Majandusterminid (3)

MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS

Aazio – positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum
absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma
adekvaatsus – täielik vastavus, sisult kattumine.
akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel
aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast ; ettevõtte varad
aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne.
aktsiadividend – lihtaktsiates makstav dividend , mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks.
aktsiafond – investeerimisfond , mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul
aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal määratud hinnaga
aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad
aktsiisimaks – erinevatele luksus - ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa
aktsionär – aktsia omanik
alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine
alternatiivkulu (ka: loobumiskulu ) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
amortisatsioonikulu – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks
annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena.
annuiteetleping – regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel)
arbitraazhi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see kallimalt maha kauba omadustele midagi lisamata.
arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel
arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud
assignatsioon - maksekäsund
avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul
bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali
boniteet – maksevõimelisus
broking – väärtpaberite vahendus
brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist
börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele
börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi
börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid
defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus
deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess; langus hinnatasemes, mille tagajärjel tõuseb ostujõud; käibel oleva sularaha vähendamine raha ostuvõime tõstmiseks ja hindade taseme alandamiseks.
deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha
devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine
diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt
diskontoga emiteeritavad võlakirjad – on võlakirjad, mille emiteerimishind on nimiväärtusest madalam
diskontomäär e. ootusemäär– intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele
diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega), võlakiri, millelt võlausaldaja saab tulu ostuhinna ja nimiväärtuse vahena.
dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist.
eelarve – plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel
eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid
eelarvedefitsiit – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid
eelarvejoon (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida
eelarvepoliitika – valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas)
eelisaktsia – aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada ja garanteerib dividendide saamise sõltumata ettevõtte finantstulemustest, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist.
Eelisõigus on aktsionäridele väljastatav EVK-s registreeritud ajutine väärtpaber, mis annab selle omanikule uute aktsiate märkimisel aktsiate eesostuõiguse. Eelisõigusega kaubeldakse nagu tavalise väärtpaberiga.
emissioon (väljalase) - on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud (väljalastud) samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon).
Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult.
emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga
emissioonikurss - emiteeritavate väärtpaberite emissioonihind, aktsiate märkimishind või väljalaskehind
emiteerimishind – hind millega toimub võlakirja esmamüük
emitent – väärtpaberi väljaandja (laenuvõtja), kellele väärtpaber on finantskohustus. Emitendid kapitaliturgudel on suured ja tuntud institutsioonid (suurettevõtted, pangad ) ja keskvalitsused, kes kasutavad oma head nime ja tuntust kapitali odavama hinnaga kaasamiseks. Pangad ja suured ettevõtted emiteerivad nii võlakirju kui aktsiaid. Ühed suuremad emitendid on valitsused, kes võlakirjade emiteerimisega tasakaalustavad eelarvedefitsiiti.
esmaturg – väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid
ettevõtte aastaaruanne – sisaldab bilanssi , kasumiaruannet ja tegevusaruannet
ettevõtte kulu – raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma
ettevõtte omad vahendid – tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud
ettevõtte optimaalse tegevuse tase – tootmismaht, mille juures saavutatakse etteantud tingimustel maksimaalne eesmärkide saavutatus
ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) – oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
ettevõtte tulu – raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub
ettevõtte väärtus – kõigi ettevõtte aktsiate väärtus kokku
EVK - Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium. EVK on Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
faktooring - tehing, mille puhul toimub debitoorse võlgnevuse (nõudeõiguse) ost või müük
fikseeritud intressimäär on lepinguline intressimäär. Nimetatakse ka nominaal intressimääraks.
finantsarvestus – tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga
finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse
finantsinstrument - finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise vahend
finantskapital – osa, rikkusest, mis pole “käegakatsutav” ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol
finantsraamatupidamine – kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi
finantssuhtarvud - suhtarvud , mida kasutatakse finantsaruande tugevate ja nõrkade kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks.
finantsturg – turg , kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon , mille kaudu liigub raha neilt , kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu.
finantsvõimenduse kordaja (kordades) – keskmine koguvara / keskmine omakapital
firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne.
fondiemissioon - aktsiaettevõtte vaba omakapitali suunamine aktsiakapitali täiendamiseks, fondiväljalase; aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata aktsiate arvu või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. Fondiemissiooni tagajärjel ei muutu äriühingu omakapitali kogusumma .
fondijuht – fondivalitsejas töötav isik, kes langetab vahetuid investeerimisotsuseid
fondivalitseja – ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi
forward -tehing - finantsvara etteost või -müük; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga ( summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta)
franko - saatmiskuludest vaba
frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule
hüpoteegiintress - intress , mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu
hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus , hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused
immateriaalse põhivara –
kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul),
arenguväljaminekud (amortiseeritakse kuni 5a jooksul),
ostetud kontsessioonid (amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul),
fransiisid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul),
patendid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul),
litsentsid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul),
kaubamärgid(amortiseeritakse 5 kuni 20a jooksul),
firmaväärtus (ingl. k. goodwill) (amortiseeritakse kuni 5a jooksul).
Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt.
import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks
indeksfond – investeerimisfond, mis investeerib vaid mingi kindla börsiindeksi koosseisus olevatesse väärtpaberitesse
indeksväärtpaber - optsioon või futuur, mille hinna määrab börsiindeksi kõikumine
inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine
inkasso - raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sissenõutud summade kliendi pangakontole kandmine
insaider – siseinfo valdaja
intress – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest
intressiarbitraaž – intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega
intressikulu on tasu raha laenuks võtmise eest
intressimäär – raha hind ehk hind ressursside kasutamise õiguse loovutamise eest, väljendatakse %-des
intressimäär arvutatakse (intress x 100%) / põhisumma
intressiperiood – ajavahemik mille kohta intressi arvutatakse, intresside maksmise sagedus
intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest
investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest
investeerimisfond – kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid
investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum
investeering –kapitali kasvatamine
investor – väärtpaberi omandaja ja temale on väärtpaber finantsvara, või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid
jooksev konto – maksebilansi osa e. arvelduskonto , mis fikseerib kaupade, teenuste, tulude ja ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul
juhtimisarvestus – tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega
järelturg – väärtpaberiturg, kus kaubeldakse olemasolevate väärtpaberitega
jääktulu (ka: piirkasum ) – ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe
kahanev piirkasulikkus – reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks
kahekordne finantseerimine – laenu saamine kahest allikast sama tagatisega
kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) – kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima
kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe
kapitali- ja finantskonto – maksebilansi osa, mis fikseerib otseste ja portfelliinvesteeringute ning lühi- ja pikaajaliste laenude bilansi teatud perioodi jooksul
kapitaliosaluse meetod– investeering kajastatakse algselt soetushinnas, mida suurendatakse investeeringu objektilt saadud proportsionaalse kasumiosaga, vähendatakse kahjumi osaga ja vähendatakse saadud dividendi võrra.
kapitaliosaluse meetod (laiendatud) - põhineb konsolideerimise põhimõtetel ning investeerijat ja tema tütar- ja sidusettevõtteid käsitletakse kui ühendatud majandusüksust. Selle meetodi puhul korrigeeritakse bilansis investeeringute summat sidusettevõtte kasumi (kahjumi) osaga ning vähendatakse investeeringuobjektilt laekunud dividendide osaga.
kapitaliseerimine - vara väärtuse leidmine läbi laekuva rahavoo või tulu, kasutades vara omaniku tulunormi või turul antud varade hulgas levinud keskmist tulunormi; saame vara väärtuse, võttes aluseks tema võime genereerida tulu (puhas tegevustulu).
kapitaliturg – väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta
kartell – grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades,. kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli
kassapõhine finantsarvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Kassapõhine raamatupidamine arvestab ainult tegelikult makstud või saadud raha. Siin ei peeta arvet ettevõtja nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud. Näide: FIE, kui tema käive ei ületa 250 tuhandet .
kasumiaruanne – ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest
keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus
kliiring – vastastikune võlakohustuste tasaarveldus; sularahata tasaarveldus
kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus
kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu
kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse
kommertspaber – lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri
konto – süstemaatiline üksus, kus leiavad kajastamist kõik raamatupidamistehingud
konversioon - võlatingimuste muutmine võlgniku huvides; riigivõla ümberkorraldamine intressimäära vähendamise või võla tasumistähtaja pikendamise teel; väärtpaberite vahetamine aktsiate vastu; väärtpaberite ümberarvestamine ühest valuutast teise; laenu tagastamise tähtaja uuendamine.
konverteeritavus – raha vahetatavus teiste rahade vastu
krediidireiting - krediidivõime hinnang
krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus
krediidivõime - kliendi võime saada krediiti tulenevalt eelnenud ja käesolevast krediiditegevusest
kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta
kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad
kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud
kumulatiivne tulude jaotus – iga järgneva peredetsiili tulud liidetakse eelnevate summale
kupongvõlakiri – võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi
kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) – tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama
käibevara – ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta
käskveksel - kirjalik leping, millega võlaandja kohustab võlgnikku tasuma võla kolmandale isikule tähtaegselt; kirjalik maksekorraldus kindla rahasumma maksmise kohta kindlal tähtpäeval
laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) – situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht
LIBid - Londoni pankadevaheline rahaturul pakutud deposiitide intressimäär; rahakaubanduses vastavalt nõudlusele kujunev intressimäär
LIBOR - Londoni pankadevaheline laenuintress
lihtaktsia – aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik . Investeerijal tekib omandiõigus, hääleõigus, dividendiõigus.
lihtintress - – intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt
liising – kapitali ja kasutusrent
liitintress – intress, mida arvutatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt.
likviidne – rahaline või kergesti rahaks muudetav
likviidsuspiirang – pankade seatud piirang laenuvõtmisele, mis piirab tarbimise jooksva tuluga
limit order - väärtpaberitehing, kus on määratud hinna limiit , millega ollakse nõus ostma või müüma
lisandväärtus – tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust
loobumiskulu – vt. alternatiivkulu
lunastustähtaeg – vt kustutustähtaeg , võlakirja tagasiostmise tähtaeg
lühiajalised finantsinvesteeringud - on aktsiad, osakud, erastamisväärtpaberid mida bilansis kajastatakse soetusmaksumuses ning nende väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes finantskuludena, -tuludena. Nad on väärtpaberid, mis on ette nähtud edasimüümiseks (realiseerimiseks) järgneva majandusaasta jooksul ning võlakirjad, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem.
majandusüksuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus raamatupidamiskohustuslase raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest
maksebilanss - kindla aja jooksul välisriikidelt laekunud maksete ja riigist välisriikidele tasutud maksete üldsummade vahekord : kui väljamaksed on ülekaalus, on bilanss aktiivne, vastasel juhul aga passiivne; aruanne, mis identifitseerib kõik ühe riigi finantstehingud teiste riikidega
maksenõue - kliendi korraldus pangale rahaliste vahendite sissenõudmiseks maksja kontolt maksja pangas
makseveksel - võlgniku poolt võlausaldajale antud veksel võla katteks
maksusüsteem – tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse
market order - väärtpaberitehing, kus hind on määratud
memoriaalorder - raamatupidamisõiend, mis koostatakse raamatupidamisregistrisse tehtud sissekannetes esinevate vigade parandamiseks
mikroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte
monetaarsuse printsiip - raamatupidamise põhimõte, mille järgi kõik varad, kohustused ja majanduslikud tehingud väljendatakse rahas
munitsipaalvõlakiri – omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri
muutuvkulu – kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega
netopalk – palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude ( tulumaks , töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks.
nimiväärtus (põhisumma) – hind millega võlakirjad lunastustähtaja saabudes tagasi ostetakse.
nimiväärtuses emiteeritud võlakirjad on võlakirjad mille emiteerimishind e. müügihind on võrdne nimiväärtusega
nominaalintress – rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind
nominaalne SKP – arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades
noteerimine - kaupade hinna või väärtpaberite hinna määramine börsil
nullobligatsioon - võlakiri, mida müüakse alla nominaalväärtust ja millelt ei maksta intresse
nüüdisväärtus ( present value ) – kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna
NYBOR – New Yorgi pankadevaheline laenuintressimäär
obligatsioon - võlakiri; võlakohustust tõendav väärtpaber
oligopol – turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet
optimaalne maksumäär – laffer ’i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu
optsioon (varrant) - õigus teatava aja jooksul lepingus ettenähtud tehingut lõplikult sooritada või sellest loobuda ; tuletisväärtpaber, mis annab õiguse alusväärtpaberite ostmiseks või müümiseks määratud tähtajal määratud hinnaga; finantsinstrumendid , mis annavad õiguse omandada lihtaktsiaid
otseinvesteeringud – selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle
panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid
panga puhasväärtus – saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused
pensioni I sammas – riiklik pension , mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt
pensioni II sammas (ka kogumispension ) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja
pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja
pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid – investeerimisfond, mis kogub inimeste säästusid ning investeerib need pikaajaliselt erinevatesse väärtpaberitesse
perpetuiteet - püsiva suurusega maksete lõpmata jada; igavene rent, lõputu annuiteet. Kasutatakse ettevõtte väärtuse hindamisel. Kasum teisaldatakse rahaks ja ajaldatakse kapitali keskmise hinnaga.
piirkasulikkus – täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu
piirkasum – vt jääktulu (tulud – muutuvkulud )
pikaajalised finantsinvesteeringud – tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja muud pikemaks perioodiks kui 1 aasta soetatud väärtpaberid, , Pikaajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud nende soetusmaksumuses, väljaarvatud juhtudel, kui nende realiseerimismaksumus on olnud püsivalt soetusmaksumusest madalam.
portfelliinvesteeringud – investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita
Potentsiaalne lihtaktsia – finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat.
Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on:
– eelisaktsia, millega kaasneb õigus vahetada eelisaktsia lihtaktsiate vastu;
– vahetusvõlakiri, millega kaasneb õigus vahetada võlakiri lihtaktsiate vastu;
– varrantid ja optsioonid, millega kaasneb õigus soetada lihtaktsia;
– töötajatele reserveeritud emiteeritavad lihtaktsiad ;
– lihtaktsiad, mida emiteeritakse teatud lepinguliste tingimuste täitmisel, näiteks osaluse, netovara või muu vara soetamisel.
potentsiaalne tootmismaht – tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud
preemiaga emiteeritud võlakirjad – on võlakirjad mille emiteerimishind on nimiväärtusest kõrgem
progressiivne maks – maksumäär sõltub maksustatavast summast
prokurist - prokuura alusel toimija; äri täisvolinik
prokuura - prokuristile antav volitus juriidilistele dokumentidele allakirjutamiseks ja/või äriasjade ajamiseks; kaubandustehingute eest makstav tasu
proportsionaalne maks – maksumäär ei sõltu maksustatavast summast
puhaseksport – ekspordi-impordi vahe
põhivara amortiseerimine – selle jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele
põhivarad(materiaalsed) – on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt
püsikulu – kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust
raha emissioon - paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale
raha pakkumine - laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1
rahabaas - kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0
rahade asendamine - situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad
rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks
rahaturg - väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta
rahaturufond - investeerimisfond, mis paigutab investorite vahendid lühiajalistesse võlakirjadesse ja pangadeposiitidesse
Raha- ja kapitalituru instrumendid on:

• nõudmiseni deposiidid ;
  
• tähtajalised deposiidid;
  
• laenud;
  
• võlakirjad;
  
• repo -tehingud (võlakirja müügi- ja tagasiostulepingud);
  
• tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid;
  
• aktsiad;
  
• aktsiaoptsioonid.
  

Rahaturu instrumentideks on lühemaajalised (tavaliselt kuni üheaastased, vahetevahel kuni 5-aastased) võlakirjad. Pikemaajalised võlakirjad (tavaliselt üle aasta) kuuluvad kapitalituru instrumentide hulka.
rahavoog - ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe
rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid
rahvuslik kogutoodang , RKT - riigi tootmistegurite poolt teatud perioodil, tavaliselt 1 aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
rahvuslik puhastoodang - sisemine kogutoodang, millest on maha arvatud amortisatsioonikulutused ja puhaseksport
rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss
reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel
reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne
reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga
realiseerimise printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku momenti ostjale
rebatt - väljateenimata intress, mis tagastatakse laenuvõtjale laenu ennetähtaegsel maksmisel
regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse
regulaarse investeerimise strateegia - väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel
repo - tagasiostuleping, millega väärtpaberite emitent kohustub investorilt tagasi ostma obligatsiooni määratud hinnaga
revalveerimine - koduse raha väärtuse tõstmine teiste valuutade suhtes e kursi alandamine
riigieelarve - valitsuse tulusid ja kulusid kajastav dokument
riigivõlakiri - riigi poolt emiteeritud võlakiri
sanatsioon - tervendamine; süsteemi rakendamine ettevõtte pankrotistumise vältimiseks või lihtsalt majanduslikest raskustest ülesaamiseks
saneerima - sanatsiooni teostama - sanatsiooni teostama
segafond - investeerimisfond, mille portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest
segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid
sidusettevõtja - sidusettevõte on ettevõte, mille omakapitalis krediidiasutus osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele on sidusettevõtte tegevus oluline. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtet, kelle hääleõigusega aktsiatest või osadest krediidiasutus omab otseselt või kaudselt 20 kuni 50%(k.a).
sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga
soetusmaksumus - koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms.
sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks
spekuleerimine - kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele
split – tehing, mille tagajärjel aktsiate arvu suurendatakse olemasolevate aktsiate nimiväärtuse vähendamise teel. Spliti tagajärjel ei muutu äriühingu või kontserni aktsia- ja omakapitali kogusumma ega aktsionäri omanduses olevate aktsiate summaarne nimiväärtus.
swap -tehing - vahetusleping, kus lepingupartnerid vahetavad maksevooge; tehing, kus osapooled vahetavad erinevat valuutat tingimusel sooritada vastupidine operatsioon tulevikus (põhiliselt eksisteerib4 liiki swap’e: spot -ost - forward-müügi vastu, spot-müük - forward-ostu vastu, lühiajaline forward-ost - pikaajalise forward’i vastu, lühiajaline forward-müük - pikaajalise forward’i vastu). Eesmärk on hoida kokku intressikulusid ja maandada intressi- ja valuutariski
SWOT -analüüs - finantsanalüüsi vorm, kus hinnatakse ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid
tagurpidi split – tehing, mille tagajärjel aktsiate arvu vähendatakse olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. Tagurpidi spliti tagajärjel ei muutu äriühingu või kontserni aktsia- ja omakapitali kogusumma ega aktsionäri omanduses olevate aktsiate summaarne nimiväärtus.
TALIBID (Tallinn Interbank Bid Rate ) on deposiidi intressimäär Tallinna pankadevahelisel rahaturul ehk Eesti turul fikseeritav tase, millega võetakse pankadevahelisel turul raha sisse.
TALIBOR (Tallinn Interbank Offer Rate) on laenu intressimäär Tallinna pankadevahelisel rahaturul ehk Eesti turul fikseeritav tase, millega laenatakse pankadevahelisel turul raha välja.
TALSE (Tallinn Stock Exchange) indeks on Tallinna Väärtpaberibörsi indeks, mis kajastab aktsiahindade muutumist.
Tallinna Börsi I-nimekiri (ka: investornimekiri) - sisaldab väiksemate firmade aktsiad, sellesse lülitamise kriteeriumid on võrreldes põhinimekirjaga leebemad
Tallinna Börsi põhinimekiri - sisaldab suuremate ja tuntumate emitentide aktsiaid
Tallinna Börsi vabaturg - väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes veel ei vasta börsi põhi- ja lisanimekirja tingimustele
TALSE indeks - Tallinna Väärtpaberibörsi üldindeks, millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist
tasakaaluhind - turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind
tavaannuiteet - kui raha investeeritakse perioodi lõpul
tegelik intressimäär on samalaadsete võlakirjade keskmine intressimäär väärtpaberi turul. Investorite ootust väljendav intressimäär võrdub tegelik intressimäär)
tegevusaruanne - aastaaruande juurde kuuluv aruanne, mis sisaldab tegevuse ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja -võimalusi
teguritulu - on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest
tekkepõhine arvestus - majandus tehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.
tuletisväärtpaber (derivatiiv) - kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa finantsvara.
Levinumad derivatiivid on optsioon, forvard (forward) ja futuur (future).
tulevane väärtus (future value) – olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus.
tulu - raha või naturaalne hüve, mida inimene saab oma käsutuses oleva tootliku teguri rendist või müügist mingi perioodi jooksul
tulude ja kulude ringkäik - majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne
tuluefekt - hüvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvõimet, ja vastupidi
tulusiire - rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena
turuhind on parim hind, millega hetkel on võimalik väärtpaberit osta/müüa.
turuväärtus – tegelik väärtus
täiendav kogumispension - vt. pensioni III sammas
töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi
tütarettevõtja - Tütarettevõte on krediidiasutuse poolt kontrollitav ettevõte, mille hääleõigusega aktsiatest või osadest krediidiasutus omab otseselt ja kaudselt kokku üle 50%.
vabalt ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras
vahetusvõlakiri - võlakiri, mis omaniku soovi korral konverteeritakse võlakirja lunastustähtaja saabumisel aktsiateks. Vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist.
varade aruanne - ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu
veksel - vt võlakiri
viitannuiteet – investeering on teatud ajaks peatatud
võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides
võlakiri (ka: veksel) - fikseeritud tuluga väärtpaber, erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada; võlakohustus, mis toob selle väljaandjale kaasa kohustuse maksta võlakirjaomanikele perioodiliselt intresse ning hiljem võlakiri nimiväärtusega tagasi osta .
võlakirja diskonto - nimiväärtuse ja emiteerimishinna vahe
võlakirjafond - investeerimisfond, mis paigutab investorite raha peamiselt võlakirjadesse
võlakirja preemia - emiteerimishinna ja nimiväärtuse vahe
väärtpaber - on dokument, milles on dokumenteeritud eraõigus sellisel viisil, et selle õiguse maksmapanekuks on tingimata tarvilik nimetatud dokumenti omada.
Väärtpaberid jagunevad:

• omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt.);
  
• võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.);
  

ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid jmt.).
väärtpaberiturg - turg, mille majanduslik funktsioon on aidata muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi; organiseeritud institutsioonide kogum, kus luuakse ja vahetatakse finantsvarasid (väärtpabereid)
ärikontseptsioon - koosneb neljast komponendist : toode või teenus, tarbija, vajadus/vajadused, mida äriidee elluviimine rahuldab , ja unikaalne kompetents , mis eristab konkreetset ettevõtjat turul tema konkurentidest.
üksiksumma - 1x, teatud ajaperioodi investeering. Rahasumma, mida algselt laenatakse, sisse makstakse või finantseeritakse.
ülekuumenenud majandus - situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik
11