Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Majandus (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Majandus #1 Majandus #2 Majandus #3 Majandus #4 Majandus #5 Majandus #6 Majandus #7 Majandus #8 Majandus #9 Majandus #10 Majandus #11 Majandus #12 Majandus #13 Majandus #14 Majandus #15 Majandus #16 Majandus #17 Majandus #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roaska Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Majanduse abc

valuutakomiteede puhul · annuiteetleping ­ regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud ­ vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe ­ näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde · asendusefekt ­ suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup ­ hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor ­ koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine ­ avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · avatud majandus ­ majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B

Majandus
thumbnail
40
doc

Majanduse alused

vaikuse. Kodu korrashoid kõigile meeldiva elamuse jne. Keskkonnakahjustuste tekitajaid trahvitakse ja karistatakse. Kui kõike reguleeriks turg ei peaks kahju tekitaja mõtlema keskkonnale. Heaolu seisukorda parandab ka eraomandi õigus. Kui jõgi ei ole kellegi omanduses, võib tehas toota ja reostada vett nii palju kui tahab. 3.Ühishüvede ebapiisav pakkumine. Ühishüvis on oma olemuselt mittekonkureeriv, see tähendab, et kui see hüvis on juba turule pakutud, siis iga edasine tarbija lisandumine ei suurenda kulutusi ressurssidele. Näiteks majakas. Selle ehitamine ja tööle rakendamine ei tähenda, et kulud suurenevad kui tarbijaid tuleb juurde. Kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta, nimetatakse ühishüvedeks. Miks paljusid ühiselt tarbitavaid hüviseid ei paku erasektor? Selle põhjuseks on, et nende tootmine pole majanduslikult kasulik

Majandus
thumbnail
15
doc

Majanduse mõisted

Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvi

Majandus
thumbnail
64
pdf

Majandusteooria

MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide

Majandus
thumbnail
15
docx

Majanduse konspekt

Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid ­ Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega ni

Majandus
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1.18.2 Turu tasakaaluhind ja -kogus Turu tasakaaluhinna (ja tasakaalukoguse) kujunemise aluseks on nii kasulikkus (nõudluse pool) kui ka tootmiskulud (pakkumise pool). Kui vaadelda protsessi dünaamikas, võib täheldada, et nõudlus reageerib hinna muutustele kiiremini kui pakkumine. Käesoleva perioodi pakkumine kujuneb eelmise perioodi turuhinna mõjul. Dünaamilise turukäsitluse võtab kokku ämblikuvõrkmudel. Olgu turul üks hüvis, üks ostja ja üks müüja. Nõudlus ja pakkumisfunktsioonid olgu lineaarsed (sirged), sealjuures nõudlus sõltugu käesoleva perioodi , pakkumine eelmise perioodi hinnast ja kus tasakaaluhind on pos. e hind mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus (nõutavad ja pakutavad kogusehüvised on võrdsed). T-nda perioodi hinna ja tasakaaluhinnaerinevus sõltub pakkumis­ ja nõudlusfunktsioonide tõusudest. Need

Finantsjuhtimine ja...
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

kombinatsioonid). Säästmist ega laenuvõtmist ei eksisteeri, kasutatakse ära kogu sissetulek, tarbija ei saa hüviste hindu mõjutada, esineb ühtse tarbijana, sisekonflikte ei arvestata Hüvised ­ kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, võivad olla materiaalsed (kaubad) või mittemateriaalsed (teenused) Tarbimiskomplekt ­ mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Oluline on, milliseid hüviseid sisaldab ja nende kogus. (telgedel ei asu mitte komplektid, vaid üks hüvis. Lihtsustamiseks vaadeldakse algul kahte hüvist). Näide komplektist A, kus esimes üvist tarbitakse 1 ja teist 2 ­ A(1;2) Tarbimisruum ­ teljestiku positiivne osa, hõlmab kõiki võimalike kahe hüvise kombinatsioone (kuid kõik komplektid pole kättesaadavad) Eelarvepiirang ­ graafiliselt eelarvejoon, matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on kättesaadavad fikseeritud eelarv korral.

Õigus
thumbnail
11
doc

Majandusterminid

MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio ­ positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind ­ hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus ­ täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia ­ omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend ­ lihtak

Majanduspoliitika



Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun