Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud alles paarkümmend aastat tagasi. Haav on värske, sellest haavast tuleneb palju pimedat viha venelaste vastu. Isegi inimesed kes on sündinud tükk maad pärast venemaa okupatsiooni ei saa läbi venelastega. Üks suur põhjus selleks on keelebarjäär. Venelasi kes on elanud terve oma elu eestis ja kes ei oska ega taha osata eesti keelt on palju. Paljud eestlased ei suuda seda mõista, kuidas saab nii ignorantne olla. Sallimatust kahe rahva vahel süvendab ka venelaste käitumine, üks hea näide sellest on pronksiöö rahutused. Seal venelased ründasid eestlasi, ründasi eestlase ärisi, nad varastasid ja vandaalitsesid. Veel üks näide nulltolerantsusest on geide vihkamine. Enamasti on geide vastu vanemad inimesed kes pole varem sellist asja näinud ja kelle arust on see ebaloomulik. Geide vihkamine on minu jaoks väga segane
Elu on küll teatud mõttes mugavam tänu tänapäevastele moodsatele võimalustele, kuid sugugi mitte nii lihtne, kui paista võib. Noored, kes on internetiga üles kasvanud, on harjunud sellega, et kui on midagi vaja teada, siis on alati olemas internet, kust informatsiooni otsida. See võimalus on kujundanud arusaama, et pole vaja ise teadmisi omandada ning on hakatud haridust ebavajalikuks pidama. Koolis õppimisel ei nähta mõtet, sest arvatakse, et saab lihtsamalt. See polegi täielikult ignorantne suhtumine, sest on mitmeid edukaid inimesi, kes jätsid haridustee pooleli. Microsofti kaasasutaja Steve Jobs ja Facebooki looja Mark Zuckerberg-kumbki ei lõpetanud kooli, kuid neid peetakse edukaimadeks meesteks maailmas. Nende edulugude tõttu on nii mõnelgi tekkinud arvamus, et igaühel on võimalik ilma koolita elus hästi hakkama saada. Paljudel see aga ei õnnestu ja juhtub nii, et elatakse teiste kulul, unistades, et nendest saab tulevikus jõukas ja edukas isik
Ma mõtlen riigivalitemiste teemadele. Minu arvates on see vale, kui inimene ütleb, et teda ei huvita poliitika. Ta on selle üle uhke ka veel. Mitte just uhke, aga ta ei tunne mingitki häbi, et ta sellest midagi ei tea. Seltskonnas võib jutt ikka poliitikutele või mingitele valimistele minna. Natuke imelik on lihtsalt rumala näoga vaikida ja oodata, kuni igava poliitikajutu juurest millegi põnevama juurde minnakse. Inimene, kes ei saa ega tahagi aru saada, mis tema kodumaal toimub, on ignorantne. See on murettekitav, et mõned noored ei huvitu poliitikast absoluutselt ja väidavad, et ei hakkagi kunagi valimas käima, sest "kõik poliitikud on ühtemoodi nõmedad". Ma ei taha öelda, et kõik peaksid nüüd mõnda erakonda tormama. Lihtsalt tore oleks, kui inimesega saaks natukenegi poliitilistest teemadest rääkida. Kas ta on pigem konservatiivne või liberaalne? Kas ta on praeguse valitsusega rahul? Kes oleks tema meelest parem peaminister?
Saab võrrelda "Hamleti" Claudiust, kes tegi ka põhimõtteliselt midagi sellist ja kuigi moraalselt ta tundis, et ta peaks oma tegu kahetsema, ei teinud ta seda."Kuritöö ja karistuse" Raskolnikov üritas paaniliselt oma tegu endale õigustada, ta ei lasknud mõttel, et ta midagi valesti tegi, pähegi tulla. Sarnaseid analooge leidub pea kõikides kirjatükkides, iga ilukirjanduslik teos kätkeb endas tegelast, kelle üheks negatiivseks jooneks on just selline ignorantne egoism. Taolised tegelased on sõltuvalt olukorrast nii teiste süütegude hukkamõistjad kui ka kuriteo toimepanijad. Petlik tunne, et neis on midagi rohkemat, kui teistes, suunab pea automaatselt tolle "üli-inimese" ka seda isikut, kes mõne reegli vastu eksis, karistama. Olgu tema kuriteoks olnud üldlevinud tabu, nagu näiteks mõrv või abielurikkumine või siis hoopis midagi, mis puudutab otseselt ja isiklikult vaid eespoolnimetatud üliinimest, isehakanud kohtunikku - too
suurema sissetulekuga inimestega. T 6. Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. V 7. Mida suurem on konkurents, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. T 8. Lõbustusmaks ja hasartmängumaks on riiklikud maksud. V 9. Piirmaksumääära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. T 10.Kõik riiklikud ja kohalikud maksud kehtestatakse Eestis vabariigi Valitsuse otsuse alusel. V 11.Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. T 12.Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. V 13.Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele. T 14.Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindustustooteid. T 15
Pannes biojäätmed segaolmejäätmete mahutisse, muudavad biojäätmed teiste jäätmete taaskasutuse vahel lausa võimatuks. Näiteks märga määrdunud paberit ei saa ümber töödelda. Sorteerimata segaolmejäätmed põhjustavad prügilas nõrgvee teket ja prügilagaasi, eelkõige metaani, millel on osa kasvuhooneefekti tekkimises. Osa inimesi on öelnud, et milleks sorteerida. Tuleb prügiauto ning sinna pannakse kõik jäätmed kokku. See on väga ignorantne ja rumal arvamus. Jäätmed kogutakse eraldi, et vähendada prügilate koormust ja hõlbustada nende efektiivset tööd sorteerimaks välja ümbertöödeldavaid, komposteeritavaid, ohtliku ning jäätmekütuseks kõlbuliku materjali. Tänapäeval on nähtud nii palju vaeva ja ressursse välja töötmaks plaane ning süsteeme selleks, et prügi sorteerimine ja hilisem töötlus oleks lihtsam. Kui mõeldakse, et aga see viiakse siis prügilasse, pole viga midgai, peaks uuesti üle mõtlema
rõhutamine. Laiema pildi saamiseks peaks meelde tuletama, et esiteks on töölemineku eas noori praegu väga palju, kuna tegemist on beebibuumi ajal sündinutega. Samas on välismaale õppima ja tööle minna praegu lihtsam kui iial enne ning seda võimalust kasutatakse agaralt. Võib oletada, et paljud tublid ja töökad noored on läinud end avastama piiri taha, kuid seda, et kogu praegu tööealiseks saav põlvkond on tervikuna lihtsalt laisk ja ignorantne, ei taha ma kuidagi uskuda. Näiteks IT-valdkonnas tuntakse muret hoopis sellepärast, et noored mehed süvenevad liiga tihti täielikult töösse, unustavad pere loomise ning põlevad kergesti läbi. Tõsi võib olla ka see, et paljud praegu tööelu alustavad noored ajavad taga sinilindu ega suuda kuidagi otsustada, mida nad tegelikult tahavad. Aga eneseotsingud on ju selles eas loomulikud ja töötaja sobivus ametikohale peaks olema ka tööandja mure.
eeldab ohvrikeskset vaatenurka. INIMKAUBANDUSE MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE · Inimkaubandust analüüsitakse tihti kui korrapäratu migratsiooni osa. Tänapäeval on iga 35. inimene migrant. Tähelepanu äratab migratsiooni üldine suurenemine, eriti naismigrantide arvu kasv, samuti ka sihtriikide ja regioonide geograafia laienemine. INIMKAUBANDUSE MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE · Riikide tasandil ei mõisteta inimkaubanduse kompleksset iseloomu. Ignorantne migratsioonipoliitika viib inimkaubanduse ohvrite kriminaliseerimiseni neid koheldakse kui illegaalseid migrante, mitte kui ohvreid, kes vajavad abi. EBAVÕRDSUS JA GLOBALISEERUMINE KUI INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI · Inimkaubanduse tagapõhjaks on vabaturumajanduse põhimõtete piiramatu levik maailmas, mida iseloomustab sooline, rahvuslik, riikidevaheline ning majanduslik ebavõrdsus. EBAVÕRDSUS JA GLOBALISEERUMINE KUI INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI
Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene 11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär 12. Ressursside piiratuse konseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Väär 13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 14
Lisaks eeltoodule tuleks kõrvale heita rahvuspõhised eelarvamused, nagu oleksid venelased madalamal positsioonil kui eestlased, eriti just tööle võtjate seisukohalt. Selline suhtumine isoleerib vene vähemust ühiskonnast ning paneb nad sotsiaalselt tõrjutuna tundma. Viimastel aastakümnetel tehtud töö selles valdkonnas on olnud ebatõhus ning suurem enamus venelastest ei tunne ennast Eestis rahulolevana. Arusaam, et venelased võiksid koju tagasi minna, kui neile siin ei meeldi on ignorantne ja on iseloomulik paljudele värskelt taasiseseisvunud Eesti poliitikutele, kes üritasid ,,poliitikat" teha. Selle esseega andsime ülevaate vene vähemuse integreerumisest, arutasime erinevate valdkondade kitsaskohti ja pakkusime välja lahendusi, mida võiks tulevikus teisiti ja paremini teha, et kogu integreerumisprotsess ei oleks niivõrd valulik. Eesti integratsioonipoliitika vajab kindlakäelisi muutuseid, mis kindlustaksid vene vähemuse rahulolu, sest lastes asjal nii edasi
Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene 11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär 12. Ressursside piiratuse konseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Väär 13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 14
kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet: 1) me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. -nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel. 2) lisame sellele inimgrupile teatav iseloomulikud tunnused - nt laisk, ignorantne jne. 3) omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele. Me võime teha vahet personaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide vahel. Esimesed baseeruvad meie isiklikul kogemusel, teised aga on selliseid konsensuslikud arusaamad grupi inimeste suhtes. Meie privaatsed isiksuse teooriad baseeruvad nendel üldistustel, mis tulenevad meie isiklikust kogemusest. Sotsiaalne taju ja mälu Meeldejäävus sõltub oluliselt sellest, mis köidab meie tähelepanu. Siin mängivad olulist rolli 3
Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene 11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär 12. Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Väär 13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 14
rahvastiku vahelist seost. · rahvatulu ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu · rahvusvaheline investeerimispositsioon riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja kohustuste konsolideeritud koondbilanss · rakenduslik majandusteadus (inglise k. business administration) kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides · ratsionaalne ignorantsus ratsionaalne on olla ignorantne, kui ratsionaalseks käitumiseks vajalik informatsioon maksab oma väärtusest rohkem · ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides · ratsionaalsete ootuste hüpotees majandusprotsesside analüüsimisel võetakse vaatluse alla ka ootused, mis tekkivad kogemustest ja õppimisest. · reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel
rahvatulu - ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss rakenduslik majandusteadus (inglise k. business administration)- kasutab majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides ratsionaalne ignorantsus - ratsionaalne on olla ignorantne, kui ratsionaalseks käitumiseks vajalik informatsioon maksab oma väärtusest rohkem ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides ratsionaalsete ootuste hüpotees - majandusprotsesside analüüsimisel võetakse vaatluse alla ka ootused, mis tekkivad kogemustest ja õppimisest. reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel
raisanud. Järeldus, mis ratsionaalne inimene toodud mõttekäikudest teeb on järgmine: palju kasulikum on "raisata" oma aega autoturu tundmaõppimiseks kui poliitikute vahel vahetegemiseks. Kasu on esimesel juhul käegakatsutav ja palju suurem kui teisel juhul. Seetõttu võimegi nimetada valimas käimist ja hääletamist kui ebaratsionaalset tegevust, mis annab aluse ratsionaalse ignorantsuse tekkimiseks. On ratsionaalne olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Kõik see sunnib ümber hindama ka ratsionaalsuse olemust. Kui me eespool defineerisime ratsionaalsust kui õige otsuse tegemist mida teha ehk milline käitumisvariant valida, siis nüüd võiksime vaadelda ratsionaalset käitumist kui otsust kuidas otsustada mida teha. Teine definitsioon tuleb kõne alla eelkõige just neil kordadel, kus tegemist on otsustamiseks vajamineva
selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet: 1) me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel. 2)lisame sellele inimgrupile teatav iseloomulikud tunnused - nt laisk, ignorantne jne. 3)omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele. Me võime teha vahet personaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide vahel. Esimesed baseeruvad meie isiklikul kogemusel, teised aga on selliseid konsensuslikud arusaamad grupi inimeste suhtes. Joonte väljatoomine - Joonte all mõeldakse siin selliseid isiksuse stabiilseid omadusi nagu sõbralikku, meeldivus, ausus. Inimese käitumise ennustamiseks annab mõningate joonte teadmine meie jaoks enam informatsiooni kui teiste joonte
Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet: 1) me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. -nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel. 2) lisame sellele inimgrupile teatav iseloomulikud tunnused - nt laisk, ignorantne jne. 3) omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele. Me võime teha vahet personaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide vahel. Esimesed baseeruvad meie isiklikul kogemusel, teised aga on selliseid konsensuslikud arusaamad grupi inimeste suhtes. Meie privaatsed isiksuse teooriad baseeruvad nendel üldistustel, mis tulenevad meie isiklikust kogemusest. Sobiva järelduse teooria (Jones ja Davis) Jonesi ja Davise sobiva järelduse teooria:
Eristamatute identsuse printsiip: mistahes objektide x ja y kohta kehtib, et kui x’l ja x’l on samad omadused, siis x ja y on identsed. Leibnizi seadus ja samasusteooria. Kui vesi on sama, mis H2O, siis peavad neil olemas samad omadused nt keema 100 kraadi juures. Kui vaimuseisundis on identsed ajuseisunditega, siis peaksid neil olema samad omadused. On väidetud, et vaimuseisunditel on palju omadusi, mida ei ole ajuprotsessidel. 1. Erinevad episteemilised omadused: ignorantne isik võib teada ja tunda oma vaimuseisundeid, teadmata midagi ajuprotsessidest(Smarti vastuväide 1). Aistingud on isikule privaatsed, ajuprotsessid on avalikult kättesaadavad(Smarti vastuväide 6). Vastus 1: teadmiste ja uskumustega seotu loob konteksti, kus Leibnizi seadus ei kehti. Vastus 2: teadmine ja arusaamine sõltuvad mõistetest. Smart rõhutab, et samasusseos aistingute ja ajuprotsesside vahel pole analüütiline, paratamatu seos,
annaabi.ee 
