Nagu näha, siis esimest sisendit ei võeta arvesse. fail on funktsioon, mis võtab endasse ühe sisendi ehk String ja väljundiks on m a on suvalist tüüpi, mis peab olema monadic value. error on Haskell-i sisse ehitatud funktsioon ja käib ainult monad-i kohta. Näide Maybe monad-st: instance Monad Maybe where return x = Just x Nothing >>= f = Nothing Just x >>= f = f x fail _ = Nothing _ tähendab seda, et ei ole tähtis, mis väärtus või tüüp muutujal on. 12.4 do notation do notation on programmeerimise stiil, mida saab kasutada monad andmetüüpidega. Lisaks kasutatakse seda veel selleks, et vältida lambda avaldiste kirjutamist. test :: Maybe Bool test = do x <- Just 9 Just (x > 8) x <- Just 9 tähendab seda, et muutujale x väärtustatkse monadic value. Just (x > 8) tähendab seda, et kasutatakse Maybe monad-ist esimest funktsiooni. 12.5 The list monad instance Monad [] where return x = [x]
Meil on vajadus suhelda, koos olla jne. Isiksuse vajadused- On seotud inimese enese kujutlusega.Iga isiksus väljendab end oma riietuses ja esemetes, millega ta ennast ümbritseb. Eneseteostuse vajadused-Välendub inimese soovis midagi ära teha. Valikud- tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil. Ceteris paribus printsiip muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. 2 Vaba ettevõtlus Majandussüsteemid 1. Tavamajandus nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. 2. Käsumajandus algtõukeks ja põhiideedeks on arvamus, t kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. 3
Mälueraldus vajaduse tekkimisel
Siin hoitakse objektitüüpe
Üks heap terve JVM kohta
18. Mil määral saab null-viidaga objekti kasutada?
null – praktilise käsitluse jaoks lihtsalt puuduv väärtus
Sõnega „null” on seotud spetsiaalne nulltüüp
Null-tüübi väärtus on alati null-viide
Nulltüübil puudub nimi, ei saa deklareerida
Objekti ei saa teisendada null-tüübiks.
Null-tüüpi väärtuse (null-viida) võib omistada ükskõik millisele objektitüübile
Null-viitega muutujal ei saa välja kutsuda defineeritud tüübi meetodeid ega kasutada välju
Objekt võib puududa:
Andmebaasipäringu vastus
Veebiteenuse vastus
Konfiguratsiooni osa
Süsteemi komponent
19. Mis on Optionali peamine mõte Java programmis?
Võimaldab selgelt väljendada, kui väärtuse puudumine on planeeritud stsenaarium
Optional
Määrake muutujad ning Plots alt valige Normality plots with tests ning Histogram (graafiliseks representatsiooniks). Kirjeldava statistika tabelid sialdavad ka asümmeetriakordajat ning ekstsessi, mis aitavad määratleda jaotuse kuju ning selle suhestumist normaaljaotusega. Hajuvused on sarnased (SPSS-is Levene's Test for Homogeneity of Variances näitab statistiliselt olulise erinevuse puudumist) Kui sõltuval muutujal on ainult üks tase (nt konkreetne testiskoor), saab kasutada ühefaktorilist ANOVAT One-Way ANOVA Käsklusterida: Analyze Compare Means One-Way ANOVA Avanenud aknas viite sõltuva muutuja kasti Dependent list, sõltumatu muutuja on Factor. Ehkki ANOVA ise näitab, kas esineb gruppievahelisi erinevusi, siis dispersioonanalüüs ei näita, milliste gruppide vahel need erinevused on. Menüüst
vbBlack, vbRed, vbOK, vbCancel, vbYes, vbSunday jmt Lihtmuutujad Lihtmuutuja ehk skalaarmuutuja (ka lihtsalt muutuja) on nimega varustatud kõht arvuti mälus - järjestikku baitide rühm ehk väli, mida käsutatakse muutuva suuruse väärtuste salvestamiseks ja säilitamiseks programmi täitmise ajal. Väljad muutujatele eraldab VBA interpretaator. Programmi täitmise ajal saab muutujatele omistada väärtusi ning neid käsutada avaldistes uute väärtuste tuletamiseks. Igal ajahetkel saab muutujal olla ainult üks väärtus. Seni kuni muutujale pole omistatud väärtust, on ta määramatu. Olemuselt on muutuja väga lähedane nimega Exceli töölehe lahtrile. Protseduuride sisemised muutujad võib käsutusele võtta deklareerimata, esitades nende nimed sellistes lausetes, kus muutujate käsutamine on lubatud (näiteks omistuslausetes). Selle kohta öeldakse, et muutujad on deklareeritud kaudselt. VBA interpretaator teeb konteksti järgi kindlaks
4 4 1 3 2 · BS plaani puhul kasutatakse sõltumatu muutuja mõju leidmiseks võrdlust kontrollgrupiga; WS plaani puhul kasutatakse võrdlust kontrolltingimusega. Kontr. grupi resultaat v. kontrolltingimuse resultaat moodustab antud sõltumatu muutuja mõju baastasandi, millega hiljem tulemusi eri tingimustes võrrelda. Kuna minimaalselt saab sõltumatul muutujal olla 2 tasandit, siis sageli võibki üht neist käsitleda baastasandina. 7 [Algoritm 1. rea jaoks (kusjuures n=`tingimuste arv'): 1, 2, n, 3, n-1, 4, n-2, jne. Iga järgmise rea puhul liidetakse igale arvule 1 juurde (erandiga, et kui arv tuleb suurem kui n, siis tuleb saadud arvust n lahutada). Kui tingimuste arv on paaritu arv, siis tuleb kasutada kahte ruutu, kusjuures teises ruudus on katsetingimused ridades vastupidises järjestuses.]
Nii see on.') else begin writeln('Õige on 6 - üks seisab laual ja hoiab pirnist kinni... '); writeln('...neli keerutavad nurkadest lauda... '); writeln('...ja viimane valvab ukse juures, et elekter lampi ei pääseks.'); end; Programminäide 3. program LeiaPindala; (* Programm suudab arvutada ringi, täisnurkse kolmnurga või ruudu *) (*pindala. Kasutaja ülesandeks on valida kujund ning anda lähteandmed *) var kujund : char; a,b,S : real; (* Programmi eri osades võivad samal muutujal olla ka eri tähendused. *) (* See võimaldab vähendada programmi mahtu, kuid muudab selle *) (* ühtlasi raskemini arusaadavamaks - lühemate programmide puhul ei *) (* ole eriti otstarbekas. *) begin writeln('Leiame kujundi pindala'); write('Kas kujund on ring (r), täisnurkne kolmnurk(k) või ruut (u)? '); readln(kujund); case kujund of 'r' : begin write('Sisesta ringi raadius'); readln(a); S := 3.14 * a * a; end; 'k' : begin write('sisesta kolmnurga kaatetid - a, b (tühikud vahele): ');
Sellist kovariatsioonikordaja viimist standardsele skaalale nimetatakse standardi- seerimiseks ning see viibki meid lõpuks sinna, kuhu me jõuda tahtsime – korrelatsioonikordajani. Just standardiseeritud kovariatsioonikordaja ongi Pearsoni korrelatsioon, mida tihti tähistatakse väikese r-tähega. Korrelatsioon - NÄHTUSTE SEOSTE KIRJELDAMISEKS. Näitab seoseid mitme mõõtmise vahel. Korrelatsioon iseloomustab statistilist sõltuvust kahe või enama juhusliku muutuja vahel. Juhuslikul muutujal ei ole ühte fikseeritud väärtust, vaid see võib omandada erinevaid väärtusi, mida iseloomustab nende esinemistõenäosus. Kui ühe muutuja väärtuste esinemistõenäosus ei sõltu teise muutuja väärtuste esinemissagedusest, siis on need kaks muutujat teineteisest statistiliselt sõltumatud. Kui ühe muutuja väärtusi on võimalik ennustada teise muutuja väärtuste põhjal, siis öeldakse, et need kaks muutujat on korreleeritud. Kõige lihtsam korrelatsioon on
olema ilmsem, millise seosega on tegemist. 9 Kuidas aga see graafiline info statistikutes väljendub? Korrelatsioonide leidmiseks kasutage käsklusterida Analyze Correlate Bivariate. Options alt saate valida, mida teha puuduva andmestikuga. Vaikimisi peaks seal olema käsklus Exclude cases pairwise, mis tähendab, et kui terve indiviidi/andmerea sees on ühel muutujal väärtus puudu, siis ainult seda andmepunkti ei kasutata edaspidises analüüsis kõigi teiste muutujate vahelisi korrelatsioone aga vaadatakse. Exclude cases listwise aga eemaldab terve indiviidi/andmerea. Viimast käsklust kasutades oleksid kõikides korrelatsioonimaatriksi lahtrites valimid võrdsed. Lineaarne (paaris)regressioon Regressioon on korrelatiivne protseduur, mis võimaldab tulemuse väärtusi korrelatsiooni alusel mingi teise muutujaga ennustada
Kui x on väga väike, x x siis tuletis on funk-i muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile. y/x mõõdab y-i muutumise määra. Tuletis on hetkelise muudu määr. Tuletis on kõvera kallak (tõus või langus) e muudu määr. 12. Osatuletised ja nende geomeetriline tuletamine. Osatuletised on tavatuletised teatud lisatingimusel. Vaatleme mitme muutujaga funk-i y=f(x 1,x2,...,xn) lubame muutuda ainult ühel muutujal, teised fikseerimey muutub osaliselt y y f 'i = = lim Mitme muutuja funk-i osatuletise leidmine mingi muutuja järgi tuleb funk-i xi xi 0 xi diferentseerida selle muutuja järgi kui ühe muutuja funk-i, vaadeldes ülejäänud muutujad Q konstantidena. Osatuletise geom. Interpretsioon: a) Q=Q(K;L) toodangu funk. b) = Q K [MPPK]
Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa. 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) Kui relatsioonis eksisteerib välisvõti, siis iga välisvõtme väärtus peab vastama mõnele seotud relatsioonis sisalduvale kandidaatvõtme väärtusele. Teiste sõnadega ei tohi andmebaasis olla ühtegi välisvõtme väärtust millele ei leidu vastavat kandidaatvõtme väärtust. Näiteks kui relatsioonilisel muutujal Mark on eelneval joonisel näidatud väärtus, siis üheski relatsiooni Auto korteezis ei tohi olla atribuudi mark_id väärtus 6, sest sellise koodiga automargi andmeid ei leidu relatsioonis Mark. Andmebaasisüsteem peab tagama, et kõik andmebaasis registreeritud andmed rahuldaksid viidete terviklikkuse reeglit. 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) Andmetüüp e. tüüp e. domeen Tüüp on nime omav väärtuste hulk. Tüüpide näiteid. Täisarvu tüüp
kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele · börsi investornimekiri vt börsi I nimekiri · börsiindeks näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi · börsimaakler professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu ja müügisoovid C · ceteris paribus printsiip muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. · Chicago koolkond Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus
ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele börsi investornimekiri – vt börsi I nimekiri börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid C ceteris paribus printsiip – muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. Chicago koolkond – Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab
muutujale nime, millel võiks olla mingi tähendus. Valin selleksks $enimi. Nüüd omistan (=) sellele tekstilise väärtuse näiteks "Karin". PHP's tuleb see kirja panna nii: $enimi="Karin". NB! Kõik tekstid lisatakse jutumärkide vahele! Kasutusel on nii ühekordsed (' ') kui ka kahekordsed (" ") jutumärgid. Mis on nende vahe, vaatame kohe allpool. Muutuja nime andmine Panen keelud ja lubadused loendina, sest nii peaks asjad paremini meelde jääma: Iga muutujal peaks olema tähendus (see annab võimaluse hiljem koodist paremini aru saada) Nime andmisel kasuta tähestikkus A-Z, võimalusel ära kasuta täpitähti Ä. Õ, Ü ja Ö Kasutada võid nii suuri kui väikesi tähti, kuid muutujad on tõstutundlikud Kasutada võid numbreid 0-9, kuid ära kunagi nendega alusta tühikud on keelatud, kasuta nende asemel allkriipsu (_) sümbolid ja erimärgid on keelatud
kasutatakse funktsiooni minimeerimiseks. Karnaugh kaart on ruudu- või ristkülikukujuline lahterdatud tabel. Lahtrite arv sõltub funktsiooni sisendmuutujate (argumentide) arvust n ning vastab muutujate kombinatsioonide arvule 2n. Muutujad ja funktsiooni väärtsused paigutatakse tabelisse nii, et võimalik oleks esitada kõiki muutujate kombinatsioone. See eeldab muutujate erilist paigutust, nagu on näidatud joonisel. Klambriga hõivatud alas on muutujal otsene, väljaspool klambrit aga inverteeritud väärtus. Karnaugh kaarti saab koostada loogikafunktsiooni tõeväärtustabeli või algebralise võrrandi järgi. Karnaugh kaardi iseloomulikuks omaduseks on, et funktsiooni väärtused erinevad kõrvuti asuvates lahtrites vaid ühe muutuja poolest, s. t naaberlahtrisse minekul muudab (inverteerib) oma olekut vaid üks sisendmuutuja. Seejuures loetakse naabriteks ka kaardi äärmised vasakpoolsed
mälupesadesse ehk andmeobjekti väärtustamist. Konstandile omistatakse väärtus programmi kirjutamise ajal ja seda väärtust programmi töötamise ajal ainult loetakse. Muutujale omistatakse väärtus üldjuhul programmi töötamise ajal ja seda võib teha mitmeid kordi - tema väärtus programmi töö ajal võib muutuda (sellest nimigi :-). Muutuja, millele ei ole väärtust omistatud, on väärtustamata muutuja. See ei tähenda seda, et muutujal ei ole üldse mingisugust väärtust, vaid seda, et muutuja väärtus on juhuslik - programmi töö eesmärki silmas pidades ei oma selline juhuslik väärtus mingisugust mõtet. Muuseas, väärtustamata muutujate kasutamine on üks levinumaid vigu algajate programmikirjutajate seas. Igal muutujal programmis on oma nimi ehk identifikaator. Kui mälupesa poole pöördumiseks on vaja teada tema aadressi, siis muutuja poole pöördumiseks on vaja teada muutuja nime. Seos
Muutujad on lihtsalt nimelised "mälupesad", millesse võib salvestada mingeid väärtusi ja muutuja nime kaudu viidatakse väärtusele operatiivmälus. Kõik PHP muutujad algavad $-märgiga, millele järgneb muutuja nimi. Muutuja nimi algab alati tähe või allkriipsuga, millele järgneb suvaline arv tähti, numbreid ja allkriipse. Muutuja nimed on suur- ja väiketähetundlikud, mis tähendab, et muutuja $name ja $Name on erinevad muutujad. Muutujal on oma andmetüüp, mis näitab, mis liiki väärtusi muutuja esindab. PHP toetab jargmisi andmetüüpe: neli skalaar- ja kaks kompleksandmetüüpi. Lisaks on olemas ka kaks spetsiaalset tüüpi. Skalaarsed tüübid Tõeväärtustüüp - boolean Võib omandada väärtusi kas true (tõene) või false (väär). Näide
Muutuja, millele ei ole väärtust omistatud, on väärtustamata muutuja. See ei tähenda seda, et muutujal ei ole üldse mingisugust väärtust, vaid seda, et muutuja väärtus on juhuslik - programmi töö eesmärki silmas pidades ei oma selline juhuslik väärtus mingisugust mõtet. Muuseas, väärtustamata muutujate kasutamine on üks levinumaid vigu algajate programmikirjutajate seas. 23 / 115 Igal muutujal programmis on oma nimi ehk identifikaator. Kui mälupesa poole pöördumiseks on vaja teada tema aadressi, siis muutuja poole pöördumiseks on vaja teada muutuja nime. Seos nime ja aadressi vahel pannakse paika programmeerimiskeele sisemiste vahenditega. Muutujale nimega M väärtuse omistamisel leitakse nimele M vastav aadress ja väärtus kirjutatakse selle aadressiga algavasse mälupesade alasse. Võtame kasutusele kolm täisarvu tüüpi muutujat: A, B, C. Anname neile kõigile
usaltatavusega vahemiku arvutamine ei nõua mitte muutuja [y-E(Y)]/ (Y), kus E(Y) on väljundsuuruse keskväärtus, vaid (y-Y)/u(y) jaotust ja seda seepärast, et praktikas on tavaliselt võimalik saada vaid Y hinnang y ja hinnanguga y seotudliitdispersiooni hinnang u2(y). Kui z on ooteväärtusega µz ja standardhälbega normaljaotusega juhuslik suurus ning z(keskmine) on n sõltumatu mõõdise zj eksperimentaalse standardhälbega s(z) aritmeetiline keskmine, siis muutujal t= (z-µ z )/s(z) on Studenti jaotus vabadusastmete arvuga v=n-1. Sel juhul t-faktor tp (v) on vabadusastmete arvule v vastav t väärtus, mille korral Studenti jaotusest osa p sisaldub vahemikus -tp (v) kuni +tp (v). Laiendmääramatus sellisel juhul Up = kp u(y)= tp (v)u(y). 93. Efektiivne vabadusastmete arv Üheainsa mõõtesuuruse korral, mida on hinnatud n sõltumatu mõõdise aritmeetilise keskmisega, on vabadusastmete arv v=n- 1
leidmine? Date (2007) esitab juhendi supervõtmete arvu määramiseks. Oletame, et meil on relvar S kus on atribuudid {A, B, C, D, E}. Relvaril S on kaks kandidaatvõtit {A} ja {B}. Kui mitu supervõtit on relvaris S? Relvaril S on kolm atribuuti, mis ei ole hõlmatud ühegi kandidaatvõtme poolt. Selliste atribuutide hulgal {C, D, E} on kaheksa võimalikku alamhulka ({}, {C}, {D}, {E}, {C, D}, {D, E}, {C, E}, {C, D, E}). Järelikult on relatsioonilisel muutujal S 24 supervõtit: · Kaheksa sellist, mis hõlmavad atribuuti A, kuid ei hõlma atribuuti B. · Kaheksa sellist, mis hõlmavad atribuuti B, kuid ei hõlma atribuuti · Kaheksa sellist, mis hõlmavad nii atribuuti A kui ka B. Relatsioonilise mudeli põhimõisted Relatsioon on samade atribuutidega olemieksemplaride ja nende atribuutide hulk. Baasrelatsioon on relatsioon, mille kirjed on füüsiliselt andmebaasi salvestatud. Vaade e
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
