Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega 5)Impordikvoot on teatud kauba lubat...
eksporti mingi toote osas Ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni Varjatud ekspordi subsideerimine – juhtum, ku valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis- ja arendustööd uute toodete turule toomiseks Ekspordimaks – maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga Avalike hangete diskrimineerimine – juhus, kus valitsus eelistab välismaistele tootjatele kodumaiste tootjate toodangut Kodumaise tööstuse osaluse kohustus – valitsus loob olukorra, kus importkaup peab teatud osas
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
+ vähe tööjõudu + palju saaki - palju kapitali - rohkelt väetist Piirkonnad: Põhja ja Lõuna Ameerika, Egiptus, Rootsi, Soome Intsensiivne põllumajandus Põhja riikides 27. põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega. NB! LOE ÕPIK LK 21. ekspordimaks maks, millega maksustatakse eksporditavat kaupa, ent mis ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu. Impordimaks maks, millega maksustatakse imporditavat kaupa, kuid ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu. Kaitsetollid tollimaksud, mida võetakse mõningatelt imporditavatelt kaupadelt püüdes nii tõkestada nende kaupade tulekut siseturule ja luua soodsamad tingimused oma maa tootmisettevõtetele. NB
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset val...
rakendatakse piiril või mujal (toll versus tehnilised barjäärid), (3) ning kuivõrd nähtavad nad on (toll versus tehnilised barjäärid). Järgnev tabel loetleb erinevaid kaubanduspoliitilisi vahendeid: MAJANDUSTEADUSE ALUSED 73 Import Eksport Toll Ekspordimaks Dumpinguvastane toll Ekspordi subsiidium Vastastikkused kohustused Otsesed subsiidiumid Tolliliit Kaudsed subsiidiumid Vabakaubandustsoon Finantsabi Impordikvoot Marketingiabi Impordi subsiidium Transpordipiirangud
Ann Ipsberg, ETJ13 Ekspordi korralduse kodutöö Euroopa Liidu ühenduse siseseks tehinguks valisin vanametalli veo Eestist (Tartust) Poola (Ketysse). Ohtlikku vanametalli ja ohtlikke metallijäätmeid võivad kokku osta ja eksportida ainult need ettevõtjad, kellel on jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents ja ohtlike jäätmete väljaveoluba vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861). Seetõttu on saatja pooleks valitud vanametalli kokku ostev ja käitlev ettevõte Cronimet Eesti Metall OÜ, mis kuulub ülemaailmsesse kontserni Cronimet Group. Eestis on ettevõttel 8 esindust (Cronimet Eesti Metall). Vanametalli puhul on tegemist ekspordiartikliga, mille osakaal koguekspordis viimastel aastatel pidevalt tõuseb. Näiteks novembris 2012 oli metalli- ja metallitoodete osatähtsus ekspordis 7% ning juunis 2013 juba 8%. Kuigi 2013 juunis kaupade summaarne eksport vähenes, ...
MAKROÖKONOOMIKA EKSAMIKÜSIMUSED 1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaals...
kahanes 2009. aasta esimese 5 kuu jooksul okaspuupuidu saematerjali tootmine enam kui 20% ning eksport vähenes omakorda 15%. Terveks 2009. aastaks lubavad esialgsed ennustused jätkuvat tagasilangust 20% tootmise puhul ning 15% edasist langust ekspordi osas. Samas on saematerjali ekspordis jõutud siiski mõningate oluliste saavutusteni, näiteks Hiinas suurenes Venemaa eksport 2009. aasta esimese viie kuu jooksul 40%, seda hoolimata Vene palkide, millele kohaldub nüüdsest 25% suurune ekspordimaks, kallimast hinnast. Käesoleva aastatuhande alguses oli Venemaa eksport peamiselt keskendunud Euroopa turgudele, kuid viimaste aastate jooksul on täheldatud ekspordi tugevat kasvu Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Aasia ja teiste SRÜ riikide suunal. Sadamate vähesus piirab jätkuvalt saematerjali ja ka teiste puidukaupade eksporti. (vt. joonis 2.5). Joonis 2.5 Venemaa eksportriigid 2000-2007 11 Allikas: Pöyry, 2008
Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väiksem. Loomulikeks kaubanduspiiranguteks on transpordikulud ja kultuurilised erinevused riikide vahel Kaubanduse kaitsemehhanismid: · Tollimaksu kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt · Impordikvoot kujutab endast teatud kauba lubatud mahtu aastas · Muud kaubanduspiirangud (vabatahtlikud ekspordipiirangud, ekspordisubsiidiumid, ekspordimaks, tehnilised ja administratiivsed piirangud) Piirangute majanduslik põhjendatus: 1. kodumaise tootmise kaitse välismaise konkurentsi vastu (nt oma toodangu müümine kunstlikult madalate hindadega) 2. kohaliku tööhõive ning tootjate tulude kaitse 3. maksebilansi tasakaalustamine 4. riigieelarve tuluallikate laiendamine 5. struktuurimuutuste soodustamine Makroökonoomika keskpunktis on SKP, inflatsiooni ja tööhõive näitajad
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. ...
olemasolevate hindade juures hankida · eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum · eelarvepoliitika valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas · eelisaktsia aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel · ekspordimaks maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga · ekspordisubsiidium otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni · eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale · eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida eelarvepoliitika – valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum eelarvepoliitika – valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas eelisaktsia – aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ekspordimaks – maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
tud viisil. Maksude vahendamine On tavapärane, et ekspedeerimisettevõte vahendab kliendi maksude tasumist. Tavapäraselt on nendeks maksudeks käibemaks, aktsiisimaks ja impordi- või ekspordimaks. Selleks sõlmitakse kliendiga leping (krediidileping) ja tasutakse maksuametile kliendi nimel kindlaks tähtajaks nõuta- vad maksud. Kliendilt võidakse nõuda vastavad summad enne või pärast maksude riigile tasumist. Säärase maksude vahendamisega võtab ekspedeerimisettevõte endale teatud inantsriskid. Mak-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
