Minu investeerimisportfell Algaja investor ei peaks alustama aktsiatest, sest need on liiga riskantsed, vaid eelistada tuleks investeerimisfonde. Uurisin erinevaid pakutavaid (sh enda nn kodupanga Swedbank omi) ja leidsin interneti vahendusel Raha Hoiu-Laenuühistu, mille tegevuspiirkonnaks on ainult Eesti Vabariigi territoorium ja mis on mõeldud Eesti kogukonnale ning mille tingimused tundusid mulle kõige arusaadavamad. Hoiustades näiteks 5000 eurot, perioodiga 3 aastat ning valides hoiustajaks füüsilise isiku, on brutointressimäär (intress koos tulumaksuga) 7,5%, netointressimäär (intress, millelt on tulumaks maha arvestatud) 6,0%. Võttes väljamakse perioodi lõpus on kogutud lõppsumma koos intressidega 5900 eurot (kogutud intressi seega 900 eurot). Hoiuse eelised: Intressi väljamaksmine endale sobilikul perioodil; Intressimäär kuni 9%; Hoiustel puuduvad tehingu- ja hooldustasud; Tähtajaline hoius on turva...
Investeerimisportfelli risk ja tasuvus: iga finantsotsuse vastuvõtmisel loodetakse saada võimalikult suurt kasumit, kusjuures alati tuleb arvestada vastava otsuse elluviimisega seotud riski. Mida suurem on risk, seda kõrgem on investeeringult loodetav tulu. Kuid reeglina püütakse finantsotsuste tegemisel ka riski vähendada. See saavutatakse riski hajutamise ehk diversifitseerimise teel investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel ehk moodustatakse mitut investeerimisobjekti sisaldav investeerimisportfell. Kui hajutatuid investeerimisportfell sisaldab aktsiaid, võlakirju, kinnisvara ja panga hoiuseid, siis on see portfell riski eest hästi kaitstud, sest nende investeeringute väärtus ei muutu üheaegselt ühel ja samal määral. Samuti on selline hajutatud portfell kaitstud erinevate majandusharude riskide eest,m sest erinevate majandusharude turutingimused ja poliitilised asjaolud ei muutu kunagi üheaegselt ega ühtemoodi. Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm:
Kuid isegi lotovõit ei päästaks oravarattasse sattunud inimesi. Kogu saadud tulu kulutataks passiva peale. Isegi kui praegu on väga vähe võimalusi midagi peale hakata, peaksin proovima ning üritama, sest lihtsalt käed rüpes istumine ei aita kedagi. On võimalus lugeda raamatuid ning otsida infot internetist. Juba praegu saaksin uurida aktsiate, kinnisvarade ning võlakirjade kohta. Piisavalt vanaks saades oleks olemas kõik vajalikud teadmised, et luua oma investeerimisportfell. Kõike seda oleks mul võimalik teha, kui see ei tunduks nii raske. Oleks ju palju kergem teha palgatööd ning elada tavalist elu oravarattas. Kogu see õppimine võib esialgu tunduda hirmutav, kuid hiljem toob see suurt kasu. On võimalik varem töökohast loobuda ning elada rahulikku ning lõbusat rikkurielu. Internetist uurides nägin, et paljud inimesed on saanud oma investeerimishuvi just seda raamatut lugedes. Ka minul tekkis suur tahtmine kogu oma raha investeerida, kuid kui üritasin
Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum. Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus. Investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab. Spekuleerimine – kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele. Edu tagavad turu ajastamine (millal osta ja müüa) ja väärtpaberite valik. Pikaajalise investeeringu eduteguriks - varade paigutus. Investeerimisportfelli jaotus
kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks Investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Reaalinvesteering investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne Finantsinvesteering investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse Investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum Reaaltulusus tulususe ja inflatsiooni erinevus Inflatsioon üldise hinnataseme tõus. Mõõdetakse tavaliselt tarbija ostukorvi maksumuse (tarbijahinnaindeksi) muuduna Ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Tururisk (ka: süstemaatiline risk) oht, et turu üldised tingimused (inflatsioon, intressimäärad)
muu dokumendi alusel ja sissenõutud summade kliendi pangakontole kandmine intress (intressikulu) laenu hind, mida laenuandja tahab saada selle eest, et annab kasutada oma vara. intressiperiood ajavahemik mille kohta intressi arvutatakse, intresside maksmise sagedus intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum investeering kapitali kasvatamine tulu saamise eesmärgil. investor väärtpaberi omandaja ja temale on väärtpaber finantsvara, või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega jääktulu (ka: piirkasum) ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe kahekordne finantseerimine laenu saamine kahest allikast sama tagatisega
Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest välja- maksetest Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnis- varasse, tootmisseadmetesse jne Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärt- paberitesse Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum VARA REAALVARA FINANTSVARA REAALINVESTEERING FINANTSINVESTEERING RAHA VÄÄRTPABERID Portfelliteooria “TASKUS” PANGAS HOIUARVE Kodused Välismaised
15% Kasv 40% 0,2 20% A) -0,01+0,12+0,08= 0,19=19 % B) 0,02+0,09+0,04= 15% Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm Riskide hajutamine- diversifitseerimine- investeeringud jaotatakse erinevate objektide vahel ehk moodustatakse investeerimisportfell, mis võib sisaldada nt aktsiaid, võlakirju, kinnisvara jne. Kui turul juhtub mõne portfelliobjektiga midagi, siis on võimalus, et teiste väärtused tõusevad ja ei too kaasa kogu portfellile kaasa kahju. Teooria sisaldab efektiivseima portfelli mõistet, mis tähendab antud riskitaseme juures maksimaalset kasumit. Antud tasuvustaseme juures minimaalset riski omava portfelli moodustamist. Eeldatav kasuminorm kujutab endast portfelli kuuluvate erinevate investeeringuobjektide
See tähendab suurimat tulutaset, kus investeeringurisk puudub. (FRDN incorporated, 2011) Tavaliselt püütakse investeerimisotsuste vastuvõtmisel risk hajutada ehk vähendada. Seda saavutatakse diversifitseerimise abil s.t. investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel, moodustades kogumi, mida nimetatakse investeeringute portfelliks. Hajutatud riskiga investeeringuportfell sisaldab erinevaid väärtpabereid, nt. võlakirjad, aktsiad, pangahoiused. Selline investeerimisportfell on riskide eest hästi kaitstud, sest nii majanduses kui poliitikas ei toimu muutused ühekorraga. Investeerimisportfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki, et väikseima riskitaseme juures oleks võimalik saavutada maksimaalse kasuminormi. Portfelli keskmine kasuminorm kujutab erinevate investeeringute kasuminormide kaalutud keskmist. (Riskglossary 2011). Investeerimisportfelli riski suurust mõõdetakse portfelli standardhälbe kaudu. (1) kus esimese väärtpaberi osakaal portfellis
efektiivse tulukõvera kujust (wikipedia.org/wiki/Modern_portfolio_theory). Tavaliselt püütakse investeerimisotsuste vastuvõtmisel risk hajutada ehk vähendada. Seda saavutatakse diversifitseerimise abil s.t. investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel, moodustades kogumi, mida nimetatakse investeeringute portfelliks. Hajutatud riskiga investeeringuportfell sisaldab erinevaid väärtpabereid, nt. võlakirjad, aktsiad, pangahoiused. Selline investeerimisportfell on riskide eest hästi kaitstud, sest nii majanduses kui poliitikas ei toimu muutused ühekorraga. Investeerimisportfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki, et väikseima riskitaseme juures oleks võimalik saavutada maksimaalse kasuminormi. Portfelli keskmine kasuminorm kujutab erinevate investeeringute kasuminormide kaalutud keskmist. (www.riskglossary.com/link/portfolio_theory.htm) Kovariatsiooni arvutamiseks korrutame hälbed keskmisest tulust omavahel ja leitakse
Pangas pakuvad klientidele lisaks nõustamisteenust (väärtpaberite alast nõustamist). Pangad võivad osaleda ettevõtte aktivate juhtimises (tegutseda firma aktivate juhina) st pangale antakse õigus teha tehinguid firma aktivatega. 8 Aktivate juhtimine võimaldab vähendada resursi kulu ja muuta tehingud operatiivsemaks. INVESTEERINGUD Kui pank on võtnud endale kliendiinvesteeringute käitlemise peab ta tagama, et kliendi investeerimisportfell tagaks oodatava tulu ja riski optimaalse tase. Investeeringute tulususe määr on mahukas, oskusi ja mahukat infot nõudev tegevus seetõttu üksikkliendile suhteliselt vastuvõetamatu. Kui pank on määranud kliendi investeerimisportfelli riskitaset, siis peab investeerimis panku määratlema oma investeerimisstateegia. Kui portfelli üldine struktuur on määratud on järgmiseks sammuks valida sobilikud turuinstrumendid. Panga ülesanne on igal juhul riskide võimalik parim hajutamine
väljendatakse %-des intressimäär arvutatakse (intress x 100%) / põhisumma intressiperiood ajavahemik mille kohta intressi arvutatakse, intresside maksmise sagedus intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisfond kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum investeering kapitali kasvatamine investor väärtpaberi omandaja ja temale on väärtpaber finantsvara, või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid jooksev konto maksebilansi osa e. arvelduskonto, mis fikseerib kaupade, teenuste, tulude ja ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega järelturg väärtpaberiturg, kus kaubeldakse olemasolevate väärtpaberitega
investeerimisriskiga pensionikindlustus - Investeerimisriskiga elukindlustus on väga suure investeeringute hajutamise võimalusega finantstoode. Investeerimisriskiga elukindlustus lubab inimesel ise juhtida oma pensioni- või elukindlustuse varasid, määrates ise, kui suur osa kindlustusmaksest seltsi poolt teatud investeerimisfondi investeeritakse. Investeerimisriskiga pensionikindlustus võimaldab: · mõjutada ise oma investeeringute käekäiku ja tootlust; · koostada investeerimisportfell erinevatest rahvusvahelistest investeerimisfondidest (iseseisvalt või spetsialistide abiga); · muuta vajadusel oma investeerimisportfelli struktuuri. Tulumaksusoodustusega saab paigutada pensionikindlustusse kuni 15% oma aasta brutosissetulekust. Soodustus kehtib kõikidele tasutud maksetele, millest on maha arvatud elukindlustussumma ja lisakindlustuste riskimaksed. 27. Tervise- ja ravikindlustuslepingud
Ostuoptsioonid: Strike 45 – tulem 9 / 2,1 = 428% Strike 50 – tulem 4 / 0,7 = 571% Müügioptsioonid: Strike 40 – tulem 4 / 0,5 = 800 % Strike 45 – tulem 9 / 1,8 = 500 % Kui mõlemasse optsiooni oli paigutatud 50% rahast ehk 12 500 dollarit siis oodatav tulem on: Tulem =(571 + 800)/2=685.5% ehk 85 687.5 dollarit Ülesanne 3 Investoril on investeerimisportfell erinevatest USA aktsiatest (Google, Microsoft, Oracle, Apple, Bank of America) väärtusega 100000 dollarit. Investor usub valitud aktsiate tugevasse tõusupotentsiaali, kuid kardab üldist turu langust lähema kolme kuu jooksul tingituna halbadest uudistest Euroopastja kesistest makronäitajatest. Kuidas oleks võimalik tal oma riski 3 kuu perspektiivis kõige efektiivsemalt maandada kui ta ei ole nõus kaotama oma portfelli pealt rohkem kui 10% aga ei taha ka mingil juhul
· intressiarbitraaz intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega · investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest · investeerimisfond kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid · investeerimishorisont ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab · investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum · investeering kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas · investeeringu reaaltulusus tulususe ja inflatsiooni erinevus · investor väärtpaberi omandaja · isikliku kasutatava tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist J
eest intressiarbitraaž – intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisfond – kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum investeering – kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas investeeringu reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus investor – väärtpaberi omandaja isikliku kasutatava tulu (IKT) – tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist J
annaabi.ee 
