul üheaegselt.
Turuhind ei sõltu ainuüksi nõudja ja pakkuja tahtest, vaid kujuneb paljude turuosaliste üheaegse toimimise ja vastastikuse mõju tulemusena.
Turu tasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil.
Ülenõudmine on olukord, kus nõudmine on pakkumisest suurem.
Ülepakkumine on olukord, kus pakkumine ületab nõudmise.
Tabel 3.
Apelsinide nõudmine ja pakkumine. Joonista nõudmise-pakkumise kõverad. Märgi turutasakaalu punkt, turutasakaalu hind ja kogus.
Hind
kr/kg
Pakutav kogus
kg
Nõutav kogus
kg
20
1400
0
19
1200
40
18
950
84
17
600
120
16
450
200
15
300
300
14
200
450
13
90
600
12
10
800
11
0
950
10
0
1200
Turg on osutunud kõige tõhusamaks majanduskorralduseks tingimustes, kus tootmisressursid on piiratud ja tuleb teha valik nende parima kasutusviisi kohta.
Tarbija lähtub oma eelistustest ja ostujõust eesmärgiga saada kasulikkust. Tootja teeb valikuid, millise hinnaga kaupa toota. Eesmärgiga oma tegevusest saada tulu e. kasumit.
Hind täidab mitmeid ülesandeid ja suunab kõikide turuosaliste käitumist.
Hinna ülesanded:
1)Nõudmise- pakkumise tasakaalustamine ( pakkuda tuleb seda, mida turg vajab)
2)Hinnal on tootjaid suunav ja juhtiv roll (tootmiskulusid tuleb alandada)
3)Hind toimib tulude jaotajana ühiskonnas ( konkurents reguleerib hinda)
Ülesanne: 1.
Ennusta, mis toimub turul kauba hinna ja kogusega. Joonista graafikud .
Kaup
Majanduslik sündmus
Turutasakaal
( hind –kogus)
puhkusereis
Turismifirma edukas reklaamikampaania
puhkusereis
Saabus külm sügis
Tee
Kohvihinna tõus ikalduse tõttu
Ülesanne 2
Mõtle näide.
a)majandust mõjutavatele sündmustele nii, et see tooks kaasa nõudmiskõvera nihke vasakule
b)majandust mõjutavale sündmusele nii, et see tooks kaasa pakkumiskõvera nihke paremale
Mida kõverate nihe tähendab? Millised muutused toimuvad turutasakaalu punktiga ?
3.Konkurents.
Kaasaja majandused on turumajandused. Turul kohtuvad hüviste pakkujad ja nõudjad. Müüjate (pakkujate) eesmärgiks on müüa oma kaup maha hinnaga, mis tagaks võimalikult suure kasumi. Ostja( nõudja) eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt . Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist.
Turustruktuur on majandusharu jaotumine ettevõtete vahel.
Turustruktuuri iseloomustamiseks kasutatakse 4 tunnust:

müüjate arv turul

müüjate pakutava hüvise omapära

uute müüjate võimalused turule sisenemiseks

müüjate võime mõjutada hinda
Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi.
Turustruktuur ehk konkurentsivorm:

• täielik (täiuslik) konkurents
  
• monopolistlik konkurents
  
• oligopol
  
• monopol
  

1.Täielik konkurents
Kui mingi hüviste ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad.
Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Sellele sarnane turg on näiteks rahvusvaheline valuutaturg.
Eeldatakse, et ettevõtte eesmärk on kasumit maksimeerida. Täielikult konkureerival turul ei ole võimalik ettevõttel mõjutada hinda. Muuta saab ainult pakutavat kogust. Suuri kasumeid ja kahjumeid saab teenida ainult lühiajaliselt. Seda põhjustab nõudmine ja pakkumine turul, mille tulemusena kujuneb selline hind, et erinevus kogutulu ja -kulu vahel muutub minimaalseks. Kui nõudlus suureneb ja hind tõuseb toob see turule juurde ettevõtteid. See omakorda alandab hinda turul. Kui ettevõtte saab kahjumit, lahkub osa ettevõtteid turult ja pakkujate arv väheneb. Hind tõuseb. Täielikult konkureerivale turule on iseloomulik, et hind on võimalikult madal. Hinna tõus ja suurema kasumi saamise võimalus toob turule uusi ettevõtteid.
Täielik konkurents
Tunnus
Ettevõtete arv
Palju
Toode
Ühetaoline
Sisenemistakistused
Puuduvad
Kontroll hinna üle
Puudub
2.Monopolistlik konkurents
Monopolistlik konkurents on olukord, kui turul on tegemist suure hulga tootjatega, kes kõik toodavad sarnast, kuid mingil määral eristatud toodet.
Kui räägitakse toodete eristamisest, siis tähendab see, et need tooted võivad küll teineteist asendada , aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. Näiteks Coca- Cola ja Pepsi.
Oluline on panna tarbija uskuma, et meie toode on kuidagi eriline võrreldes konkurendi tootega . See võimaldab küsida kõrgemat hinda. Monopolistlikku konkurentsi iseloomustab uute pakkujate vaba juurdepääs turule. Sisenemine majandusharusse on lihtne. Ettevõtte edukus sõltub sellest, kui täpselt suudetakse prognoosida tarbijate maitseeelistusi.
Monopolistlik konkurents
Tunnus
Ettevõtete arv
Palju
Toode
Eristatud
Sisenemistakistused
Puuduvad
Kontroll hinna üle
Väike
3.Oligopol.
Oligopol on turg, kus konkureerib väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Oligopoolsel turul näevad teised turul osalejad kohe, kui üks tootja otsustab tootmismahtu suurendada. Kui üks turul osaleja on teinud otsuse tootmismahu suurendamise osas, reageerivad sellele kohe ka teised turul osalejad ja teevad kõik selleks, et oma turuosa mitte kaotada. Sellise vastasmõju korral on ühel oligopolistil raske konkurente eemale tõrjuda.
Oligopoolsel turul võib välja kujuneda üks domineeriv ettevõte, kellel on palju väiksemaid konkurente. Sellises olukorras määrab turul kehtiva hinna domineeriv ettevõte ja väiksemad ettevõtted järgivad seda hinda.
Tihti seostatakse oligopolidega kartellikokkuleppeid.
Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli.
Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. / esineb näiteks bensiiniturul/
Kartellikokkulepped on keelatud.
Oligopoli analoogiks on nõudmise poole pealt oligopson .
Oligopson on turg, kus on vähe suuri ostjaid. ( Tootmistegurite nõudjaid. )
Oligopol.
Tunnus
Ettevõtete arv
Väike
Toode
Ühetaoline või eristatud
Sisenemistakistused
Mõningased
Kontroll hinna üle
Arvestatav
4.Monopol.
Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise.
Sisenemise barjäärid on juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet uute konkurentide eest.
a) Juriidilised piirangud. Valitsuse litsents -luba antud valdkonnas tegutsemiseks. Näiteks arstipraksise alustamiseks. Patent on üks leiutise kaitsmise vormidest. Patendi omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, andes patendi omanikule monopoolse õiguse.
b) Loomulikud piirangud. Ainuomandus tooraine osas loob ka monopoolse eelise.
Monopol tekib seoses mastaabisäästuga. Üks ettevõte suudab pakkuda odavamalt kui kaks.
Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laiendades kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Näiteks autotööstus.
Monopoli eriliik on loomulik monopol, mille tekkimine on seotud tootmisega. Mastaabisääst või väga suured algsed investeeringud loovad nn loomuliku monopoli. (Näiteks elektri tootmine, telefoniteenused.)
Monopol saab küll hinda kujundada, kuid liiga kõrge hinna korral ei leidu ostjaid ja monopol saab kahjumit. Üldiselt monopol laiendab tootmist niikaua kui tehtud kulutused ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks on saadavast tulust väiksemad.
Tulu- kulu= kasum. Monopolist laiendab tootmist niikaua kuni kasum suureneb. Monopol saab küsida erinevalt tarbijalt erinevat hinda. Hinna diskrimineerimine on tegu, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teiselt . Monopson on monopoli erivorm. Monopson on turul ainuostja.
Monopol.
Tunnus
Ettevõtete arv
Üks
Toode
Puuduvad lähedased asenduskaubad
Sisenemistakistused
Suured
Kontroll hinna üle
Täielik
Konkurentsipoliitika . :
Valitsuse roll on reguleerida turu struktuuri või ettevõtete tegevust, et tagada vaba konkurents. Parim turg oleks täielik konkurents, mida reaalses elus esineb harva.
Konkurentsiseaduse täitmist kontrollib Konkurentsiamet , mille ülesandeks on igasuguse konkurentsi kahjustava tegevuse uurimine. ( alates 16.juuni 1993 )

monopolipoliitika

ühinemiskontroll

turule sisenemistõkete kõrvaldamine ( turgu valitsev ettevõte-40% käibest)

konkurentsipiirangute kõrvaldamine (ahistamine )

ebaausa konkurentsi kõrvaldamine ( hinnapiirangud, keelatud kokkulepped )
Tarbija satub ostes erinevatesse turusituatsioonidesse.
Täielik konkurents- hind on madal ja kogus suur.
Monopolistlik konkurents- toode eristatud ja hind kõrgem.
Oligopol- vähe tootjaid ja hinnad kõrgemad.
Monopol-müüb vähe ja küsib kõrget hinda.
4.Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses.
Iga majandussüsteem peab leidma vastused kolmele küsimusele- mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Kõigi vajalike kaupade optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele.
Turukonkurentsi tagajärjel kujuneb tasakaal nõudmise ja pakkumise vahel.
Turg tagab tootmisressursside parima paigutuse erinevate toodete ja teenuste vahel.
Turu toimimine sunnib tootjaid alandama tootmiskulutusi, kuna sellest sõltub kasumi suurus. Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses. Kui turg reguleeriks kõike siis, kes paigutaks liiklusmärgid, tagaks arstiabi ja hariduse kõigile?
Turul olijate eesmärgiks on isikliku heaolu maksimeerimine . Kuid olles isikliku heaolu maksimeerinud ei tähenda see veel seda, et kogu ühiskond oleks sellega rahul.
Põhjuseks on turu puudulik toimimine.
Turu puudulikkus on turu piiratud toimimine ühiskonna heaolu põhimõtetest lähtuvalt.
Turu puudulikkus ilmneb:

Tootmisressursside ebaefektiivses kasutamises. Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul.

Sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus., mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus.

Ebaõiglane tulude jaotus. Turu toimimise tulemuseks on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades ühiskonnas vastuolusid.
1.Mittetäielik konkurents turul.
Turu puuduliku toimimise üheks põhjuseks on mittetäielik konkurents turul.
Erinevalt täieliku konkurentsiga turust ei taga mittetäieliku konkurentsiga turg ressursside efektiivset kasutamist. Täiuslikult konkureeriva turu korral jaotuvad ressursid majandusharude vahel hinnasüsteemi vahendusel. Ettevõte toodab võimalikult madalate kuludega ja efektiivselt. Konkurentide puudumise korral saab ettevõte küsida oma toote eest kõrgemat hinda ning piirata kaupade pakkumist. Mida suurem on konkurentide arv turul, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Monopol tegutseb turul üksi, määrates hinna jm tingimused. Seega ei kasutata ressursse piisavalt, hinnad tõusevad ja tarbimine väheneb. Konkurentsiseadusega püüab valitsus reguleerida monopolide tegevust ja vaba konkurentsi turul.
2.Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud.
Me kõik oleme kokku puutunud olukordadega, kus kellegi tegevus ka meile mõju avaldab. Mõju meie tegevusele võib olla nii positiivne kui negatiivne. Mis võiks mõjutada kalamehe kalasaaki? Jõgede kalarohkus on seotud vee puhtusega- tööstuse reovesi . Või püüdjate rohkusega-konkurents. Turg ei toimi ideaalselt kui osa tootmise ja tarbimisega seotud kulutustest kanduvad üle teistele.(nn välismõjud)
Välismõjuks loetakse seda , kui kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonnaliikmete heaolu suureneb või väheneb nende tegevusest sõltumatult. Valitsusel on võimalik mõjutada oma tegevusega välimõjude toimimist. Valitsus ergutab positiivset välismõju ja pidurdab negatiivset välismõju. Näiteks reguleerib seadustega ühiskonna korda-öötund peab tagama vaikuse. Kodu korrashoid kõigile meeldiva elamuse jne.
Keskkonnakahjustuste tekitajaid trahvitakse ja karistatakse. Kui kõike reguleeriks turg ei peaks kahju tekitaja mõtlema keskkonnale. Heaolu seisukorda parandab ka eraomandi õigus. Kui jõgi ei ole kellegi omanduses, võib tehas toota ja reostada vett nii palju kui tahab.
3.Ühishüvede ebapiisav pakkumine.
Ühishüvis on oma olemuselt mittekonkureeriv, see tähendab, et kui see hüvis on juba turule pakutud , siis iga edasine tarbija lisandumine ei suurenda kulutusi ressurssidele. Näiteks majakas. Selle ehitamine ja tööle rakendamine ei tähenda, et kulud suurenevad kui tarbijaid tuleb juurde.
Kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta, nimetatakse ühishüvedeks.
Miks paljusid ühiselt tarbitavaid hüviseid ei paku erasektor? Selle põhjuseks on, et nende tootmine pole majanduslikult kasulik. Paljude kaupade puhul puudub turg ja ei saa hinda määrata. See tähendab, et tarbimine on kollektiivne.
Ühishüvede ebapiisav pakkumine on seotud:
1)hüvede loomine on seotud kulutustega
2)paljude hüvede puhul puudub otsene ostja või pakkuja
3)ühishüvesid tarbitakse kollektiivselt ja ilma turu vahenduseta.
Ühishüvesid pakutakse valitsuse tegevuse tulemusena, maksumaksja raha eest, kõigile turuosalejatele võrdselt. Haridus , keskkond, riigikaitse , politsei, tuletõrje, arstiabi , kultuur jne.
Valitsuse osa majanduses.
Valitsus on kogu avalik sektor , mis koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ja riigiettevõtetest.
Valitsuse majanduslikud ülesanded demokraatlikus ühiskonnas:

majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine

vaba konkurentsi tagamine turul

majandusarengu soodustamine

tulude ümberjaotamine
Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamiseks kehtestab valitsus majandussubjektidele reeglid, millega määratakse turul tegutsemise piirid.
Ettevõtluses-Äriseadustik.
Tarbijate õiguste kaitseks- Tarbijakaitseseadus.
Tööandjate ja töövõtjatele- Töölepinguseadus. Töö ja puhkeajaseadus. Palgaseadus .
Vaba konkurentsi tagamiseks- Konkurentsiseadus .
Neile lisaks veel mitmed seadused ja määrused, millest peavad lähtuma majanduses tegutsevad subjektid .
Tulude ümberjaotajana töötatakse välja programme , mis tagavad tulude ühtlasema jaotuse ühiskonna liikmete vahel. Võetakse rikastelt ja antakse rohkem vaestele, seega pakutakse võrdseid võimalusi konkureerimiseks neile, kellel seda pole.
Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks.
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kulutab raha. Selles prognoositakse laekuvad maksutulud ja määratakse kindlaks jaotamise põhimõtted ehk kulude suunad. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse.
Valitsuse kulutused koosnevad valitsuse poolt ostetavatest kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksudest. Valitsuse ostud on seotud riigikaitse, maanteede ehituse, hariduse, kultuuri, tervishoiu, politsei ja tuletõrjega. Teiselt poolt on valitsusel ümberjaotav funktsioon, võttes ühtedelt inimestelt raha ära ja andes seda teistele.
Peamiseks raha saamise võimaluseks on valitsusel maksustamine.
Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi.
Maksusüsteemil on 2 majanduslikku funktsiooni :

Fiskaalne funktsioon seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside
kogumises.

Reguleeriv funktsioon on majanduslike subjektide käitumise mõjutamine.
Maksusüsteem peaks vastama teatud printsiipidele :
1)neutraalsus-võimalikult vähe mõjutama turu vaba toimimist
2)suunatus- turupuudulikkuse vastu
3)lihtsus- kõigile lihtsalt mõistetav
4)võrdsus- kõiki turuosalisi käsitletakse võrdselt
5)efektiivsus- maksude kehtestamise kulutused ei tohiks olla suuremad kui maksudest laekuv tulu
Maksukoormus näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks . Eestis on ca 35% sisemajanduse koguproduktist. Maksukoormus näitab, kui suure osa meie kõigi tuludest kokku läheb maksude maksmiseks. Ühe maksumaksja seisukohalt saame hinnata maksudeks minevat suhtelist osa tema kogutuludest ehk maksumäära.

Maksumäärade muutmisega ja maksusoodustuste kehtestamisega saab valitsus

mõjutada majanduslikke protsesse talle vajalikus suunas.
Maksumäär võib olla:

proportsionaalne maksumäär- see tähendab, et kõik inimesed olenemata saadavate tulude suurusest maksavad ühesuguse suurusega maksu. Näiteks tulumaks 21% (2008)

progressiivne maksumäär- võtab arvesse tulude suuruse ja erinevate tulude suuruse saajaid maksustatakse erineva maksuga.

regressiivne maksumäär- on erijuht , kus tulude suurenedes maksumäär alaneb . Seda võib märgata näiteks tarbimise maksustamisel. Vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekust tarbimisele ning maksab protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene.
Riigieelarve tulud ja kulud %-s ( 2001 aasta näitel)
Kulud
% kogukuludest
Tulud
% kogutuludest
Sotsiaalne kaitse
31
Sotsiaalmaks
39
Tervishoid
16
Käibemaks
28
Haridus
11
Aktsiisid
11
Transport, side
6
Füüsilise isiku tulumaks
10
Korrakaitse
6
Tulud varadelt
4
Riigikaitse
5
Ettevõtte tulumaks
2
Riigivalitsemine
5
Muud
6
Muud
20
Maksustamise põhiterminid :
1)Maksu alus- on maksu objekt, mille alusel määratakse maksukohustus.
Näiteks tulumaks – tulude suurus.
2)Maksumäär-näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks.
Näiteks tulumaks – 21% ( maksuvaba tulu 2250 kr alates 2008 )
3)Maksukohuslane- on juriidiline või füüsiline isik, kes peab makse maksma.
Näiteks tulumaks- füüsiline isik
Ettevõtte tulumaks- ettevõte ehk juriidiline isik
4)Maksutoime- näitab maksude ülekandumist esmaselt maksumaksajalt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks.
Näiteks- aktsiis on ettenähtud kütuse müüjale, kuid maksu maksab lõppkokkuvõttes tarbija.
5)Maksuvaba miinimum-on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksualusest summast maha.
Näiteks tulumaksu korral ei maksa maksu need, kelle tulud on väiksemad kui 2250 kr. 2250 krooni on maksuvaba miinimum, millelt maksu ei arvestata 2008 aastal.
Maksude liigid
Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadustega, kohalikud volikogu määrusega. Nii riiklikud kui kohalikud maksud on ettevõtluse kulud ( v.a. tulumaks), kui neid tasutakse ettevõtlusega seotult. Maksud on kohustuslikud kõigile maksuseadusega kehtestatud maksumaksjatele.
Oma olemuselt on maksud otsesed maksud, kui seda maksab maksukohuslane. Näiteks maamaks on kehtestatud maa omanikule või maa kasutajale vastavalt nende käes oleva maa väärtusele. Sellisel juhul on maamaksu aluseks meie kasutuses olev vara ehk maa. Maksud võivad olla oma olemuselt kaudsed maksud. Kaudsed maksud on ette nähtud ettevõtjatele, kuid ettevõtjad lisavad need maksud toote hinnale ja lõpptulemusena maksab selle maksu kinni kauba lõpptarbija. Nii maksustatakse kaupade tarbijat. Valitsus võib mõningate kaupade tarbimist pidurdada kehtestades kaudseid makse. Näiteks tubaka või alkoholi tarbimist mõjutab kaudselt aktsiisimaks , mis tõstab kaupade hinda.
Kaudsed maksud:
1)Aktsiisimaks:
-Kütuse
-Alkoholi
-Tubaka.
-Mootorsõiduki.
-Pakendi.
2)Käibemaks
Otsesed maksud:
1)Tulumaks Füüsilise isiku tulumaks 21%, millest 44% laekub riigieelarvesse ja 56% kohalikesse eelarvetesse. 2008 a tulumaksu korral on tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus (27000 aastas) maksumäär 21 %. Näiteks miinimum palk on 4350 kr.
Ettevõtte tulumaks.
2)Sotsiaalmaks- 33% ettevõtte palgafondist, millest 20% pensionikindlustusse ja 13% Haigekassasse.
3)Töötuskindlustusmakse. 0,6 % töötaja brutopalgast ja 0,3 %ettevõtte palgafondist Makstakse välja töötuskindlustushüvitisi töötutele, koondamise või ettevõtte pankroti korral.
4)Maamaks. Protsent sõltub piirkonnast ja maa kasutamise eesmärgist. Laekub kohalikesse eelarvetesse.
5)Hasartmängumaks. Maksavad hasartmängude korraldajad ja sellest finantseeritakse spordi, teaduse, hariduse, kultuuri kulutusi vastavalt seadusele.
6)Tollimaks. On kehtestatud teatud riigi kaupade tootmise kaitsmiseks välismaiste konkurentide eest. Makstakse riigi piiril kaupade sisse- või väljaveol.
Kohalikud maksud:
1)Müügimaks
2) Paadimaks
3)Reklaami-ja kuulutusemaks
4)Loomapidamismaks-
5)Lõbustusmaks-
6)Teede ja tänavate sulgemise maks
7) Parkimistasu
5.Ettevõtte tulud ja kulud
1.Kulude ja tulude vahelised seosed.
Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ,on ettevõtte kulu.
Ettevõte on seotud oma tegevust mõjutavate huvigruppidega. Investorid paigutavad oma raha ettevõttesse. Ettevõtted ostavad hankijatelt selle raha eest oma toodete valmistamiseks vajalikke materjale ja tasuvad hankijate esitatud arved. Töötajad osalevad tööprotsessis ja pühendavad tööaja ettevõttele. Kliendid ostavad tooteid ja teenuseid ( hüviseid ) makstes selle eest ettevõttele. Saadud tulu eest maksavad ettevõtted töötajale palka., investoritele kapitalitulu, riigile makse. Riik pakub omalt poolt ettevõttele sobivat majanduskeskkonda ja tegutsemisvõimalusi. Seega ettevõte müüb oma hüviseid, mille müügist laekuvatest tuludest kaetakse vajalikud kulud ning ülejääk ehk kasum makstakse ettevõtte omanikele dividendideks. Dividend ( kasumiosak) on tasu, mis makstakse ettevõtte omanikele selle eest, et nad on oma raha antud firma aktsiatesse paigutanud. ( Kasutatakse aktsiaettevõtte korral ehk aktsiaseltsis )
Järgmisena vaatame ettevõtte tulusid ja kulusid ühe muusikakaupluse näitel.
Enn on suure kauplusketi ühe kaupluse juhataja. Ta saab iga kuu palka 4000 kr. Enn soovib ise saada ettevõtjaks. Kaupluse avamiseks peab Enn tegema investeeringuid ja kulutusi. Investeeringud on kulutused, mis tehakse ettevõttesse üle ühe aasta kasutatavaid varasid ostes. ( Näiteks riiulid ja kassaaparaat ). Oma ettevõtte loomiseks on Ennul vaja kapitali. Kuna Enn elab eramajas, siis on see sobiv koht muusikapoe avamiseks. Kaupluse sisseseade soetamiseks kulub 25000 kr ja kaupade ostmiseks 35000 kr. Kokku läheb vaja 60000kr.
Vajalikku kapitali on võimalik saada järgmiselt:

• oma vahenditest
  
• laenates
  

Oma vahendid tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud. Laenata on võimalik teistelt inimestelt ja raha laenamisega tegelevatelt finantsvahendajatelt ( pangad jt asutused )
Enn on säästnud 40000 kr ja pangast võtab laenu 20000kr.
Enn on teinud kaupluse avamiseks äriplaani, mille järgi ta müüb iga kuu plaate ja kassette 50000 kr eest. Kulud ühes kuus on 40000 kr. Seega teenib Enn oma ettevõtmisega 10000 kr kasumit. Võrreldes eelneva palgaga on Ennu sissetulek suurem ja see on ka ettevõtlusega alustamise põhjuseks. Kui kasumit ei tekiks ei oleks sellisel tegevusel mõtet.
Tulud – Kulud = Kasum
Kaupluse tulud kuus: 50000
Kaupluse kulud kuus: 40000
Kasum: 10000
2. Alternatiivkulu.
Ettevõtte hindamisel on oluline ka alternatiivkulu hindamine.
Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada. Mõõdetakse tuluga, millest jäädakse ilma nende ressursside parimast alternatiivsest kasutamisviisist loobumise tõttu. ( nimetatakse ka loobumiskuluks )
Alternatiivkulu tekkimise põhjuseks on asjaolu, et ressursid on oma koguselt alati piiratud. Kui me kulutame oma ressursi ära ühele tegevusele, ei jää meil seda enam teiste tegevuste jaoks.
Ennu alternatiivkulu kaupluse ettevõtmisele on palk, mida ta ei saa enam ajapuudusel teises ettevõttes töötades.
Seega võrdleme:
Saamata jäänud palk 4000 kr Teiseks alternatiiviks oleks võimalus oma ruume rentida teistele. Uurides kinnisvara rendi hindu selgub , et Enn võiks teenida oma ruume teistele rentides 7000 kr kuus.
Võttes eelnevad võimalused kokku:
Saamata palk 4000kr + saamata rent 7000kr > ettevõtlustulu 10000kr.
Kui arvestada kõiki võimalikke alternatiivseid tulu teenimise võimalusi selgub, et kaupluse pidamine ei olegi nii tulus . Prognoositav tulu on väiksem kui palga ja rendi saamisel.
Ettevõtlusega tegelemisel on peale raha saamise võimaluse ka mitterahalisi faktoreid. Näiteks eneseteostus, oma otsustamise vabadus, huvi jne.
Kuid lisaks sellele võib ettevõtte arenedes teenida ka suuremat tulu.
3. Tegelikud ja kalkulatoorsed kulud.
Erinevate ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid. Kalkulatoorsed kulud ( nimetatakse ka arvestuslikeks kuludeks) on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima .
Ennu kaupluse korral on selleks üür. Kuna Ennu pood asub oma majas ei pea Enn teistele ruumide kasutamise eest renti maksma. Tavaliselt on rent üks olulisemaid ettevõtte kulusid. Näiteks kesklinna rendihinnad on palju kõrgemad kui äärelinnas.
Raamatupidamises võetakse kasumi arvestamisel arvesse kõik kulud arvete ja tšekkide alusel.
Võttes arvesse kõiki kalkulatoorseid e arvestuslikke kulusid võime Ennu kasumit võrrelda teiste kauplustega, millel on ka rendikulu . Kui Ennu kasum oli 10000 ja rendi hinnad 7000 kr oleks Ennu kasum veelgi väiksem. 10000-7000= 3000 kr.
Seega Ennu raamatupidamislik kasum erineb arvestuslikust kasumist.
Kirje
Raamatupidamise kasum
Arvestuslik kasum
Tulud
50 000
50 000
Kulud
40 000
40 000
Raamatupidamise kasum
10 000
10 000
Kalkulatoorsed kulud (rent)
7 000
Arvestuslik kasum
3 000
Ettevõtte majandustulemusi hinnatakse mitmete suhtarvudega. Enim kasutatavaks näitajaks on kasumi suhe ettevõtte käibesse.
kasumi suhe ettevõtte käibesse
See tähendab, et ettevõte teenib oma käibest 20 % puhaskasumit.
Kui me võtaks arvesse arvestusliku kasumi oleks = 0,06
Sel juhul teenib ettevõtte 6% kasumit, mis ei ole eriti suur, kuid piisav ettevõtte käigus hoidmiseks. Ennu jaoks on oluline, et ta ei maksa üüri ja arvestuslik üürisumma jääb samuti talle endale.
4. Püsi- ja muutuvkulud .
Ettevõtte kulusid on võimalik jagada püsi-ja muutuvkuludeks. Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuludega. Kui kulu ei ole aga sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga.
Muutuvkuludeks on näiteks tootmiseks kuluv materjal. Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu . Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes midagi toodeti või mitte. Ettevõtte püsikuluks võib olla ka reklaamikulu , mille tulemusena suureneb firma käive, samas aga tasu reklaami eest firma käibe kasvust ei sõltu.
Seega on muutuvkulu ettevõttes tootmismahu kasvades pidevalt suurenev kulu. Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte teatud uuel tasemel muutuda. See muutus on aga astmeline. Näiteks ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde uue tootmishoone .
Ettevõtte kulude ja tulude vahelisi seoseid iseloomustab joonis.
kulud
Horisontaalteljel on ettevõtte tegevusmaht ühikutes, vertikaalteljel kulud ja tulud kroonides . Püsikulu on muutumatu ehk koguseteljega paralleelne. Muutuvkulu tekib esimese toote tootmisega ja kasvab iga täiendava toote lisandumisega. Ettevõtte tulud hakkavad samuti tekkima esimese toote tootmisega. Tulude joon algab nullpunktist ja ristub nii püsikulude kui ka muutuvkulude funktsiooniga. Kui ettevõte on saavutanud tootmismahu A, on tuludest võimalik katta kõik püsikulud ja kui ettevõte on saavutanud tootmismahu B , on ettevõttes kaetud kõik kulud ning iga täiendav toode, mis toodetakse kogusele B annab ettevõttele kasumit. Seega on koguse B+1 tootmisel hakkab ettevõte saama kasumit. Kuni koguseni B on ettevõte kahjumis, kuna kulud on tuludest suuremad.
Ettevõttes võib ka arvestada nii püsi- kui muutuvkulusid tooteühiku kohta. Mida rohkem toota seda enam vähenevad püsikulud tooteühiku kohta.
5. Ettevõtte jääktulu.
Tulude kasvuga kaasneb alati muutuvkulude kasv. Ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahet nimetatakse jääktuluks. ( nimetatakse ka piirkasumiks ). Jääktulust peab jätkuma veel püsikulude ja oodatava kasumi katmiseks.
Toote jääktulu= toote müügihind – toote muutuvkulu
Samuti saab avaldada kogu ettevõtte jääktulu.
Ettevõtte jääktulu = ettevõtte käive – ettevõtte muutuvkulu
Ettevõttel tasub toota kõiki tooteid, mille jääktulu on positiivne. Kui aga toote hind ei kata selle tootmisega kaasnevaid muutuvkulusid, ei tohiks ettevõte sellist toodet toota.
Ennu kaupluses on tegemist nii muutuvkulude kui ka püsikuludega.
Ennu püsikulud: laenuintress 150kr
Töötaja palk 4000kr
Vesi, kindlustus , valve jt 1550kr
Kokku: 5700kr
Muutuvkuludeks on Ennul kauba ostukulud. Need kulud muutuvad vastavalt ostetud kaubakoguse muutumisele. Kaupade sisseostu ja müügihinna vahe on jääktulu.
Müügiartikkel
Müügihind
e. tulu
Sisseostuhind
e. muutuvkulu
Jääktulu
Kassett
50
35
15
CD-plaat
250
170
80
Nagu tabelist selgub on muusikapoel kasulik müüa mõlemat toodet, kuna mõlema toote jääktulu on positiivne. Plaadi müük on muidugi tulusam, kuna iga plaadi pealt teenitud jääktulu on suurem kui kassettidel:
Plaadi jääktulu 80 > kasseti jääktulu 15
Enn prognoosib kaupluse müüki kuus:
300 kassetti , seega muutuvkuludeks on 300 korda 35kr (sisseostuhind)
140 plaati , seega muutuvkuludeks on 140 korda 170 kr
Kokku on muutuvkulude summa 34300kr kuus.
Kaupluse püsikulud olid 5700kr kuus. Kogu kaupluse kulud ehk kogukulud on 40000kr kuus.
Käive ehk müügitulu 50000 kr ja kasum seega 10000kr kuus.
Ettevõtte kasumi suurendamiseks peab kulusid vähendama või tulusid suurendama .
Suurem kasum:

• väiksemad kulud
  
• suuremad tulud
  

Ennul on võimalik suurendada tulusid , sest kulud on tal niigi viidud võimalikult väikeseks.
Tulude suurendamiseks:

• muuta kogust
  
• muuta hinda
  

Kogust suurendades suurenevad ettevõtte tulud ja seega ka kasum. Teine võimalus on muuta toodete hinda. Enamasti kehtib seos, et mida kõrgem on hind, seda väiksem on ostetav kogus. Mida madalam hind, seda suurem on ostetav kogus.
Kassettide müügihinna määrab hulgiladu , seega saab Enn muuta oma müügihinda. Enn prognoosib plaatide müügihinna muutusi.
Hind
muutuv-kulu
kogus
tulu
Muutuv-kulu kokku
Plaatide
Jääk-tulu(JT)
Kassettide
Jääk-
tulu(JT)
Kokku
Jääk-tulu
Püsi-
kulu
Kasum
210
170
190
39900
32300
7600
4500
12100
5700
6400
230
170
165
37950
28050
9900
4500
14400
5700
8700
250
170
140
35000
23800
11200
4500
15700
5700
10000
270
170
115
31050
19550
11500
4500
16000
5700
10300
290
170
90
26100
15300
10800
4500
15300
5700
9600
Ettevõtte peab leidma optimaalse müügihinna ja koguse, mis tagab talle maksimaalse kasumi.
Ettevõtte eesmärgiks on teenida võimalikult suurt kasumit.
Suurema koguse müümiseks tuleb ka langetada hinda. Hinna langetamine vähendab kasumit, kuid tuleb meeles pidada, et koguse kasv peab kompenseerima odavamast hinnast tekkiva negatiivse efekti. Kui müüdav kogus hinna languse mõjul ei suureneks, väheneksid selle tulemusena ettevõtte tulud. Seega ei ole mõtet langetada hinda, kui see ei too kaasa koguse kasvu.
Iga ettevõte peaks leidma optimaalse hinna ja koguse.
6. Ettevõtte majandusarvestuse süsteem ja aruanded .
Ettevõtte majandusarvestuse süsteemi saab jaotada kaheks: ettevõtte finants-ja juhtimisarvestus.
Ettevõtte finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga.
Ettevõttesiseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus.
Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel.
Varade aruanne kajastab endas ettevõtte olulisemate varade loetelu .
Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud oma vahendid.
Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad varad , mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. ( näiteks raha, kaubavarud)
Põhivara all on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikaajalisemalt.
( Näiteks masinad , seadmed ja hooned)
Bilansi passiva poolel kajastatakse ettevõtte vahendite allikaid Ettevõtte võõrkapitali moodustavad ettevõtte võlgnevused teistele ettevõtetele ja pankadele. Need on kohustused mida ettevõte peab kellelegi tagasi maksma. Tähtajalt võivad need olla lühi-või pikaajalised.
Omakapitali on ettevõttele andnud ettevõtte omanikud.
Bilansi passiva pool on alati võrdne aktiva poolega.
Käibevara + põhivara = võõrkapital + omakapital
Ettevõtte bilansi skeem
AKTIVA
PASSIVA
Käibevara kokku
35000
Võõrkapital
Raha
Lühiajalised kohustused
0
Kaubavaru
35000
Pikaajalised kohustused
20000
Põhivara kokku
25000
Omakapital
Sisseseade
25000
Aktsiakapital (omakapital)
40000
Kasum
Kokku
60000
Kokku
60000
Kasutatud kirjandus:
Majanduse ABC
Praktiline töö 1.
Analüüsi valitsuse kavandatud maksumuudatusi. Mõtle, milliseid tagajärgi toovad muudatused erinevatele majandussubjektidele( pere, ettevõte , valitsus, ühiskond)
Valitsuse maksumuudatuste pakett
24.05.2007 11:41
PM Online
Tänasel istungil kiitis valitsus heaks maksumuudatuste paketi, mis koosneb peamiselt tulumaksu- ja aktsiisimuutustest. Postimees Online avaldab rahandusministeeriumi selgitused maksumuudatustele.
Valitsus leppis kokku, et:
1) maksuvaba tulu kasvab aastas 250 krooni võrra kuu kohta, jõudes 2011. aastaks 3000 kroonini kuus;
2) tulumaks alaneb lisaks juba praegu seaduses olevale üheprotsendilisele vähenemisele aastatel 2008-2009 ka järgnevatel aastatel, jõudes aastaks 2011 18 protsendini;
3) alates järgmisest aastast kehtestatakse täiendav maksuvaba tulu juba alates pere esimesest lapsest;
4) füüsilisest isikust ettevõtja vabastatakse oma metsast saadud metsamaterjali müügi tulu tulumaksust 45 000 krooni ulatuses aastas sarnaselt põllumajandusettevõtjaga;
5) alkoholiaktsiis tõuseb lisaks juba praegu seadustatud 10-protsendilisele kasvule aasta alguses juulis veel täiendavad 20 protsenti;
6) tubakaaktsiisi määr tõuseb juuliks 2008 EL miinimummäärani ehk ca 1002 kroonini 1000 sigareti kohta;
7) bensiini ja diiselkütuse aktsiisimäärad tõusevad 2008. aasta jaanuarist EL miinimumtasemele – bensiini puhul 5 620 kroonini 1000 liitri kohta ja diislikütuse puhul 5165 kroonini 1000 liitri kohta;
8) maagaasile kehtestatakse aktsiis määraga 157 krooni 1000 m3 kohta;
9) EL liitumisel saadud erand kaugküttena kasutatavale põlevkivikütteõlile kaotatakse ja kehtestatakse aktsiis määraga 235 krooni 1000 kg kohta;
10) elektrienergiale kehtestatakse aktsiis 50kr/MWh kohta (5 senti/KWh). Aktsiis asendab seni tootjatele kehtinud CO2 saastetasu . Sellega seoses tavatarbija jaoks hinnatõusu ei tule.
Maksumuutuste mõju eelarvele on kahesuunaline
Tulumaksusoodustused vähendavad ühest küljest maksutulusid, aktsiisid teisalt tõstavad aga eelarvesse laekuvaid maksusummasid. Vaadates maksude struktuuri ja laekumist nelja aasta perspektiivis, sest just nii kaua võtab aega kõigi muutuste täielik jõustumine, võib öelda, et kui tuleval aastal korjab riik inimestelt aktsiisidena rohkem ära, kui tulumaksusoodustustega kätte jätab, siis juba 2009. aastal pilt muutub ning nelja aasta kokkuvõttes alanevad maksutulud nende otsuste tagajärjel 4,7 miljardi võrra.
Tabel 1. Maksutulude laekumise muutus võrreldes rahandusministeeriumi kevadprognoosiga (miljonites kroonides)
2008
2009
2010
2011
Neli aastat kokku
1 796,3
-173,3
-2 081,4
-4 229,4
-4 687,8

Tabel 2. Maksutulude riigieelarvesse laekumise mõju maksude kaupa võrreldes rahandusministeeriumi kevadprognoosiga (miljonites kroonides)
MUUDATUS*
2008
2009
2010
2011
Tulumaksu määra vähendamine ja maksuvaba tulu tõstmine (nii füüs. kui jur. isikud)
-356,9
-680,0
-2 231,8
-4 046,1
Täiendav maksuvaba tulu alates I lapsest
-991,1
-1 048,8
-1 096,0
Täiendav maksuvabastus FIEst metsaomanikele
-28,4
-27,0
-25,7
Alkoholi (v.a vein ja kääritatud jook) aktsiisimäärade tõstmine 20% 1. juulil 2008.a.
159,3
566,4
601,8
631,3
Sigarettide aktsiisimäära tõstmine 500eek + 31%ni
790,6
-35,4
278,5
64,9
Kütuste aktsiisimäärade tõstmine
880,1
662,3
112,1
0,9
Elektriaktsiisi 50kr/MWh kohta kehtestamine
323,2
332,9
233,8
241,3
KOKKU
1 796,3
-173,3
-2 081,4
-4 229,4
* - mõjud võrreldes rahandusministeeriumi kevadprognoosiga
Aktsiisitõusud toovad tuleval aastal eelarvesse 2,2 miljardit krooni, aastal 2009 1,6 miljardit krooni ja aastal 2010 1,2 miljardit lisakrooni võrreldes rahandusministeeriumi kevadprognoosiga.
Riigieelarve tulusid vähendab maksuvaba tulu tõstmine järgmisel aastal umbes 357 miljoni krooni võrra. NB! Ülalolev tabel arvestab vaid istuva valitsuse poolt teostatavaid maksumuutusi. Et eelmise valitsuse poolt seadustatud tulumaksumäära 1-protsendiline vähenemine tuleval aastal vähendab maksutulusid veel 965 miljoni krooni võrra, laekub riigieelarvesse tuleval aastal 1,32 miljardi krooni võrra vähem tulumaksu. 2009. aastal vähendavad eelmise valitsuse poolt otsustatud tulumaksumäära vähenemine ja selle valitsuse otsus maksuvaba tulu tõusu kohta kokku eelarvetulusid 1,8 miljardi krooni võrra. Lisaks vähendab 2009. aastal maksulaekumist ligikaudu miljardi krooni võrra täiendav maksuvaba tulu alates esimesest lapsest. 2010. aastal vähendavad tulumaksusoodustused maksulaekumist aga juba 3,3 miljardi ja 2011. aastal enam kui 5 miljardi krooni võrra.
Maksumuudatuste mõju inflatsioonile
Maastrichti inflatsioonikriteeriumi aluseks olev Eesti 12 kuu harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) alaneb kaudsete maksude varasema tõstmise tulemusena rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 2011. aastal 3-3,1 protsendini, mis muudab hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmise 2011. aastal tõenäolisemaks, kui see oleks maksude järk-järgulise tõstmise stsenaariumi puhul.
Tabel 3. Inflatsioon Eestis plaanitud maksumuudatusi arvestades
2007
2008
2009
2010
2011
4,9
6,0
4,8
3,3
3,1
Ehkki aktsiisitõusud toovad tuleval aastal kaasa kõrgema inflatsiooni, kasvavad palgad endiselt hindadest kiiremini – järgmisel aastal on keskmise palga reaalkasv ehk see lisaraha , mis peale hinnatõusu mahaarvamist järele jääb, 6 protsenti, 2009. aastal 6,4 protsenti, 2010-2011 aastal aga juba 7,5 protsenti.
Juba kokku lepitud pensionitõusude järel tõuseb keskmine vanaduspension tänavu 20,5 protsenti – 3769 kroonini.
Maksumuudatused ja maksukoormus
Kavandatavad aktsiismuutused ei too kaasa märkimisväärset maksukoormuse tõusu. Tuleval aastal maksukoormus küll tõuseb 0,2 protsendipunkti võrra, ent juba alates aastast 2009 hakkab see langema ja aastal 2010 alaneb alla 30 protsendi.
Tabel 4. Maksukoormus lähiaastail
2007
2008
2009
2010
2011
31,1% SKPst
31,3% SKPst
30,0% SKPst
29,5% SKPst
28,8% SKPst
Maksumuudatuste mõju kaupade hindadele
Aktsiisitõusud tooksid kaasa bensiiniliitri umbes 1,3 kroonise ning diisli umbes 1,6 kroonise hinnatõusu. Keskmine sigaretipakk kallineks umbes 10 krooni ja 60 senti. Pooleliitrise õlle hinnale lisanduks 55 senti ja pooleliitrise viina hinnale 11 krooni ja 70 senti. Elektri kilovatt-tund tavatarbijale ei kallineks, kuna samal ajal alanevad tootjatele kohaldatavad saastetasud. Kõik arvutused hõlmavad aktsiisidelt arvestatavat käibemaksu.
Tabel 5. Kaupade hinnatõusud aktsiisimuutuste täies mahus jõustumisel
Kaup
ühik
aktsiis praegu
2008
aktsiisitõus
aktsiisitõus koos KM-ga
hind praegu
uus hind
hinnatõus (%)
Bensiin (pliivaba)
kr/L
4,50
5,62
1,12
1,32
14,4
15,7
9,2
Diislikütus
kr/L
3,84
5,17
1,33
1,56
12,8
14,4
12,2
Õlu (0.5L, 5% vol)
kr/ pudel
1,45
1,92
0,47
0,55
10,0
10,6
5,5
Sigaretid (keskmine pakihind 21 kr)
kr/pakk
11,00
20,00
9,00
10,62
21,0
31,6
50,6
Viin (0.5L, 40% vol)
kr/pudel
30,40
40,32
9,92
11,71
60,0
71,7
19,5
Maagaas
senti/m3
0,00
15,70
15,70
18,53
540,0
558,5
3,4
Praktiline töö 2.
Arvuta töötaja brutopalgast netopalk , kui brutopalk on 4350 kr, ( 10000kr ja 17000 kr kuus) . Analüüsi maksude suurust erinevate palkade korral. Mõtle , mida saavad madalapalgalised kõrgepalgaliste arvelt?
Näide:
Kui töötaja brutopalk on 5000 kr, siis:
1) töötuskindlustusmakse 0,6% ( 0,006*5000 kr = 30 kr )
2) pensionikindlustusmakse ( II sammas) 2% ( 0,02*5000kr = 100 kr)
3) maksuvaba tulu 2250 kr
4) tulumaksuga maksustatav tulu ( 5000 – 30 – 100 – 2250 = 2620 kr)
5) tulumaks 21% ( 0,21*2620 = 550.20 kr )
6) netopalk (5000 – 30 – 100 – 550.20 = 4319.80 kr)
Praktiline töö 3.
Leia ettevõtte tööjõukulud.
Firmas on 3 töötajat, brutopalkadega 5000 kr, 7000 kr ja 11000 kr.
Firma maksud:
Näide , kui firmas on üks töötaja brutopalgaga 5000 kr
1) ettevõtte töötuskindlustusmakse 0,3% ( 0,003*5000 = 15 kr )
2) ettevõtte sotsiaalmaks 33 % ( 0,33* 5000 kr = 1650 kr )
3) tööjõukulud kokku ( 5000 + 15 + 1650 = 6665 kr)
Mõtle, kuidas ”ümbrikupalkade” maksmine , mõjutab ettevõtet , töötajat ja ühiskonda?
Kas makse maksab maksta? Koosta tabel ” Ümbrikupalkade plussid ja miinused” arvestades erinevate osapoolte huve.
Praktiline töö 4.
Mõtle, mis on konkurents? Mis on kõlvatu konkurents? Tutvu konkurentsiseadusega :
Leia vastused küsimustele:
1) Mida reguleerib konkurentsiseadus?
2) Millised on keelatud kokkulepped?
3) Milleks antakse riigiabi?
4) Miks käsitleb seadus ettevõtete koondumist?
5) Kes teostab seaduse järelvalvet?
6) Mis on kõlvatu konkurents?
7) Milliseid meetmeid rakendatakse vastutusel?
http://wlex.lc.ee/list/KonkS.ht m
Milline on konkurentsi mõju erinevatele majandussubjektidele? Kirjuta ca 300 sõnast koosnev essee teemal :” Kuidas konkurents mõjutab minu elu?”
Praktiline töö 5
Kontrolli mõistete tundmist!
Ettevõtte tulude ja kulude ülesanded:
1.Ettevõtte omanik on teinud firmasse investeeringu 30000 kr. Esialgse äriplaani järgi on firma otsesed kulud 42000 ja tulud 65000kr kuus. Firma omaniku eelmises töökohas saadud palk kuus oli 22000 kr. Hoiustada raha pangas saaks ta intressimääraga 5% aastas.
Leia:

Firma raamatupidamise kasum kuus:
b) Millised on firma omaniku alternatiivkulud? Kas ettevõtjana on võimalus teenida vähem/ rohkem? Kui suur on raamatupidamise kasumi ja arvestusliku kasumi erinevus?
c) Kui palju teenib ettevõte käibest puhaskasumit?
2. Firma tootmiskulud on 400000 kr, millest 30% on püsikulud ja 70% muutuvkulud. Firma toodab 40000 tk aastas. Milline on firma keskmine muutuvkulu, keskmine püsikulu? Kas müügihind 8 kr katab kulud?
3. On teada, et muutuvkulu toote ühiku kohta on 40 kr ja püsikulu 500 kr. Analüüsi toimunud muutusi. Leia
Tootmiskogus
1
2
3
4
5
Püsikulu
Muutuvkulu
Kogukulu
Piirkulu
Keskmine kogukulu tk .kohta
Keskmine püsikulu
tk. kohta
4.Leia
Firma tegevuse eesmärk on kasum. Kasum sõltub müügihinnast ja kuludest. Millise tootmiskoguse korral on tegemist suurima tulemiga? Suurima kasumiga? Mis juhtub piirkulude ja piirtuludega? Milline on optimaalne kogus?
Toodang
Ühiku hind
Kogutulu
Piirtulu
Kogukulu
Piirkulu
Kasum
0
10
1
21
25
2
20
36
3
19
44
4
18
51
5
17
59
6
16
69
7
15
81
8
14
95
9
13
111
10
12
129
5.On teada
Töötajate
arv
1
2
3
4
5
6
Tootmis-
kogus
3
8
12
15
17
18
Leia:
a)neljanda töötaja piirprodukt
b)kolme töötaja keskmine produkt
6. Koosta algbilanss.
Firmal on varasid ja varade moodustamise allikaid:
Sularaha kassas 10000. Osakapital 40000. Jaotamata kasum 10000. Pikaajaline laen 10000. Materjale laos 20000. Pangaarvel 10000. Põhivara 20000.
Aktiva
Summa:
Passiva
Summa:
6.Majanduse terminid
Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada. Mõõdetakse tuluga, millest jäädakse ilma ressursside parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise tõttu.
Amortisatsioon on kapitali aegumine , kulumine, vananemine aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks.
Asendusefekt on üks osa hinna muutumise efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. Näiteks kui kauba hind langeb, muutub see kaup teiste samasuguste kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks ja seepärast soovib ning suudab tarbija osta seda kaupa rohkem ja teisi samasuguseid kaupu vähem, s.t. kaubaga, mille hind langeb asendatakse teisi kaupu.
Asenduskaup on kaup, mida võib kasutada mingi teise kauba asemel ( näiteks õunad ja pirnid) ühe kauba hinna tõus suurendab teise kauba nõudlust.
Avaliku sektori ( riigi) poolt pakutav kaup on avaliku sektori poolt pakutavad kaubad , mis sisaldavad nii ühiskondlikke kaupu kui ka neid, mis pole ühiskondlikud kaubad. Näiteks arenenud riikides pakub avalik sektor rahvuslikku julgeolekut, mis on ühiskondlik kaup ja postiteenuseid, mis seda pole.
Avaliku sektori kulutused on avaliku sektori kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks.
Baasraha on sularaha ning kommertspankade reservid keskpangas.
Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel.
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on kõik varad ( aktiva) ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital ( passiva).
Ceteris paribus on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik muutujad on konstantsed.
Devalveerimine on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes, mis alandab kodumaise valuuta väärtust suhtena teiste valuutade väärtustesse.
Ebaefektiivsus tähendab mitteoptimaalset ressursside jaotust või nende mittetäielikku rakendamist, mille tagajärjeks on väiksem tootmiskogus või kõrgem hind, mis oleks efektiivsuse tagatuse korral.
Eelarve puudujääk näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid.
Eelarve ülejääk näitab, et avaliku sektori sissetulekud ületavad väljaminekuid.
Efektiivsus on tagatud, kui majandus või firma kasutab oma ressursse viisil, mis võimaldab tootmistulemusi maksimeerida.
Elastne ( nõudlus/pakkumine) tähendab, et nõutava/pakutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Seega, nõudluse/pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on suurem kui 1.
Firma on tootmisühik, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa hüviseid.
Hetkeperioodi efekt on hinna muutuse mõju pakutavale kogusele vahetult hinna muutusele järgneval perioodil, mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutustega kohaneda.
Hinnadiskriminatsioon tähendab erineva hinna kehtestamist ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele, kusjuures hinnaerinevused pole seotud hüvise tootmiskulude erinevustega.
Hinnakujundaja on üksiktarbija või tootja, kes võib oma tegevusega hüvise turuhinda mõjutada.
Hinnaliider on firma ( tavaliselt antud harus domineeriv) , mille poolt kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad.
Hinnaväline konkurents on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl.
Hinnavõtja on üksiktarbija või-tootja, kes peab leppima antud turuhinnaga ja kes ise turuhinda mõjutada ei suuda. Täieliku konkurentsi võtmenõue on, et hinnavõtjad on nii tootjad kui tarbijad.
Homogeenne kaup on kaup, mille kõik ühikud on ühesugused, sõltumata sellest, missugune firma seda kaupa valmistab. Homogeenne kaup on täieliku konkurentsi põhitingimus, kuna selle tingimuse olemasolu korral ei saa ükski müüja oma kaupa pakkuda kehtivast turuhinnast kõrgema hinnaga.
Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste üldnimetus.
Inferioorne kaup on kaup, mille nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek suureneb. Inferioorse kauba näiteks on kartulid madala sissetulekuga inimeste jaoks, kui nende sissetulek kasvab, siis enamasti hakkavad nad kartuleid asendama kallimate kaupadega, aga mitte ostma rohkem kartuleid.
Inflatsioon on üldine hinnataseme tõus.
Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega.
Investeerimine on uue kapitali tootmis-ja akumuleerimisprotsess.
Investeerimiskulutused on kulutused, mida tehakse kapitalikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel.
Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema ( st piirprodukt väheneb)
Kapital on tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. Majandusteadlased kasutavad kapital mõistet tavaliselt reaalse kapitali ( tootmisvahendid ja masinad). Finantskapital ( aktsiad , obligatsioonid, pangahoiused)
Kartell on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja /või turuosa jagamiseks.
Kasulikkus on tarbimisest saadav rahulolu.
Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on kõik muud tulud ( palgad, üür ja intressid ) maha arvestatud.
Kasumi maksimeerimine kujutab endast enamiku majandusteooriate põhieeldust, mille kohaselt firmad püüavad alati kasumit maksimeerida ( realiseerida maksimaalselt suurt erinevust oma müügitulemuste ja tootmiskulude vahel) Kui kasum on maksimeeritud kasutavad firmad neile kättesaadavaid ressursse kõige ratsionaalsemalt.
Kasumilävi e. Tasuvuspunkt on punkt, kus firma kogutulu ja kogukulu on võrdsed, nii et firma saab üksnes normaalkasumit ( mis sisaldub kogukulu majanduslikus definitsioonis)
Kaudne kulu on kauba valmistamiseks omaenese ressursside kasutamise alternatiivkulu, kui firma otsustab seda teha nende ressursside parima alternatiivse kasutusviisi asemel ( rakendab neid ressursse ise, mitte ei rendi või müü neid teistele)
Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis käibemaks ja aktsiisimaks.
Keskmine kogukulu on kogukulu ja toodetud koguse jagatis .
Keskmine muutuvkulu on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis.
Keskmine produkt kajastab mingi kindla muutuvressursi keskmist tootlikkust. Kujutab endast koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatist.
Keskmine püsikulu on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis.
Kogukulu on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel.
Koguprodukt on firma tootmisteguritega valmistatud kogutoodang teatud ajaperioodil. Koguprodukti suurus sõltub kasutatavate sisendite hulgast.
Kogutulu on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega.
Konkurentsipoliitika on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljenduseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid.
Käsumajandus on majandussüsteem, kus ressursside ja toodangu jaotamise mehhanismiks on riiklik tsentraalne planeerimine.
Loomulik monopol esineb harus, kus mastaabisääst on nii suur, et minimaalsete kuludega suudab antud haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma.
Lorenzi kõver on antud maal valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astme graafiline kujutis.
Maa on tootmistegur, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( näiteks haritav maa, mineraalid, naftamaardlad, metsad ja veeressursid).
Majanduskasum on see osa arvestuslikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist antud tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist antud harru.
Majandusmudel on oletuste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum, mille ülesandeks on kajastada majandusteooria olemuslikke elemente ja kontrollida selle kasutusvõimalusi.
Majandusteooria kujutab endast teatud abstraktsioone, mille abil püütakse määratleda ükskõik missuguse majanduse funktsioneerimist selgitavaid majandusseadusi.
Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil, nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne.
Maksimumhind on hüvise maksimaalne seadusega kehtestatud hind. Tavaliselt toob maksimumhinna kehtestamine endaga kaasa turu puudujäägi.
Mastaabiökonoomia e. -sääst tähendab, et ühiku tootmiskulud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid efektiivsemalt kasutada.
Miinimumhind on hüvise seadusega kehtestatud hind. Tavaliselt toob miinimumhinna kehtestamine endaga kaasa turu ülejäägi.
Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi.
Mitteelastne on nõudluse/pakkumise hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava/pakutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. (s.t. nõudluse/pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on väiksem kui üks)
Mittetäielik konkurents on turusituatsioon, mille korral vähemalt mõned firmad suudavad oma kauba hinda oma tegevusega mõjutada. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli.
Monopol on turu struktuur, mille korral üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu.
Monopolistlik konkurents on turu struktuur, mille korral harus on palju tootjaid ( müüjaid), kusjuures iga firma toodab diferentseeritud produkti. Selles turu struktuuris on ühendatud nii monopoli kui täieliku konkurentsi elemendid.
Muutuvkulu on kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub.
Muutuvressurss on firma poolt kasutatav mistahes tootmistegur, mille suurus on muutuv, seda isegi lühiperioodil.
Normaalkasum on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks . On vajalik selleks, et antud ressursse kasutataks just selles firmas ( harus). Mikroökonoomikas peetakse normaalkasumit tootmiskulu osaks.
Normaalkaup on kaup(hüvis), mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks.
Normatiivne majandusteadus on majandusanalüüs või diskussioon , mille käigus otsustatakse selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitikad ja - situatsioonid väärt on.
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta.
Nõudluse hinnaelastsus mõõdab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Vastavat koefitsienti väljendatakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna protsentuaalse muutuse jagatisega.
Nõudluse muutus on antud kauba nõutava koguse kasv või kahanemine kauba kõigi võimalike hindade korral. Graafiliselt kajastab seda kogu nõudluskõvera nihkumine ( paremale nõudluse kasvu ja vasakule nõudluse vähenemise korral).
Nõudluse sissetulekuelastsus on nõudluse elastsuse näitaja, mis mõõdab nõudluse muutumist vastuseks sissetuleku muutumisele. Elastsuskoefitsient võrdub antud hinna korral nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisega.
Nõudluskõver on nõudluse graafiline kajastus.
Nõudlusseadus kajastab pöördvõrdelist seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel: kui hüvise hind tõuseb, ostavad tarbijad hüvist vähem; kui hind langeb nõutakse hüvist rohkem.
Nõudlustabel on nõudluse kajastus tabeli kujul.
Nõutava koguse muutus leiab aset kauba hinnamuutumise korral. Graafiliselt kajastab seda liikumine piki nõudluskõverat ( üles nõutava koguse vähenemise ja alla nõutava koguse suurenemise korral).
Oligopol on turu struktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid.
Omakapital on kõikide varade väärtus miinus kõikide kohustuste väärtus.
Ostujõu pariteet on tingimus, mille korral kodumaise valuuta ostujõud on nii sise-kui ka välismaal ühesugune.
Otsene kulu on tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks( näiteks töötajate palk, kulutused toormaterjali ostmiseks jne.)
Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa.
Pakkumise hinnaelastsus mõõdab hüvise pakutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Vastavat koefitsienti väljendatakse pakutava koguse protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna protsentuaalse muutuse jagatisega.
Pakkumise muutus on antud kauba pakutava koguse kasv või kahanemine kauba kõigi võimalike hindade korral. Graafiliselt kajastab seda kogu pakkumiskõvera nihkumine( paremale pakkumise kasvu ja vasakule pakkumise vähenemise korral)
Pakkumiskõver on pakkumistabeli graafiline kujutis. Ta on positiivne tõus, mis näitab , et kõrgema hinna korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda kaupa rohkem.
Pakkumisseadus kajastab võrdelist seost hüvise hinna ja pakutava koguse vahel: kui hüvise hind langeb, toodetakse ja pakutakse seda hüvist müügiks vähem.
Pakkumistabel on tabel, mis kajastab neid kauba koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad iga hinna korral teatud ajaperioodil müügiks pakkuda.
Pakutava koguse muutus leiab aset kauba hinna muutumise korral. Graafiliselt kajastab seda liikumine piki pakkumiskõverat (üles pakutava koguse suurenemise ja alla pakutava koguse vähenemise korral)
Palk on tasu tööjõu müügi eest.
Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu. Ta võrdub kogukulu muutumise ja tootmiskoguse muutuse jagatisega, samuti võrdub kogumuutuvkulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega.
Piirprodukt on täiendav toodang, mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muutuse ja kasutatava ressursikoguse muutuse jagatisega.
Piirtulu on firma kogutulu muutus, mille põhjuseks on täiendava tooteühiku müümine. Ta võrdub kogutulu muutuse ja müügikoguse muutuse jagatisega.
Püsikulu on kulu, mis ei muutu, kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab.
Püsiressurss on selline firma poolt kasutatav tootmistegur , mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa.
Raha on likviidne finantsvara , mida aktsepteeritakse kui vahetusvahendit kaupade ja teenuste ostmisel.
Raha funktsioonid on vahetusvahend , väärtusemõõt, maksevahend ja akumulatsioonivahend.
Rent on tasu maa (loodusressursside) kasutamise eest.
Ressursid on kõik vahendid ( maa, töö, kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nimetatakse ka tootmisteguriteks.
Ressursiturg on turg, kus ressursside ostjad ja nende omanikud määravad kindlaks ostetavate ressursside hinna ja koguse.
Turg on institutsioon või mehhanism , mis toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad.
Turu puudujääk on situatsioon , mille korral hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus.
Turu struktuur on teatud harus valitsev turu tüüp, mida iseloomustavad firmade arv ja suurus ning konkurentsi aste antud harus.
Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, nii et puudub igasugune muutumistendents.
Turu ülejääk on situatsioon, mille korral hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus.
Turumajandus on majandussüsteem, kus ressursse jaotavad vabatahtliku vahetuse korras eraisikud ja firmad, kus omandiõigust tagab ja kaitseb riik.
Täielik konkurents on turusituatsioon, kus ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada. Tootmise seisukohalt peab olema täidetud neli tingimust: suur arv sõltumatuid firmasid, millest ükski ei suuda oma väiksuse tõttu turuhinda mõjutada; igasuguste turukaitsetõkete puudumine; homogeenne produkt ja turuosaliste täielik informeeritus.
20