Kohustuslikud majandusterminid (0)

MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS

absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma
aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast ; ettevõtte varad
aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes.
aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad
aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa
aktsionär – aktsia omanik
alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine
alternatiivkulu (ka: loobumiskulu ) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu ( mitterahaline kulu.
annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena.
annuiteetleping – regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel)
arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel
arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud
avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul
bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali
boniteet – maksevõimelisus
broking – väärtpaberite vahendus
brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist
börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele
börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi
defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus
deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess; langus hinnatasemes, mille tagajärjel tõuseb ostujõud; käibel oleva sularaha vähendamine raha ostuvõime tõstmiseks ja hindade taseme alandamiseks.
devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine
diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt
diskontomäär e. ootusemäär– intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele
dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist.
eelarve – plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel
eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid
eelarvedefitsiit – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid
eelarvepoliitika – valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas)
emissioon (väljalase) - on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud (väljalastud) samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon).
Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult.
emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga
emissioonikurss - emiteeritavate väärtpaberite emissioonihind, aktsiate märkimishind või väljalaskehind
emiteerimishind – hind millega toimub võlakirja esmamüük
ettevõte - äriseadustik defineerib ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu ettevõtja tegutseb. (vt.Äriseadustik.)
ettevõte koosneb - ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on vajalikud ettevõtte tegutsemiseks.
ettevõtte aastaaruanne – sisaldab bilanssi , kasumiaruannet ja tegevusaruannet ja lisasid.
ettevõtte liigitus - eraõiguslikeks (põhineb erakapitalile) ja avalik-õiguslikeks (riigi-ja kohalike omavalitsuste asutused) juriidilisteks isikuteks,
ettevõtte kulu – raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma
ettevõtte omad vahendid – tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud
ettevõtte optimaalse tegevuse tase – tootmismaht, mille juures saavutatakse etteantud tingimustel maksimaalne eesmärkide saavutatus
ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) – oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
ettevõtte tulu – raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub
ettevõtte väärtus – kõigi ettevõtte aktsiate väärtus kokku
EVK - Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium. EVK on Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
faktooring - tehing, mille puhul toimub debitoorse võlgnevuse (nõudeõiguse) ost või müük
fikseeritud intressimäär on lepinguline intressimäär. Nimetatakse ka nominaal intressimääraks.
finantsarvestus – tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga
finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse
finantsinstrument - finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise vahend
finantskapital – osa, rikkusest, mis pole “käegakatsutav” ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol
finantsraamatupidamine – kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi
finantssuhtarvud - suhtarvud , mida kasutatakse finantsaruande tugevate ja nõrkade kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks .
finantsturg – turg , kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon , mille kaudu liigub raha neilt , kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu.
finantsvõimenduse kordaja (kordades) – keskmine koguvara / keskmine omakapital
firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne.
frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule
hüpoteegiintress - intress , mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu
hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus , hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused
immateriaalse põhivara – kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud fransiisid, patendid ,litsentsid,kaubamärgid. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt.
import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks
inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine
inkasso - raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sissenõutud summade kliendi pangakontole kandmine
intress (intressikulu) – laenu hind, mida laenuandja tahab saada selle eest, et annab kasutada oma vara.
intressiperiood – ajavahemik mille kohta intressi arvutatakse, intresside maksmise sagedus
intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest
investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest
investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum
investeering –kapitali kasvatamine tulu saamise eesmärgil.
investor – väärtpaberi omandaja ja temale on väärtpaber finantsvara , või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid
juhtimisarvestus – tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega
jääktulu (ka: piirkasum ) – ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe
kahekordne finantseerimine – laenu saamine kahest allikast sama tagatisega
kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) – kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima
kapitaliturg – väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta
kassapõhine finantsarvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Kassapõhine raamatupidamine arvestab ainult tegelikult makstud või saadud raha. Siin ei peeta arvet ettevõtja nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud.
kasumiaruanne – ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest
keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus
kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus
kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu
konverteeritavus – raha vahetatavus teiste rahade vastu
krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus
kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta
kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad
kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud
käibevara – ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta
liising – kapitali ja kasutusrent
likviidne – rahaline või kergesti rahaks muudetav vara
lisandväärtus – tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust
maksusüsteem – tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse
mikroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte
muutuvkulu – kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega
netopalk – palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude ( tulumaks , töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks.
nominaalne SKP – arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades
nüüdisväärtus ( present value ) – kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna
otseinvesteeringud – investeeringud põhivarasse
piirkasum – vt jääktulu (tulud – muutuvkulud )
potentsiaalne tootmismaht – tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud (oodatav täisvõimsuse juures)
põhivara amortiseerimine – selle jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele (omaniku tulu,mitterahaline kulu)
põhivarad(materiaalsed) – on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt
püsikulu – kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust
rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks
rahavoog - ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe
rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid
reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne
sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga
soetusmaksumus - koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms.
sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks
SWOT-analüüs - finantsanalüüsi vorm, kus hinnatakse ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid
tavaannuiteet - kui raha investeeritakse perioodi lõpul
tegevusaruanne - aastaaruande juurde kuuluv aruanne, mis sisaldab tegevuse ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja -võimalusi
tekkepõhine arvestus - majandus tehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
tööandja kulu - bruto töötasu, millele lisandub sotsiaalmaks ja töötuskindlusatusmaks
tulevane väärtus (future value) – olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus.
tulu - raha või naturaalne hüve, mida inimene saab oma käsutuses oleva tootliku teguri rendist või müügist mingi perioodi jooksul
turuhind on parim hind, millega hetkel on võimalik kaubelda (osta/müüa).
turuväärtus – tegelik väärtus
töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi
viitannuiteet – investeering on teatud ajaks peatatud
ärikontseptsioon, äriidee - koosneb neljast komponendist : toode või teenus, tarbija, vajadus/vajadused, mida äriidee elluviimine rahuldab , ja unikaalne kompetents, mis eristab konkreetset ettevõtjat turul tema konkurentidest.
üksiksumma - 1x, teatud ajaperioodi investeering. Rahasumma, mida algselt laenatakse, sisse makstakse või finantseeritakse.
ülekuumenenud majandus - situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik
4