5.Mida tead võljakirjade erinevatest liikidest, iseloomusta? Valitsusvõlakirjad risk ostjale väike, intress väike Munitsipaalvõlakirjad väike risk Ettevõtte võlakirjad kõrgem risk, kõrgem intress Kommertspaber ettevõtte poolt väljastatud lühiajaline võlakiri, mille kestvus ei üle 270 päeva Tagasikutsutavad võlakirjad võlakirju võib enne tähtaega tagasi kutsuda. Tagasi kutsumisel makstakse kõrgemat preemiat Kupongivõlakirjad emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi. Kupongivõlakirjad emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega Diskontovõlakirjad kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt ning ostetakse tagasi kallimalt 6.Võrdle väärpaberite strateegiaid "osta ja hoia" ja "konstantse suhte" strateegiat. "Osta ja hoia" sõltub: aktsiaturu pikaajalisest arengusuunast, valitud aktsiatest ning dividendide reinvesteeringust
kogu Euroopas. Euroopa Liidu eelarve tulud • 66% nn headusmaks • 15% traditsioonilised omavahendid • 15% käibemaksul põhinevad omavahendid • 4% muud tulud Euroopa Liidu eelarve kulud • 47% säästev kasv - konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks • 29% otsetoetused • 11% maaelu areng • 1% kodakondsus, vabadus, turvalisus • 6% EL kui ülemaalimne partner • 6% halduskulud Kupong võlakiri Võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarst intressi ehk kupongi. Kupongi makstakse harilikult 1 või 2 korda aastas. Kupongivõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongivõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Võlakiri on väärpaber, mis näitab et laenuvõtja (võlakirja emitent) võlgneb laenuandjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmisele on laenuvõtja nõustunud maksma
Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga emissioonikurss - emiteeritavate väärtpaberite emissioonihind, aktsiate märkimishind või väljalaskehind emiteerimishind hind millega toimub võlakirja esmamüük emitent väärtpaberi väljaandja (laenuvõtja), kellele väärtpaber on finantskohustus. Emitendid kapitaliturgudel on suured ja tuntud institutsioonid (suurettevõtted, pangad) ja keskvalitsused, kes kasutavad oma head nime ja tuntust kapitali odavama hinnaga kaasamiseks. Pangad ja suured ettevõtted emiteerivad nii võlakirju kui aktsiaid. Ühed suuremad emitendid on valitsused, kes võlakirjade emiteerimisega tasakaalustavad eelarvedefitsiiti. esmaturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid
intressi ehk kupongi, mille garanteeritud protsent nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Kupongi makstakse harilikult üks või kaks korda aastas. Juhul kui intresside väljamaksmine toimub kaks korda aastas, väljendab antud intressiprotsent ikkagi aastast intressi. Kupongvõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongvõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Diskontovõlakirjade emitendid kuponge ei maksa, kuid võlakirjad emiteeritakse diskontoga ehk müüakse investoritele nominaalväärtusest odavama hinnaga. Reeglina on diskontovõlakirjad lühemaajalised, alla üheaastase tähtajaga. Võlakirjade puhul on määravaks võlakirja nimiväärtus, kustutustähtaeg ning kupong. Nimiväärtus ehk põhiosa (Par Value) on algsumma, mis kuulub kustutamisele võlakirja tähtaja möödumisel.
Selleks, et oleks kergem lugeda ja aru saada toon siia mõistete selgitamist. Aktsiafond (Stock Fund) investeerib peamiselt börsil noteeritud aktsiatesse. Dividend (Dividend) on osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiate omanikele. Emitent (Issuer) on juriidiline isik, kes müüb väärtpabereid eesmärgiga finantseerida oma äritegevust. Emitendid võivad olla kodu- või välismaised valitsused, ettevõtted või kinnised investeerimisfondid. Kõige tavalisemad väärtpaberid, mida emiteeritakse on liht- ja eelisaktsiad, võlakirjad. Fond (Fund) kujutab endast investorite raha kogumit, mida valdab selleks palgatud fondijuht. Intress (Interest) on tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Likviidsus (Liquidity) näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge
Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul). Milliseid näitajaid kasutatakse Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. inflatsiooni mõõtmiseks? Väärtpaberituru osalised. Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). Aktsiate liigitus ja olemus
Peamised investerimisteenused: • väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel; • väärtpaberitega oma arvel kauplemine; • väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine; • väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine. 8. Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg; Aktsiaturg; Tuletisinstrumentide turg; Esmane turg; Järelturg; Reguleeritud turg (s.h. börs); Reguleerimata turg (Over the counter) 9. Väätpaberituru osalised a) Emitendid - raha hankijad b) Investorid - raha paigutajad (• Otseinvestorid; • Portfelliinvestorid) c) Kutselised investorid: • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements); • Maaklerifirmad (brokerages); • Kommertspangad; • Kindlustusseltsid; • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. d) Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja 10.Balti väärtpaberituru emitentide nimekirjad
laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55. Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi? Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg)
laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55. Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi? Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg)
Selline liikumine tekib põhjusel, et isikud on huvitatud rohkem kõrgemate intressidega võlakirjadest. Analoogselt aktsiaga langeb ka võlakirja turhind, kui nende emitent peab sattuma finantsprobleemidesse ehk tema maksevõime hakkab kahtlaseks muutuma. Emitent laseb välja väärtpabereid. Emiteerimine- väärtpaberite esmakordset turule laskmist. Investor väärtpaberite ostja. Vahendajad viivad kokku emitendid ja investorid, võtavad mõlema osapoole riske enda kanda. 4 Ühiskondlikud struktuurid- kes kontrollivad turgu, sätestavad ühtseid turureegleid ning arendavad turu infrastruktuuri. Võlakirja peamised tunnused (teiste väärtpaberite ka)- nimiväärtus see on võlakirjal fikseeritud väärtus (summa) , mis tuleb emitendil välja maksta võlakirja omanikule kustutustähtpäeva möödumisel.
jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni- firmad). 24.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 25.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 26.Aktsiate liigitus ja olemus. Aktsiad jagunevad lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel allesjäänud
Näeb ette, et teatavad ettevõtted peavad esitama raamatupid.aastaaruande · Seitsmes direktiiv- konsolideeritud aruannerest Sätestab, et emaettevõtja peab koostama kontserni raamatupid.aastaaruande ja maj.aasta konsolideeritud aruande, mis kajastab kontserni majandusseisundit. 1) Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus 1606/2002 (19.06.2002): - Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide reguleeritud väärtpaberiturgudel kauplemiseks võetud väärtpaberite emitendid on kohustatud rakendama alates 01. jaanuarist 2005 algavate majandusaastate konsolideeritud aruannete koostamisel Euroopa Komisjoni poolt jõustatud rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid - Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud rahvusvahelised raamatupidamise standardid (EL IAS) on Rahvusvahelised Raamatupidamise Standardid (IAS) ja Rahvusvahelised Finantsaruandluse Standardid (IFRS), mis on välja antud IASB poolt ja mis vastavad kolmele kriteeriumile: _ Puudub vastuolu direktiividega;
arveldusteenused) Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 53.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses 55
Kas toob finantseerimist emitendile? Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised Emitendid raha hankijad Investorid raha paigutajad Vahendajad kutselised osalised Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet, võlasuhet või õigust omandisuhtele
laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) • Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset.
Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52. Finantsasutuste liigitus ja selgitused Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius tähtajaline investeerimisriskiga hoius. Investeerimishoiuse intress ei ole
b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 5.Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Esmane turg Järelturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 6. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad • Otseinvestorid • Portfelliinvestorid Kutselised investorid • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu.
Evli Securities AS 8. Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Esmane turg Võlakirjade turg Järelturg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 2 9. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad · Otseinvestorid · Portfelliinvestorid Kutselised investorid · Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) · Maaklerifirmad (brokerages) · Kommertspangad · Kindlustusseltsid · Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval:
mingil põhjusel ise rahastada. Kommertspaber võib olla otsene, mida emiteerivad suurettevõtted ise, kellel on vastav kogemus. Võivad olla ka vahendusega- kasutatakse väiksemate ja kogemusteta ettevõttete korral, kus ostetakse sisse diileri teenus. ,,+" Intressimäär on madalam, kui panga laenudel või teistel lühiajalistel finantsallikatel. Puudub kompensatsiooni jäägi nõue .Kindluse tagamiseks säilitavad kommertspaberite emitendid krediidi asutustes oma laenulimiite. Selliselt saadud krediidi maht võib olla küllaltki oluline, mida ta muudelt väärtpaberitelt lühiajaliselt ei pruugi saada . ,,-,, Sisuliselt puudub järelturg Tagatise puudumine Repotehingud- tegemist on tagasiostu tehingutega, see tähendab pank või klient müüb teisele kliendile või pangale finantsvara tingimusel, et üleantud vara müüakse müüjale tagasi. Lepingus fikseeritud tähtajaga ja hinnaga
tuletisväärtpaberite turg). · Finantstooted: - Finantsinstrumendid, finantstooted millega kaubeldakse turgudel, (aktsiad ja võlakirjad) - Finantsteenused, turgudel mittekaubeldavad finantstooted (laenud, hoiused, kindlustused, nõustamine) 24. Tagatisfondi olemus. Krediidiasutuses hoiustatud vahendid on tagatud 1 hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 euro ulatuses 100%. 25. Väärtpaberituru osalised. · Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. · Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). · Väärtpaberituru kutselised osalejad 26. Aktsiate ja võlakirjade liigitus ja olemus. Aktsiad omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse
on puudujäägiga. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). 17. Väärtpaberituru osalised. · Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. · Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). · Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 18. Kuidas liigitatakse finantsturud? · Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg
19. sajandi lõpust kuni esimese maailmasõjani · kulupoliitika prioriteetide seadmine maksudega laekunud vahendite jaotamisel erinevate kuluartiklite vahel eesmärgiga kehtestada või ümber kujundada teatud majanduslikke proportsioone erinevate ühiskonnakihtide huvides ja sotsiaalse õigluse printsiibist lähtudes · kumulatiivne tulude jaotus iga järgneva peredetsiili tulud liidetakse eelnevate summale · kupongvõlakiri võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi · kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama · kuznets'i hüpotees väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega
kullareservidega; kehtis 19. sajandi lõpust kuni esimese maailmasõjani kulupoliitika – prioriteetide seadmine maksudega laekunud vahendite jaotamisel erinevate kuluartiklite vahel eesmärgiga kehtestada või ümber kujundada teatud majanduslikke proportsioone erinevate ühiskonnakihtide huvides ja sotsiaalse õigluse printsiibist lähtudes kumulatiivne tulude jaotus – iga järgneva peredetsiili tulud liidetakse eelnevate summale kupongvõlakiri – võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) – tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama kuznets’i hüpotees – väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega
Ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid nimetatakse kindlustusmaakleriteks. 3) Väärtpaberivahendajad - on kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. 24. Tagatisfondi olemus Tagatisfond on investeerimisriskide maandamiseks kogutav reserv... 25. Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalisteks on: 1) Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. 2) Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). 3) Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 26. Aktsiate liigitus ja olemus. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Aktsiad jagunevad: lihtaktsiad ja eelisaktsiad:
Pangad Emitendi d Tänapäevane finantsvahenduse mudel: Raha pakkujad Raha ja Kommertspanagad, Kapitaliturd Investeerimispangad, Riskiturud Kindlustus, Pensionifondid Emitendid NB! Kommertspangad aktsiaturul ei tegutse. Kui Ameerikas kommertspankade varade osakaal kõikidest finantsvaradest moodustas 50ndatel 55% siis 1999 oli see osatähtsus kahanenud 20%-le (deposiitide osakaal kõikidest finantsinstrumentidest). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Rahavoogude liikumist ei takistata (deregulatsioon).
emissiooniprospektis. Kupongi makstakse harilikult üks või kaks korda aastas. Juhul kui intresside väljamaksmine toimub kaks korda aastas, väljendab antud intressiprotsent ikkagi aastast intressi. Silvia Kuusk Kupongvõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongvõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Diskontovõlakirjad emitendid kuponge ei maksa, kuid võlakirjad emiteeritakse diskontoga ehk müüakse investoritele nominaalväärtusest odavama hinnaga. Reeglina on diskontovõlakirjad lühemaajalised, alla üheaastase tähtajaga. Investeerimisfondi osak Investeerimisfondi osak on väärtpaber, mis näitab tema omaniku osalust avatud, lepingulises investeerimisfondis. Avatud tüüpi investeerimisfond on kohustatud igal ajamomendil kui investor
annaabi.ee 
