Välisrände temaatika on tänapäeval väga aktuaalne. See on nii praegu kui ka tulevikus üks tähtsamaid Eesti rahvastiku mõjutajaid. Sellepärast on tähtis püüda välisrännet iseloomustada ja aru saada tema põhjustest ja tegureist ning üks parim viis, kuidas seda kõike teha on võrreldes tänapäevast olukorda ajalooga. Selle uurimustööga proovin ma mõista, mis on põhjustel on eestlased rännanud üle riigipiiri minevikus ja selle abil leida, kas tänapäevane välisränne jälgib mingisugust mustrit või reeglipärasust. Selles uurimustöös on kasutatud uusimaid andmeid ja prognoose Eesti statistikaameti andmebaasist ja Euroopa Liidu statistikasüsteemist. Ajaloolisi andmeid välisrände kohta kogusin mitmelt seda puudutavalt veebilehelt ja raamatutest. Töö on organiseeritud lähiajaloo perioodide järgi alustades iseseisvumisega ja Teisele Maailmasõjale eelneva perioodiga ja lõpetades taasiseseisvumisega ja 2008 aasta majanduskriisi järgse tänapäevaga
nimetatakse pagulasteks. Powerpoint Templates Page 5 Ø Ränne jaguneb laias laastus kaheks Muutke teksti laade erinevaks liigiks: Teine tase siseränne (riigisisene) Kolmas tase Neljas tase ja välisränne Viies tase (riikidevaheline) ning see omakorda veel: vabatahtlikuks ja sundrändeks. Powerpoint Templates Page 6 Ø Siseränne: Ø kolimine maalt linna; Ø linnast maale; Ø linnadevaheline; Ø maalt maale. Ø
..........................................................................................8 Sissejuhatus Inimesele on läbi aegade suuremal või väiksemal alal ringiliikumine olnud omane, näiteks toidu, kütte või peavarju otsingul. Ka täna on liikumisvajadus täiesti säilinud; paremate transpordivõimaluste tõttu on näiteks uue töö- või elukoha otsinguil võimalik liikuda enam mitte kümneid ja sadu, vaid tuhandeid kilomeetreid. Ränne jaguneb kaheks erinevaks liigiks: siseränne ja välisränne. Sisseränne on siis, kui ränne toimub riigi sees. Väljaränne on siis, kui ränne toimub riigist väljas pool. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Omakorda jagunevad need kaks liiki veel kaheks liigiks : vabatahtlikuks ja sundrändeks. Rände põhjused Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus (elutsükli staadium), haridus, perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad (majanduslikud,
Rahvastiku ränded 1 Rahvastiku ränne · Lisaks iibele on rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu oluliseks mõjutajaks ränne ehk migratsioon · Ränne on inimese alalise elukoha vahetus: 1) Siseränne ränne ühe riigi piires, rahvaarv ei muutu 2) Välisränne ränne ühest riigist teise, muutub rahvaarv 2 Välisränne · Jaguneb kolmeks: 1) immigratsioon ehk sisseränne 2) emigratsioon ehk väljaränne 3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet
Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti rahvaarv Ühtekokku elab maailmas praegu 1 060 000 eestlast, neist 930 000 Eestis ja u 130 000 ehk 12% võõrsil. Eesti rahvaarvu vähenemine tuleneb väikesest sündimusest, suurest suremusest ja väljarändest. Eesti registreeritud välisränne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1988. aastal sündis Eestis 25 000 last, 1998. aastal aga üksnes 12 000, 1988. aastal oli sündimuse kõrgseis (SSK 2,3). SSK(sündimuse summaarne kordaja
Demograafia ehk rahvastikuteadus , mis tegeleb mitmesuguste rahvastikuga seonduvate küsimustega ( nt vanuseline ,sooline, rahvuslik koosseis; rahvastiku liikumine; hõive jnee.) Demograafiline kriis- olukord, kus suremus ületab sündimuse ning rahvaarv kahaneb. Demograafiline plahvatus demograafilise ülemineku periood,kus rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi palju. Rahvastikupüramiid rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta (promill), või 100 elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv L...
Eesti rahvaarv- 1 340 122, pindala 45 227 km2 Rahvaarvu mõjutavad tegurid-sündimus, suremus, sisse-, väljaränne Rahvaarvu teadasaamise võimalused- rahvaloendus(käiakse majades ja korterites); sünnitusmajad; morgid, rahvastikuregister, küsitlused Loomulik iive promillides- sünnid surmad x 1000 Rahvaarv Positiivne iive- sündinud laste arv on suurem kui surnud inimeste arv Negatiivne iive- surmade arv ületab sündide arvu Sündimust mõjutavad tegurid- viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste (partneri leidmise võimalus), religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu), pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid väärtused, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid- vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis, sõjad, veepuudus, nälg Pere...
Rahvastiku paiknemine iseloomustab inimeste paikumist maakeral Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab keskmiselt ühel pinnaühikul Linnastumine suur osa rahvast elab linnades (%) Linnastu linnade kogumik Absoluutne loomulik iive sündinud inimeste arvust surnute arvu lahutamine näiteb, kui palju sündis inimesi juurde Suhteline loomulik iive mitme inimese võrra on rahvaarv muutunud iga 1000 elaniku kohta Demograafiline plahvatus rahvaarvu järsk kasv suremuse vähenemise tõttu Ränne ehk migratsioon kui palju inimesi rändab riiki sisse (immigratsioon) või kui palju inimesi rändab riigist välja (emigratsioon) Välisränne liigutakse riigist liiki või mandrilt mandrile Siseränne ei rännata oma riigist välja, vaid siirdutakse nt. maalt linna Nomaadid rahvad, kes ongi rändava eluviisiga, liikudes oma loomakarjadega ühest kohast teise, sõltuvalt loomade toidust Rassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest jaotuvad ...
Joonis 5 Värska valla rahvastik 1-aastaste vanusrühmade lõikes Värska valla rahvastiku sisse-ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-2009 on toodud tabelis 3. 6 Tabel 3 Värska valla rahavastiku sisse- ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000- 2009(allikas: statistikaamet.ee) Sisseränne Väljaränne Rändesaldo Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne 2000 22 0 11 0 11 0 2001 29 0 32 0 -3 0 2002 32 1 53 0 -21 1 2003 32 3 58 0 -26 3 2004 47 0 32 0 15 0 2005 45 3 51 5 -6 -2
Elussünd Emigrant isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses (eestisiseselt väljarändaja) Emigratsioon isiku elama asumine Eestist teise riiki. Immigrant isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teistest haldusüksustest/riigist (eestisisene sisserändaja) Immigratsioon isiku elama saabumine Eestisse teistest riigist. Koguränne riigi sise- ja välisränne kokku Leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest. Loomulik iive aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe Perekond üksus, mida peab eristama leibkonnast määratletakse lähtudes sugulussuhetest, mis seonduvad abiellumise, sündimise ja adoptsiooniga või tulenevad neist Sünnijärjekord näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestatdes seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmisel elus või mitte
Inimgeograafia Maailmas on 6,7 miljardit inimest 1,3 miljonit inimest elab eestis 150 000 inimest Tartumaal ja 101 000 Tartus Arvatakse ,et maailmas on 6800 keelt e rahvust Maailmas enim räägitud keeled on Mandariinihiina, Hispaania, Inglise, Hindi ja Araabia 1) Negriidne-tumedanahaline,krässus juuksed, madal lai nina, suured huuled Elavad:Sahaarast lõunas, Malai saarestik ja Austraalia 2) Monguliidne: mustad aga sirged juuksed, kollakas nahavärv, pilusilmad, kitsad sirged huuled Elavad: Hiina-Jaapani rahvad, Aastia põhjaosad, Ameerika põhja ja lõuna osad 3) Europiidne-lainelised juuksed, hele nahk, pikk sirge nina Riigil on 3 tunnust: 1) Territoorium 2) Rahvasik e. kodanikud 3) Rahva poolt valitud valitsus Inimeste Paiknemine: Palju inimesi elab- Lääne-Euroopas, Indias, Hiinas, Jaapanis, Põhja-Ameerika idarannikul, Mehhikos, Kagu-Brasiilias Hõredalt elab inimesi-: Aasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Kalahari kõrbes, Kanada...
Pereplaneerimise võimalused (rasestumisvastased vahendid, abordi tegemise võimalus, teadmised jne) Traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv) Väärtushinnangud Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 5. Nimeta rände ehk migratsiooni liigid Siseränne Linnast linna, maalt maale, maalt linna, linnast maale Riigi territooriumil nt Viljandist Tallinna Välisränne Tööle, õppima, abielu Ühelt maalt teisele nt Lätist Venemaale Vabatahtlik Sundränne Põgenemine, looduskatastroofid, küüditamine 6. Nimeta rände põhjuseid Tõukepõhjused Tõmbepõhjused Tööpuudus soe kliima Elukoha puudus tasuv töö Õppima elukoht
6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane(Sierra Leone) b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive(Nigeeria) c)Demograafiline vananemine - langev sündimus(15%0), väike suremus(15%o), vähenev iive(India) d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0- lähedane(Suurbritannia) 8. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused,
Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks ning on 20. sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt. Rahvaarvule avaldavad mõju eelkõige sündimus ja seda mõjutav perepoliitika, suremus ja seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika. Sündimus on sündide esinemine rahvastikus või selle osas. Sageli väljendatakse promillides e. sündide arv tuhande inimese kohta. Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis 250 lapse. Euroopa ja Eesti rahvastik on vananev rahvastik st, et sündimus on madal, noori inimesi tuleb vähem juurde ning rahvastiku taastootmine on pidurdunud või pidurdumas. (Joonis 1. Eesti rahvaarvu muutused aastatel 1970-2008)(Joonis 2
mai SÜNDIMUS, SUREMUS, LOOMULIK IIVE Loomulik iive sündide, surmade vahe. Positiivne iise sündide arv on suurem. Negatiivne iive surmade arv on suurem. 2006 1.9 2008 0,4 2007 1,37 2009 0,3 Surmapõhjused : 1. Südameveresoonkonna haigused 2. Kasvajad 3. Liiklusõnnetused Imikusuremus mitu last sureb 1 eluea jooksul. RÄNDED JA RÄNDEIIVE Ränne e migratioon- püsielupaiga vahetus ühest riigist teise või samas riigis. Siseränne välisränne. Vabatahtlik sundränne Immigratsioon immigrant Emigartsioon emigrant. Migratsion Eestis 1 Väljaränne 19.saj lõpp, 20.saj algus maa ja töö otsingul Venemaale ( u 200 000) ja USA (u 10 000) Pärast Eesti iseseisvumist 1918 naases Eestisse u 40 000 eestlast. 1920 aastate 2 poolel lahkus majandusliku ebastabiilsuse tõttu palju eestlasi USAsse ja Kanadasse ja Austraaliasse. Migratsioon Eestis 2 1939 lahkusid baltisakslased
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
21. vähem raha pensionis, sotsiaaltoetusteks, riigi poolt pakutavateks teenusteks. Sotsiaalsed probleemid: 22. suureneb sotsiaalhoolekande osatähtsus; 23. vaja rohkem vanadekodusid; 24. koormus tervisehoiule suureneb; 25. pensioniealiste rakenduse leidmine. 3. Ränne Eestis & Euroopas, põhjused Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30. sundränne (sõda, usuline & poliitiline tagakiusamine). Väljaränne 20. sajandil 19. saj. lõpul & 20. saj. algul Venemaale ja Ameerikasse. 1939 aastal baltisakslased tagasi Saksamaale. 1944 aastal lahkuvad rannarootslased. 1941-1949 aastatel küüditamine (30'000) 1990-ndate algul eestlased lahkuvad läände. Venelased lahkuvad Venemaale.
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? Maailmas on kahte liiki välisrännet: vabatahtlik ning sundränne. Sundrändeks on tavaliselt kodumaalt põgenemine, looduskatastroofide tõttu väljarändamine või küüditamine. Eesti suurimaks probleemiks on vabatahtlik välisränne, eriti noorte inimeste hulgas. Probleem on nii ulatuslik, et eestlasi nimetatakse ajakirjade artiklites Eesti parimaks eksportkaubaks. Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk on öelnud: "Eesti noorte väljarände kasvu taga on neli mõjujõudu. Esiteks keelebarjääre ja muid erinevusi kaotav globaliseerumine. Teiseks, tööjõuturu tegelik avanemine Euroopa Liidus. Kolmandaks, vananevate, kuid veel jõukate ühiskondade nõudlus usinate töökäte järele
saaksid toetust (vanemahüvitise näol). 6) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, remigratsioon (emigreerunud inimese tagasipöördumine riiki kust ta välja rändas), pagulus, pendelränne (ühest kohast teise), siseränne, välisränne. RÄNDE SUUNAD: 15. Saj Eurooplased Põhja-Ameerikasse, Kaug-Idasse ja Siberisse. 19-20 saj Euroopast Ameerikasse, Kanadasse, Argentiinasse, Brasiiliasse (tööstuse areng, põllumajanduskriisid). 19. Saj ka Austraalia koloniseerimine. Teine rahvusvaheline rändelaine: algas esimese maailmasõja ajal ja kulmineerus pärast teist maailmasõda. Põhja-Ameerikasse Kariibi mere saartelt, Mehhikost, Lõuna- Ameerikast, Kagu-Aasiast. Lääne-Euroopasse Ees-, Lõuna- ja Kagu-Aasiast
.....................................................6 Migratsioon................................................................................................................................. 7 Sisseränne................................................................................................................................7 Väljaränne............................................................................................................................... 7 Rahvastiku välisränne Eesti NSVs aastail 19561990........................................................8 Eestlaste Teise maailmasõja aegne väljaränne....................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10
etnilised vähemused LOOMULIK IIVE RÄNNE e. MIGRATSIOON RAHVASTIKU SOOLIS- VANUSELINE KOOSSEIS sündimus rahvusvahelised ränded rahvastikupüramiid suremus riigisisene ränne keskmine eluiga A välisränne sisseränne e. immigratsioon RAHVASTIKU HÕIVE väljaränne e. emigratsioon remigratsioon majanduslikult aktiivne rahvastik tööjõud sundränded
3) Demograafiline üleminek teooria, mis kirjeldab rahvastiku käitumist, kus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madala sündimuse ja suremusega ning muutub rahvaarv ja rahvastiku vanuseline koosseis mõistet käsitletakse kitsamalt ja laiemalt õp joonis lk 45 (kitsam) TV lk 29 tabel 4) Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine ühest kohast teise koos alalise elukoha vahetusega võib klassifitseerida mitmete näidete alusel: ulatuse järgi siseränne ja välisränne ehk rahvusvaheline ränne välisränne sisseränne ja väljaränne nende vahe on rändesaldo remigratsioon näljaränne ja teatud asjaolude muutmisel tagasi sisseränne kestvus kui pikk rändeperiood ajaline ja ajutine saldo võib olla tasakaalus ja tasakaalustamata Põhjused: sunniviisiline ja vabatahtlik TV lk 31 Rände tõmbe ja tõuketegurid Rände positiivsed ja negatiivsed tegurid lähteriigile ja sihtriigile õp lk 48 TV lk 32 5) Rahvastikupoliitika
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...
kahanemine · Abiellumine, seks ja laste sünd pole enam nii tihedalt seotud. Rahvastiku vananemine · Rahvastik jääb vanaks · Toimuvad muutused tervishoius, sotsiaalhoiukanfes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid
Demograafiline siire toimub koos riigi arengu ja industrialiseerumisega. Põhjariigid on üldjoontes arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused,
Viimase paari aastaga on toimunud kerge lahkujate hulga suurenemine siserände läbi. Tähtsuselt teine on loomulik iive nii saabujate kui lahkujate puhul. Sünde on paraku aga kogu vaadeldava perioodi vältel olnud vähem kui surmasid (iive on negatiivne), kuid viimaste aastatega on vahe vähenenud ning on võimalik, et paari aasta jooksul võib Saare maakonna iive nulli minna. Hetkel on nii sündide kui surmade arv aastas ca. 400. Kõige väiksema osa saabujatest ja lahkujatest moodustab välisränne. Paraku on näitaja lahkujate puhul suurem kui saabujate puhul ning viimase kümnendi jooksul on märgata kerget tõusutrendi nii saabujate kui lahkujate puhul välisrände läbi., Joonis 1. Saabujate arvu dünaamika Saare maakonnas Joonis 2. Lahkujate arvu dünaamika Saare maakonnas Lahkuja Saabujad d Sünnid/surmad 22,9 24,5 Siseränne 72,6 67,8 Välisränne 4,5 7,7
Põhjariikides toimus põhiline arengu osa ära, aga lõunariikides see toimub alles. Põhjariikides kiirem kui lõunariikides. 8. Rahvaränne e. migratsioon, selle jaotus ulatuse, iseloomu järgi. Rände lähte- ja sihtpiirkond, rände tõuke- ja tõmbepõhjused ning barjäärid. Rände positiivne ja negatiivne mõju nii lähte- kui sihtpiirkonnale. Peamised rände suunad maailmas ja nende põhjused. Ulatus: Siseränne – riigi siseselt ; välisränne – rahvusvaheline Iseloom: Vabatahtlik – nt. õppima asumine ; Kaasränne – nt. isa saab uue töökoha, pere läheb kaasa ; Sundränne – nt. küüditamine Rände lähte- ja sihtpiirkonnad: *Põhja-Aafrikast Euroopasse *Lõuna-Ameerikast Põhja-Ameerikasse *Ida-Euroopast Lääne- ja Põhja-Euroopasse *Ida-Aasiast USA’sse *Kagu-Aasiast Austraaliasse *Lääne-Aafrikast Põhja-Ameerikasse Tõukepõhjused:
RAHVASTIKU RÄNNE EESTIS Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Rände põhjused..........................................................................................................................4 Väljaränne Eestis....................................................................................................................... 5 Ränne II Maailmasõja ajal......................................................................................................... 6 Ränne Nõukogude okupatsiooni ajal......................................................................................... 7 Kasutatud allikad..................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ...
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu
Ühiskonna ideaalne koosseis oleks ~25% lapsi, ~20% vanureid ja 55% tööealisi. 2.3A.SOOLIS-VANUSELINE STRUKTUUR On vaja majandustegevuse arendamiseks,planeerimiseks.Soolist-vanuselist struktuuri iseloomustatakse rahvastiku püramiidide abil. (Alt laiad, ülevalt kitaks minevad on traditsiooniline ühiskond) 2.4.RÄNNE EHK MIGRATSIOON Migratsioon on inimeste asukoha või paiknemiskoha muutus. Migratsiooni liigid:*)ulatuselt Sisseränne Välisränne Ühe riigi piires toimuv ümberasumine.maailmas Riikide vaheline inimeste ümberasumine. valdavald maalt linnadesse. Emigrant-on väljarändaja,seda protsessi nimetatakse emigratsiooniks. Immigrant-sisserändaja, protsess immigratsioon. Rändesaldo-e. Iibe- sisse-ja väljarände vahe. Pagulane-selline sisserändaja,kes saabub poliitilistel,usulistel või sõjalistel põhjustel. Asüüli-poliitilist varjupaika paluma.
SUREMUS SÕLTUB: arenenud riikides südame- veresoonkonna haigused, vähk, hingamisteedehaigused, vägivald ja õnnetused. Arengumaades nakkushaigused, nälg, puhta vee puudus, sõjad. 5. Rahvastikupoliitika. Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. 6. Rände põhjused ning rännete liigitamine. Peamised rändevood maailmas. Rände tagajärjed. Vabatahtlik ränne ja sundränne, siseränne ja välisränne. Lääne- euroopa. 7. Pagulasprobleemid maailmas. Põhimõisted: demograafia, demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis, migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid, tööhõive struktuur, rahvastikupoliitika. Rahvastiku vananemine- vanemaid inimesi on rohkem, kui nooremaid
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastu...
Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse, on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, ehk väljarändajateks. Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa-alale, nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse pagulasteks. Ränne jaguneb laias laastus kaheks erinevaks liigiks: siseränne (riigisisene) ja välisränne (riikidevaheline). Lisaks sellele võib rännet jaotada tema põhjuse alusel veel: vabatahtlikuks ja sundrändeks. 7. Kes on tuareegid, kus nad elavad ja millega tegelevad? Tuareegid on berberi rahvas, kes asustavad Põhja-Aafrikas Sahara kõrbe sisealasid. Traditsioonilise eluviisi poolest on nad rändkarjakasvatajad ehk nomaadid. Tuareegide arvu hinnatakse 5,7 miljonile inimesele, kõige enam elab neid Nigeris ja Malis
- kui suremus alla 10 ja sündimus üle 15 - Ladina-Ameerika,Lõuna Aafrika Vabariik,Malaisia Demograafiline kriis - sündimus on madalam kui suremus - negatiivne iive - rahvaarv kahaneb - vanurite osatähtsus on suurem - Eesti Kaasaegne põlvkondade vaheldumine - madal suremus - sündimus madal - iive nullilähedane - vanuseline koosseis tasakaalus - keskmine eluiga rohkem kui 70 - Prantsusmaa, Jaapan, Kanada, Suurbritannia RÄNDED Rahvastiku liikumine: ränne rahvusvaheline välisränne - riisisisene siseränne pendelränne igapäevane - perioodiline 1)Miks minnakse vabatahtlikult - majanduslikud põhjused - õppima - paremad elutingimused - maa puudused - seiklushimu - töökoht parem - perekondlikud põhjused 2)Miks minnakse sunniviisiliselt - loodusõnnetused - sõjad - küüditamised - põgenike voolud - usuline kiusamine - haigused - orjakaubandus 3) Mis on rännete tulemusteks?
(Sierra Tsaad, Mosambiik, Kongo riigid, Kesk-, Ida- Prmaa, Saksamaa, arengujärku praegu Leone) DV Euroopa riigid Põhjamaad 4. Rahvastikupüramiid Saab välja lugeda vanuselist ning soolist koosseisu 5. Ränne e. migratsioon Rahvastiku ümberpaiknemine koos alalise elukoha vahetusega. Ränne Pendelränne igapäevane või ajutine Siseränne Välisränne Rännet võib kvalifitseerida mitmel alusel: Põhjused vabatahtlik (abiellumine, parem kliima, õppimine) sundmigratsioon (sõjad, küüditamine, orjad kolooniates, looduskatastroofid) Rände tõuke- ja tõmbepõhjused: Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale: 6. Rahvastikupoliitika Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ning paiknemise mõjutamine sündimuse suurendamine lastetoetused, vanemapalk, sünnitoetused
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatav...
· kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu · kogumispension vt. pensioni II sammas · kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor · kogupakkumine ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil · koguränne -- riigi sise ja välisränne kokku. · kohustuslik reservimäär keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse · kokkutõmbumise SKPlõhe situatsioon, kus majandus toodab vähem potentsiaalsest · kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused
kogukasulikkus – kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu – konkreetse tootekoguse tootmise kulu kogumispension – vt. pensioni II sammas kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku. kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse kokkutõmbumise SKP-lõhe – situatsioon, kus majandus toodab vähem potentsiaalsest kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) – leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused kombineeritud tollimaks – tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii
rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (2039- aastased) rahvastiku vähenemisega. POSTIMEES.ee»Eesti uudised http://www.postimees.ee/3057909/eesti-rahvaarv-vahenes-mullu Ekvivalentnetosissetuleku põhjal arvutatakse ka ebavõrdsuse näitajad, nagu sissetulekukvintiilide suhte kordaja ja Gini koefitsient. Sissetulekukvintiil hõlmab viiendiku aasta ekvivalentnetosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse
eelised. Idasuhted ja Peterburist tulev puhkajate voog võivad oluliselt parandada Kirde-Eesti tööhõivet ja majandusarengut. Aga ei pruugi. Esile võib tuua järgmisi edasist Eesti regionaalset arengut mõjutavaid tegureid: · koondavatena: primaarsektori töökohtade pöördumatu kadu, maapiirkondades paiknevate (väike)tööstuste ja teenindusettevõtete sulgemine, kõrge töötus maapiirkondades ja väikekeskustes, ränne suurkeskustesse, välisränne suurkeskustesse; · hajutavatena: maa ja kinnisvara hindade kasv ning liikluse ja saasteolukorra halvenemine suurkeskustes, valglinnastumine, tööstuse ja töökohtade haju(ta)mine suurtest linnadest, puhkemajandus ja puhkuseaja osakaalu tõus elulaadis, elanike mobiilsuse kasv, rohelise elulaadi väärtustamine, töö- ja elukohtade paigutumine looduslikult ja kultuuriliselt meeldivatesse kohtadesse;
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
2. Aafrika ja Austraalia jõed ja järved. PILET 16 1. Rahvastiku ränne ja selle põhjused. RÄNNE ehk migratsioon on püsielukoha vahetus ja kuulub geograafiliste nähtuste hulka, mida uurivad rahvastikugeograafid. Viimastel aastakümnetel on kasvanud inimeste hulk, kes kolivad maalt linna, lootes mugavamat elu ja tasuvamat tööd. Ränne ühe riigi piires on siseränne, mis mõjutab asutuse arengut külad maapiirkondades hääbuvad ja linnad kasvavad. Välisränne jaotub emigratsiooniks, mille puhul inimesed lahkuvad riigist, ja immigratsiooniks, kui inimesed saabuvad riiki. Liigitus põhjuste järgi: · VABATAHTLIK RÄNNE keegi kolib paremasse korterisse kõrvaltänaval või läheb naaberriiki ülikooli. Enne senisest elukohast lahkumist hindab aga inimene uue elupaiga eeliseid. Tihti on nendeks parem elamis-, töö- ja õppimisvõimalused. · SUNNIVIISILINE RÄNNE sageli ei ole inimestel võimalik jääda oma elukohta kas
Eesti on muu Euroopaga võrreldes hõredalt asustatud maa, kus ühel ruut- kilomeetril elab keskmiselt 31 inimest. Linnades elab 68% rahvastikust, pealinnas Tallinnas 31%. Pealinna piirkonnas elab 43% siinsest rahvastikust. Kuna Tallinn ja selle ümbrus on endiselt suurim siserände sihtkoht, on viimase kümne aastaga pealinna piirkonna rahvaarv kasvanud 4%. Eesti rahvaarv on kogu viimase iseseisvusaja kestel vähenenud. Rahvaarvu muutust mõjutavad loomulik iive ja välisränne. Loomulik iive on viimased kümme aastat kasvanud ja oli 2010 isegi 35 inimesega positiivne, kuid 2011 langes tagasi miinusesse 565 inimese võrra. Iibe tõus on tingitud nii sündide arvu kasvust kui surmade arvu vähenemisest. Sündide arv jõudis kõrgeimale tasemele 2008. aastal. Pärast seda on sündide arv mõnevõrra langenud. Sur- made arv on jätkuvalt vähenenud, mida näitab ka oodatava eluea pidev tõus. Sündide arv on küll kõrgem kui möödunud kümnendil, kuid summaarne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
