LISA 2 KINNITATUD Tööturuameti peadirektori 30.01.2009 käskkirjaga nr 1.1-8.1/1 TÖÖTURUKOOLITUSE TEENUSSTANDARD TÖÖTULE Üldinfo Tööturukoolituse eesmärk on töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine või täiendamine. Tööturukoolituse pikkuseks võib olla kuni 1 aasta. Koolitusele suunamise vajadus selgitatakse välja Teie ja Tööturuameti konsultandi vahelises vestluses. Teenuse osutamise aluseks on tööturuteenuste ja toetuste seadus. Tööturukoolitusel osalemise toetused Stipendiu...
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
Ühiskonnaõpetus lk 152-183 va. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus 1. Mõisted: 1) Tööturg- turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu. 2) Brutopalk- inimese väljateenitud palk ilma maksusid maha arvestamata (enne tulumaksu ja maksete maksmist) 3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus. 5) Tulemuspalk- töötasu, mida saadakse lisaks põhipalgale ja mille suurus oleneb töö headusest. 6) Preemia- Ühekordne väljamakse, mida makstakse lisaks põhipalgale, mille suuruse määrab tööandja ja mis ei pruugi olla seotud tööalase edukusega. 7) Pank- koht, mis pakub inimestele töötasu hoidmisteenust, tagades turvalisuse ja kokkuhoiu. 8) Deebe...
Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste...................................................................
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona is...
5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD Tööturg Tööturg on süsteem, kus pakutakse tööjõudu ja töökohti. Tööturu osapoolteks on tööandja ja töövõtja. Tööpuudus tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui töökohti. Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, milles on fikseeritud töö sisu, palga suurus, töö-ja vaheaja pikkus. Tööandja peamised kohustused on · anda töötajale puhkust · tagada töökoha soojuse ja valguse · hoolitseda töövahendite korrasoleku eest · pidada kinni töönõuetest. Tööandja õigused on · võib karistada · koondada · vallandada · saata sundpuhkusele. Tööhõiveametis töötuna registreeritud inimesel on järgmised õigused · saada tasuta koolituskursuseid · taotleda raha oma ettevõtte alustamiseks · saada töötu abiraha.
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Muutused Eesti tööturul (tuhandetes) 900 825,8 806,6 800 761,4 698,9 675,4 700 633,4 619,3 613 602,5 575,3 568,3 572,2 600 500 Hõivatud 400 ...
kaugus tähtsamatest transpordisõlmedest on ettevõtjatele sobimatu. Arvatavasti on Eesti töölised mujal maailmas konkurentsivõimelised. Tänapäeval lähevad paljud oskustöölised välismaale tööle. Eesti tööline on enamasti kohusetundlik, leplik, tagasihoidlik. Välismaa ettevõtjatele sobib väga hästi kindlasti ka see, et eestlasest tööline on enamasti rahul palgaga, mis on väiksem kui kohalik töötaja teenib. Kasutatud materjalid: www.estonica.ee - majandus - tööturg Eesti tööturg ja tööjõu konkurentsivõime Referaat majandusõpetusest
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on reede, 24 märts 2017, 9:28 State Finished Completed on reede, 24 märts 2017, 9:48 Time taken 20 mins 2 secs Marks 19.3/20.0 Grade 9.6 out of 10.0 ( 96 %) Question 1 Tööjõu hulka kuulub tööealise elanikkonna majanduslikult aktiivne osa, need on töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassi tseeritakse Complete Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite...
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene, ...
Kodanik ja tööturg Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis: · teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; · teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel; · teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle; · uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat...
a b z W' Ld2 Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne, siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet?
Vabaaine majandusõpetuses 4. tund Tööturg Kogu rahvastik jagatakse tinglikult 3 gruppi: Tööeast nooremad Tööealised Tööeast vanemad EL loetakse tööealiseks alates 16. eluaastast ja pensioniiga algab enamikus EL riikides 65.eluaastast. Seega tööealised inimesed on 16-64.aasta vanused inimesed. Nende hulgas on ka juba pensionäre, sest on ameteid, kus minnakse pensionile enne ametlikku pensioniiga. Eesti statistika käsitleb ka tööealiste vanusevahemikuna 15-75.aastaseid inimesi, sest
Töövõtja õigused: 1) õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinsepektsiooni poole 2) õigus keelduda osaliselt või täielikult töö tegemisest eelkõige juhul, kui: ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 5. Selgita mõisted: tööturg, tööpuudus, tööjõupuudus, heitunud, töötu. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised aga töökohti Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus olukord, kus pakutavat tööd on rohkem kui inimesi, kes tahaksid ja oskaksid seda teha Heitunu tööotsimisest loobunud pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunud Töötu - 6. Milliseid võimalusi pakub töötule töötukassa?
vastustega
1.Tööjõu hulka kuulub tööealise elanikkonna majanduslikult aktiivne osa, need on töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. 2.Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. 3.Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. 4.Heitunud ja „mustalt“ töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. 5.Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka leiavad. 6.Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka 7.Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist las...
Karjäär - soovitud sotsiaalne seisund Palk - tasu tehtud töö eest Avanss - palga osaline ettemaksmine Ajapalk - tasu tehtud töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk - tasu tööda loodud toodangu koguse eest Brutopalk e kogupalk - väljateenitud palk enne maksude mahaarvamist Netopalk palk, millest on maksud maha arvatud, ja mille inimene reaalselt kätte saab NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Miinimumpalk - minimaalne töö eest makstav palga summa Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna Tööjõu pakkumine näitab töötajate soove, tööjõu nõudlus väljendab ettevõtjate huve Tööpuudus - tekib siis, kui tööjõu pakkumine on nõudlusest suurem ja osa inimesi jääb tööta Tööjõupuudus tekib siis, kui kui nõudlus on pakkumisest suurem Kollektiivleping kollektiivne tööleping, mis sätestab tööand...
Ühiskonna mõisted vol 2 SKP-sisemajanduse koguprodukt, näitab kogu ühiskonna rikkuse taset e üldist rahvuslikku tulu ühe inimese pealt Inflatsioon-keskmise hinnataseme tõus, sellega kaasneb rahaväärtuse langus ja elanike ostujõu vähenemine.põhjused- maksu-, siirde- ja nõudlusinflatsioon Positiivsed tagajärjed-1sissetulek tõuseb, kuigi sellest otseselt kasu pole, 2võidavad laenuvõtjad, peab vähema väärtusega ja negatiivsed-1inimeste ebakindlus riigis ja rahulolematus, kaotavad laenuandjad, elatustase võib langeda,raha väärtuse langus, Tööturg-turg, mis reg. Tööandja ja töövõtja vahelisi suhteid , töötu- tahab töökohta, kuid ei oma seda Töötaja kohustused ja õigused- Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, st tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. töölepingu alusel töötajad võivad oma töölepingus alati leppida kokku lisasoodustusi. töötu õig...
1997 845 3573 1998 1100 4125 1999 1250 4418 2000 1400 4907 2001 1600 5511 ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõu nõudlus ja pakkumine. Tööturg tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja
Eesti Panga statistika analüüs. (2001-2010) 1.Ehitus Faktid: · Ettevõtete ehitustööde tipphetk oli 2007-ndal aastal. · Eluruume ehitati kõige rohkem 2007-ndal aastal. · Mitte eluruume ehitati kõige rohkem 2008-ndal aastal. Analüüs: Ehitus ettevõtete ehitus tööd kasvasid kuni 2007-nda aastani ning siis hakkas langema. 2010-ndal aastal saavutasid ehitustööd sama taseme mis 2004-ndal aastal. Valminud eluruumide kasuliku pinna tõus oli 2001-2007 aastani silmnähtav, kuid alates 2008-ndast aastast algas langus ehituses. Mitteeluhoonete tippaeg oli 2008-dnal aastal, kuigi eluruumi pinnad hakkasid 2008-ndal aastal juba langema . Mitteeluruumide pinna langus oli võrdväärne 2002-nda aasta ehitusstatiskikaga. 2.Tarbimine Faktid: · Jaekaubanduse ettevõtte jaemüügi tippaeg oli 2008-ndal aastal. · Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal. Analüüs: Jaekaubanduse ettevõtete su...
SOTS. TURVALISUS tähendab ühiskk. terviklikku heaolu, väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühliikmete vahel, samas ka hästi korraldatud tervishoiu ja haridussüsteemis. Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme. Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimat...
Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid
Tuleviku oskused ja tuleviku tööturg Singulaarsus.. •... kujutab endast futuroloogias hüpoteetilist ajahetke, millest alates tehnoloogiline areng hakkab kulgema inimestele hoomamatul ja kujuteldamatul moel ning kiirusel. •Kuidas tekib? Intellekti plahvatus, masinad teevad endast targemaid masinaid. Superintellekti teke. •Tehnoloogiline singulaarsus –tehis, IT põhine •Transhumanistlik Singulaarsus –inimese põhine •Hüpotees, et seda ei teki, sest enne tuleb ökoloogiline või sõjaline katastroofLahendus Fermi paradoksile. Me ei näe tulnukaid, sest mingil hetkel iga tsivilisatsioon hävitab ennast ise IT arengute mõju meie igapäeva elule ● Piirid reaalsuse ning virtuaalsuse vahel hakkavad kaduma. •Liitreaalsus •Sõprus sotsiaalmeedias ● Inimese ja masina eristamine muutub järjest keerulisemaks •Isesõitev auto ● Informatsiooni üleküllus, digitaalne jalajälg, privaatsus on muutumas luksuskaubaks Globaalsed...
Eesti tööturu olukord Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika, kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eesti majanduse jätkusuutliku arengu aluseks peaks olema tööealise elanikkonna maksimaalne rakendamine. Kahjuks on tööturuindikaatorite tendentsid Eesti puhul võrreldes Euroopaga pigem vastupidised. Kui Euroopa Liidus on enamjaolt trend (eriti naiste puhul) suurenev tööhõive, siis Eestis on töötavate inimeste hulk pidevalt vähenenud. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate teguritena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Rohke...
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
Eesti tööjõu turg ja tööjõu konkurentsivõime Eesti majanduses on viimase paari aasta teravaimaks küsimuseks saanud tööjõuprobleem. Viimasel ajal pole möödunud nädalatki, kui meedia ei annaks teada järjekordsetest mustadest stsenaariumidest Eesti majanduses, firmade ja tervete tööstusharude arengut aeglustavatest tööjõupuudusest tingitud sõlmküsimustest. Praegusel ajal on Eestis tööjõudu selgelt vähe ehk teisisõnu nõudmine ja pakkumine pole tasakaalus. Lõpptulemuseks on üleostmine. Räägime kogu aeg siin tegutsevate ettevõtete tööjõuprobleemist, kuid oleme unustanud, et õige pea võime kaotada olulised investorid, kes sooviksid küll Eestisse investeerida, kuid tööjõu puudumisel seda ei tee. Peamisteks probleemideks on, et kust leida tööjõudu ja kuidas tõsta tootmise efektiivsust. Eesti esmane probleem ei ole odav tööjõud, vaid arenduskeskuste puudumine. Kuni meil pole konkurentsivõimelist toodangut, tehnoloog...
(üle50.aastaste), kes on olnud tööturult eemal pikemalt, neil on raske leida uut tööd, kuna nõuded uuenevad alati. Tööturu stabiliseerimise ettepanekud: 2 Euroopa Liit ning ka muu maailm peab hakkama saama demograafilise protsessiga, kus 20 aasta pärast on tööealiste inimeste keskmine vanus kasvanud ja tööealiste inimeste arv vähenenud. Ainuke vanusegrupp, mis aastani 2030 kasvab, on üle 50aastased. Kõikide teiste vanusegruppide suurus kahaneb. See tähendab, et kogu tööturg on tulevikus vanemaealisem. Samuti tuleb teadvustada tegureid, mis muudavad tuleviku töökoha mõnevõrra teistsuguseks, kui ta on praegu. Tuleviku töökohta kujundavad globaliseerumine, uute tööviiside kasutuselevõtt, uute tehnoloogiate väljatöötamine ja tööjõu demograafilise olukorra muutumine. Ühiskond ja tööturg peaks märkama ka seda, et tööturul on korraga nii mitmest erinevast põlvkonnast inimesi, kellel kõigil on erinevad väärtushinnangud, uskumused ja ootused
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Vali...
ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis
(Eurostat'i prognoos 2050) · Rahvastiku vähenemine ja vananemine on eriti tuntav KIE-s Läti 2 319 1 865 -19,6% Eesti 1 351 1 121 -17,0% Leedu 3 446 2 868 -16,8% Tsehhi 10 211 8 848 -13,4% Poola 38 191 33 487 -12,3% 2004.a. 4 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane 2050.a. - 2 tööealise inimese kohta 1 üle 65-aastane Üle 80-aastaste arv kolmekordistub Tööturupoliitika · Tööturg areen, kus töötajad müüvad oma tööjõudu ja tööandjad ostavad seda · Tööturupoliitika aktiivne ja passiivne · Aktiivne eesmärgiks on tööhõive suurendamine aktiivsete tööpoliitika meetmete toel (tööturukoolitus jms.) · Passiivne töötuse tagajärgede leevendamine sotsiaalsete tagatiste toel (töötutoetused,töötuskindlustushüvitised) Tööturu käsitlusi · Makroökonoomika majanduse areng ja tööhõiveprobleemid
Mikro-ja makroökonoomika - T. Karm Teema 6 TOOTMISFAKTORITE TURUD.TÖÖ-,KAPITALI- JA MAATURG Punktid 19,00/19,00
Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne,konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik? Eestis on praegu kujunemas liberaalne heaolumudel. Kuid kas Eestis tuleks kasutusele võtta teistsugune heaolumudel, muutmaks riiki jätkusuutlikumaks? Liberaalne heaolumudeli Ülesanne on valikuvabaduse kindlustamine kõigis ainevaldades ja kõrge tööhõive tagamine riigis. Positiivseks küljeks on see, et peamine on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus. Negatiivseks pean seda, et inimestele võimaldatakse arstiabi ja haridust olenevalt nende majanduslikust seisusest või rahalisest seisust. Eestis tervisehoiu teenused kallid, sama kehtib ka ülikoolidega. Inimesed peavad valiku tegema kuidas oma raha kasutada- kas panustada rahalised ressurssid laste hea hariduse saamiseks või lasta end ravida. Seega pandakse selle mudeliga raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, mis minu arvates ei tagaks Eesti järkusuutlikku...
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas ...
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus...
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja
Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka inflatsioon. LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS Neoklassikud (liberaalid) väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Liberaalne töölepinguseadus Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu palkamise korral ja firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja tööviljakusega. Duaalsed tööturud koosnevad: Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast.
lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma USA dollarites. Inflatsioon on üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.Devalvatsioon-alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes. · Palk, brutopalk, netopalk- Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist. · Netopalk on palk, mille töötaja saab kätte pärast maksude ja maksete mahaarvamist. Töölepingusse kirjutatakse tavaliselt brutopalk. 7. Tööturg, tööinspektsioon, töötukassa Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi- Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Sotsiaalabi hõlmab kõiki rahalisi väljamakseid, mida tehakse kodanike toimetuleku parandamiseks. Neile lisanduvad ühishüved. Sotsiaalkindlustus, mille puhul oleneb saadava toetuse suurus inimese või ettevõtte
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste ...
Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart,...
tööpuudus. Kui tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine, siis on tegemist tööjõu puudusega. Töötasud ja töötingimused määratakse ära tööturul. Keegi ettevõtja: “Selleks, et nemad (töötajad) täidaksid minu taskuid, pean mina täitma nende omi. Töötajale tuleb maksta nii palju kui võimalik ja nii vähe kui vajalik.” Tööturgu mõjutavad tegurid: - elanike arv ja vanuseline struktuur - tööhõive - tööpuudus - rahvusvaheline tööturg - ettevõtete arvukus ja laiendamine - haridus Majandust mõjutavad oluliselt investeeringud, sealhulgas välisinvesteeringud. Mida hindab võimalik välisinvestor: - peab olema tagatud investeeringute julgeolek - hea turusituatsioon - asjatundliku tööjõu olemasolu - rahanduslik keskkond - külalislahkus (Must be welcomed) Meie põhiprobleemiks on asjatundliku tööjõu nappus. Meie rahalised investeerimisvõimalused lubaksid luua rohkem töökohti, kui meil täna on
majanduspol- kõrgetööhõive ehk võitlus tööpuudusega, kõrge ja püsiv majan. kasv, õiglane sissetulekute jaotus. rahapoliitika- rahaväärtuse säilitamine, riigi maj. kasvu soodustamine fiskaalpoliitika- eelarve pol.- maksu pol, kulutus pol, tasakaalu pol, laenu pol. riigi sekkumine maj.- maksu soodustused, suurenda riigi kulutusi, soodustades hoiustamist, piirata tarbimist, mõjutades pensionitega. 12. Tööturg ja hõivepoliitika (seletused, ülesanded, näited). tööturg- süsteem kus ühed pakuad töökohti ja teised otsivad töökohti. hõivepoliitika- poliiitika mis tegeleb tööturu probleemidega 1. passiivne tööturupol- makstakse toetusim abirahasid, töötuskindlustus maks- 2,8 % + 1,4 % riik 2. aktiivne tööturupol- töökohtade loomine, koolitused. 13. Tööealise rahvastiku jagunemine. eestsi 15-74, EL 15-64 majanduslikult aktiivne - töötajad, töötud
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg
õpinguid siinses toredas gümnaasiumis ja hiljem ülikoolis või valida kutseharidus, kus on võimalus spetsialiseeruda ametile, mis on meelepärane. Praegusel ajal on levinud arvamus, et kutseharidus pole midagi väärt ja ainuke õige tee on minna edasi gümnaasiumi ning hiljem ülikooli. Tegelikult see arvamus paika ei pea. Otseloomulikult on pärast ülikooli lõpetamist tööpõld tasuvam, meeldivam ja ka füüsiliselt kergem, kuid see tööturg on piiratud. Ei ole just harv juhus, kui kõrgharidusega inimesed korjavad Soomes maasikaid või Iirimaal seeni, sest praegune tööturg nõuab 25% akadeemilise -, 25% kõrgharidusega ja 50% kutseharidusega töölisi. Kutsehariduse omandamine on ka suhteliselt odav, isegi kui ei olda väga tark õppur. See on suur pluss praegusel ajal, sest paljudel peredel ei ole piisavalt raha, et oma lapse kõrghariduse õpinguid rahastada
Asukoht: Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Andmed: Riigihümn Zdravljica President- Borut Pealinn- Ljubljana Pahor Pindala- 20 273 km² Peaminister- Janez Jansa Riigikeel- sloveeni Iseseisvus- 25. juuni Rahvaarv- 2 050 200 1991 (2011) Rahaühik- euro Riigikord parlamentaarne (1.jaanuar 2007) vabariik 1. maist 2004.a. Euroopa Liidu liige President Borut Pahor (22.dets.2012 ) Lipp ja vapp Kilbil on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt. Aadria merd ning Sloveenia jõgesid Dravat ja...
statista.com/ ) Uus Meremaa Keskpank rakendas poliitikat, mis seadis eesmärgiks hoida inflatsioon vahemikus 0– 2%. Ülemist piiri tõsteti 1996. aastal 2%lt 3%le. 90ndate esimesel poolel oli vahetuskurss suuresti indikaatoriks, mille alusel poliitikat kohaldati, et hoida inflatsioon soovitud vahemikus. Uus-Meremaal on suur mõju inflatsioonile just impordihinnal ning samas avaldavad majandusaktiivsusele mõju ka vahetuskursi muutused. 4 3. Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika Joonis 4. Töötuse määr Austraalias ja Uus Meremaal. Allikas: www.tradingeconimics.com On väga selged tõendid, et praegust olukorda tööturul iseloomustab ülejääk nõudluse suhtes. Vastavalt viimastele Austraalia statistikaameti ( Australian Bureau of Statistics) andmetele on 6 protsenti tööealistest ja -võimelistest inimestest töötu, ligi 734 000 inimest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
