positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga. Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara (tooraine, väärtpaber, indeks vms) hinna liikumisele. Futuuri ostja ostab futuuri alusvara ning soetab sellega alusvaras "pika" positsiooni, futuuri müüja müüb futuuri alusvara ning tekitab tehinguga endale "lühikese" positsiooni. Lihtsustatult öeldes on futuuri ostja kohustatud ostma alusvara tulevikus kindlaks määratud hinnaga.
Optsioon 1. Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti
suurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum- dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele. ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend'i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra. 23. Tuletisväärtpaberi mõiste Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 24. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule
• Ettevõte võib jälgida ka oma optimaalset kapitali struktuuri ning ülejääv osa makstakse dividendidena välja. • Kasumi reinvesteerimisel peab järgima aktsionäride nõutavat tulu alternatiivsetest investeerimisvõimalustest. 46. Finantstasuvuse hindamine Investeerimisprojektis peab NPV = 0 47. Tuletisväärtpaberite mõiste ja funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 48. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon – on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule (ostjale) õiguse aga mitte
investeerimisvõimalustest. Eeldused võivad olla ettevõttespetsiifilised või makromajanduslikud tegurid. Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 46. Finantstasuvuse hindamine 47. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 48. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule
Eelduste väärtusi muudetakse ühe kaupa ja uuritakse mõju lõpptulemusele (n NPV). Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 53. Finantstasuvusläve mõiste Investeerimisprojektis peab NPV = 0 12. loeng: Tuletisväärtpaberid (optsioonid) 54. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 55. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: · Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule
kontole. See annab võimaluse hoiuselt teenitud tulu iga kuu kasutada 2. Intressimakse hoiuperioodi lõpus - intressi makstakse siis, kui hoiuperiood saab läbi Tähtajalise hoiuse intressimäärad on hõlpsasti kättesaadavad Swedbanki kodulehel. Kolmandaks hoiustamisvõimaluseks on investeerimishoius - tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest. Inesteerimishoiusele tehtav minimaalne sissemakse on 300 eurot, hoiutähtaeg algab 1,5 aastast. Investeerimishoius annab võimaluse teenida tavahoiusest suuremat intressi. Hoiusumma on garanteeritud hoiuse lõppedes ning puuduvad väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad kulud. Riskideks on krediidi-, turu- ning maksurisk. Nendest riskidest olulisimaks on tururisk.
Kinnise fondi osakuid on investoril võimalik müüa vaid järelturul. Teisisõnu - kui leidub isik, kes on investorilt nõus osakud ostma. Kinnise fondi mudel eeldab üldjuhul seda, et osakute järelturg tekib börsil ehk osakud on börsil kaubeldavad. Kinnised fondid on ka sellised fondid, mis ostavad osakuomanikelt osakuid tagasi harvemini kui kord kuus. 6. TULETISVÄÄRTPABERID ,,Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Nende peamine funktsioon on olnud on olnud ja on riskide vähendamine. Samal ajal sobivad nad väga hästi ka hoopis vastupidiseks- riskide suurendamiseks ning finantsvõimenduse võtmiseks. Sellepärast võib tuletisväärtpabereid käsitleda tavaliste kauplemisinstrumentidena. Tuletisväärtpabereid on väga palju erinevaid, isegi võib öelda, et praktiliselt lõputult palju, sest alati võivad kaks osapoolt leppida kokku eriliste tingimustega tuletislepingus. Kuid siiski on
Perioodi lõppemisel kantakse hoiustatud summa koos intressiga kontole Hoiuse automaatse pikendamise võimalus Kõrgem intress internetipangas sõlmimisel 13 SEB tähtajaline hoius Hoiuse tähtaja pikendamine: Koos intressi hoiustamisega Ilma intressi hoiustamiseta 14 SEB - investeerimishoius Hoiuse pikkus 2 5 aastat Intress oleneb hoiusega seotud alusvara hinna liikumisest Riskipreemiaga ja riskipreemiata investeerimishoius 15 SEB - investeerimishoius Riskid Krediidirisk Tururisk Maksurisk 16 Teised pangad Danskepank Kasvuhoius Tähtajaline hoius Investeerimishoius Kapitalihoius LHV Pank Tähtajaline hoius 17 Teised pangad Nordea Pank Kogumishoius Tähtajaline hoius Reservhoius
ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid Optsioon Optsioon annab omanikule õiguse, aga mitte kohustuse kindlaksmääratud hinnaga osta või müüa mingit kindlaksmääratud (finants)vara kindlaksmääratud ajal tulevikus. See lause tasub meelde jätta, kasvõi välja trükkida ja seinale panna. Lisaks tasub tähele panna, et sõna kindlaksmääratud esineb selles lauses kolm korda. Optsioonide kauplemisel peate: Valima õige alusvara (enamasti aktsia). Õigesti ennustama liikumise ulatuse. Õigesti ennustama millal liikumine toimub. Kui üks nendest valikutest osutub ebatäpseks, siis te ilmselt raha ei teeni. See kolmik teebki optsioonide kauplemise keeruliseks. Aktsiate ostmisel/müümisel piisab ju ainult suuna ennustamisest.
Tulemused esitatakse jooniste või graafikuna, üldistamaks projekti riski. 53. Finantstasuvusläve mõiste Investeerimisprojektis peab NPV = 0 12. loeng: Tuletisväärtpaberid (optsioonid) 54. Tuletisväärtpaberite mõiste ning funktsioonid 16 Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 55. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted: Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule
Suletud fondi puhul (Closed end mutual fund) võib aga osaku ostu või müügihind osaku hetke NAV-ist erineda, kuna juhul, kui neid osakuid on võimalik osta või müüa, siis saab seda teha järelturul ning hind kujuneb erinevate faktorite- nagu komisjonitasud, ostja- ning müüjapoolsed ootused ja muu - tulemusena. Ostuoptsioon - Annab optsiooni omajale õiguse osta finantsvara eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Ostuoptsiooni ostja peaks eeldama, et optsiooni aluseks oleva finantsvara (alusvara) hind tõuseb, ostuoptsiooni müüja peaks ootama alusvara hinna püsimist või langemist. optsioonidel on alati kindlaks määratud lõpptähtaeg. OTC turg - OTC turg koosneb paljudest erinevatest kauplejatest, kes teevad tehinguid kas telefoni või võrgu vahendusel. Kauplemiseks ei ole keskset kohta nagu börsidel ja turg on vähem reguleeritud. PB suhtarv (PB ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Raamatupidamislik väärtus ühe aktsia kohta
Eelisakstionäril puudub üldjuhul hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul ehk teisisõnu ei saa eelisaktsionär firma tegevust sellisel määral mõjutada kui lihtaktsionär. Eesti turul avalikult kaubeldavaid eelisaktsiaid praktiliselt pole ja seetõttu on Eesti investori huviorbiidis peamiselt lihtaktsiad. 5.Mida tead tuletisväärtpaberitest? Sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks. Optsioon võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta Derivatiiv - tuletisväärtpaber, mis tõestab seda, et väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga Futuur - tuletisväärtpaberi liik; tuleviku tehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu
kasutatakse. Tagasimüügileping (forward, futuur (kaubeldav forward)) : leping tulevikus müüa/osta ese kokkulepitud tähtpäeval ja hinnaga, koguses. Futuurlepingu üheks lepingu osapooleks on alati börs. Futuuri hinda jälgitakse igapäevaselt. Lepingu sõlmimisel peab futuuriomanik deponeerima tagatise. Kui alusvara hind muutub ja futuurleping muutub sõlmijale kahjulikumaks/kasulikumaks, siis arvestatakse kahju kohe tagatissummast maha/ liidetakse kasu sellele juurde. Kui tagatise väärtus on kahanenud alla minimaalse tagatissumma, tuleb tagatist suurendada. Forvardlepingu tingimused ei ole standardiseeritud osapooled lepivad omavahel ise kokku.
võlakirjainvesteeringut pigem madala riskiga investeeringuks. Riski suurus sõltub konkreetsest ettevõttest. Riigi ja kohalike omavalitsuste võlakirjad on üldjuhul riskivabamad võrreldes tegemist alustava ettevõttega. Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Tuletisväärtpaberite väärtus sõltub üldjuhul tuletisväärtpaberi aluseks oleva vara (alusvara) hinna muutumisest. INVESTEERIMISRISKIGA ELUKINDLUSTUS Investeerimisriskiga elukindlustusleping erineb oluliselt traditsioonilisest kindlustusest ja sarnaneb oma põhiolemuselt investeerimistootele. Investeerimisriskiga elukindlustuses on ühendatud investeerimine ja elukindlustus. Vahe tavapärase investeerimisega on see, et klient ei saa väärtpaberite omanikuks, vaid omandab kindlustuslepingu. Väärtpaberite omanikuks on elukindlustusselts
(Admiral Markets AS, AS Cresco Väärtpaberid) 40. Tagatisfondi olemus Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Hoiustatud summa paigutatakse teatud alusvarasse (aktsiad, valuuta) Investeerimishoius on kõige riskantsem hoiuse liik, kuna intresside teenimine ei ole kindel ning see sõltub täielikult alusvara väärtuse liikumisest, seetõttu on võimalik teenida intresse üldse mitte või hoopistükkis teenida tunduvalt rohkem. 14
puuduvad konkurendid · monopolistlik konkurents turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet · monopson ainuostja turul · munitsipaalvõlakiri omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri · muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega · müügioptsioon väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa N · naturaalmajandus majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses · neoklassikaline majanduskasvu mudel · neoklassikaline majanduskoolkond selle nurgakiviks on ratsionaalne majanduslik käitumine · neoklassikaline majandusteadus koondab erinevaid majandusteadlaste koolkondi, mis tegutsesid vahemikus 18701930
üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid monopolistlik konkurents – turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet monopson – ainuostja turul munitsipaalvõlakiri – omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri muutuvkulu – kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega müügioptsioon – väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa N naturaalmajandus – majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses neoklassikaline majanduskasvu mudel – neoklassikaline majanduskoolkond – selle nurgakiviks on ratsionaalne majanduslik käitumine neoklassikaline majandusteadus – koondab erinevaid majandusteadlaste koolkondi, mis tegutsesid vahemikus 1870-1930. Oluliseks uuenduseks oli marginaalanalüüsi
• Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 4. Raha omadused • Stabiilsus • Kulumiskindlus • Kaasaskantavus • Ühtlus • Jagatavus 5. Raha likviidsuse püramiid Kõige likviidsem on sularaha → krediitkaart → jooksevkonto → lühiajalised riigi võlakirjad → pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem, pikaajalised riigi võlakirjad vähemlikviidsed. 6. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Raha vormi järgi:
börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius tähtajaline investeerimisriskiga hoius. Investeerimishoiuse intress ei ole tagatud ning selle saamine sõltub hoiusega seotud alusvara hinna liikumisest. Riskid: Krediidi risk: Kui paigutada oma raha investeerimishoiusesse, on panga maksevõime halvenemise korral risk kaotada kogu hoiusumma või osa sellest ja ilma jääda võimalikest intressidest. Sel juhul tagab hoiusumma säilimise tagatisfond. Tururisk: Investeerimishoiuse alusvara väärtus võib liikuda oodatule vastupidises suunas ja seetõttu võib teenitav intress olla väike või hoopis olematu. Riskipreemiaga
Tuletisväärtpaber- annab omanikule õiguse või kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Levinuimad instrumendid : - Forward- tulevikutehing, KOHUSTAB osapooli tulevikus müüma ja ostma mingi finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga - Fuuturid- et forwarde oleks võimalik omakorda osta-müüa ,standardiseeritakse forwardide tingimused - Optsioonid- annab ostajale ÕIGUSE osta-müüa optsiooni alusvara kindlal tähtajal eelnevalt kindlaks määratud hinnaga, makstes selle eest optsiooni kirjutajale teatavat tasu e optsioonipreemiat Indeks- mõõdupuu millega hinnatakse finantsmaailmas või majanduses toimivaid muutusi. Investeerimisriskid: *intressirisk- nii aktsiate kui võlakirjade hinnad langevad üldise intressitaseme tõustes ja tõusevad intresside langedes *valuutarisk- eri valuutade kõikumisest tulenevaid muutusi oodatavas tulumääras
Seega peetakse indeksifonde kõige tasakaalustatumateks riski ja võimaliku tulususe suhtes. · Tuletisinstrumentidest on kõige enam levinud forwardid, optsoonid, futuut Optsoon- tuletisinstrument, mis annab selle omanikule õiguse mitte kohustuse osta või müüa väärtpabereid kokkulepitud hinnaga kokkulepitud ajal. 6 Tuletisinstrumentide eripära on selles, et nende väärtus sõltub hoopis teise tehingu ehk alusvara väärtusest. Tegemist on põhimõtteliselt topelttehinguga (nt ostetakse mingeid väärtpabereid, mis kujutab alusvara ehk esmast tehingut ja antud tehingule lisaks sõlmitakse kokkulepe, et esialgne tehing kaetakse pöördtehinguga kokkulepitud hinnaga mingil tähtpäeval tulevikus (ehk ostetakse/müüakse tagasi). Tuletisinstrumendid võeti kasutusele seetõttu et sel perioodil muutusid finantsturud ja üldse finantskeskkond volatiilseks (ebastabiilne)
4 500 -600 1500 5 400 1600 1900 Nõutav intressimäär on kõigi projektide puhul 10% Millist projekti eelistada ja miks? Palun põhjendage oma otsust vähemalt 2 investeeringute hindamise kriteeriumi alusel? 4. Ettevõte vajab 4 kuu pärast 6-ks kuuks laenu. Sõlmitakse forwardleping, kus lepingu alusvara on 100 000 EUR, laenuintress 4%. Kui pankade baasintress on 4 kuu pärast tõusnud 5 %-ni, milline on siis forward-lepingu kulu pangale? Kui intress on langenud 3,6%-ni, milline on siis forward-lepigu kulu ettevõttele? 5. Formula PLC tegeleb koduelektroonika tootmisega ja müüb oma toodangut 3- l turul: Saksamaal, Suurbritannias, Rootsis Ettevõtte andmed 20(x1)a: Saksamaa (EUR) Suurbritannia (GBP)
aktsia hind s 350 EEK optsiooni realiseerimis e. rakendushind x 500 EEK aeg aegumiseni t 2 aastat hetke liitintressimäär r 7% (per annum) aktsia hinna volatiilsus e tulumäära standardhälve 58% (per annum) a) optsioon on rahas, kui optsiooni rakendushinna tänane väärtus on kõrgem kui alusvara hind täna ja vastupidi Optsiooni rakendushinna tänane väärtus: x*e-rt= 434,6791 > ehk optsioon on rahas. b) optsiooni väärtuse leidmiseks kasutan Black-Scholes mudel'it (vt paremal) d1= 0,1459627569 d2= -0,674281 N(d1)= 0,5580246054
Eelisaktsia tähtajaline, hääleõigust ei anna. Reeglina on garanteeritud dividendid. Ettevõtte pankroti korral saavad oma aktsiate nimiväärtuses raha kätte. Võlakiri - on oma olemuselt standatdiseeritud ja vabalt võõrandav laenuleping (seda saab edasi anda) Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab optsiooni omanikule õiguse osta või müüa kokkulepitud hinnaga kokkulepitud ajal tulevikus optsiooni alusvara (aktsia, kaup, valuuta). Annab õiguse osta või müüa, ei ole kohustuslik. Kasutatakse riskide maandamiseks. Forward on kohustus osta kokkulepitud hinnaga ja kokkulepitud ajal tehingu alusvara. Futuur on standardiseritud forwardleping, millega kaubeldakse börsil. 9.Investeerimisfondid. Investeerimisfondide liigitus ---- 10.Krediteerimine. Krediidi liigid.Krediteerimise strateegia. Liisingfinantseerimine. Faktooring. Investeerimisfond
Püütakse maandada läbi tehingulimiitide ja pädevuste süsteemi. Oluline duaalsuse põhimõte ( kahe teineteisest sõltumatu töötaja või accept tehing). Intressirisk- tuleneb panga varade ja kohustuste tähtaegade erinevusest ja erinevatest intressimääradest. Seda mõjutavad ebasoodsad muutused ressursihankimisel. Lühiajalise ressursiarvelt antakse pikaajalisi kohustusi. Intress on põhiline pangapoliitiline vahend. Turu ja inflatsioon risk- tuleneb ebasoodsatest turutingimustest ja alusvara hinnamuutusest ( pank teeb tehinguid enda nimel , kuid täidab ka kliendi kohustusi. Kasutatakse erinevaid limiitide süsteeme ja erinevate positsioonide võtmist kauplemisel väärtpaberitega ja samuti investeeringute tegemisel ) Likviidsusrisk- panga likviidsus, seotud maksejõulisusega. Eeldab panga Aktivate ja Passivate tähtaegade vastavust ja igapäevast positsioonide juhtimist. Kui kiiresti on võimalik vara rahaks muuta.
Väärtpaberivahendajad asutused, mis tegelevad väärtpaberite vahendamisega 6 36. Tagatisfond - krediidiasutusse hoiustatud vahendid on tagatud ühe hoiustaja kohta kuni 100 000 euro ulatuses 37. Investeerimishoius - hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on maksustatav 38. Investeerimisfond - paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. Liigid: avatud investeerimisfond fondi osakuid saab alati osta & müüa suletud investeerimisfond - müüb osakuid IPO käigus
investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 40. Tagatisfondi olemus Eesmärk on tagada investorite poolt investeerimisasutuste kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuste maksejõuetuse korral. Investeeringud hüvitatakse täies ulatuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse või valuuta alusvara väärtusest või selle muutusest. Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi, hoiusumma on hoiuse lõppedes garanteeritud. Puuduvad muud kulutused. Ohtudeks on intresside mitteteenimine ja riskipreemiapuhul lisatsu kaotus. 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid Tegemist on finantsvahendajatega, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda erinevate finantsinstrumentide ostmiseks. Investeerimisfondi tüüpideks on näiteks aktsia-, võlakirja-,
o 40. Tagatisfondi olemus o Tagatisfondi eesmärgiks on tagada investorite poolt investeerimisasutuse kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuse maksejouetuse korral. o 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid o Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest o tähtajaline hoius, mille intress soltub osaliselt voi täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi voi selle alusvara väärtusest voi selle muutusest. o Riskid: o lepingu alusvaraga seotud intresse ei ole aranteeritud o lepingu katkestamise eest trahv o intressitulu voidakse tulumaksustada o o 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid o Finantsvahendajad, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda raha erinevate finantsturu instrumentide ostmiseks. o Tuubid: o Aktsiafond enamus vara investeeritakse aktsiatesse
kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse ning hüvitamine seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Tagatisfond toimib hoiuste ja investeeringute hüvitamise skeemide osas vastavalt Euroopa liidu direktiividest tulenevatele nõuetele. 37. Investeerimishoiuse olemus, riskid Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Riskid 38. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid. Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. *Aktsiafond *Võlakirjafond *Rahaturufond *Kinnisvarafond 39. Aktsiate liigitus ja olemus (kasvu-, dividendi-, väärtusaktsiad) Aktsiad on väärtpaberid, mille omamine tähendab osalust ettevõttes. Aktsiad annavad
pikaajalist kasvupotentsiaali. (Euroopa Keskpank 2008, :53) Inflatsiooniga kaasneb ka spekulatiivsete tehingute kasv, kus alusvaraks on kaubahinnad, valuutakursid, intressimäärad. Spekulatiivne tehing on finantsiline tehing, mis sisaldab spekulatiivset riski, kus puhaskasum või lõplik kulu ei ole teada isikule. 9 Selliste tehingute eesmärk on kasu saada turul olevate alusvara hinna kõikumistest, selle asemel, et kasu saada finantsiliselt alusvaradest nagu näiteks kapitalikasu, intress ja dividendid. Spekulatsioon tehingud võivad põhimõtteliselt hõlmata mis tahes tarbekaupa või finantsinstrumenti nagu aktsiad, võlakirjad, kaubafutuurid, valuuta, kunst ja kinnisvara. (Wikimedia Foundation, Inc 2015) Samas põhjustab inflatsioon sotsiaalsete probleemide teravnemist. Raha väärtuse
( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid. Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. 14 Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid. Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on
Väärtpaberi hinda tavapäratul või kunstlikul tasemel hoidvad või sinna viivad tehingud või tehingukorraldused, kui isikul puuduvad neile õigustatud põhjendused ning kui need ei vasta turu tunnustatud tavale Marking the close tehingud või tehingute seeriad, mille eesmärgiks on muuta sulgemishinda ja mõjutada seeläbi optsioonide, fondiosakute, indeksite väärtust, väljamakstavaid boonused jms. Tuletisväärtpaberite, repotehingute jms puhul alusvara hinna, nõudluse või pakkumise mõjutamine viisil, mis toob kaasa teise poole kohustuse tekke. Hinnatoetuse loomine emitendi või temaga seotud isiku poolt, et vältida hinna langemist alla teatud taseme. Turumanipulatsioon: Fiktiivsed toimingud Tehingud ja tehingukorraldused, mis sisaldavad näilikke või muid pettuslikke elemente Omaniku peitmine tehing või tehingute seeria, mille eesmärgiks on väärtpaberi näilik omanikuvahetus, kuigi lõppomanik ei muutu
saadud intress, sh võlakohustuselt arvestatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Viivist (viivitusintressi) ei käsitata intressina. Ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstavat intressi - sätet ei kohaldata kui intress 1) osaliselt või täielikult sõltub väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest või 2) mida saadakse raha hoiustamise eest investeerimiskontol. TULU FINANTSVARALT INVESTEERIMISKONTO: Finantsvaradelt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust võib investeerimiskonto kasutamisega edasi lükata. Investeerimiskonto (IK): krediidiasutuses või selle püsivas tegevuskohas avatud rahakonto, -kontod. TM edasilükkamiseks tuleb soetada sellel IKl oleva raha eest ja finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamatult IKle
95. 21. Organisatsioonikultuuri tasandid 96. Tehiskeskkonnd: kui hea on keskkond. Kultuuri pealispind. Saab eristada füüsilisi, käitumuslikke ning verbaalseid ilminguid. Peegeldab teisi kihte. 97. Immateriaalsed tegevused ja rutiinid: Inimeste vaheline koostöö. Kokkuleppelised tegevused venitusteta. Tehakse olulisi valikuid nende baasil. Mida org. soovib saavutada, mismoodi see realiseerub. 98. Alusvara väärtused: ühised arusaamised; inimeste töekspidamised, ootused ja väärtushinnangud. 99. 22. Eetilise juhtimise põhimõtted 100. Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis. 101. Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni võib olla ebaeetiline. Organisatsiooni sisese keskkonna kujunemisel peaks juht olema eeskujuks ja rõhutama
annaabi.ee 
