6.Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Sisemajanduse koguprodukt (SKP,inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on kindla perioodi jooksul riigis toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse koguprodukti mõõdetakse, liites kokku aasta või kvartali jooksul toodetud lõpptarbimisega toodete ja teenuste ostud.(GDP = private consumption + gross investment + government spending +exports imports). Sisemajanduske koguprodukti arvestatakse ka puhaseksport, st. ekspordi ja impordi vahe. SKP ei võta arvesse tooteid, mida ettevõtted teiste toodete valmistamiseks ostavad. 7. Selgita mõisteid: SKP Sisemajanduse koguprodukt on kindla perioodi jooksul riigis toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. Eksport export, riigis toodetud kaupade müük välismaale. Import on välismaal toodetud kaupade sisseostmine kodumaiseks kasutamiseks. Puhaseksport puhasekspordiks nimetatakse impordi ja ekspordi vahet, on SKP osa.
.......................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................................7 3. INFLATSIOON......................................................................................................... 8 3.1 Inflatsiooni mõõtmine.......................................................................................... 8 3.1.1 Ostukorv........................................................................................................8 3
Sekundaar- tööstus (kahaneb) Tertsiaarsektor- teenindus SKP- sisemajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud lõpptarbimisega kaupu ja teenuseid riigi territooriumil. (1elaniku kohta; kr) RKT-rahvamajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud riigi residentide(kodanike+eestis registeeritud firmade) poolt. SKT arvestamine: 1)kulude meetot - majapidamiste tarbimis kulutused ehk eratarbimine - ettevõtete tarbimine - riigi tarbimine e. valitsuskulutused -puhaseksport(Eestis negatiivne) 2)tulude järgi: -teguritulud (rent, palk, intress, kasum=rahvatulu) -kaudsed maksud -amortisatsioon-kulutused põhivara asendamiseks 3) toodangust lähtudes- arvestatakse kokku loodud lisandväärtus LISANDVÄÄRTUS=lõpptoodang-vahetoodang Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tööväärtus, mis suurendab lõpptoodanug väärtust. Nominaalne SKT-väljendatud jooksva aasta hindades.
hindades SKP püsivhindades- muutumatutes baasperioodi hindades 6. SKP jaguneb 4ks: Eratarbimine- suurim osa SKP-st suunatakse meie igapäevastele ostudele, kaupadele Investeeringud- kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. Investeeringukulutusi tehakse tootmise arendamiseks Valitsuse lõpptarbimine- Valitsuse kulutused majanduses näitavad kui palju sekkub riik majandusellu (kulutused haridusele, teedeehitusele, ministeeriumid jne.) 7. Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport. 8. Inflatsioon Inflatsioon ehk hindade kasv Deflatsioon ehk riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või kui ainult minimaalselt Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil 9
arvestab ka hinna-muutuste mõju; kajastab turuhinna muutusi Reaalne SKP ehk püsivhinnad Muutumatud baasperioodi hinnad; kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv Reaalse SKP kasv näitab elatustaseme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või -langus · 19. SKP osad Eratarbimine (üle poole SKP mahust) Investeeringud (erinevate tegevuste arenguks) Valitsuse lõpptarbimine nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus jne Puhaseksport (eksport import) Negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, heaolu indikaatorit, välja jääb kodumajandus, haridus jm · 20. Inflatsioon · 21. Raha väärtuse mõõtmine Inflatsioon Keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil Deflatsioon Keskmise hinnataseme pi-dev langus pikal perioodil Ideaalne oleks hinnataseme stabiilsus Hüperinflatsioon - inflatsioon üle 50%, inflatsioon ei allu riigi kontrollile, kiire
loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasva- tamist ühiskonnas Finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM PUHASEKSPORT T IMPORT MK IM I E EKSPORT V FINANTSTURG RAHATURG VI VÄLISTURG VÄLISINVESTEERINGUD
Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõtluse arendamiseks Avaliku sektori kulutused- valitsemiskulud Puhaseksport- ekspordi-impordi vahe,mis näitab kui palju kulutatakse välismaiste kaupade/teenuste tarbimiseks. IMPORT-kaupade ja teenuste ostmine välismaalt EKSPORT-kaupade ja teenuste müük välismaale Tsüklilisus- majanduskasvule järgnev periood,kus majanduskasv kas aeglustub või langeb,et taas uuelt tasandilt alustada. Majanduslanguse põhjus: nõudluse järsk langus,tõus , ületöötamine, üleinvesteerimine, riiklikud majanduspoliitika vead. Buum- äkktõus
elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine SKP koosneb: *eratarbimine *investeeringud *valitsuse lõpptarbimine *puhaseksport eksport import = puhaseksport Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. *inflatsioon avatud sektoris- nende toodete ja teenuste osas, mis on avatud välismaisele konkurentsile *inflatsioon suletud sektoris-teenused, nt transporditeenus, bussipiletid, keskküte *inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. See on keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes *(THI) tarbijahindadeks on indeks, mis isel
arenguks. Alternatiivkulu tähendab, et ühe toote tootmise või tarbimise juures tuleb loobuda teisest (Ei saa samal ajal õppida mate kt'ks ja minna kinno) Sisemajandusde kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust. ÜHE RIIGI PIIRIDES Rahvamajanduse kogutoodang mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu kui ka välismaal Puhaseksport= eksport-import Eksport- väljaviimine, import- sissetoomine Lõpptarbimine- kaubad, millest enam midagi edasi ei tehta Lisandväärtus - Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Inflatsioon - raha väärtuse langus, palk tõuseb Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Raha on kaetud teatud varandusega Kui riigi rahandus on sattunud keerulisse olukorda, siis on võimalus, et riigi
Investeering kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas Finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja Eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks Puhaseksport ekspordi-impordi vahe Rahvamajanduse arvestus Ühiskonnas loodud väärtusi võib mõõta kolmest aspektist lähtudes: 1. lähtudes kaupade ja teenuste ostmisel tehtavatest kulutustest 2. lähtudes tootmistegurite eest saadavast tulust 3. Lähtudes kõigis majandusharudes loodud kogutoodangust Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses I. SKP arvestamine tulumeetodil
maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga-keskmine hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga : 1) tarbijahinnaindeks (THI)-iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste muutust
muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda. Puhaseksport ilmselgelt kasvab, sest välisnõudluse suurenedes saab eksporditud toodete eest küsida kõrgemat hinda, mis tähendab, et on mõistlik eksportida. Tänu sissetulnud rahale suureneb import ja enam pole nii mõttekas eksportida. See toob kaasa NX↓ ja E↑ ehk Kreeka drahmi reaalne vahetuskurss tõuseb. b. Oma valuuta kasutamine lubaks neil valuutat devalveerida, raha juurde printida ja sedasi võlga vähendada
Y = C + I + G - Ti TR tulusiirded, raha abivajajatele C + S TR + Td = Y = C + I + G - Ti Y tulu S + Td + Ti = I + G + TR G välislaen X eksport Avatud majanduses: Z import S + (Td + Ti - TR) + Z = I + G + X NX netoeksport, puhaseksport NX = X Z TN välismajandusest saadavad maksud TN = Td + Ti - TR S I = ( G + TR - Td - Ti) + NX S - I = ( G + TN) + NX (S I) + (TN G) = NX SKP arvutamine tarbimise meetodil G valitsuse kulutused SKP = ESKP = C + I + G + (X-M) E kogukulutused nominaalne deflaator SKPreaalne
10. = 1 Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 11. SKP tarbimise meetodil = eratarbimine(C) + ( ) + Investeeringud (I) + valitsuse kulutused (G) + () + + puhaseksport (NX = eksport import)) 11. , = 12. Eratarbimine, private consumption(C) eraisikute poolt + + kaupade ja teeuste tarbimine + 13. Investeerimine, investments (I)ettevõtted ostavad 12. seadmeid, masinaid, hooneid, mida nad edasi ei müü,
Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud + puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED Y Y – teguritulud, T – tasu hüviste eest 7. Mis on teguriturg ja toodete turg? a
teenuste koguväärtus, vahetarbimist (kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel) ei arvestata. Lisandväärtus on tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine. Jaguneb reaalne(püsivhinnad) ja nominaalne (jooksevhinnad) SKP. SKP osadeks on: eratarbimine (üle poole SKP mahust), investeeringud (erinevate tegevuste arenguks), valitsuse lõpptarbimine (nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus), puhaseksport (import-eksport). SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, haridust, kodumajandust jne. Inflatsioon keskmise hinnataseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: Nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulud suurenevad. Kuna raha väärtus langeb, siis sellega langeb ka ostujõud. 2. Rahapoliitika eesmärgid: raha väärtuse reguleerimine (raha hinna ja pakkumise reguleerimine), riigi majanduskasvu soodustamine (intresside mõjutamine).
SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- muutumatutes baasperioodi hindades( keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, jättes välja hinnamuutuse mõju kaupade ja teenuste turuhindadele. Kasutatakse ka majdanduskasvu hinnanguna. Kui kasvab reaalne SKP
ETTEVOTLUSE TUNNUSED- *Suunatud kasumi teenimisele *Ettevtluse vormid : AS, O, FIE(fsilisest isikust ettevtja) * Munitsipaalettevtted(Viimsi Vesi, TLT), riigiettevtted(Eesti Energia, Elron, Lennujaam), eraettevtted. *Edu aluseks on oskuslik juhtimine, tjud ja tegevusala. SKT- sisemajanduse kogutoodang. kindlal territooriumil toodetud lpphviste koguvrtus, tavaliselt riigis ja nt 1 aasta kohta, teenuste kogumaksumus lpuks. Koosneb: eratarbimine, investeeringud, valitsuse lpptarbimine, puhaseksport. Eesti geograafilise asendi mju meie majandusele- Paiknemine Lnemere res thendab seda, et Eestil on vimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkige muidugi Lnemeremaadega. Lbi Eesti, Lti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid vistluses tulusa Vene transiidi prast. Majandusreformid Eestis 90ndate algul- 1990. aastate algul veti suund Lne- Euroopa riikidele. Suurim vliskaubanduspartner on Soome.
Eesti SKP on madal võrreldes teiste riikidega. 6. Mis on must turg? Millega kaubeldakse peamiselt mustal tulrus? Ebaseaduslik turg, millel peamiselt äritsetakse ebaseaduslike asjadega. 7. Millest koosneb SKP? Eratarbimiskulutused, investeeringud, valitsuse lõpptarbimiskulutused, puhaseksport. 8. Kuidas arvutada puhaseksport? Import eksport 9. Nimeta väliskaubanduse piirangud? Milleks piiratakse väliskaubandust? Tollimaks, kvoot, kaitsetoll. Piiratakse, et kaitsta riigi oma ettevõtlust lühikese aja jooksul konkurentsi eest. 10. Mis on majanduse tsüklilisus?
Lisandväärtus = (kasum + amortisatsioon + palgatulu)÷ töötajate arv. SKP per capital inimese kohta SKP, et riike võrrelda. Must turg kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük, mis ei kajastu SKP. Majanduslanguse põhjused: ületootmine/ületarbimine, liigne laenamine, liiga suured riigi võlad, eelarvedefitsiit. SKP kulutused: Eratarbimine kaupade/teenuste ostmine Investeeringud ettevõtluse arendamiseks Puhaseksport eksport-import vahe Piirangud: Tollimaks maks imporditaval ja eksporditaval kaubal Kvoot väliskaubanduse koguseline piirang Kaitsetoll vastumeede teise riigi tollimaksule Mittetollilised piirangud riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised nõuded või tervishoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik Majanduse tsüklilisus: buum, kriis, langus, surutis, tõus, stabiliseerumine. Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse.
Lisaks toodetud kaupade ja teenuste väärtusele peegeldab SKP ka loodud väärtuste kasutamist. SKP jaguneb neljaks osaks: • Eratarbimine (Eestis ~56%) - igapäevased ostud ehk tarbekaubad. •Investeeringud (Eestis ~28%) - kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. •Valitsuse lõpptarbimine (Eestis ~20%) - valitsuse kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jms. •Puhaseksport - ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport, mis lülitatakse SKP kooseisu. Näitaja võib olla ka negtiivne. 2000+1000+1000=4000 500-1000=-500 (puhaseksport) 4000?(-500)=3500 3500=100% 3200=x% X=3200*100/3500=91,4 100-91,4=8,6%???? 4. c Question 4 Kui kaks kaupa (X ja Y) on asenduskaubad, siis kauba X hinnatõus: Vali üks vastus. a. suurendab kauba X nõudlust Väär b. vähendab kauba X nõudlust Väär c
14. Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. kroonilt 60 mlrd. kroonile ja deflaator 125 kuni 150. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. Ei muutu b. Suureneb c. Väheneb d. Ei saa esitatud andmete alusel arvutada e. Kõik eelnevad vastused valed 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: a. Koguinvesteeringud b. C+I+G c. Kaupade ja teenuste puhaseksport d. Kaupade ja teenuste riiklik ost e. Töötasu ja palk 16. Isiklik tulu (PI) – see on: a. Aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus b. Majapidamiste poolt aastas saadud tulu c. Isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist d. Antud maal erasööstude arvel kujunenud summa e. SKP miinus amortisatsioon 17. Kordusarvestus SKP ka RPP määramisel tekib liites: a
rahalises väljenduses o RKP-antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi(tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses o SKP arvestamise meetodid: o tulude meetod: o rahvatulu (RT) =palk+rent+intress+kasum o SKP=RT+amortisatsioon+kaudsed maksud o kulude ehk tarbimismeetod: o SKP=tarbimine + investeeringus + valitsuse kulutused + puhaseksport o tootmismeetod: o SKP=kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa = harude kogutoodang-vahetoodang= kõigi harude lõpptoodang o Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator
veel ka vaba aja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud. Kogunõudlust mõjutavad tegurid- *poliitilised-rahapoliitika, eelarvepoliitika *majandusvälised- äriline usaldus ja tulevikuootused, kapitali väärtuse muutumine, rahvusvahelised majandustingimused, demograafilised protsessid Kogunõudluse elemendid: isiklik tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused, puhaseksport Pigou efekt- hindade taseme tõus vähendab raha ostujõudu ning kahandab tarbijate ostuvõimet, samuti kahaneb paralleelselt ka majapidamiste see rikkuse osa, mis on paigutatud hoiustesse Tarbimise üldine seadus- selle kohaselt inimesed suurendavad sissetulekute kasvades oma tarbimist, kuid mitte sama suurel määral Keynes´i rist- tulude kasvades suurenevad tarbimiskulutused kuid mitte proportsionaalselt
osaliselt. 12. Välistulu- kasu saab kolmas osapool, kes selle eest ei maksa 13. Ühiskondlik kaup – Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, avalik hüve) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. Tulude ja kulude ringkäigu mudel näitab, kuidas on omavahel seotud majapidamis-, ettevõtlus-, valitsus- ja finantssektor 15. Netoeksport – Neto- ehk puhaseksport (net export – X n = X − M ) näitab välismaalaste kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste ostmiseks, millest on maha arvestatud era- ning avaliku sektori kulutused teistes riikides toodetud kaupadele ja teenustele. 16. Amortisatsioon – Amortisatsioon on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtus kaotavad. Kuigi amortisatsioon pole ühegi
Suurim osa SKPst suunatakse meie igapäevastele ostudele e kulutatakse tarbekaupadele.INVESTEERINGUD-käsitletakse kulutusi tehastele,tootmisliinidele,seadmetele ja muule sarnasele.Tehakse enamasti tootmise arendamiseks.Valitsuse lõpptarbimine-valitsuse kulutused annavad ülevaate sellest,kui suur osa on riigil majanduses.Mida kõrgem on valitsuse kulutuste osakaal,seda rohkem sekkub riik majandusellu.PUHASEKSPORT-ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport,mis lülitatakse SKP koosseisu.Kui puhaseksport on negatiivne,siis näitab see,et osa SKPst kasut väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks 5.3 Inflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna
Nominaalne SKP on alati suurem kui reaalne SKP. - Vale Kui jagame SKP väärtuse riigi elanike arvuga, siis saame a. SKP suuruse per capita b. Arvestusliku palgataseme suuruse ühe elaniku kohta c. Rahvatulu ühe elaniku kohta d. Sisseltuleku ühe elaniku kohta SKP deflaator võrdub a. Nominaalse ja reaalse SKP summaga b. Nominaalse ja reaalse SKP korrutisega c. Nominaalse ja reaalse SKP vahega d. Nominaalse ja reaalse SKP jagatisega SKP arvestusse ei kuulu a. Negatiivne puhaseksport (eksport on väiksem kui import) b. Aktsiatehingute väärtus c. Riigi poolsed kulutused infrastruktuuri rajamiseks d. Eratarbimiskulud SKP mõttes lisandväärtus luuakse ainult erasektoris. - Vale SKP deflaator näitab hindade muutuste mõju SKP erinevate komponentide väärtuse muutusel. - Õige Eratarbimiskulutused (C) ei sisalda aktsiate ostmist. Varimajanduse tagajärjel a. On SKP avestuslik suurus tegelikust väiksem b. Valisussektori kulutused suurenevad c
· Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades. Kajastab turuhinna muutusi · Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades. Keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. SKP kui mõõdupuu · reaalse SKP kasv on elatustaseme paranemise indikaator · SKP per capita · ostujõu standard 23 SKP koosneb: · eratarbimine · investeeringud · valitsuse lõpptarbimine · puhaseksport Puhaseksport · eksport import = puhaseksport · negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks SKP miinused · ei kajasta varimajandust · ei kajasta vaba aega kui indiviidi heaolu tegurit · haridus, jm näitajad jäävad välja Alternatiive · Inimarengu indeks Inimarengu indeks I · 2008 Eesti 42. · oodatav keskmine eluiga sünnil, mis näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust;
Globaliseerumist võib vaadelda erinevates valdkondades. Otsene välisinvesteering (OVI, FDI) rahapaigutus, millega kaasneb vähemalt 10%-ne osalus ettevõttes. Portfellinvesteering rahapaigutus välismaistesse väärtpaberitesse, alla 10%-ne osalus. Muu investeering nt. hoius Kaubamärk Ühe tootja toodete ristamine teiste tootjate toodetest. Margitoode e bränd kaubamärk, mis tarbijate teadvuses on saanud lisaväärtust. Kaubandusbilanss (puhaseksport) = eksport import Demograafiline üleminek e siire teooria, mis seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses ning mille tagajärjeks on rahva arvu ja vanuselise kooseisu muutus, võib jaotada etappideks. Koloniaalsüsteem - maailm jagunes tööstusriikideks ning neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Ettevõtlusvõrgustik ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine.
süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 4. SKP (SKT), RKP (RKT); RT (jagunemised, seletused). SKP- sisemajandus koguprodukt (T-toodang)- maksumus oma riigi siseselt. annab infot ka toodetud kaupade ja teenuste kohta riigis. nominaalne SKP jooksvates hindades. Reaalne SKP püsihindades. SKPkoosneb: eratarbimine, ivesteeringud, vaöitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. ei kajasta varimajandust, ei kajasta vabaaega kui indiviidide heaolu tegurit, haridus jm näitajad jäetakse välja. RKP- rahvamajanduse koguprodukt (T-toodang)- kauba maksumus, tootmine ei pea olema toimunud riigi siseselt. enam ei ole määravaks tootmise koht vaid rahvus. RT- rahvatulu. kogu rahvatulu kokku. 5. Maksustamise põhimõtted ja maksumäärad. - progressiivne - keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega.
*tootmist vähendatatkse *vähenevad investeeringud *netoeksport(X-M) väheneb *ettevõtted valandavad töötajaid *alanevad toorainete hinnad *vähenevad ettevõtete kasumid *aktsiate hinnad langevad *konkurentsivõimetud ettevõtted pankrotistuvad Kogunõudlus(AD)- majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Elementideks: tarbimine C, investeeringud I , valitsuse kulutused G ja puhaseksport ( NX=X-M) AD=C+I+G+(X-M) Kogupakkumie(AS)- majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kujuneb äriettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana (toodetud sisemajanduse koguprodukti summana). Makromajanduslik tasakaal- tasakaal saavutatakse sellise reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasemel kus kogunõudlus võrdub kogupakkumisega . ükskõik kumma kõvera nihe muudab kogunõudluse ja
motiveeritus ja väärtused. 58. Signaliseerimisteooria? Signaliseerimisteooria kohaselt ei suurenda haridus inimese tootlikkust nagu väidab inimkapitali teooria; haridus toimib pigem kui signaal. 59. SKT- Mõõdab mingis ajavahemikus riigis toodetud lõpphüviste turuväärtust. 60. Kogutoodangu võrrand- Kogutoodang= tarbimiskulutused+investeerimiskulutused 61.Sisenõudlus- Tarbijate nõudlus siseriiklikul tasandil 62. Puhaseksport/netoeksport Puhaseksport - nende kaupade väärtusest, mis toodetakse Eestis, kuid tarbitakse mujal (eksport) lahutatakse nende kaupade väärtus, mida Eestis ei toodeta, küll aga tarbitakse (import). Netoeksport- Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. 63.Millistes hindades rehkendatakse majanduskasvu
kauba väärtuse kasv). Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga( eelmise aasta, kuu) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil.
Tulumaks-fi Maa(loodusressursid,kliima,maa), maksavad tulumaksu kogu tulult.maksuperiood aasta.Maksuvaba tulu on 2012.a Kapital(reaalkapital,finantskapital),Inimkapital(tööjõud,ettevõttlikus). SKP 14.4kuus.tulumaksumäär 21%. Äriühingud maksavad kasumi jaotamisel. Kui kasumit ei jaotata, koosneb:eratarbimine,investeeringud,valitsuse lõpptarbimine,puhaseksport(eksport-import, kui on maksukohustust ei teki.Äriühingul tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali neg, siis->osa SKP-st kasutatakse väljaspool koduriiki loodud väärtuste vähendamisel ja aktsiate osade tagasiostmisel. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, tarbimiseks)
2. Id kodumaiste kaupade investeerimine 3. Gd kodumaiste toodete ja teenuste ostud (kodumaise) avaliku sektori poolt 4. X kodumaiste hüviste eksport (väljavedu) Y =C d + I d +G d + X C=C d +C f kodumaised tarbimiskulutused kokku koosnevad kulutustest kodumaistele Cd ja välismaistele Cf hüvistele. Täpselt sama kehtib ka investeerimiskulutuste I ja avaliku sektori kulutuste G kohta. Y =C + I +G+ X−ℑ IM-kulutused impordile Netoeksport e puhaseksport NX=X-IM NX=S-I S=Y-C-G P ε =e ( ) P¿ Ε-Reaalne vahetuskurss e- nominaalne vahetuskurss P-kodumaine kauba hind P¿ −¿ välismaine kauba hind %-ne muutus nominaalses vahetuskursis e = % -ne muutus reaalses vahetuskursis ε + %-ne muutus teise riigi hinnatasemes P* – %-ne muutus kodumaises hinnatasemes P % muutus e-s =%-ne muutus ε-s + (π* – π) 5.Töötus L=E+U
tootmistegurid on täishõives koormatud preemiaga emiteeritud võlakirjad on võlakirjad mille emiteerimishind on nimiväärtusest kõrgem progressiivne maks maksumäär sõltub maksustatavast summast prokurist - prokuura alusel toimija; äri täisvolinik prokuura - prokuristile antav volitus juriidilistele dokumentidele allakirjutamiseks ja/või äriasjade ajamiseks; kaubandustehingute eest makstav tasu proportsionaalne maks maksumäär ei sõltu maksustatavast summast puhaseksport ekspordi-impordi vahe põhivara amortiseerimine selle jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele põhivarad(materiaalsed) on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust 7
majanduses kindlaksmääratud aja jooksul. Arvutamiseks kasutatud valemid deflaatorit on: 16. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine , investeeringud , valitsuse kulutused ja puhaseksport. Kogunõudlus– rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel. Kogupakkumine on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb äriettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu all mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangu mahtu ehk toodetud
Vahetarbimine kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Lisandväärtus igas tooteetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine. Nominaalne SKP e. SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reaalne SKP e. SKP püsivhindades muutumatutes baasperioodi hindades. SKP koosneb: eeltarbimine,investeeringud, valitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (oluline et kasvab keskmine hinnaatase). Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär inflatsiooni mõõteühikkeskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes. Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist6 tükki: Tarbijahinnaindeksindeks, mis iseloomustab Eesti valmistatud tööstustoodete hindade muutust,
maksutulu suureneb konkurent suureneb kvaliteet suureneb madal hind uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb kaubandusbilanss positiivsemaks Kõige negatiivsem joon: kasum ehk omanikutulu läheb riigist välja 4. RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS välisinvesteeringud kaubandus rahaga reeksport tuuakse toorainet sisse töötlemiseks ehk väärtuse juurdeandmiseks, et valmistoode välja viia kaubandusbilanss ehk puhaseksport ekspordi ja impordi vahe Miks riigid piiravad kaupade importi? Et oma majandusharud saaks järje peale ja ka konkurentsivõime säilitamiseks KAUBANDUSPIIRANGUD / BARJÄÄRID: 1) Otsesed tollimaks ehk riigipiirimaks - piirangud kaubaväärtuse pealt kvoot ehk mahuline piirang palju tohib sisse-välja tuua/viia 2) Kaudsed võib tuua aga toode peab vastama teatud tingimustele tervisekaitse standardnõuded
Seetõttu tuleb kolmanda suure kuluartiklina välja tuua valitsuse kulutused. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsusest kuni kohaliku omavalitsuseni) sissetulekuid maksude näol. Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad
Investeeringud I kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele, kaubavarudele, ka majapidamiste kulutused uue eluaseme ostuks. Igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas. Suletud süsteemis saab investeerida nii palju kui säästetakse. Finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Säästud muudetakse investeeringuteks. Eksport X oma maa kaupade müük välismaale Import Z välismaal toodetud kaupade ostmine kodumaiseks kasutamiseks Puhaseksport NX ekspordi ja impordi vahe Koguprodukt aasta jooksul riigi piires toodetud lõpptoodang, kogutoodang miinus vahetarbimine. Saab mõõta turuhindades (kaudsed maksud sees, tõstavad kaupade hinda kuigi toodang turuhindades kasvab, võib kogus püsida muutumatuna) või tegurikuluna (kaudsed maksud maha arvatud; koguprodukt, kogukulutused ja kogutulu võrdsed suurused) Turuhindades: SKP=C+I+Gt Tegurikuluna: Y=C+I+G+Ti Leke kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele
SKT sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigis oma riigi toodetud kaupade ja teenuste lõppsumma lähtub territooriumi põhimõttest mõõdab majandusliku tegevuse tulemuslikkust/tootlikkust. Liigid (lk 142) Millele SKP kuulub? · Reaalne eratarbimine · Nominaalne investeeringud · per capita valitsuse kulud puhaseksport 1. 2. 3. 4. 5. 6. 1. buum 2. kriis 3.langus 4. surutis 5. tõus 6. stabiliseerumine Inflatsioon Raha ostujõu langus hindade tõus Raharingluse hälve Inflatsiooni määr on protsentuaalne keskmise hinnataseme muutus baasperioodiga võrreldes. Õpik lk 146 Tarbijahinnaindeks tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus. Inflatsiooni mõju inimestele · säästude väärtus vähene
koguväärtus. · Eestis mõõdetakse SKP'd liites kokku aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega toodete ja teenuste ostud. · SKP puudused: · Tööviljakus- toodangu hulk mingil hetkel ühe töötaja kohta. · Tootlikkus valmistatud toodete hulka ühe ühiku kohta mingil aja hetkel. · Eksport riigis toodetud kaupade müük välismaale · Import riigist väljas toodetud kaupade ost sisse · Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe · Inflatsioon hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langus. · Kahaneva tootlikkuse seadus: kui püsivate tootmisressurssidele nt hoonetele lisada ühe enam muutuvaid tootmisressursse nagu nt tööjõud, hakkab mingil hetkel lisa ehk piirprodukt vähenema. · Püsikulud jäävad samaks, vaatamata ettevõtte tegevusele · Muutuvkulud muutuvad ettevõtte tootmismahu muutusega. Nt energia, vesi, elekter.
· SKP väärtus ei ütle mitte midagi sissetulekute jaotuse kohta; · SKP ei pruugi arvestada varjatud majanduse osakaalu. 5) SKP arvestus tarbimise meetodil: valem, tähised-komponendid, Eesti SKP 2012. a SKP tähistuseks Y, Y = C + I + G + NX kus: C (consumption) eratarbimine I (investment) investeeringud G (government expenditure) valitsuskulutused NX (net export) puhaseksport (=eksport - import) 6)SKP kasvumäära (GDP growth rate) arvutuskäik ja kasutuseesmärk · SKP kasvumäär (GDP growth rate) ehk SKP reaalkasv ehk majanduse kasvumäär ehk majanduskasv · kasutame reaalset SKP-d (mitte nominaalset SKP-d) · valime kahe huvipakkuva perioodi reaalse SKP suurused (rahalises väärtuses) · arvutame protsentuaalse muutuse valitud suuruste vahel (muutus võib olla nii negatiivne kui positiivne)
Jooksevkonto koosneb kahest põhimõttelisest osast: kaubandusbilanss ja mittekaubandusbilanss. Mittekaubandusbilansi moodustavad: a) teenused - reisimine ja turism, transport; b) ülekanded (sissetulevad rahaülekanded) ja intresside ning dividendide liikumine investeeringutelt, mis on tehtud antud riigi residentide poolt välismaal ja teiste riikide residentide poolt antud riigis. 67. Kaubandusbilanss- on eksporditud ja imporditud kaupade väärtuste vahe (X-M) - puhaseksport ehk netoeksport. Kui eksport ületab importi, on tegemist väliskaubanduse ülejäägiga ja kui import ületab eksporti, on tegemist väliskaubanduse puudujäägiga. 68. Ostujõu pariteet (PPP) nimetatakse tingimust, mille kohaselt koduvaluuta ostujõud on nii sise- kui välismaal ühesugune. Et valuutaühiku ostujõud võrdsustuks kõikides maades, peab ostujõu pariteedi teooria kohaselt vahetuskurss kohanduma. 69
poliitiline osalemine, võrdsed võimalused) 4. Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused? Sisemajanduse koguprodukt SKP-riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupada ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Y=C+I+G+X-M Y-nõudlus kodumaisele toodangule (SKP) C-majapidamiste tarbimiskulutused I-majapidamiste ja ettevõtete investeerimiskulutused G-valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused X-M-puhaseksport ehk puhas välismaine nõudlus Rahvamajanduse koguprodukt RKP-on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõppetarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. 5. Selgitage mida iseloomustavad Lorenzi kõver ja Gini koefitsient ning kuidas nad iseloomustavad riigi majanduslikku arengut? · Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel on
kallineb Rahapoliitika õppetunnid Rahapoliitika mõjutab kogutoodangut Y kogunõudluse komponentide kaudu: Suletud majanduses: Avatud väikeses majanduses: Rahapakkumise kasv ei suurenda maailma kogunõudlus, lihtsalt nõudlus nihkub välismaistelt kaupadelt rohkem kodumaistele. SEega kodumaise SKP kasv (ja ka hõive kasv) saavutatakse impordi vähenemise ja ekspordi suurenemise arvelt Kaubanduspoliitika õppetunnid: Impordi piirangud ei vähenda kaubavahetuse defitsiiti Kokkuvõttes NX (puhaseksport ehk ekspordi impordi saldo ei muutu, kuid kaubavahetuse maht väheneb: Tollid vähendavad importi Vahetuskursi kallinemine vähendab eksporti EHK MAJANDUSE KOGUMAHT ON LÄINUD ALLA Impordi piirangud säästavad töökohti nendes valdkondades, mis konkureerivad impordiga, ekspordile orienteeritud sektorites töökohti vähendatakse, seega kokkuvõttes hõive ei muutu Pigem võivad sektoriaalsed muutused tuua kaasa struktuurse töötuse kasvu Fikseeritud vahetuskurss
Sisemajanduse koguprodukt Y SKP tulumeetodil SKP kulumeetodil SKP kogutoodangu meetodil (sissetulekute meetod) (tarbimise meetod) (tootmise meetod) palgad (era)tarbimiskulud C lisandväärtused rendid investeeringud I põllumajanduses intressid valitsuse kulutused G tööstuses kasumid puhaseksport (X-M) teeninduses amortisatsioon eksport-import valitsussektoris kaudsed maksud e. toorainenetomaksud toodetele -dotatsioonid Y=C+I+G+(X-M) SKP=tulu+(tulu-tooraine)+(tulu-tooraine)+...jne Varimajandus - majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta Varimajandust on kolme liiki:
töötuskindlustusmaksust 9.7 Maksumäärad 2012 1) Töötuskindlustus (tööandja 1,4%, töötaja 2,8%) 2) Tulumaks 21% 3) Sotsiaalmaks 33% 4) Tulumaksuvaba miinimum 144 ( 5) Pensionisambad: I-riiklik, II-kohustuslik kogumispension 1983a, III-vabatahtlik) 9.8 Majandusmõõdikud 1) SKP/T sisemajanduse kogu produkt kindla aja vältel toodetud kaupade teenuste ja toodete väärtus. Arvesse läheb lõpptarbimise hind + valitsuse lõpptarbimine + puhaseksport + investeeringud + eratarbimine. *Selleks, et lülitada välja hinnatõus või langus, arvestatakse pikema aja keskmist lõpptarbija hinda 2) Nominaalne SKP (jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal. 3) Reaalne SKP (püsivhindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda muutumatuteks baasiperioodi hindades. Reaalset SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna kaupade reaalkasv. *Mõõdetakse ühe elaniku kohta (SKP per capita)
AT 7 14. Rahvatulu see on: A. C+T+G-siirdemaksed+kaudsed maksud B. investeeringud miinus säästud C. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus D. isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele E. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid ANSWER: E 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: A. koguinvesteeringud B. C+I+G C. kaupade ja teenuste puhaseksport D. kaupade ja teenuste riiklik ost E. töötasu ja palk ANSWER: E 16. Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: A. SKP tulude meetodil B. SKP kulude meetodil, C. RPP kulude meetodil; D. kasutatav tulu; E. isikliki tulu ANSWER: B 17. Töötasu arvestatakse: A. SKP arvestamisel tulude meetodil B. SKP arvestamisel kulude meetodil C. puhasekspordi arvestamise D. subsiidiumide maksmisel riiklikele ettevõtetele E. kõik vastused valed
annaabi.ee 
