mõju märgatavalt nõrgem. Kui riigile, kes ei tea, mida sellises olukorras ette võtta ning probleem ei leia kiiret lahendust. Kuna raha, mida lennukilt alla visatakse, on teise riigi poolt trükitud raha, siis see mõjutab otseselt rahapakkumist ning rahabaasi. Turul oleva raha hulka nimetatakse raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib rahapakkumist riigist keskpank. Rahapakkumine on võrdne raha nõudmisega. Rahabaas on inimeste käes sularahana olev raha ja pankade reservina olev raha hulk. Paberrelva mõjul rahabaas suureneb, sest sularaha on inimestel rohkem. Tavaliselt öeldakse, et kui rahabaas suureneb mingi % võrra, suureneb rahapakkumine sama palju. Sellest lähtudes, kuna rahabaas on suurenenud, suureneb ka rahapakkumine. Lõpuks võib tekkida riigis inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist
CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B
seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva
seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva
valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli valmistatud väärismetallist suurema alternatiivkuluga kui kuld kauprahana otseselt vahetatav kulla vastu Question 7 Raha pakkumine väheneb, kui Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 keskpank tõstab kohustusliku reservi määra rahabaas väheneb pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) Question 8 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis
◦ Likviidsus (elektroonilised maksevõimalused) ◦ Intress • Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks ◦ Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) • Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: ◦ Varimajanduse ulatusest ◦ majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) Rahapakkumine Näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses Rahaagregaadid: • M0= rahabaas (sularaha ringluses + keskpanga kohustused krediidiasutuste ees)- sõltub riigi rahareziimist ja keskpanga tegevusest (+ riigi välismajandustegevus) • M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel • M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st Keskpank • Rahapoliitika instrumendid:
Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1 Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on Vali üks või enam vastust. valitsuse dekreediga määratud täitma seadusliku maksevahendi rolli Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vastus: Õige Vale
Töötusemäär töötud U = 100 tööjõud Raha multiplikaator 1 + Cr mm = Cr sularaha osatähtsus C r + Rr + X r Xr täiendava reservi määr Rr vajaliku reservi määr, so deposiitide osa, mida hoitakse pankade sularaha reservina Raha pakkumine MS = mm * MB MB rahabaas MS raha pakkumine Eksogeenne rahapakkumine mm multiplikaator MS M0 = P - hinnaindeks P P Reaalne rahapakkumine M0 nom. rahapakkumine M0 MS = P Äritehingute rahanõudlus MT = L1 (Y ) L1 > 0 L1 äritehingute nõudlus P Raha nüüdisväärtus FV
KOMMERTSPANKADE POOLT LOODUD RAHA Elektrooniline raha: EKSISTEERIB VIRTUAALSELT Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teada usaldatakse Raha garanteerimiseks on kasutatud /KATTEVARA/: a) kulda (“kuldajastu”); b) konverteeritavat valuutat; RAHABAAS c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EEK Emiteerib keskpank Raha emissioon – RESERV EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale
või kohustusliku reservimäära langetamise kaudu). Kitsendava ehk range rahapoliitika eesmärgiks on aga vähendada raha pakkumist ja seeläbi ka kogunõudlust. Question 4 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kahaneb rahabaas kasvab raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõstab, muutub raha kallimaks nii kommertspankadele kui tavatarbijatele ning mõlemad soovivad vähem laenu võtta. Question 5 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Complete Select one or more: Mark 2 out of 2
Tööjõud Tööjõud ne ne rahvastik rahvastik ma raha tegelik multiplikaator e võimendi M rahapakkumine Töög Töögaa Töötu B rahabaas h õivatud hõivatud cr sularahamäär töötuse määr = rr kohustuslik reservimäär töötud töötud xr lisareservimäär 100= 100 M V =P Y (T ) tööjõud hõivatud +töötud (vahetusvõrrand)
Vali üks: Tõene Väär Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Vali üks: Tõene Väär Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse mõõt ja arvestusühik, millega väljendatakse hüviste hindu. Vali üks: Tõene Väär Kuluinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine väheneb, kui rahabaas M0 väheneb. Vali üks: Tõene Väär Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. Vali üks: Tõene Väär SKP-d mõõdetakse kolmest aspektist: tulude meetod, kulude meetod ning tootmise meetod. Seejuures kõigi kolme meetodi puhul on saadav lõpptulemus erinev. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kohustusliku reservimäära tõstmine. Vali üks: Tõene Väär
endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused,
eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluuta varudega. Eesti panga põhiülesanded: - Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises - Osalemine finantsstabiilsuse tagamises - Usaldusväärsete ja hästi toimivate arvestussüsteemide käigushoidmine ja arendamine - Eesti stabiilsuse ja kestliku majandusarengu teostamine jne Rahapoliitika e.monetaarpoliitika • Eesmärk reguleerida raha pakkumist. Keskpanga regulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamises
keskpanga sõltumatus Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest(eurosüst-euro,Kesk-ja Lääne Aafrika-frank). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutakomitee e. sõltumatu emiteerija süsteem-Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluutavarudega. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. Valuutakurss võib kõikuda. RAHAPOLIITIKA 10. Rahapoliitika olemus,eesmärgid
omab teenindussektor. - Vale Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi tootmistegurite poolt riigis ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. - Õige Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt väiksema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. - Vale Raha pakkumine väheneb, kui rahabaas M0 väheneb. - Õige Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. - Õige Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. – Vale Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas kogunõudluse kahanemine - Tõene Muutused lõpptoodangu omadustes kajastuvad kogutoodangus, kui jooksevhinnad arvutatakse ümber püsivhindadeks. – Vale
Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 34 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mitmete ühishüviste puhul (sisejulgeolek, riigikaitse jms) puudub traditsiooniline turg, seepärast ei saa hinda määrata. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis rahabaas kasvab. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 16 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Muutused lõpptoodangu kvaliteedis on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 17 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis rahabaas kasvab. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 18 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 19 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
Joone tõusunurk sõltub rahanõudluse intressi (raha hinna) elastsusest. Keynes: rahal on palju asendajaid rahanõudlus on elastne ja ebastabiilne (raha kui rikkuse kogumise vahend) (tänapäeval ei ole see eriti õige) (laugem joon) Klassikaline koolkond: rahal ei ole asendajaid rahanõudlus on stabiilne ja mitteeslastne (raha kui vahetusvahend) (rahanõudlust kujutame suhteliselt järsu joonega) Rahapakkumine (-agregaadid) M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused Iga järgmise tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati. Ühe vähem likviidsemas vormis esinev raha. Raha R (raha) või M (money) intress M0 M1 M2 valuuta Valuutakomitee süsteem · Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem
rahapakkumise kasvu pidurdada Eesmärgid: kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss. 11. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid) Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12. Rahaagregaadid - M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid) M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu
kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend – inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). Raha pakkumine. - on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo – rahabaas. See on keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused.
arv. 11. Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid)
d. protsendimäära, mis võetakse kasutusele siis, kui ei suudeta omavahel kokku leppida laenutingimustes Kommertspankade kohustusliku reservimäära suurendamine a. vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. b. suurendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. c. ei mõjuta rahaturgu d. teeb röömu kommertspankadel, kuna nüüd on rahale hea rakendus leitud Kui keskpanga diskontoprotsent kasvab, siis: a. rahapakkumine rahaturul väheneb b. rahabaas suureneb c. rahabaas laguneb d. rahapakkumine rahaturul oluliselt kasvab Kui keskpank müüb väärtpabereid, siis: a. kommertspankade poolne rahapakkumine kahaneb b. kommertspankade poolne rahapakkumine suureneb c. sellel tegevusel pole mõju rahaturule d. väärtpaberite hinnad hakkavad tõusma Kui keskpank ostab väärtpabereid (bonde) rohkem, kui müüb, siis: a. see suurendab raha pakkumist b. see vähendab raha pakkumist c
· Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) ·
· Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) ·
pikemaajaliselt püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust 7 raha emissioon - paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale raha pakkumine - laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1 rahabaas - kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0 rahade asendamine - situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks rahaturg - väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta
j g siis ei ole võimalik vältida raha pakkumise kasvu avaliku sektori laenu vajaduse katmiseks valitsuse laenamisega: Mittepanganduslikust erasektorist erasektorist. Kui a) mittepanganduslikust erasektorist; laenamine ei toimu pankadelt, siis rahabaas ei b) pangandussektorist;. suurene ja selle tulemusena ei teki uusi laene. Kui valitsus teeb seda siiski, siis on tõenäoliselt tegemist finantsilise "väljatõrjumise" probleemiga. Ühtlasi oleks selle tagajärjeks: Valitsuse kulutuste ülemäärane kasv suurendab raha nõudlust kõ kõrgem 52 kõrgem 52. kõ / madalam
Raha ringluskiirus V kordade arv, kui kiiresti rahaühik vahetab aasta jooksul omanikku Fisheri valemist: M*V=P*Y Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringluse jaoks Monetiseerimise koefitsioent K2 näitab, kui suur on majanduse küllastatus rahaga Fisheri valemist K2=1/V Mida suurem on K2, seda paremini on välja arenenud rahasüsteem Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) K3 K3=Rahabaas (M0)/Rahamass (M2) Mida väiksem on K3, seda paremini on välja arenenud raharinglus ja pangandussüsteem Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: sularahata pangandusteenuste kättesaadavus, varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine Rahakordaja mm Arenenud riikides mm=5-8 (USA=5; Euroala=7) Arengumaades mm=2-3 (Venemaa=2,8) 15. Intressimäära kujunemise teooriad Klassikaline teooria
Raha kui arvestusühik Kindla rahaühiku kehtestamine seob omavahel kolm tegurit: · kaupades sisalduva kasulikkuse · raha suhtelise ostujõu võrreldes teiste rahadega ehk vahetuskursi · hindade mastaabi NB! Raha nominaalne suurus ei määra tema reaalset tugevust või nõrkust! Raha kui rikkuse kogumise vahend Likviidseim vara Kõrge inflatsiooni korral kaotab raha oma väärtust Kõrge alternatiivkulu saamatajäänud intressi näol Rahaagregaadid M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Rahanõudlus Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele >> reaalnerahatasakaal M/P Dilemma: kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Rahanõudluse motiivid (1) Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend Sissetulek (SKP) Ettevaatusmotiiv
3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 Raha pakkumine, Raha agregaadid (selgitus) Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo rahabaas. See on keskpanga poolt emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 1. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 1. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused.
Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB
8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: · ,,kõige suurema võimsusega raha" · emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB
8. Rahaturg ja pangandus Kaupraha kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha paber või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha e sümbolraha? , deposiitraha pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus , ootamatu inflatsioon majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta,
8. Rahaturg ja pangandus Kaupraha – kaubad, mis muutusid üldtunnustatud vahetusvahenditeks, sümbolraha – paber või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha – e sümbolraha? , deposiitraha – pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu – saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat – raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas – keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha – saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon – majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus , ootamatu inflatsioon – majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta,
· püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust R · raha hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina · raha emissioon paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale · raha pakkumine laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1 · rahabaas kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0 · rahade asendamine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad · rahapoliitika vahendite ja meetodite kogum raha ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks · rahaturg väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on
püsikulu – kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust R raha - hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina raha emissioon - paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale raha pakkumine - laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1 rahabaas - kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0 rahade asendamine - situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks rahaturg - väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille
Dekreetraha - sümbolraha Deposiitraha pankadesse hoiustele paigutatud raha. Selle alusel toimub suurem osa tehinguid tänapäeval. Raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol (mida kõrgem intressimäär, seda suurem on raha hoidmise kulu ning seda vähem hoiavad inimesed raha likviidses vormis(sularahana) Rahaagregaat M1 raha tähendus kitsamas tähenduses ehk raha pakkumine. Sularha ringluses + nõudehoiused Rahabaas M0 tähistatakse keskpanga emiteeritud ja valitsuse garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas kommertspankade reservidena, kommertspankade kassades või inimeste käes. Kontroll on enamikes riikides usaldatud keskpangale. Asendusraha ehk surrogaatraha M2 raha laiemas tähenduses. Vahendid, mida saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides (väärtpaberid, tähtajalised ja säästuhoiused, valuutahoiused, avatud investeerimisfondid)
nõutvat reaalse raha hulka erinevate intressimäärade korral. Elastsus sõltub raha defineerimisest M0 ja M1. Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja -pakkumise kõverate lõikepunktis. Intress sõltub raha pakkumisest. Fikseeritud; suurendame v vähendame raha massi-intress muutub (alaneb) – püstised M- id Inflatsiooni pole, kui nõudlust ei ole. Majanduskasv on madal. Raha instrumendid M0 (rahabaas)=sularaha (C) ja pankade vahendid Eesti Pangas (reservid) M1=sularaha+ nõudmiseni hoiused M2= M1 + tähtajalised hoiused M3= M2 + muud likviidsed vahendid „Raha asendajad“- CD, säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm. Näeme raha paljunemist, raha on likviidsem, raha tegemine sularahaks on keerulisem, kuidas keskpanga poolt kontrollime? Rahamass Mõjutab majandusaktiivsust Makromajandustegurite mõju
ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 RAHAPAKKUMINE Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid: 1. rahaagregaat Mo rahabaas, s.o. keskpanga poolt emiteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades + tsekid. Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab raha kasutamisvõimalust kaupade ostmisel ja maksete eest tasumisel. 3. rahaagregaat M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused. Seda rahahulka saab
intresside vahet käsitleda kui keskpangale makstavat tasu. Mõnede riikide keskpangad on seda funktsiooni nimetanud keskseks, sest sellest vahest kaetakse keskpanga operatsioonikulusid(Suurbritannia, Saksamaa). Keskpank kasutab reserimäära muutmise kõrval rahapakkumise juhtimiseks ka diskontomäära - see on intressimäär, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Mida madalam on intressimäär, seda rohkem keskpangalt laenatakse. Sellega suureneb rahapakkumine ja rahabaas. Kui keskpangal on soov või vajadus rahapakkumist vähendada, siis tõstab ta diskontomäära, mille tõttu pangad piiravad oma laenuvõtmist ning laenupakkumise kasv pidurdub. Keskpank võib laenuandmise rakendada ka tagatisenõuet ning vatavalt sellele differentseerib ka diskontomäära. Pankade laenuvõiimalused keskpangast ei ole sageli piiramatud, mitmetes riikides on kehtestatud vastaad kvoodid(Pr. Ja saksa KP)
annaabi.ee 
