Majandus (0)

A B C D E F G H I J K L M N O P R S T U V Ä Ü
A
 
  aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu  summast .
   absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes
peab maksma
   absoluutne   tulude   ebavõrdsus –   situatsioon,  kus  1-IX   peredetsiilil  tulud  puuduvad
ning kõik tulu laekub X peredetsiilile
 
  absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed
    absoluutne    vaesus  –   seisund,   kus   inimese   tulu   jääb   allapoole   teatud   minimaalset
taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina
    absoluutse   eelise   teooria –   väidab,   et   erinevad   riigid   võivad   toota   kaupu   erineva
efektiivsusega   ning   rahvusvahelise   kaubanduse   abil   on   võimalik   jõuda   kõrgemale
heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad  tootma  seda kaupa, milles neil on absoluutne
eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)
 
   ajapalk  – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest
 
  aktiivne  rahvastik  –  tööjõud  e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul
 
  aktiivne tööpoliitika –  valituse  poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks
luues uusi töökohti või  tegeledes  ümberõppe organiseerimisega
    aktsia  –  omandiõigust tõendav  väärtpaber , mis  annab  selle   valdajale  nõudeõiguse
ettevõtte kasumi ja varade suhtes
    aktsiafond –    investeerimisfond ,   mis   investeerib   osakuomanike   raha   peamiselt
aktsiatesse
   aktsiisimaks –   erinevatele   luksus-   ja   tervist   kahjustavatele   kaupadele   kehtestatud
hinnalisa
 
   aktsionär  – aktsia omanik
    alajahtunud   majandus –   situatsioon,   kus   tegelik   tootmismaht   on   väiksem   kui
potentsiaalne   ja   kus   tegelik    tööpuudus    on   loomulikust   suurem   ning   majanduses
eksisteerib ressursside raiskamine
 
  alapakkumine – vt. ülenõudmine
  algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk,  intress  ja  dividend , rent,
kasum
     alternatiivkulu    (ka:    loobumiskulu ) –   saamatajäänud   tulu   parimast   alternatiivsest
kasutamata jäänud võimalusest
   ametiühingud  – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis  kaitsevad  töötajate huvisid
ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega).
 
   amortisatsioonikulu  – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks
     ankurvaluuta  –   välisvaluuta,   mille   suhtes   on   fikseeritud   koduse   raha    kurss ;
kasutatakse valuutakomiteede puhul
    annuiteetleping –   regulaarsete   maksete   leping   (näiteks   raha   väljamakseteks
pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel)
 
  arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud
   asendatavuse piirsuhe – näitab,  kuipalju  soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise
vastu; määrab ära samasuskõvera kalde
     asendusefekt  –   suhteliselt   kallimaks   osutunud    hüvis    asendatakse   odavama
asenduskaubaga
 
   asenduskaup  – hüvis, mis  rahuldab  mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel
moel
    avalik    sektor  –   koosneb   lisaks   keskvalitsusele   ka   kohalikest   omavalitsustest   ja
mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest.
    avalik   tarbimine –   avaliku   sektori   ehk   valitsuse   kulutused,   mis   on   tehtud   uue
lõpptoodangu  või -teenuse hankimiseks
    avatud   majandus –    majandussüsteem ,   milles   lubatakse    tehinguid    välismaiste
majandussubjektidega
B
   banaanivabariik  – majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa
elanikkonnast   elab    vaesuses    ning   põhiline   rikkus   on   koondunud   väikesearvulise   eliidi
(oligarhia) kätte
     bilanss  –   raamatupidamise   aruanne,   mis   kajastab   kindla   kuupäeva   seisuga
raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali
 
  brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist
   börs – organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat
ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele
 
  börsi investornimekiri – vt börsi I nimekiri
 
   börsiindeks  – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi
   börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu-
ja müügisoovid
C
   ceteris    paribus    printsiip –   muude   tingimuste   samaks   jäädes;    uurimismeetod    mille
korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal,  hoides  muud tingimused konstantsetena.
     Chicago    koolkond –    Chicagos    ja   Chicago   ümbruse    koolides    esile    kerkinud    grupp
liberaalseid    majandusteadlasi ,   kes   väitsid,   et    turg    on   parimaks   alternatiiviks   ükskõik
missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele.
D
   defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav
nõudmise kogus
    deflatsioon –    inflatsiooniga    vastupidine   protsess,   milles   hinnad   langevad   ning
rahaühiku väärtus kasvab
   demograafilised sündmused — sünd, surm,  abiellumine , abielulahutus,  lapsendamine
jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega.
 
   deposiitraha  –  kommertspankade  poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha
   devalveerimine – koduse raha väärtuse  alandamine  teiste valuutade suhtes e kursi
tõstmine
 
  diskontomäär –  intressimäär , millega  keskpank  annab laenu kommertspankadele
     diskontovõlakiri  –    võlakiri ,    millelt    kupongi   ei   maksta,   sellised    võlakirjad    müüakse
investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega)
  dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte
kasumi osa
 
  dividend - omanikutulu ettevõtte  osanikele  jaotatavast puhaskasumist.
  dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel
ringlema USA  dollar
E
 
  eelarve  ülejääk  - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad  kulusid
 
   eelarvedefitsiit  – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid
   eelarvejoon  (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude
ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida
     eelarvepoliitika  –   valitsuse   (maksu)tulude   kujundamise   ning   kulude   kaudu
kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum
   eelarvepoliitika –  valitsuse  otsused valitsuse  kulutuste  ja  maksutulude  kasutamise
osas
    eelisaktsia  – aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei
anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle  otsustamisel
    ekspordimaks  – maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele,
pannes kodumaise  eksportija  olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu
hinnaga
  ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus
teatud osa eksportija kulutustest kinni
 
   eksport  – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
 
  eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
   ekvimarginaalsuse  printsiip – hüviste ostmisel on üldine  piirkasulikkus  ühe rahaühiku
kohta kõikide kaupade puhul võrdne
   elatusmiinimum – inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab
tööjõu säilimist ja taastamist
 
   elektrooniline  raha – võimalus sooritada pangatehinguid läbi internetipanga
   eluaegne tulutsükkel – majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise
ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel
 
  elukoht — piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Rändestatistikas
kasutatakse registreeritud elukoha andmeid. Elukoht registreeritakse, kui isik vormistab
teate eelmisest elukohast lahkumise ja uude elukohta saabumise kohta.
     elukvaliteet  –   majanduslik   näitaja,   mis   ühendab   inimeste   elutingimusi   ja   heaolu
kirjeldavad    majanduslikud   ja   sotsiaalsed   näitajad   inimese   subjektiivsete   rahulolu
hinnangutega
  elussünd — sünnijuht, kui ema raseduse kestus on vähemalt 22 nädalat,  vastsündinu
kaalub vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev  hingamine ,
südametegevus või lihastegevus.
  
  emigrant  —   isik,   kes   lahkudes   ühest   haldusüksusest   ja    asudes    teise
haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses.
Eesti   teise   haldusüksusesse   lahkunud   isikut   nimetatakse   eelmisest   elukohast
väljarändajaks (väljarännanuks).
 
  emigratsioon — isiku elama  asumine  Eestist teise riiki.
 
   emitent  – väärtpaberi  väljaandja
 
  eneseteostus – teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada
    eratarbimine –   majapidamiste   kulutused,   mis   on   tehtud   uue   lõpptoodangu   või
-teenuse hankimiseks
     esmasturg  –   väärtpaberiturg,   kus   pakutakse   uusi   väljalastavaid   (emiteeritavaid)
väärtpabereid
    esmatarbekaup –   hüvis,   mis   rahuldab   tarbija   mingit   primaarset,   eluliselt   tähtsat
vajadust
 
  ettevõte (ka: firma, käitis) – tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus.
Iseseisva  majandusüksuse  tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss,  raamatupidamine
ja juhtimine.
   ettevõtja  – on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud
isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski.
 
   ettevõtlus  - uuenduslik riskivõttev äri käivitamine ja juhtimine.
 
  ettevõtte  aastaaruanne  – sisaldab  bilanssi , kasumiaruannet ja tegevusaruannet
   ettevõtte  alternatiivkulu –  tulu, mis  jääb  ühele  tegevusele  pühendumisel  saamata
teistest tegevustest
 
  ettevõtte eelarve – plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel
 
  ettevõtte eesmärk – teenida võimalikult suurt kasumit
  ettevõtte kulu – raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja
maksma
    ettevõtte   omad   vahendid –   tekivad   ettevõtjal   säästudest,   mida   ta   ei   ole   oma
sissetulekutest ära tarbinud
    ettevõtte   optimaalse   tegevuse   tase –   tootmismaht,   mille   juures    saavutatakse
etteantud tingimustel maksimaalne eesmärkide saavutatus
    ettevõtte   risk   (ka:   mittesüstemaatiline   risk) –   oht,   et   ootamatud   sündmused
konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
 
  ettevõtte tulu – raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub
 
  ettevõtte väärtus – kõigi ettevõtte aktsiate väärtus kokku
    ettevõttemajandusõpetus –   majandusteaduse   osa,   mis   käsitleb   ühte   konkreetset
majandussubjekti
F
    fiat -raha – süsteem, mille puhul rahana ringleb väärismetalliga või muu reserviga
osaliselt kaetud  paberraha
 
  fidutsiaarraha – kattevaraga täielikult kaetud paberraha; esineb kas kullastandardi või
valuutakomitee  vormis
   fikseeritud kurss –  rahasüsteem , milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse
mõne teise  valuuta  väärtusega või väärismetalli kogusega
     finantsarvestus  –   tegeleb   ettevõttest   väljapoole   suunatud   informatsiooniga   ning
tulemuste  kajastamise  ja analüüsiga
 
  finantsinvesteering –  investeering  finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse
  finantskapital – osa, rikkusest, mis pole “käegakatsutav” ning mis õigesti paigutatuna
(investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol
 
  finantsraamatupidamine – kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi
     finantsturg  –   turg,   kus   pankade   ja   börside   vahendusel   hoiustatakse   raha   ja
laenatakse seda välja
 
  fondijuht – fondivalitsejas töötav isik, kes langetab vahetuid investeerimisotsuseid
    fondivalitseja –   ettevõte,   kes   omab   piisavat    kompetentsi    investeerimisotsuste
langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi
  füsiokraadid – 18nda sajandi teisel poolel Prantsusmaal esile kerkinud koolkond mille
esindajad väitsid, et vaid põllumajanduses  luuakse  uut väärtust. Füsiokraatidelt pärineb
üks esimesi makromajandusliku ringkäigu mudeleid.
 
  füsioloogilised vajadused – tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest
 
  füüsiline vara – nn “käegakatsutav” osa rikkusest
G
    garantiiperiood –    ajavahemik ,   mille   jooksul   kindlustusselts   kohustub   isiku   surma
korral pensionikindlustuse väljamakseid pärijatele jätkama
     gini    indeks –    lorenzi    kõvera   ja   absoluutse   võrdsuse   joone   ning   lorenzi   kõvera   ja
absoluutse   ebavõrdsuse   joone   vahele   jäävate   pindalade   suhe,   mis   kirjeldab   tulude
jaotuse  ebavõrdsust; mida suurema väärtusega  indeks – seda ebavõrdsem on tulude
jaotus
H
    harjumuspärane   ostukäitumine –   tuleneb   tarbija   ostjakogemustest   ja   eelneva
tarbimise rahulolust
    heaolumajandus  (inglise k.  welfare   economy ) –  majandussüsteem,  mida juhitakse
veendumuses   turu   puudulikkusse   ja   milles   püütakse   maksimeerida   ühiskonnaliikmete
sotsiaalset heaolu
   hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama
kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva
suurusega kaubakoguseid  müües  kõrgemat hinda ühiku eest
   hinnaarbitraaž – hinnatasemete  ühtlustumise  protsess majanduse  avanemisel ning
integreerumisel maailma kaubaturgudega
   hinnavõtja – on turul osaleja, kes  lepib  juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta
oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda
  homo economicus – majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes
tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires
 
  hõivatu – vt  töötaja
I
 
  imikusurm — kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm.
    immigrant  —  isik,   kes  haldusüksusesse   elama  asudes  registreeris  oma saabumise
teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse
uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks).
 
   immigratsioon  — isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist.
 
  impordikvoot – teatud kauba lubatud impordi maht aastas
 
   import  – välismaal toodetud kaupade ja teenuste  ostmine  kodumaiseks kasutamiseks
 
  import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks
    indeksfond –   investeerimisfond,   mis   investeerib   vaid   mingi   kindla   börsiindeksi
koosseisus olevatesse väärtpaberitesse
 
   inflatsioon  – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse
vähenemine
 
   inimkapital  –
 
  insaider –  siseinfo  valdaja
  intress – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise
eest
  intressiarbitraaž – intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning
integreerumisel maailma kapitaliturgudega
     investeerimine  –   rahaliste   vahendite   paigutamine   eesmärgiga   teenida   tulu
investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest
  
 investeerimisfond –   kollektiivne   investeeringute   kogum,   mida   haldavad
professionaalid
 
  investeerimishorisont –  ajaperiood , milleks  investor  oma vahendid paigutab
 
  investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum
   investeering –  kulutus  seadmetele,  masinatele , hoonetele (tootmisvahenditele) ning
kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali  kasvatamist
ühiskonnas
 
  investeeringu reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus
 
  investor – väärtpaberi  omandaja
 
  isikliku  kasutatava  tulu (IKT) – tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist
J
    jookesevkonto –    maksebilansi    osa,   mis   fikseerib   kaupade,   teenuste,   tulude   ja
ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul
   jooksevkonto – maksebilansi osa; dokument, mis kajastab kaupade ja teenuste ning
tulude ja ülekannete liikumist üle riigipiiri
 
  juhtimisarvestus – tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega
 
  järelturg – väärtpaberiturg, kus kaubeldakse olemasolevate väärtpaberitega
 
  jätkusuutlik  majanduskasv  –
 
  jääktulu (ka:  piirkasum ) – ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe
K
    kahanev   piirkasulikkus –   reegel,   mille   kohaselt   igast   täiendavalt   tarbitud   hüvise
ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu  kogukasulikkus  hakkab  kahanema
sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks
  kahanevuse seadus –  majandusteooria   postulaat , mis väidab, et teatud hetkest alates
hakkab   tarbitavatest   hüviste   ühikutest   saadud   piirkasulikkus   ning   lisanduvatest
tootmistegurite ühikute  piirprodukt  kahanema
   kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) – kulud, mida konkreetses ettevõttes
ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks  tekkima
 
  kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe
  
 kapitali-   ja   finantskonto –   maksebilansi   osa,   mis   fikseerib   otseste   ja
portfelliinvesteeringute ning lühi- ja pikaajaliste laenude bilansi teatud perioodi jooksul
    kapitali   ja   finantskonto –   maksebilansi   osa;   dokument,   mis   kajastab   pika-   ja
lühiajaliste investeeringute ning laenude voogusid üle riigipiiri
 
  kapitaliturg – väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille
kehtivusaeg on üle ühe aasta
     kartell  –   grupp   ettevõtteid,   kes   lepivad   kokku   tootmismahtudes   ja   hindades,.
kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli
    kasulikkus –   tarbija   subjektiivne   hinnang   hüvise   tarbimisomadustele;   võib   olla   ka
negatiivne
    kasumiaruanne  – ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja
väljaminekuid  majandusaasta  ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte
tulude allikatest
 
  kasumiaruanne – kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul
 
  kasvupiirid –
    kattevara –   keskpanga   poolt    hallatav    ning   emiteeritud   raha   stabiilsust   ja
usaldusväärsust garanteeriv  väärismetall , konverteeritav valuuta või muu vara
 
  kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe
  kauboikapitalism – termin, millega vahel tähistatakse kapitali esialgse akumulatsiooni
ja peremeheta varale  omanike leidmise etappi, kus  majanduslik areng ja efektiivsuse
tõus käib sageli  seadusi  ja üldtunnustatud käitumisreegleid rikkudes ning  sotsiaalsete
väärtuste allasurumise hinnaga
   kaudne maks – ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud
maks
   kaupraha –   rahana   ringlev   väärismetall   või   muu   üldise   ekvivalendina   tunnustatud
kaup
    keinsism  – J.M.  Keynesi   uurimustest  alguse saanud suund majandusteaduses, mis
lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma  olemuselt  stabiilne ning seda peab
riiklikult  juhtima . Majandusprobleemid on seotud eelkõige ebapiisava nõudlusega.
   keinsistlik   makroökonoomika  – makroökonoomika koolkond, mis käsitleb hüvisteturgu
ja loodud tulu üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena
    keinsistlik   tasakaal –   lühiajaline    tasakaaluseisund ,   kus   tegelik   tootmismaht   on
tüüpiliselt  väiksem potentsiaalsest
    keskmine   palk –   teatud   perioodi   (tavaliselt   kuu   või   aasta)   jooksul   kõigi   töötajate
teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga
   keskpanga bilanss – on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri (sh raha
kattevara) ning kodu- ja välismaised kohustused (sh emiteeritud kodune raha)
 
  keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus
 
  Keynesi  rist  –  graafiline  kuju, mis tekib tarbimisfunktsiooni lõikumisel 45°-joonega
   kindel  tollimaks  – tollimaks, mis on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud
rahasummana imporditava kauba ühikult
   klassikaline  majandusteadus  – 18nda sajandi teisel poolel esile kerkinud mõtteviis
majandusteaduses, mis  propageeris  turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati
majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele.
    klassikaline   tasakaal –   pikaajaline   tasakaaluseisund,   kus   tegelik   tootmismaht   on
tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega
 
  kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus
 
   kogukulu  – konkreetse tootekoguse tootmise kulu
 
   kogumispension  – vt. pensioni II sammas
     kogunõudlus  –   igal    konkreetsel    hinnatasandil   kogutoodangu   hulk,   mida   on   osta
soovinud  majapidamised , ettevõtted, valitsused ja  välissektor
   kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu
hulka igal konkreetsel hinnatasandil
 
  koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku.
    kohustuslik   reservimäär –   keskpanga   poolt   kehtestatav   kohustuslikult   keskpangas
hoitava  reservi  suhte kommertspanga hoiustesse
 
  kokkutõmbumise SKP- lõhe  – situatsioon, kus majandus toodab vähem potentsiaalsest
    kollektiivne    tööleping    (ka:    kollektiivleping ) –   leping,   mis   sätestab   ettevõtte
administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused
     kombineeritud    tollimaks –   tollimaks,   mis   on   esitatav   summana,   kus   tasutakse   nii
väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks
 
  kommertspaber – lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri
 
  konvergents –
 
  konverteeritavus – raha vahetatavus teiste rahade vastu
 
  krematistika – uurib raha vormis rikkuse hankimist ehk ringlust.
    kullastandard –   süsteem,   mille   puhul   ringlev   paberraha   oli   täielikult   kaetud
kullareservidega; kehtis 19. sajandi  lõpust  kuni esimese maailmasõjani
    kulupoliitika –   prioriteetide   seadmine   maksudega   laekunud   vahendite   jaotamisel
erinevate   kuluartiklite   vahel   eesmärgiga   kehtestada   või   ümber   kujundada   teatud
majanduslikke   proportsioone   erinevate   ühiskonnakihtide   huvides   ja   sotsiaalse   õigluse
printsiibist lähtudes
     kumulatiivne    tulude   jaotus –   iga   järgneva   peredetsiili   tulud   liidetakse   eelnevate
summale
 
  kupongvõlakiri – võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset
intressi ehk kupongi
   kustutustähtaeg   (ka:    lunastustähtaeg ) –   tähtaeg,   mil   emitent   kohustub   võlakirjad
tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama
   kuznets’i   hüpotees  –  väide,  et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse
ehk   tulu   inimese   kohta   kasvades   koos   majandusliku   kasvuga   käib   algselt   kaasas
ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega
 
   käibevara  – ettevõtte likviidsemad  varad , mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta
   käsumajandus  (ka: plaanimajandus) – algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki
majanduslikke   suhteid   võib   ja   oskab   korraldada   üks   keskus   või   üks    majandussubjekt
tema subjektiivse  arusaamise  kohaselt; majanduslik  ratsionaalsus  on allutatud mingile
poliitilisele ideele
L
 
   laffer ’i kõver – kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu
vahel
    laienemise   SKP-lõhe   (ka:   inflatsiooniline   SKP-lõhe) –   situatsioon,   kus   majandus
toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht
 
   leibkond  — sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest.
 
  leibkond – vt.  majapidamine
   lihtaktsia –   aktsia,   mis   annab   selle   omanikule  hääleõiguse   ettevõtte  tegevuse  üle
otsustamisel ning millelt makstav dividend on  muutlik
    liikuv   tollimaks –   tollimaks,   mis   ei   ole   määratletud   kindla   rahasummana   või
protsendina kauba  hinnast , vaid see on seotud mingite teiste teguritega
    likviidsuspiirang –   pankade   seatud   piirang   laenuvõtmisele,   mis   piirab   tarbimise
jooksva  tuluga
    lisandväärtus  – tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis
suurendab lõpptoodangu väärtust
    lokaut –   situatsioon   tööturul,   kus   ettevõtte   administratsioon   keeldub   töölisi   tööle
lubamast
 
  loobumiskulu – vt. alternatiivkulu
  loomulik iive — aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive
näitab sündide ülekaalu, negatiivne surmade ülekaalu.
    loomulik    monopol  –   ettevõte,   mille   monopoolse   seisundi   peamiseks   põhjuseks   on
mastaabisääst
   loomulik tööpuudus – töötute reservi, mis tekib paratamatult tootmise tehnoloogilise
arengu käigus ja selle tõttu, et tööjõud  ühelt   töökohalt  teisele liigub
    lorenzi   kõver –   kirjeldab   graafiliselt   algse   tulu   kumulatiivset   kogumit   perede
kumulatiivse   kogumiga   võrreldes;   mida   suurema   paindega   on   lorenzi   kõver   –   seda
ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi
 
  lukskaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust
 
  lunastustähtaeg – vt kustutustähtaeg
 
   lõpptoodang  – ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang
M
 
  majanduse  statsionaarne  seisund –
 
  majanduse  tootlikkus  –
    majandusharu  fond (ka: sektori fond) – investeerimisfond, mis moodustab portfelli
vaid mingi majandusharu ettevõtete väärtpaberitest
 
  majanduskasv –
    majanduslik   kasv –   ühiskonna   potentsiaalse   tootmismahu   pikaajaline   kasv;   OECD
ametlik definitsioon: määr, millega riik võib vaba ja õiglase konkurentsi tingimustes toota
maailmaturul konkurentsivõimelisi kaupu ja teenuseid, säilitades ja kasvatades samal ajal
on inimeste reaaltulu pikaajalises perspektiivis
 
  majanduslik langus – tegeliku SKP langus potentsiaalse suhtes
    majanduslik    liberalism  –   majanduskoolkond,   kes   usub   vaba   konkurentsi   võimesse
paigutada ühiskonna  tootlikud   ressursid  efektiivselt
   majanduslik sund – asjaolu, et elamiseks vajalike hüviste omandamiseks  vajaminev
töötasu  sunnib inimesi tööle
 
  majanduslik tõus – tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes
     majanduspoliitika  –   meetodite   ja   vahendite   kogumit   majanduse   üldise   tasakaalu
mõjutamiseks   ning   majanduse   tsüklilisest   arengust   tulenevate   sotsiaalmajanduslike
tagajärgede pehmendamiseks
  
 majanduspoliitika –   tegeleb   majandusseaduste   kogu   ühiskonna   huvides
rakendamisega ja ühiskonna muutmisega
   majanduspoliitiline mudel – majanduslike ja poliitiliste seoste kogum, milles on riigi
elanikkond   sotsiaalse    konsensuse    (kokkuleppe)   saavutanud   ja   mis   peab   viima   kõige
ratsionaalsemat teed pidi riigi elanikkonna taotletavale eesmärgile
    majandusteadus –    majandussubjektide    käitumise   seletamise   viis,   mis   lähtub
eeldusest,   et   inimestel   on   eesmärgid   ning   nad   otsivat   õigeid   teid   nende   eesmärkide
saavutamiseks
    majandusteooria   (inglise   k.    economics ) –   tegeleb   majandusprotsesside   ja   neid
protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega
     majandustsükkel  –   tegeliku   tootmismahu   ehk   tegelik   tasakaalu-SKP   perioodiline
kõikumine ümber potentsiaalse tootmismahu
  majapidamine (ka: pere) – mõeldakse majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või
ühise  eelarvega   perest
 
  majapidamine (ka: pere, leibkond) – ühtse eelarvega majandav inimeste ring
    makroökonoomika –   rahvamajandusõpetuse   teoreetiline    käsitlus ,   mis   kirjeldab
majandussektorite  (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka:
õpetus majanduse üldisest tasakaalust
    maksebilanss  – dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist
välja läinud  rahavood
    maksebilanss –   statistiliseks   kokkuvõte,   mis   summeerib   konkreetse   riigi   teatud
perioodi jooksul tehtud  majandustehingud  ülejäänud maailmaga
 
   maksukoormus  – näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb  maksudeks
 
   maksumäär  – maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest
  
 maksupoliitika –    maksustamise    printsiipide   kehtestamine,   maksusüsteemi
ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine
 
   maksusüsteem  – tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse
   malthuse rahvastiku  doktriin  – Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille
kohaselt rahvastik kasvab kiiremini kui toiduainete pakkumine  tuues  kaasa vaesuse ja
viletsuse.
     marginalism  –   majanduskäsitlus,   mille   kohaselt   hüvise   väärtuse   määrab   tarbija
piirhinnang hüvise kasulikkusele.
    marksism –   marksistliku   käsitluse   kohaselt   on   lisaväärtuse   allikaks    tootlik    töö.
Lisaväärtuse   omastab   tootmisvahendite   omanik   ehk    kapitalist ,   tekitades   ühiskonnas
klassivastuolu   proletariaadi   ja   kapitalistide   vahel.   Lisaväärtuse   omastamist   kapitalisti
poolt nimetati töölisklassi ekspluateerimiseks. Marksistliku süsteemi  keskseks  elemendiks
on palk.
    mastaabi   efekt –   esineb   juhul,   kui   ettevõtte   suuruse   muutus   mõjutab   tooteühiku
kulusid
    mastaabi   säästuefekt –   esineb   juhul,   kui   tootmise   laienedes   kulutused   ühe   ühiku
tootmiseks vähenevad
    merkantilism –   üks   esimesi   süsteemseid   doktriine   majandusteaduses,   mis   pööras
peamise   tähelepanu   ringlusele.    Merkantilistlik    mõtteviis,   mille   kohaselt
majandustegevuse peamiseks eesmärgiks on tootmine on valdav 16nda sajandi algusest
kuni 18nda sajandi keskpaigani.
 
   migratsioon  – vt ränne
     miinimumpalk  –   palga   alammäär,   millest   vähem   ei   tohi   ettevõtted   täisajaga
töötavatele töötajatele maksta
    mikroökonoomika –   rahvamajandusõpetuse   teoreetiline   käsitlus,   mis   kirjeldab
täielikult   või   mittetäielikult   konkureerival   turul   oma   kasulikkust   maksimeerivaid
majandussubjekte
  mitteaktiivne rahvastik – osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e
ei osale tööturul
 
  mittesüstemaatiline risk – vt ettevõtte risk
 
  mittevaene – inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist
    monetarism  –   koolkond   mille   esindajad   usuvad,   et   kapitalistlik   majandus   on   oma
olemuselt   stabiilne   ning   valitsusepoolne   sekkumine   majandusellu   rikub   majanduse
isereguleerumise võimet.
  monetarism – majandusteoreetiline koolkond, mis lähtub eeldusest, et majanduse kui
terviku efektiivseks funktsioneerimiseks annab suurima garantii see, kui keskpank töötab
tõrgeteta, finantssüsteem ning pangad on usaldusväärsed ja rahvuslik raha on stabiilne
    monetaristlik   makroökonoomika –   makroökonoomika   koolkond,   mis   käsitleb
rahaturgu ja hinnataset üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena
   monopol – turuvorm, kus on üks  müüja , teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi
asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul
üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid
   monopolistlik konkurents – turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad
sarnast, ent mingil määral  eristatud  toodet
 
   monopson  – ainuostja turul
 
  munitsipaalvõlakiri – omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri
    muutuvkulu –   kululiik,   mis   suureneb   pidevalt   iga   täiendava   toote   tootmise   ja
müümisega
 
   müügioptsioon  – väärtpaber, mis võimaldab  alusvara  tulevikus rakendushinnaga müüa
N
   naturaalmajandus – majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna
isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses
 
   neoklassikaline  majanduskasvu mudel –
    neoklassikaline   majanduskoolkond –   selle   nurgakiviks   on    ratsionaalne    majanduslik
käitumine
   neoklassikaline majandusteadus – koondab erinevaid majandusteadlaste  koolkondi ,
mis   tegutsesid   vahemikus   1870-1930.   Oluliseks   uuenduseks   oli   marginaalanalüüsi
kasutusele võtmine, mis viis mikroökonoomika probleemide lahendamisele.
    neoklassikaline   makroökonoomika –   makroökonoomika   koolkond,   mis   käsitleb
kapitaliturgu   ja   intressimäära   turu   üldise   tasakaalu   kujunemise   kõige   olulisemate
tingimustena
    netoinvesteerimispositsioon –   riigi   kõigi   majandussektorite   välisfinantsnõuete   ning
-kohustuste vahe
  
 netopalk –   palk,   mis   jääb   inimesele   alles   pärast   maksude   ( tulumaks ,
töötuskinlustusmaks   jne)   maksmist   ja   mida   ta   saab   kasutada   oma   vajaduste
rahuldamiseks.
    nominaalintress –   rahaturul   nõudmise   ja   pakkumise   vahekorras   tekkiv   raha
tasakaaluhind
    nominaalkurss –   keskpanga   poolt   kehtestatud   koduse   valuuta   hind   teis(t)e
valuuta(de) suhtes
     nominaalne    SKP –   arvestatakse   aasta   jooksul   toodetud   kaupade   ja   teenuste
jooksvates  hindades
 
   nõudjad  – kõik, kes  turult  midagi osta soovivad
   nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) – näitab hüvise nõudmise
suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
 
  nõudmise hinnatundlikkus – vt nõudmise hinnaelastsus
   nõudmise kõver – soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline
kirjeldus
    nõudmise   struktuur –   näitab,   kui   palju   sooviksid   tarbijad   igal   konkreetsel
hinnatasemel teatud hüvist osta
    nõudmise   üldine   seaduspärasus –   hindade   alanemine   suurendab   nõutavat   hüviste
kogust ja kõrgem hind vähendab seda
    nõudmispoolne   majanduspoliitika –   lähtub   veendumusest,   et   kuna    palgad    pole
paindlikud, tuleb tootmismahu kasvatamiseks suurendada kogunõudlust
   nähtamatu käsi (inglise k. invisible hand) – Adam Smith’i  tõlgenduses : konkurents,
mis   hüviste   suhtelistes   hindades   peituva   informatsiooni   alusel   paigutab   tootlikud
ressursid ühiskonnas efektiivselt
O
 
  oikonoomia – uurib rikkust kui kasulike asjade hankimist (käsitöö, põllumajandus).
    oligopol –   turuvorm,   kus   väike   arv   vastastikuses   sõltuvuses   olevaid   ettevõtteid
konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet
 
   oligopson  – üks väheseid ostjaid turul
    optimaalne   maksumäär –   laffer’i   kõvera   ülemises   punktis   leitav   maksumäär,  mis
tagab valitsusele maksimaalse maksutulu
 
  optsiooni alusvara – vara, mida  optsioon  osta või müüa võimaldab
  optsiooni  rakendushind  – kokkulepitud hind, millega optsioon võimaldab alusvara osta
või müüa
    optsioonipreemia –   optsioonlepingu   sõlmimisel   optsiooni   ostjapoolt   optsiooni
müüjale (optsiooni väljakirjutajale) makstav summa
 
  ostujõuline  nõudmine  – nõudmine, mis on  rahaga  tagatud
 
  ostuoptsioon – väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta
  ostuvõime pariteedi printsiip (OVP) – printsiip, mille kohaselt erinevatel  turgudel  peab
rahadel olema ühesugune ostujõud ehk  kaupadel  peavad olema võrreldavad hinnad
   ostuvõime  pariteet  (OVP) – printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel
raha reaalset ostuvõimet
  otseinvesteeringud – selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb
ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle
 
  otsene maks – valituse poolt tegurituludele rakendatud maks
P
 
   pakkujad  – kõik, kes turul midagi müüa soovivad
  pakkumise hinnaelastsus (ka: pakkumise hinnatundlikkus) – näitab hüvise pakkumise
suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
 
  pakkumise hinnatundlikkus – vt pakkumise hinnaelastsus
  pakkumise kõver – pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline
kirjeldus
    pakkumise   struktuur –   näitab,   kui   palju   igal   konkreetsel   hinnatasemel   pakkujad
sooviksid teatud hüvist müüa
   pakkumise üldine seaduspärasus – hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab
selle pakkumist
    pakkumispoolne   majanduspoliitika –   lähtub   veendumusest,   et   turu   puhastumise
eeltingimuseks   on   paindlikud   palgad   ja   madalad    maksud ,   mis   aitavad   suurendada
kogupakkumist
 
  palk – tasu tehtud töö eest
 
  panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid
  panga puhasväärtus – saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja
lahutakse  nendest  panga kohustused
    pank  – hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib
luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol
  pareto-efektiivne jaotus – sellist ressursside jaotus mille korral ei ole võimalik kellegi
olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata
   pareto-efektiivsuse kriteerium – väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on
efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise  suurendamiseks
ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel
    passiivne   tööpoliitika –   valituse   poliitika,   mis   tegeleb   töötuse   tagajärgede
leevendamisega, näiteks maksab  töötu  abiraha
   pensioni I sammas – riiklik  pension , mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva
sotsiaalmaksu arvelt
   pensioni II sammas (ka kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev
pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu
erinevatesse   väärtpaberitesse   ning   pensioniks   kogunenud   vara   makstakse
annuiteetlepingu alusel isikule välja
   pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel
põhinev   pensionisüsteem,   säästetavad   vahendid   paigutatakse   III   samba
pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse
isikule pensionilisana välja
     pensionifond  –   investeerimisfond,   mis    kogub    inimeste   regulaarseid   säästusid,
investeerib   need   erinevatesse   väärtpaberitesse   ning    teostab    inimestele   pensioniea
saabudes väljamakse või väljamakseid
  pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste säästusid ning investeerib need
pikaajaliselt erinevatesse väärtpaberitesse
 
  pere – vt. majapidamine
  
 peredetsiil –   pereliikme   keskmise   tulu   alusel   leitud   kümnendik   peredest
(majapidamistest)
    perekond —   üksus,   mida   peab    eristama    leibkonnast.   Perekonda   määratletakse
lähtudes   sugulussuhetest,   mis   seonduvad   abiellumise,   sündimise   ja   adoptsiooniga   või
tulenevad neist ning mis on reguleeritud seaduste või tavadega.
  
 perekvintiil –   pereliikme   keskmise   tulu   alusel   leitud   viiendik   peredest
(majapidamistest)
   piiratud vastutus - äriühingu  osanik  ei vastuta isiklikult ühingu kohustuste eest ja
vastupidi.
    piirkasulikkus –   täiendavast   tarbitud   hüvise   ühikust   saadud   kasulikkuse   hulk,   mis
suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu
 
  piirkasum – vt jääktulu
 
  piirprintsiip – majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd
tarbitud   ja   toodetud   hüviste   ühikutest   kokku   kuivõrd   viimasest   tarbitavast   ühikust
saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt)
   plaan - ettevõtja tahteavaldus, konkreetne  kirjeldus, mida ta soovib saavutada ja
kuidas ta teostab oma eesmärgid.
 
  plaanimajandus – vt. käsimajandus
    portfelliinvesteeringud –    investeeringud    välismaistesse   aktsiatesse   ja   teistesse
väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita
  potentsiaalne tootmismaht – tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik
tootmistegurid on täishõives koormatud
 
  prognoos - objektiivsust taotlev hinnang.
 
  progressiivne maks – maksumäär sõltub maksustatavast summast
   projekt – ühekordne konkreetse eesmärgi ja sellega seotud ülesannete elluviimise
kompleks  kasutades kindlaksmääratud ressursse.
 
  proportsionaalne maks – maksumäär ei sõltu maksustatavast summast
    puhas   majanduslik   heaolu –   lai   mõiste,   mis   hõlmab   lisaks   sisemajanduse
kogutoodangule   veel   inimeste   vaba   aja   väärtuse   ja   tulu,   mis   on   saadud   turuvälisest
majanduslikust   tegevusest;   sellest   on   lahutatud   nn   negatiivsed   välismõjud,   nagu
keskonnareostus, ühiskondlik  ebastabiilsus  jne
 
   puhaseksport  – ekspordi-impordi vahe
 
  puhastunud turg – situatsioon, kus majandus on tasakaalustunud täishõives
  põhivara amortiseerimine – selle jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule
väärtuse  kaotusele
 
  põhivarad – on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt
    püsikaup  – selline hüvis, mille  ostmise  kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse,
kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul
 
  püsikulu – kululiik, mis ei ole  otseses  sõltuvuses ettevõtte müügimahust
R
    raha -   hüviste   vastu   vahetamiseks   mõeldud   korduvkasutatav   üldtunnustatud
instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina
    raha   emissioon -   paberraha   emiteerimine   riigi   keskpanga   poolt   vastavalt
olemasolevale kattevarale
   raha  pakkumine -  laiem   rahaturu    agregaat ,  mis   saadakse   rahabaasile  nõudmiseni
hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1
    rahabaas  - kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud
raha; tähistatakse enamasti M0
   rahade asendamine - situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha
asemel ringlema kas mingid  kaubad  või teised valuutad
  
 rahapoliitika -   vahendite   ja   meetodite   kogum   raha-   ja   kapitaliturgude
tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks
   rahaturg - väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille
kehtivusaeg on kuni üks aasta
   rahaturufond - investeerimisfond,  mis paigutab investorite  vahendid  lühiajalistesse
võlakirjadesse ja pangadeposiitidesse
 
   rahavoog  - ettevõtte rahaliste vahendite  laekumiste  ja väljaminekute vahe
    rahavoogude   aruanne -   kajastab   ettevõtte   rahaliste   vahendite   laekumisi   ja
väljaminekuid
 
  rahvamajandusõpetus - majandusteaduse osa, mis käsitleb rahvamajandust  tervikuna
    rahvastikutihedus   (ka:    asustustihedus ) -   suhtarv,   millega   mõõdetakse   riigi
territooriumi ja seal elava rahvastiku vahelist seost.
    rahvatulu -   ühiskonna   majandussubjektide   (majapidamised,   ettevõtted,   valitsus)
teenitud  kogutulu
 
  rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja
-kohustuste konsolideeritud koondbilanss
  
 rakenduslik   majandusteadus   (inglise   k.   business   administration)-   kasutab
majandusteooria poolt seletatud ja tundmaõpitud seadusi üksikute majandussubjektide
huvides
    ratsionaalne   ignorantsus -   ratsionaalne   on   olla   ignorantne,   kui   ratsionaalseks
käitumiseks vajalik informatsioon maksab oma väärtusest rohkem
  ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et  majandussubjektid  maksimeerivad
kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides
    ratsionaalsete   ootuste   hüpotees -   majandusprotsesside   analüüsimisel   võetakse
vaatluse alla ka ootused, mis  tekkivad  kogemustest ja õppimisest.
 
  reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel
  
 reaalinvesteering -   investeering   reaalvarasse   ehk   näiteks   kinnisvarasse,
tootmisseadmetesse jne
 
  reaalkurss - koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes
  reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud
baasaasta hinnaindeksiga
    regionaalne   fond -   investeerimisfond,   mis   paigutab   raha   vaid   teatud   regiooni
väärtpaberitesse
   regulaarse investeerimise strateegia - väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses
regulaarsete ajavahemike järel
  
 reguleeritult   ujuv    valuutakurss  -   rahasüsteem,   milles   keskpank   sekkub
valuutaturgudel kursikõikumiste vähendamiseks
   reiganoomika - Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald  Reagani  järgi nime saanud
suund   majanduspoliitikas   mis   järgis   monetaristlikke   põhimõtteid   ning   baseerus
arusaamisele, et parim viis majanduse elavdamiseks on maksude alandamine
 
  reservvaluuta - välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss
   ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati
suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes
sooviga neid omandada
    revalveerimine -   koduse   raha   väärtuse   tõstmine   teiste   valuutade   suhtes   e   kursi
alandamine
 
  riigieelarve - valitsuse tulusid ja kulusid kajastav dokument
 
  riigivõlakiri - riigi poolt emiteeritud võlakiri
  rikkus -  kapital  ehk vara, mida mõõdetakse  kroonides  teatud ajahetkel ja mis kasvab
tulu arvel
   Robinson  Crusoe  majandussüsteem - efektiivseima tootlike ressursside paigutusega
majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis- ja tarbimisotsus langevad kokku;
langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega
 
  rändejuht (ka: elukohavahetus) - alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri
 
  rändesaldo (ka:  rändeiive ) - sisse- ja väljarändejuhtude arvu vahe
 
  ränne (ka: migratsioon) - liikumine ühest haldusüksusest teise
S
   samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide
jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega
   samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe  kauba tarbimise   suurendamine  on
võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel
 
  say seadus - põhimõte mille kohaselt pakkumine loob  iseendale  nõudluse.
 
  segafond - investeerimisfond, mille portfell koosneb nii aktsiatest kui võlakirjadest
    segamajandus -   majandussüsteem,   kus   kõrvuti   turumajanduse   elementidega
toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid
   sihtkoht  (ka: saabumiskoht) - isiku uus elukoht. Emigrandi sihtkoht on riik, kuhu isik
suundus , immigrandi sihtkoht on elukoht Eestis.
    sihtrühm -   klientide   hulk,   keda   saab   pidada   ettevõtte   tarbijateks   lähtudes   nende
tarbimisvajaduse ja selle rahuldamise  sarnasusest .
 
  siirdetöötus - tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel
   siseinfo - vaid piiratud osaliste ringile  teadaolev informatsioon mingi ettevõtte või
väärtpaberi kohta
    sisemajanduse    koguprodukt    (SKP) -   riigis   aasta   jooksul   loodud   lõpptarbimisega
kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
    siseränne -   elukohavahetused   Eesti   ühest   haldusüksusest   teise.   Sama   maakonna
haldus-üksuste   vahelised   elukohavahetused   on   maakonna-sisene   ränne.
Elukohavahetused  ühe   maakonna   haldusüksusest  teise   maakonna  haldusüksusesse  on
maakondadevaheline ränne.
 
   sisseränne  - saabumised  sihtkohta .
   skolastika -   keskaegses   Euroopas  levinud   mõtteviis,   mille   kohaselt   püüti  kiriklikke
dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia.
    SKP   ühe   elaniku   kohta -   saadakse,   kui   jagatakse   aasta   jooksul   loodud   SKP   riigi
rahvaarvuga
 
   Solow ` majanduskasvu mudel
     sotsiaalmaks  -   riiklikuks   pensioni-   ja   ravikindlustuseks   vajaliku   tulu   saamiseks
kehtestatud maks
 
  sotsiaalne deprivatsioon - inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed
võimalused osaleda majandus-, ühiskonna-,  poliit - ja kultuurielus või nende võimaluste
täielik puudumine
 
  sotsiaalsed vajadused - tulenevad inimeste kooselust
    spekuleerimine -   kõrge   riskitasemega   ja   reeglina   lühiajaliste   panuste   tegemine
üksikutele väärtpaberitele
 
  strateegia - üldine tegutsemisviis pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
 
  streik - situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad töötamisest
   struktuurne  töötus  - selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused,
hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja  paiknemine  ei lange kokku töönõudmise vajadustega
    suhteline   vaesus -   erinevate   tulugruppide   omavaheliseks   võrdlemiseks   kasutatav
termin
   suhtelise eelise teooria - väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole
absoluutset   eelist.   Sel   juhul   tuleks   riigil   spetsialiseeruda   tootmisele,   kus   tema
mahajäämus on väikseim
 
  suletud majandus - majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted
   summaarne  sündimuskordaja - keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu
jooksul,   kui   kehtiksid   konkreetse   aasta   sündimuse   vanuskordajad.   Summaarne
sündimuskordaja   on   aasta   vanuskordajate   summa   (5aastaste   vanuserühmade   puhul
korrutatuna  viiega ).
 
  surrogaatraha - raha, mis majandussubjektide  silmis  ei täida raha funktsioone
   suur   majandus -  majandussüsteem,  mis  on  piisavalt  suur, et  avatuse   tingimustes
suuta  mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära
 
  sääst - osa  sissetulekust , mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks
  
  säästmine  -   tarbimise    edasilükkamine    tulevikku   ning   rahaliste   vahendite
akumuleerimist tulevase tarbimise heaks
 
  sümbolraha - kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha
    sünnijärjekord -   näitab,   mitmes   elussündinu   on   vastsündinu   emale,   arvestamata
seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmise ajal elus või mitte.
 
  süstemaatiline risk - vt  tururisk
T
  Tallinna Börsi I-nimekiri (ka: investornimekiri) - sisaldab väiksemate firmade  aktsiad ,
sellesse lülitamise kriteeriumid on võrreldes põhinimekirjaga  leebemad
 
  Tallinna Börsi põhinimekiri - sisaldab suuremate ja  tuntumate  emitentide  aktsiaid
   Tallinna Börsi vabaturg - väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes
veel ei vasta börsi põhi- ja lisanimekirja tingimustele
   tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema
tegelike rahaliste võimalustega
   tarbija valiku põhimõte - tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid  suurimat
kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest
 
  tarbimine - ongi vajaduste rahuldamine
  tarbimise üldine  psühholoogiline  seadus - J.M.Keynesi poolt formuleeritud seadus, mis
ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude
kasvades   kasvab   ka   tarbimiskulu,   kuid   aeglasemas    tempos .   Mis   tähendab,   et   teatud
tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma
     tarbimisfunktsioon  -   näitab   majapidamiste   kulutamise   soovi   erinevatel   isikliku
kasutatava tulu tasanditel
 
  tasakaaluhind - turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind
    tasakaalukogus -   turul   teatud   konkreetse   hinna   juures   tekkiv   nõudmisele   ja
pakkumisele vastav hüviste kogus
 
  tasakaalupalk - tööjõu pakkimist ja nõudlust tasakaalustav palk
  tavamajandus - ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv
majandamise   korraldus;   majanduslik   ratsionaalsus   on   allutatud   mingile   uskumusele,
veendumusele või tavale
     tegevusaruanne  -   aastaaruande   juurde   kuuluv   aruanne,   mis   sisaldab   tegevuse
ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja -võimalusi
 
  teguritulu - on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest
 
  toimetulekuoht - situatsioon, kus pereliikme tulu on 81-100% vaesuspiirist
    tolliliit -    koostöövorm ,   kus   lisaks   omavaheliste   kaubandustõkete   kõrvaldamisele
töötavad   liikmesriigid   välja   ühised   tollieeskirjad   kolmandatest   riikidest   imporditavate
kaupade osas
   tollimaks -   maks,   mida   kogutakse   riigi   piiril   nii   riiki   sisseveetavatelt   kui   ka   riigist
väljaveetavatelt kaupadelt
 
  tollimaksu kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt
 
  tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus
 
  tootmisvõimaluste rada - vt võimaliku tootmise piir
  transitiivne tarbimiseelistus - põhimõte, mille järgi, kui tarbija eelistab A’d B’le ja B’d
C’le, siis järelikult eelistab ta ka A’d C’le
   tuletisväärtpaber - väärtpaber, mis sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara
ostuks või müügiks
   tulu - raha või naturaalne hüve, mida inimene saab oma  käsutuses  oleva  tootliku
teguri rendist või müügist mingi perioodi jooksul
    tulude   ja   kulude    ringkäik  -   majanduslik   ringkäik,   kus   luuakse   uusi   kaupu,   nende
müügist   saadakse   tulu,   mida   kasutatakse   omakorda   uute   kaupade   loomiseks,   sellest
saadakse jälle tulu jne
     tuluefekt  -   hüvise   hinna   alanemine   suurendab   tarbija   suhtelist   ostuvõimet,   ja
vastupidi
 
  tulusiire - rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu ja mis
makstakse välja toetusena
 
  turg - paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed
   turgude üldine tasakaal - olukorda, kus kõik turud, nii kauba- kui  teguriturud , on
üheaegselt tasakaalus
 
  turu  ajastamine  - sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks
    turu   puudulikkus -   turu   piiratud   funktsioneerimist   heaolumajanduse   põhimõtetest
lähtudes
    turu   struktuur -   majandusharu   struktuur,  mis   määrab   ära   ettevõtete   konkurentsi
tingimused
 
  turu tasakaal - turu seisund, kus nõutud kaubakogus (või tootmistegurite hulk) vastab
pakutavale kaubakogusele (või tootmistegurite hulgale)
 
  turu tasakaal - tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel
hinnatasandil
    turu   vaba   toimimise   üldine   seaduspärasus -   turu   võime   saavutada   nõudmise   ja
pakkumise tasakaal
   turuhind  - rahas väljendatud turuosaliste hinnang konkreetse hüvise kasulikkusele ja
tootmiskuludele
   turujõud - ettevõtte võime mõjutada tasakaaluhinda; suurim turujõud on monopolil,
turujõud puudub täielikult konkureerival ettevõttel
    turumajandus  -   majandussüsteem,   kus    ostjad    ja   müüjad   vahetavad   kaupu   vabalt
kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on `nähtamatu käsi`
     turundus  -   turukeskne   õpetus,   mõtteviis   ja   filosoofia,   samuti   eeltoodul   põhinev
ettevõtte turule suunatud tegevus.
    turunõudmine  (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida
tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest
  turupakkumine - turul müügisoovide summa; hüviste kogus, mida pakkujad soovivad
müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest
    tururisk   (ka:   süstemaatiline   risk) -   oht,   et   turu   üldised   tingimused   (inflatsioon,
intressimäärad ) mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
   turu-uuring -   planeeritud   süstemaatiline   info   kogumine   ja   korrastamine   ning   selle
analüüs kõigis turunduse ja toote tarbimise aspektides.
    täielik   konkurents   (ka:   täiuslik   konkurents) -   turuvorm,   kus   turg   on   killustunud
paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad
 
  täiendav kogumispension - vt. pensioni III sammas
 
  täiendkaup - hüvis, mille nõudmine tingitud mingi teise hüvise nõudmisest
 
  täistootlus (ka: tootmistegurite ühistootlus) -
 
  tööealine rahvastik (ka: töövõimeline elanikkond) - 15- kuni 74-aastane elanikkond
 
  tööjõu  nõudlus  - näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga
tööle võtta
    tööjõu   pakkumine -   näitab,   kui   palju   on   neid   inimesi,   kes   mingi   kindla   tahavad
töötada mingi kindla palga eest
 
  tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) - tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on
suurem kui tööjõu pakkumine
  tööpuudus - tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus
ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta
    tööstusdemokraatiad -   viimaste   all   peetakse   silmas   tööstuslikult   arenenud,   kõrge
elatustasemega ja samal ajal demokraatlikke riike
 
   töötaja  (ka: hõivatu) - inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu
   töötu - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia
tööd
     tööturg  -   turg,   kus   inimene   müüb   oma   tööd   ja   ettevõtja   ( tööandja )   ostab   tööd,
makstes selle eest tasu (palka)
 
  töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav
töötuskindlustushüvitisi
 
   tükipalk  - tasu tööga loodus toodangu hulga eest
U
    uus   majandus -   internetil   ning   sellega   kaasneva  arvutite   ja   telekommunikatsiooni
( infotehnoloogia ) arengul baseeruva majandussüsteem
  
 uusklassikaline   majandusteadus -    klassikalisel    majanduskäsitlusel   baseeruv
majandusteaduse suund, mis lähtub ratsionaalsete ootuste hüpoteesist
V
    vabakaubanduspiirkond -   koostöövorm,   mille   raames   liikmesriigid   kõrvaldavad
omavahelise   kaubavahetuse   tõkked,   ent   säilitavad   need   igaüks   eraldi    kaubavahetuses
kolmandate riikidega
    vabalt   ujuv   valuutakurss -   rahasüsteem,   milles   keskpank   ei   sekku   oma   valuuta
väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise
vahekorras
    vabatahtlikud   ekspordipiirangud -   iseloomustavad   olukorda,   kus   importiv   riik   ja
eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote
osas
 
   vabaturu  poeratsioon - keskpank ostab või müüb finantsturgudel võlakirju eesmärgiga
muuta kodust raha pakkumist
    vaesuskihid -    absoluutsest    vaesusest   lähtuvalt   eristatavad   elanikkonna   kihid,   mis
peegeldavad nende toimetuleku võimet
   vaesuslõks - progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel
tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema
olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks
 
  vaesusrisk - situatsioon, kus pereliikme tulu on kuni 125% vaesuspiirist
  
 vahetoodang -   lõpptoodangu   väärtuse   sisse   arvestatud   tootmisprotsessi
vaheetappides   tekkinud   toodang;   vahetoodangu   ostmist   võib   ka   investeerimiseks
nimetada
 
   vahetuskurss  - vt valuutakurss
   vahetusvõrrand - ütleb, et kui raha käibekiirus (v) on konstant, siis põhjustab raha
pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu
ehk inflatsiooni
 
  vajadus - inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega
   vajaduste hierarhiline struktuur - printsiip, mille järgi saavad kõrgemad vajadused
realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud
   valitsuse  kulutused - kogunõudmise   element,  mis  koosneb  valitsuse  poolt  ostetud
kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest
    valuutainterventsioon -   keskpank   ostab   või   müüb   koduse   raha   eest   välisvaluutat,
mille hinda (kurssi) soovitakse mõjutada
  valuutakomitee - fikseeritud kursi süsteem, mille puhul ringlev paberraha on täielikult
kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga
   valuutakurss  (ka:   vahetuskurss) -   hind,  mida  ühe   valuutaühiku  eest  ollakse  nõus
teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss
 
  vanus - iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval.
    varade   aruanne -   ettevõtte   finantsdokument,   mis   sisaldab   ettevõtte   olulisemate
varade  loetelu
  varade  paigutus  - investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate
ja võlakirjade) vahel
   varimajandus - all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik majandusstatistika ei
kajasta.
   varjatud ekspordi subsideerimine - situatsioon, kus valitsus annab eksportijale muid
soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija
võetud  laene  või toetades uurimis- ja arendustööd uute toodete turule toomiseks
 
  veksel - vt võlakiri
  visioon - võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha
tulevikus.
    võimaliku   tootmise   piir   (VTP)   (ka:   tootmisvõimaluste   rada) -   kahe   kauba
tootmiskombinatsioonide   jada,   mis   saadakse   ühiskonna   tootlikke   ressursse   omavahel
kombineerides
    võlakiri   (ka:   veksel) -   fikseeritud   tuluga   väärtpaber,   erinevalt   lihtaktsiatest   on
võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada
  
 võlakirjafond -   investeerimisfond,   mis   paigutab   investorite   raha   peamiselt
võlakirjadesse
   väike majandus - majandussüsteem, mis on piisavalt väike, et avatuse tingimustes
mitte suuta mõjutada üldist hinnataset ja intressimäära
 
   välismõju  - kellegi teise tegevuse mõju ülekandumine kolmandatele isikutele
 
  välisränne - elukohavahetused üle riigipiiri.
 
   väljaränne  - lahkumised lähtekohast.
    väljaspool   tööjõudu   olevad   inimesed -   inimesed,   kes   ei   otsi   tööd   või   kes   ei   ole
võimelised töötama; moodustavad mitteaktiivse rahvastiku
    väljatõrjumise   efekt -   majanduspoliitika    fenomen ,   mille   kohaselt   põhjustab   ühe
kogunõudluse elemendi suurendamine teise elemendi kahanemise ehk väljatõrjumise
    väärtpaberiturg -   turg,   mille   majanduslik   funktsioon   on   aidata   muuta   säästjate
vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi; organiseeritud institutsioonide
kogum, kus luuakse ja vahetatakse finantsvarasid (väärtpabereid)
    väärtuseline   (ad   valorem)   tollimaks -   tollimks,   mis   kehtestatakse   teatud   kindla
protsendina imporditava kauba hinnast
Ä
 
  äri - kauba või teenuse tootmine ja müük - so väärtuse  loomis - ja vahetusprotsessi.
   äri unikaalsus - konkreetne ärieelis, miks  klient  eelistab osta just pakutavat toodet,
aga mitte konkurentide oma.
 
   äriidee  - üldnimetus sellele, mis äri tehakse - mitte liiga üldine ega  kitsas .
   äriinkubaator -  innovatiivne , nõustamis- ja juhendamistoetuse ning muude teenuste
ja    tehnikaga    varustatud    paindliku    ruumikasutusega   soodne   äri-   ja    töökeskkond
alustavatele ettevõtjatele.
    ärikontseptsioon -   koosneb   neljast    komponendist :   toode   või   teenus,   tarbija,
vajadus/vajadused,   mida   äriidee   elluviimine   rahuldab,   ja   unikaalne    kompetents ,   mis
eristab konkreetset ettevõtjat turul tema konkurentidest.
    ärimissioon -   ettevõtte   eksistentsi   põhiprintsiip:   kelle,   milliseid   vajadusi   ettevõte
rahuldab pikaajalises perspektiivis.
    äriplaan -   ettevõtja   meeskonna   dokument   firma    juhtimiseks    ja/või   investorite
kaasamiseks
Ü
     ühishüvis  -   kaubad   ja   teenused,   mida   tarbitakse   kollektiivselt   ning   jaotatakse
valdavalt ilma turu vahenduseta
   ühtse  hinna seadus - kaupade  vaba liikumise  puhul üle riigipiiride võrdub kodune
hinnatase   välise   hinnatasemega   ehk   hüvistel   on   erinevatel   turgudel   üks   hind
(ümberarvestatuna vastavasse valuutasse)
   ühtse intressi seadus - kapitali vaba liikumise puhul üle riigipiiride võrdub kodune
intress välisintressiga
 
  üldine tootlikkus -
 
  üldine  tootmisfunktsioon  -
   ülekuumenenud majandus - situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle
optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik
    ülenõudmine   (ka:   alapakkumine) -   olukord   turul,   kus   hüvise   nõudmine   on
pakkumisest suurem; põhjuseks on tasakaaluhinnast kõrgem hind
   ülepakkumine - olukord turul, kus hüvise pakkumine ületab nõudmise; põhjuseks on
tasakaaluhinnast madalam hind
A B C D E F G H I J K L M N O P R S T U V Ä Ü