CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid
vähendada tööpuudust. Vahendiks on eelarvelised kulutused ja maksud. 11. Raha ja ülesanded- 1)Maksevahend 2) Arvestusühik (Väärtuse hindamine) 3) Väärtuste kogumisevahend(hoida ja koguda vara). 12. E-raha-elektrooniline maksevahend. 13. Raha likvidiivsus- Kasutatavuse mõiste. Likvidiivsem on raha, mida saab kiiremini omaniku suva kohaselt kasutada. 14. Raha liigid- 1)kaupraha(väärismetall) 2)sularaha 3)Deposiitraha(kommertspankade poolt laenu andes loodud raha) 4)Elektrooniline raha 5)väärtpaberid. 15. Hinnad tõusevad- kuna nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulude kasv. 16. Infaltsioon- raha väärtuse e. Ostujõu langus. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. 17. Ostukorv- koosneb erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. 18. Devalveerima- raha väärtuse langetamine välisvaluuta suhtes 19
Nt. 1000 euri kuus 1. töötukindlustus 1,6%=16 € 2. pensionimaks 2%=20€ 3. tulumaks 1000-36-154=810€, -20%=162€ 4. netopalk 1000-36-162=802€ Raha liigid ja ülesanded. Raha väärtuse kujunemine. Raha liigid: 1. kaupraha- rahana kasutatav väärismetall või muu materiaalne ese 2. sularaha- paber- ja metallraha, mis on käibele lastud ja tagatud riigivõimu poolt 3. deposiitraha- kommertspankade poolt laenu andes loodud raha 4. väärtpaber- rahalist kohustust tõendav dokument Ülesanne: ühiskond vajab oma elu korraldamiseks raha. Raha sündis vajadusest hõlbustada kaup kauba vastu toimunud majanduslikku vahetustegevust. Kujunemine: Valuutakurss on hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus teistes vääringutes maksma. Kurss võib olla fikseeritud või vaba. Fikseeritud kursi puhul
Proportsionaalne kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne maksumäär alaeb tulude suurendamisel Raha ülesanne Maksevahend teostada vahetustehinguid Arvestusühik ühtsel alusel arvutada Väärtuste kogumise vahend võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha paber- ja metallraha Deposiitraha laenu andes loodud raha Elektrooniline raha virtuaalne e-raha Väärtpaber rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus võmalik raha kätte saada pangast Kurss hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vaaringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud Vaba kurss tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes
maksuseadusega satestatud ja kehtestatud riiklikesd maksudest ning kohalikest maksudest. KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid arvestusühik mille abil on voimalik uhtsetel alustel arvutada ja vorrelda erinevate kaupade teenuste väärtust väärtuste kogumise vahend, mille abil on voimalik hoida ja koguda vara RAHA LIIGID: kaupraha, sularaha, deposiitraha, elektrooniline raha, väärtpaber 20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon? INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B
4. Raha – raha ülesanded ja liigid, valuutad, riigi- ja erapankade ülesanded, kiirlaenud. Ülesanded: ● Maksevahend; ● Arvestusühik; ● Väärtuste koguja. Liigid: ● Kaupraha- nt. väärismetall; ● Elektrooniline raha- virtuaalne raha; ● Sularaha- paber ja metall; ● Väärtpaber- aktsia. ● Deposiitraha- laenude andmisel tekkiv raha; Valuuta- riigis käibel olev seaduslik maksevahend, mis täidab kõiki raha funktsioone- oma- ja välisvaluuta. Inflatsioon- raha väärtuse ja ostujõu langus. Deflatsioon- raha väärtuse ja ostujõu tõus. Riigipank- järelvale, Eesti Pank. Intress- protsent, mis tuleb maksta laenuvõtmise korral. Eelarvetasakaal- tulud ja kulud on võrdsed. Kiirlaen: ● Lühike tähtaeg- üldjuhul mõne kuu ● Elektroonilised kanalid ja
Tarbijahinnaindeks (THI) – tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõus mingil baasperioodil ( %-des). Inflatsiooni põhjused: - nõudmisest tingitud, raha pakkumise kasv - pakkumisest tingitud, tootmiskulud kasvavad - sissetoodud hinnatõus, näiteks nafta hind - hinnatõus, mis tuleneb hindade ühtlustumisest ühises majandusruumis Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Kommertspanga ülesanded on: - raha hoiustamine - laenude andmine - maksete teostamine - investeerimisteenused - loob juurde raha kontode näol - valuutavahetus - finantsnõustamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga. Pank on huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest, sest seda suurem on kasum
Keynesi koolkond- vaatlevad majandust lühiperioodil • Palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele • Kogupakkumise kõver on horisontaalne • Tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes Raha olemus • Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahendamisel • Raha vormide areng Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha • Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes Rahanõudluse motiivid • Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP)
probleeme; hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni. ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Pangandussüsteem Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõt- mise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol Panga funktsioonid: Klientide raha Laenu andmine ja inves- hoiustamine teerimine kui kasumi saamise allikad Ülekannete teostamine Panga kasum –
1) pole stabiilse valuuta kuulsust 2) uue rahaga harjumine võtab aega 3) hinnatõus Praegu on lükkunud Eesti üleminek eurole pidevalt edasi ja üheks peamiseks põhjuseks on liiga kõrge inflatsioon. See on aga otseses seoses majanduskasvuga. PANGANDUSSÜSTEEM Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, see on lett, kuhu asetasid kullassepad nende juurde hoiule toodud kulla. PANGAKS nimetame asutust, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha. Pangal on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1) raha hoiustamine 2) raha laenamine. Panga kasum tekib sellest kui pank laenab raha kõrgema intressiga kui ta ise maksab hoiustajatele.Majanduslikult on pangale kasulik võimalikult palju raha välja laenata. Klientide usaldusväärsuse hindamine ning maksevõimeliste klientide väljasõelumine moodustab suure osa
vara;raha liigid-kaupraha-sularaha, kasutatav väärismetall või muu materiaalne ese; sularaha-paber-ja metallraha,mis on käibele lastud ja tagatud riigivõimude poolt; deposiitraha-kommertspankde poolt laenu andes saadud raha;elektrooniline raha-virtuaalne arveldusraha;väärtpaber-rahalist kohustust tõendav dokument;inflatsioon-keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev rahaostujõu
mm* = 1 / 0,1 = 10 c) Eeldades, Eeldades et pank võib välja laenata kõik lisareservid, lisareservid siis kui suur võib olla momendil väljalaenatav summa? Nõudehoiustest 10% peab jääma panka s.o. 1000, samas on 7000 juba välja laenatud, seega tuleks kõne alla 5000 1000 = 4000. d) juhul, kui kohustuslik reservimäär tõuseb nii, et Rr = 20% ning antud riigis on sularaha/deposiitraha suhe Cr =10%, siis kui suur oleks raha tegelik multiplikaator? b) mm = (1 + Cr )/ (Cr + Rr ) = 1,1/0,3 = 3,667 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11 26. Tabelis on toodud monopoolse panga lähtebilanss. Eeldame, et kohustuslik reservimäär on Rr = 20%. Eeldame ka ,et kogu raha hoitakse ainult selles pangas ning, et nimetatud pank p p püüab maksimeerida oma kasumit ning g seetõttu laenab välja
müügisoovid 1 defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess; langus hinnatasemes, mille tagajärjel tõuseb ostujõud; käibel oleva sularaha vähendamine raha ostuvõime tõstmiseks ja hindade taseme alandamiseks. deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e. kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt
organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha · devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine · diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega)
missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega. deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega)
kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Universaalpangad (pakuvad suurt ulatust finantsteenuseid) - mis tegelevad kõikide pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad). 11. Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank )- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. 12. Krediidiasutus (credit institution)(dasKreditinstitut )( )-
raha definitsioon Raha on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6. raha funktsioonid Maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik (väärtuse mõõt), akumulatsioonivahend(raha toodab raha), laenamisvahend, üldise hinnataseme mõõtmine. 7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav. Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto, valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused
tuleb palkade alandamise asemel suurendada kogunõudmist valitsuse kulutuste kasvu teel). TASAKAAL < POT. TOOTMISMAHT Teema 9 RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend – raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: • kaupraha , s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; • sümbolraha – s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, kroon. • deposiitraha – s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik – kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend – inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). Raha pakkumine. - on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval.
kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust kajastavate hindade avaldamise vahend, Akumulatsioonivahend raha reaalväärtus M/P, kus M on raha ja P hinnad, Laenamisvahend 7. Raha tüübid läbi aegade Rahatüübid on: Täisväärtuslik kaupraha rahana ringlev väärismetall, nt.kuld, hõben Sümbolrahad: fidutsiaarrahad reservidega täielikult kaetud paberraha , fiatraha rahana ringlev väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraga, deposiitraha kommertspankade poolt loodud raha, surrogaatraha raha, mis ei täida oma funktsiooni ja mida ei usaldata 8. Likviidsuse mõiste. Näited. Likviidne - on rahaline või kergesti rahaks muudetav, Likviidsus sõltub järgmistest asjaoludest: 1)kui kergesti seda saab osta või müüa, 2)tehingukulude suurus, 3)hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Nt. kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiate likviidsus, sest
Eesmärgid on saavutada täistööhõive ja suurendada koguprodukti toomata kaasa inflatsiooni. Reaalses elus ei õnnestu sageli eelarvepoliitika kaudu hinnataset alandada, seega on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmetamine, mitte hindade reaalne alandamine. 8. Rahaturg ja pangandus Kaupraha kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha paber või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha e sümbolraha? , deposiitraha pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt
Eesmärgid on saavutada täistööhõive ja suurendada koguprodukti toomata kaasa inflatsiooni. Reaalses elus ei õnnestu sageli eelarvepoliitika kaudu hinnataset alandada, seega on eesmärgiks pigem hinnatõusu külmetamine, mitte hindade reaalne alandamine. 8. Rahaturg ja pangandus Kaupraha – kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha – paber või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha – e sümbolraha? , deposiitraha – pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu – saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat – raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas – keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha – saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon – majandussubjektide poolt
Tänapäevastega sarnased pangad hakkasid tekkima alles 14. ja 15. sajandil Itaalia kaubalinnades. Pankade tekkimise eeldused: · inimeste säästutegevus · säästude säilitamise ebapiisav · turvalisus · säästude parem kasutamine 16. Panga mõiste Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank)- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa äridest. Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid
RAHATURG JA INFLATSIOON 11.11.2013 Hinna suhtes langev nõudlus ja tõusev pakkumine hind S D raha Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahetamisel. Raha vormide areng: kaupraha sümbolraha (dekreetraha) deposiitraha Raha funktsioonid · Vahetusvahend raha abil palju mugavam osta, kui kaup kauba vastu tehingute puhul · Arvestusühik · Väärtuse säilitamise (rikkuse kogumise) vahend Rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele reaalne rahatasakaal M/P (likviidne raha) Kui palju nominaalse raha eest teatavaid kaupu osta saab. Rahanõudlus näitab seda, kui suurt osa oma olemasolevast varast soovib inimene hoida
tõuseb hind+ tootmismaht! 9. 1 Raha funktsioonid Raha on likviidne finantsvara, millega saab maksta kaupade ja teenuste eest. 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, kroon. deposiitraha s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 Raha pakkumine, Raha agregaadid (selgitus)
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse Eesti rahaloomeasutused: Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-laenuühistud, rahaturufondid. 20. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e
2. Raha ja pangandus. Devalveerimine. Inflatsioon. Pangandus. Ühiskond vajab raha oma elu korraldamiseks. Rahal on mitu ülesannet: Maksevahend – teostada vahetustehinguid Arvestusühik – ühtsel alusel arvutada ja võrrelda kaupade ja teenuste väärtust Väärtuste kogumise vahend – võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha – väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha – paber- ja metallraha Deposiitraha – laenu andes loodud raha Elektrooniline raha – virtuaalne e-raha Väärtpaber – rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus – võmalik raha kätte saada koheselt (nt pank) Kurss – hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vääringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud (nt kullastandard) Vaba kurss – tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste
majanduslikku heaolu- näiteks neg sokid suurendavad järsult tööpuudust ja/või inflatsiooni. 58. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset? Eesmärgid: tööhõive saavutamine ja koguprodukti mitteinflatsiooniline kasv. 59. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? Vormid: a) kaupraha b) sümbolraha c) deposiitraha Funktsioonid: raha, kui maksevahend ehk kui maksete teostamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuse ebastabiilsus on olnud peamisteks põjusteks, miks ka parim kaupraha- kuld- on asendunud sümbolrahaga. 60. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? M0- ringlusesse lastud sula- ja kontoraha, M1- sularaha majanduses, nõudmiseni hoiused (sh Eesti kroonides/Eurodes, välisvaluutas, , M2- tähtajalised säästu- ja muud hoiused. (eh
8. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500, avaliku sektori kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis kodumajapidamiste KMP sääst (erasääst) võrdub: 500 rü Teema 3 Testid 1. Milline loetelu funktsioonidest või tegevustest ei kuulu raha funktsioonide hulka? Kaitse inflatsiooni vastu, omakapital, kliiring e tasaarveldusrehing, barter 2. Sularahamäära cr (sularaha ja deposiitraha suhte) kasvades suureneb ka raha tegelik multiplikaator VALE 3. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui vahetus vahendi funktsiooni VALE 4. Kui rahapakkumine kasvab 12%, ringluskiirus alaneb 4% ning hinnatase kasvab 5%, siis reaalse SKP muutus peab olema 3% 5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6
Inflatsiooni spiraalid Inflatsiooni reaaltulude kulu Inflatsiooni menüükulud Inflatsiooni sotsiaalsed kulud Indekseerimine 15. Raha ja pangandus Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid Raha abstraktsed funktsioonid Maksevahend Vahetusvahend Ringlusvahend Väärtuse mõõt Akumulatsiooni vahend Raha liigid Raha unikaalsus 30 Kaupraha Sümbolraha Seaduslik maksevahend Greshami seadus Emissioonitulu Raha agregaadid M1 M2 Deposiitraha Kommertspangad Osalise reserviga pangandus Raha loomine kommertspankade poolt Kohustuslik reservimäär Kohustuslikud reservid Lisareservid Raha lihtne multiplikaator Raha tegelik multiplikaator 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika Avaliku sektori kulutused Keyneslik fiskaalpoliitika Neoklassikaline fiskaalpoliitika Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid Situatsioonikohane e diskreetne fiskaalpoliitika
Sümbolraha paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud täitma raha funktsiooni. Seaduslik maksevahend ehk valitsuse poolt oma monopoolset õigust kasutades seadusega kehtestatud ja üldiselt tunnustatud maksevahend. Paberraha usaldatavus on seotud valitsuse usaldamisega. (Tuli käibele alternatiivkulu ja vahetusväärtuse ebastabiilsuse tõttu). Täidab vahetusvahendi, väärtuse mõõdu ja väärtuse säilitamise vahendi funktsioone. Dekreetraha - sümbolraha Deposiitraha pankadesse hoiustele paigutatud raha. Selle alusel toimub suurem osa tehinguid tänapäeval. Raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol (mida kõrgem intressimäär, seda suurem on raha hoidmise kulu ning seda vähem hoiavad inimesed raha likviidses vormis(sularahana) Rahaagregaat M1 raha tähendus kitsamas tähenduses ehk raha pakkumine. Sularha ringluses + nõudehoiused
laenukrediidi sisse ja väljavoolust. Raha ja pangandus Raha funktsioon: Väärtuste mõõt (üldine ekvivalent) Maksevahend ( üldiselt aktsepteeritav) Ringlusvahend Kogumisvahend (akmulatsioonivahend) Bussikaart ei ole niivõrd raha, piiratud väljund. Krediitkaart ei ole ka raha, maksame rahaga, mis on seal peal. Sümbolraha-paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud täitma raha funktsiooni. (alguses oli kuld) Deposiitraha- pankadesse hoiustele paigutatud raha (selle vahendusel toimuvad suurem osa tehinguid). Turumajanduslik süsteem, pole turumajanduse ühiskond Ajalooliselt Kullastandard (tähapäeval enam ei eksisteeri) Raha kui kaup (tarbimishüvis) Sotsiaalne kokkulepe Kaasaegne rahasüsteem Kehtestatud seadusandlusega Euro tagastuseks on majandussüsteemide toimimine. Raha kui riigi (võla) kohustus Seaduslikkus
et raha on justkui majanduse vereringe, mis teenindab majandussüsteemi erinevaid osi. RAHA FUNKTSIOONID: 1. Raha kui vahetusvahend raha kasutatakse kaupade ja teenuste eest maksmiseks. On olemas: · kaupraha, s.t. vahetusvahendiks on kaup, N.: hobused, pärlid, väärismetall; · sümbolraha s.o. paber või odav metall, mis valitsuse otsusega on kuulutatud täitma raha funktsiooni, s.o. seaduslik maksevahend, N.: euro, dollar, mark, kroon. · deposiitraha s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 RAHAPAKKUMINE
Õige 73. Omakapital kujutab endast varade (aktivate) rahalist väärtust, millest tuleb maha arvata kohustused (võlad). õige 74. Finantsvara on likviidne, kui selle ostu-müügiga kaasnevad suured tehingukulud, ja vähelikviidne, kui tehingukulud on väiksed. Vale 75. Lihtsaim rahamultiplikaator ehk reservivõimendi on võrdne kohustusliku reservimääraga rr juhul, kui pankadel ei ole lisareserve ja sularaha väljavoogu pangasüsteemist ei toimu. Vale 76. Sularaha ja deposiitraha suhe ehk sularahamäär cr näitab raha omanike poolt sularahana hoitava raha protsentuaalset osakaalu pangadeposiitidest ning selle näitaja kasv vähendab raha pakkumist pankade poolt. Õige 77. Panga lisareservid XR on reservid, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem kohustuslikust reservist. Vale 78. Mõiste ,,raha likviidsus" käsitlemisel peame arvestama, et: kõik eelpool nimetatud on
b) Kui kohustuslik reservimäär on 10%, siis kui suur on raha potentsiaalne multiplikaator? mm* = 1 / 0,1 = 10 c) Eeldades, et pank võib välja laenata kõik lisareservid, siis kui suur võib olla väljalaenatav summa? Nõudehoiustest 10% peab jääma panka s.o. 1000, samas on 7000 juba välja laenatud, seega tuleks kõne alla 5000 1000 = 4000. d) juhul, kui kohustuslik reservimäär tõuseb nii, et Rr = 20% ning antud riigis on sularaha/deposiitraha suhe Cr =10%, siis kui suur oleks raha tegelik multiplikaator? mm = (1 + Cr )/ (Cr + Rr ) = 1,1/0,3 = 3,667 26. Tabelis on toodud monopoolse panga lähtebilanss. Eeldame, et kohustuslik reservimäär on Rr = 20%. Eeldame ka ,et kogu raha hoitakse ainult selles pangas ning, et nimetatud pank püüab maksimeerida oma kasumit ning seetõttu laenab välja kõik oma lisareservid. Arvestame ka laenude andmise ja taashoiustamisega kaasnevat võimendust.
annaabi.ee 
