Investeerimine kaupade ja vajaliku põhivara soetamine. Finants turg koht, kus teenuste tootmiseks vajaliku põhivara teenuste tootmiseks vajaliku põhivara säästjad kauplevad laenajatega ja nendega kes neile soetamine. Finants turg koht, kus säästjad raha kasutamise eest maksavad. Võlakiri kinnitab soetamine. Finants turg koht, kus kauplevad laenajatega ja nendega kes neile äriühingu või valitsuse võla kohustust omaniku säästjad kauplevad laenajatega ja nendega raha kasutamise eest maksavad. Võlakiri suhtes: pika-, keskmise-, lühiajalised kes neile raha kasutamise eest maksavad. kinnitab äriühingu või valitsuse võla kohustust (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline
1 Pensionifondi juhtimine 2 3 Kulud võlakirjadele (aastal 2003) ja tulud võlakirjadelt (teistel aastatel) 4 Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 5 Võlakiri 1 $980 $60 $60 $60 $60 $1 060 6 Võlakiri 2 $970 $65 $65 $65 $65 $65 $65 $65 $65 $65 $65 $1 065 7 Võlakiri 3 $1 050 $75 $75 $75 $75 $75 $75 $75 $75 $75 $75 $75 $75 $75 $1 075 8 9 Intressimäär 4% 10 11 Aastal 2003 ostetav võlakirjade arv (ilma täisarvulisuspiiranguta)
Võlakirjad 1. Mis on võlakiri? Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress
Eelisaktsia omanikul suurem Fourth level kindlustunne kui lihtaktsionäril. Fifth level Samal ajal on ka kasumi saamine piiratud. Juhul kui ettevõte tegutseb väga edukalt, võib lihtaktsionäri dividend olla väga suur, kuid eelisaktsia omanik peab piirduma oma kindla summaga. Mis asi on võlakiri ja kuidas nendega kaubeldakse? Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Võlakirju ostes annab finantsinvestor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma pärast laenutähtaja möödumist võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Mis asjad on valitsuse võlakirjad, millised nad on ja mida nendest arvata? Garanteerib üldjuhul riigi valitsus Click to edit Master text styles
Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakiri on väärtpaber, mis kinnitab äriühingu või valitsuse võlakohustust selle omaniku suhtes. - pikaajalised (üle 10 aasta) - keskmise tähtajaga (kuni 10 aastat) - lühiajalised (kuni aasta) Debentuur Depentuur on pikaajaline kindlustamata võlakiri Obligatsioon Obligatsioon on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud
_J__ 1. Investeering A. Koht, kus toimub firmade varem emiteeritud aktsiate ja väärtpaberite müük ja ostmine. __F_ 2. Finantsturud B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. _G__ 3. Uute aktsiate C. Pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud turg võlakiri. _I__ 4. Kommertskrediit D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum __A_ 6. Aktsiabörs F. Suunavad säästud ettevõtlusinvesteeringutesse. _B__ 7. Lihtaktsia G. Esmaturg, kus firmad müüvad raha saamiseks aktsiaid. _D__ 8. Dividendid H
parem uurida tema A. eelarvet. B. bilanssi. C. kasumiaruannet. D. dividendide maksmise aruannet. C 11. Eelisaktsia annab omanikele õiguse A. saada lihtaktsionäridest suuremat dividendi. B. hääletada aktsionäride üldkoosolekul. C. saada eelisjärjekorras dividendi. D. otsustada firma personali valiku üle. D12. Milline järgnevatest väidetest on hüpoteegi kohta õige? A. Hüpoteek on lühiajaline võlakiri. B. Hüpoteek on pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. C. Hüpoteek on pikaajaline kindlustamata võlakiri. D. Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. A 13. Likviidsus tähendab, et A. ettevõte suudab oma maksekohustusi õigeaegselt täita B. ettevõte ei ole laenu võtnud C. ettevõte töötab kasumiga D. ettevõttel on piisavalt kinnisvara. B 14
kogu Euroopas. Euroopa Liidu eelarve tulud • 66% nn headusmaks • 15% traditsioonilised omavahendid • 15% käibemaksul põhinevad omavahendid • 4% muud tulud Euroopa Liidu eelarve kulud • 47% säästev kasv - konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks • 29% otsetoetused • 11% maaelu areng • 1% kodakondsus, vabadus, turvalisus • 6% EL kui ülemaalimne partner • 6% halduskulud Kupong võlakiri Võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarst intressi ehk kupongi. Kupongi makstakse harilikult 1 või 2 korda aastas. Kupongivõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongivõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Võlakiri on väärpaber, mis näitab et laenuvõtja (võlakirja emitent) võlgneb laenuandjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmisele on laenuvõtja nõustunud maksma
diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontoga emiteeritavad võlakirjad on võlakirjad, mille emiteerimishind on nimiväärtusest madalam diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega), võlakiri, millelt võlausaldaja saab tulu ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel
Tartu Ülikool MJJV.10.002 Rahandus Kodutöö I Karmen Piirsoo Tartu 2013 Ülesanne 1 Eesti residendist füüsiline isik otsib võimalusi investeerida kuueks aastaks € 100 000. Tal on valida kahe variandi vahel. Esiteks võib ta paigutada € 100 000 pangaarvele, millelt makstakse aastas intresse 4%. Teine võimalus oleks osta € 100 000 eest 1000 AS XYZ lihtaktsiat, kusjuures prognoositakse, et nende aktsiate turuväärtus kasvab 6% aastas ning iga aasta makstakse ühelt aktsialt netodividende €5 (järgmise dividendimakseni on täpselt 1 aasta). Saadud dividendid paigutab investor pangaarvele (intressimäär 4%). Kui suur oleks kuue aasta möödudes investori maksudejärgne rikkus kirjeldatud kahe investeerimisvõimaluse korral. Lihtsuse mõttes eeldame, et tulumaks kapitali kasvutulult tuleb tasuda vahetult peale võõrandamistehingut. Samuti pole lihtsuse huvides vaja arvestada...
3. Loetle vähemalt 3 erinevat investeerimisvõimalust ja nende plussid/miinused. (3p) 1. Tähtajaline hoius - hea võimalus vaba raha pangas riskivabalt hoiustada. Pank maksab Teile hoiuperioodi eest kindlaksmääratud intressi. Hoiustada saab kahest päevast kuni viie aastani. Soovi korral saate hoiuse lõppedes hoiust pikendada või valida kohe hoiuse avamisel automaatse pikenemise. Raha tootlus on väga madal ja risk kaotada samuti väga madal. 2. Võlakiri (ka obligatsioon) - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). · Vahetusvõlakiri on ettevõtte põhikirjas ette nähtud aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks välja lastud võlakiri, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu. · Väärtpaberibörsil noteeritud võlakiri, rahaturuinstrument.
rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. tähtajaline hoius hoius, mida ei kasutata kokkulepitud ajaperioodil ja saadakse intressi. investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajalik põhivara soetamine. nõudehoius on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. raha mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. lihtinress on intress mida arvestatakse laenu põhisummalt.
Futuurid ja optsioonid on kaks põhilist tuletisväärtpaberit aktsiatele. võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad Võlakiri fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid Optsioon Optsioon annab omanikule õiguse, aga mitte kohustuse kindlaksmääratud hinnaga osta või müüa mingit kindlaksmääratud (finants)vara kindlaksmääratud ajal tulevikus. See lause tasub meelde jätta, kasvõi välja trükkida ja seinale panna. Lisaks tasub tähele panna, et sõna kindlaksmääratud esineb selles lauses kolm korda
Aga valitsus maksab neile et nemad kontrollivad teisi ja saavad veel selle eest valituselt raha. Ja lõpuks nad loobuvad ja nii tekivad Keskpangad. Pangad hakkavad tegelema lisaks vekslite hoiustamisele, hakkavad ka kasutusele võtma muid väärtpabereid. Maj.arenedes vajatakse üha enam raha, seda vajavad ettevõtjad ja tarbijad. Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige olulisemaks kujuneb aktsia ja võlakiri. Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine. Vastavalt väärtpaberiga seotud õigustele ja kohustele võib nad jaotada nelja suuremasse rühma: Aktsiad Fiktseeritud tulususega väärtpaberid- võlakirjad Erinevate investeerimisfondide osakud Tuletisväärtpaberid kõige viimased mis tulid turule ja kõige keerulisemad (swarpid?)
kättesaadav ning ei nõua olulisi tehingu kulusid. Positiivne on ka selle kättesaadavus just soovitud ajal. Kaubakrediit saadakse kätte üheaegselt kaubaga ning seega ei vajata eelnevaid kokkuleppe perioode. Kkui ettevõtte funksioneerib normaalsetes tingimustes, on kaubakredii hästi etteplaneeriav, kuna tootmismahud on ettevõttes suhteliselt täpselt fikseeritud. 2. Vekslilaen sammuti üks levinud laenutulu liik. Veksel on väärtpaberi kujul võlakiri, mille võlgnik annab võlausaldajale laenu saamisel. Vekslilaen on lühilaenu üks võimalus ja peamine erinevus teistest lühilaenudest on selles, et intress makstakse laenu võtmisel ette ära, hiljem võib võlausaldaja sisse nõuda vekslil märgitud esialgse nimiväärtuse. Laenu võtmisel saab võlgnik oma käsutusse vähem raha, kui vekslile märgitud võlasumma. Küll peab võlgnik
Kordamisküsimused 1.Mis on SKP ja millest see koosneb? Sisemajanduse kogutoodang - riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. koosneb: eratarbimisest; investeeringutest; valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist. 2.Mis on inflatsioon, mis põhjustel see tekib ja kuidas seda saab mõõta? Raha väärtuse ehk ostujõu langus ning üks vanimaid majandusprobleeme. Tekib: sularaha liigne käibele laskmine. Mõõta saab: tarbijahinnaindeksiga 3.Mis on deflatsioon? Keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu. 4. Mis on fiskaalpoliitika? valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 5. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? 1) Isikud, kes soovivad töötada ehk majanduslikult aktiivne rahvastik 2) Isikud, kes ei soovi töötada või ...
Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.
saldoga miinusesse Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest Ettevõtte laienemise võimalused: · Suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil · Suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi · Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta
Ettevõtte väärtus – kõigi firma aktsiate väärtus kokku. Aktsia hind sõltub kasumi ja varade suurusest, võimalikust kasvust tulevikus, majanduskeskkonnast, aktsiaga kauplemisest. Aktsia turuväärtus ei pruugi kokku langeda “õiglase” hinnaga. Võlakiri (ka obligatsioon, veksel) – laenu võtja kohustus maksta kindlatel tingimustel laenu andjale. Fikseeritud tuluga väärtpaber. Nimiväärtus – makstakse võlakirja omanikule tagasi. Kustutustähtaeg – millal on kohustus võlakiri tagasi osta. Intress – tasu laenu kasutamise eest. Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste maksetena. Diskontovõlakiri – saab intressi ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 Tuletisväärtpaber – sisaldab endas õiguse või kohustuse mingi vara ostuks või müügiks. Optsioon – õigus osta või müüa mingit vara tulevikus kindlaks määratud hinnaga.
Põhivara- üle 1.aasta Pikaajaline laenukohustus- üle 1. a · masinad/seadmed * pikad laenud · kinnisvara · pikk investeering Omakapital · Immateriaalne vara (patent) *kasum *reservkapital * osa/aktsiakapital * ülekurss · Aruandeperioodi kasum- omakapital · AS'i Korp võlakiri (ostetud) (meie ettevõte investeeris AS'i Korp võlakirja raha)- vara · AS'i Reek pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiad- vara · Auto- vara · Büroohoone- vara · Ettemaksed tarnijatele- vara · Ettemaks ostjalt teenuse eest- kohustus · ettemaksuna laekunud rent- kohustus · intressinõue- vara · intressivõlg- kohustus · kaup müügiks- vara · lühiajaline pangalaen- kohustus · osakapital- omakapital · ostjalt laekumata summa- vara
Koovariatsioon on positiivne siis tähendab see seda, et kui üks aktsia annab keskmisest rohkem tulu portfellis siis teeb seda ka teine aktsia. COV Corr kordaja= Corr korrelatsioon COV koovariatsioon 1 * 2 COV = koovariatsiooni arvutamiseks korrutame portfellis olevate väärtpaberite hälbed keskmisest tulust omavahel ja leiame korrutiste keskmise. Näteks, olgu meil portfellis 2 aktsiat ja üks võlakiri, osakaal aktsia A 25%, B 25% ja võlakiri 50%. Teada on järgmised andmed: majandusolek TN Tulu (prog) % A(25%) B(25%) C(50%) 1. alla keskmise 0,20 -10% 20% 12% 2. keskmine 0,40 15% 10% 12% 3. üle keskmise 0,40 25% -10% 12%
5% ning i 10%. 10% PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... (C+F) / (1+r)n PVV = 100/ 1,15 + 100 /1,152 + 1100 / 1,153 = 87 + 76 +724 724 = 887 krooni PVV = 100 / 1,05 + 100 / 1,052 + 1100 / 1,053 = 95 + 91 + 951 = 1055 krooni PVV = 100 / 1,1 + 100 / 1,21 + 1100 /1,331 =91 + 83 + 826 = 1000 kr. 14. Leida 1000 kroonise diskontovõlakirja diskonteeritud müügihind kui intressimäär on 12% ja võlakiri kuulub lunastamisele kolme aasta pärast? Mis hinnaga saaks teda müüa ühe aasta pärast? Mis hinnaga saab teda müüa kahe aasta pärast? Inflatsioon pole teada ja seetõttu seda arvesse ei võeta. PVv= FVv / (1+r)n 1. 1 123 = 711,8 1 PVv= 1000 / 1,12 711 8 k kroonii 2. PVv= 1000 / 1,122 = 797,2 krooni 3. PVv= 1000 / 1,12 = 892.9 krooni 9 Lembit Viilup Ph
kontseptsiooni, mille kohaselt praegusel hetkel makstav summa on väärtuslikum, kui tulevikus makstav sest vahepeal saab sellelt summalt intresse teenida. Seda kontseptsiooni saab kasutada 4 tüüpi võlainstrumentide hindamiseks: ● Tavaline laen- põhiosa makstakse alles perioodi lõpus ● Annuiteetgraafikul põhinev laen- tehakse perioodilisi kindlaks määratud põhimakseid ● Kupongi võlakiri- tehakse perioodilisi intressimakseid ● Diskontovõlakiri- võlakiri emiteertakse(lastakse esmakordselt turule) alla nimiväärtuse 3 Võlakirja väärtust (P) arvutatakse rahavooge (CF) diskonteerides. Leitakse rahavoogude nüüdispuhasväärtus. P-võlakirjaväärtus, CFt- rahavoog ajahetkel t, i-diskontomäär, n-aeg. Võlakirja hindamise elemente on 3: 1. investorile laekuvate rahavoogude summa (perioodilised intressimaksed, nimiväärtus), 2
Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vältel mingi osa summast. Laenuprotsenti võib vaadata ka kui raha kasutamise renti. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. 26. Emissiooni mõiste ja liigid. Emissioon ehk väljalaskmine on majanduses raha ja väärtpaberite (võlakirjade, aktsiate) ringlusse laskmine. 27. Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine. - 29. Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud. - 30. Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste. Pankrotiseaduse kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
Euroopa keskpanga poolt põhirefiaantseerimisoperatsioonide intressimäärade alandamine Ei peaks mõjutama euroala hindu st hinnad peaks kasvama Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa Sotsiaalmaks Käibemaks Milline järgmistest maksudest ei ole kohalik maks: Maamaks Euroopa liidu eelarvesse suurim tulu laekub Nn heaolumaks Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab Millise hinnaga võlakiri müüakse emiteerjale tagasi Aktsia reaalne dividenditootlus leitakse Dividendid aktsia kohta / aktsia soetushind Kindlustushüvitis on: Summa, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi korral Euroopa keskpankade poolt teostatava võlakirjade tugiostuprogrammi eesmärk on : Suurendada inflatsiooni Millised järgmistest teguritest peaks avaldama valuutakursile mõju ehk milliste asjaolude ilmnemisel koduvaluuta peaks tugevnema välisvaluuta suhtes:
1 Aktsionärid - Shareholders Juhtimine - Management Tööjõud - Workforce Organisatsiooniskeem - Organisation chart Nõukogu - Board of directors Esimees - Chairperson Tegevdirektor - Managing director Aktsiaseltsi personal - Company officers 2 Värbama - Recruit Positsioon - Position Soovi avaldama - Apply for CV(curriculum vitae)(resume) Sooviavaldus blankett - Application form Nimekiri - Short list Kandidaadid - Candidates Intervjuu - Interview Palkama -Hire Värbamis agentuur - Recruitment agency(search firm) 3 Jaekaubandus - Retailing Jaemüüjad - Retailers Laod Stores(shops) Firmakauplus - Outlets Kett (kaubanduskett) - Chains Ärikeskus - Shopping centres(malls) Hüpermarket - Hypermarkets Kaubahall/hüpermarket - Superstores Kaubanduskeskuste rajoon? - Retail park Kaubamaja - Department stores 4 Franchising (siuke värk, et ostad litsentsi kasutamisõiguse) Franchisor (litsentsi omanik) Franchisee (litsentsi ostja) Franchise agreement...
2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. ,,Aktsiad on kõige tuntumad väärtpaberid, millel on sajanditepikkune ajalugu. Nad on aga ka
taavi.ee) (Advance payment) ettemakse, avansiline makse. Eestis väga populaarne ehitussektoris, kus töötajatele saavad välja võtta osa enda palgast mõned nädalad enne palgapäeva. · Bartertehing (Vikipeedia) (Barter) kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta. · Börsiarbitraaz (Tarkinvestor) börsikohus. Börsil osalejate vahel tekkinud vaildusi lahendav vahekohus. · Debentuur (Ettevõtte finantseerimine) (Debenture) on pikaajaline tagatiseta võlakiri (obligatsioon). · Devalveerimine (ap3.ee) - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. · Dividendimäär (Kuura 2008) (Dividend Yield) on suhtarv, mis leitakse dividendi summa (aktsia kohta) jagamisel aktsia hinnaga. · Dow Jones'i (äripäev.ee) - keskmine tööstussektori indeks (Dow Jones Industrial Average (DJIA)) Kolmekümne (30) New Yorgi börsil kaubeldava juhtiva ettevõtte aktsiate järgi arvutatud indeks. · Downgrade (Tarkinvestor
Tavaliselt on see aasta näitaja. Kui võlakirjale ei maksta intressi, siis nimetatakse seda kupongideta võlakirjaks. Sellise võlakirja kasum saadakse võlakirja diskonteerimisel. Kustutamise tähtpäev võlakirja nimiväärtuse väljamaksmise päev. Võlakirja tasuvus on soetatud võlakirja tegelik intressimäär, mis saadakse kui igaastaselt välja makstavad intressid jagatakse võlakirja jooksva hinnaga. Tasuvuse aste erineb võlakirja kupongi intressimäärast juhul kui võlakiri osteti alla nimiväärtuse ehk diskontoga. Sellisel juhul on tasuvuse aste kõrgem kui kupongi intressimäär. Kui ostuhind oli nimiväärtusest kõrgem ehk võlakiri osteti preemiaga, siis on tasuvuse aste kupongi intressimäärast madalam. Võlakirjade tulunormile avaldavad mõju peamiselt intressi ja likviidsusrisk. Riskiaste ja võlakirja hind on pöördvõrdelises sõltuvuses ja seega riski suurenemine toob kaasa võlakirja hinna languse ja vastupidi. Mida
Tavaliselt on see aasta näitaja. Kui võlakirjale ei maksta intressi, siis nimetatakse seda kupongideta võlakirjaks. Sellise võlakirja kasum saadakse võlakirja diskonteerimisel. Kustutamise tähtpäev võlakirja nimiväärtuse väljamaksmise päev. Võlakirja tasuvus on soetatud võlakirja tegelik intressimäär, mis saadakse kui igaastaselt välja makstavad intressid jagatakse võlakirja jooksva hinnaga. Tasuvuse aste erineb võlakirja kupongi intressimäärast juhul kui võlakiri osteti alla nimiväärtuse ehk diskontoga. Sellisel juhul on tasuvuse aste kõrgem kui kupongi intressimäär. Kui ostuhind oli nimiväärtusest kõrgem ehk võlakiri osteti preemiaga, siis on tasuvuse aste kupongi intressimäärast madalam. Võlakirjade tulunormile avaldavad mõju peamiselt intressi ja likviidsusrisk. Riskiaste ja võlakirja hind on pöördvõrdelises sõltuvuses ja seega riski suurenemine toob kaasa võlakirja hinna languse ja vastupidi. Mida
Rahavoogudega seotud erinevad riskid kajastuvad nõutavas tulunormis ( r´ ) Võlakirja hindamine Pikaajaline võlakohustus. Nominaalväärtus on kokkulepitud väärtus. Kupongiintressimäär- nominaalmäära alusel kehtestatakse makstava intressi suurus ja arvutamise aluseks on kokkulepitud intressimäär. Võlakirja tasuvus- Soetatud võlakirja tegelik intressimäär, mis saadakse kui iga aastaselt väljamakstavad intressid jagatakse võlakirja jooksva hinnaga. Kui võlakiri ostetakse alla nominaalväärtuse, siis on ost diskontoga, kui kõrgem, siis ostetakse võlakiri preemiaga. Kasuminorm- intressimäär, võlakirja hind. Nende seos on järgmine- 1.) kui turuintressimäär on võrdne võlakirja kupongiintressimääraga, siis võlakirja turuhind (P0) on võrdne tema nominaalväärtusega (M). 2.) kui turuintressimäär on võlakirja kupongiintressimäärast, siis on turuhind
Majanduslik ressurss kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad, mida on võimalik kasutada Tootmistegur majanduslike ressursside kogum, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel Jaguneb 4ks: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus SKP (sisemajanduse koguprodukt) teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus RKP (rahvamajanduse koguprodukt) mõõda kõigi antud riigi residentide poolt tooetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene)...
Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatisega debentuurid. Optsioonid Annab õiguse osta või müüa väärtpaberit mingi perioodi jooksul kindlaks määratud hinnaga. Futuurid Olemas kindel tähtaeg, mil tehing sooritatakse, hind ette teada, taganeda ei saa. Optsiooni ja futuuri peamine sarnasus Tähtaeg või periood, millal tehing toimub on ette teada. Hinnad on varem kokku lepitud. Optsiooni ja futuuri peamine erinevus Futuuri puhul tehingust taganeda ei saa, optsiooni puhul pole see kohustuslik.
võlakirjade omanikel ka võlakirjad, mis on tagatud teiste võlakirjadega on suhteliselt kindlad. Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad kupong ja diskontovõlakirjadeks ning muutuva intressimääraga võlakirjadeks. [1; 171, 172] Kupongvõlakirjade puhul maksab emitent võlakirja omanikule mingi kindla aja tagant kokkulepitud intressi ehk kupongi. Nimetus kupongvõlakiru tulebki sellest, et vanasti koosnes võlakiri kahest osast esimese osas olid võlakirja tingimused ja teises osas kaks kupongi. Tavaliselt makstakse intressi või kupongi kaks korda aastas. Diskontovõlakirja puhul intressi ei maksta, võlakiri müüakse lihtsalt nimiväärtusest odavama hinnaga. Tagasi ostetakse aga kallimalt. Võib ka öelda, et intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest, milleks enamasti on
c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
1) Rahvastiku jagunemine: 1) Aktiivne- e tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama : töötajad( palgatöölised,ettevõtjad,vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu, aga ka nt inimesed, kes on haiguslehel või sõjaväes või kes töötavad perefirmas otsest palka saamata) aga ka töötud ( inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd) 2) Passiivne e mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ( koduperenaised,tudengid,õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, aga ka haiguse või puude tõttu töövõimetud) lapsed, vanurid, kodused. Aga ka heitunud- kes on kaotanud lootuse tööd leida ja on seetõttu tööotsimisest loobunud. 2) Tööpuuduse põhjused,mõju,leevendamine. Tööpuudus on seotud inimese oskuste ja haridusega. Tööpuudust põhjustab vastava töökoha kvalifikatsiooni puudus. Inimene ei leia end...
järgmised: 1 - 10 000; 2 - 20 000; 3 - 20 000@; 4 - 20 000; 5 - 15 000. FVIFn=PV(1+i)^n 10000(1+0,1)^1=11000 20000(1+0,1)^2=24200 20000(1+0,1)^3=26620 20000(1+0,1)^4=29282 15000(1+0,1)^5=24157,65 2. Kui suur on Teie hoius 20 aasta pärast, kui te deponeerite 1000 eurot aasta intressimääraga 10% ja intresse arvutatakse pidevalt. NB! Lahendage valemiga, mis on antud pideva intressi arvutamiseks. Tvn=PV(E^i*n) E=2,71 TV=1000(E^0,1*20)=7389 eur 3. Teil on võimalik osta 10 000 eurone võlakiri kustutamistähtajaga 10 aastat. Milline on selle väärtpaberi tulunorm, kui on teada, et tähtaja lõpus Te teenite 28 390 eurot. NB! Arvutage tulevikuväärtuse intressitegur ja kasutage tulunormi leidmiseks tabeli abi. TVn=PV*(1+i)^n 10000*(1+i)^10=28390 (1+i)^10=2,839 1+i=102,839 1+i=1,109 i=0,109=10,9% 4. Teada on järgmised andmed: Puhasrentaablus eelmisel aastal 5%. Netokäive eelmisel aastal 639 116 eurot. Varade keskmine maksumus eelmisel aastal 319 557 eurot. Käesoleva aasta
ähvardas kogu loo avalikustamisega. Peale maskeraadiballi tuli Doktor Rank Torvaldile ukse taha, küsis temalt sigarit ja lahkus. Doktor Rank teatas, et on suremas. Torvald ei teadnud sellest midagi ja arvas, et doktor naljatab, kuid siis Nora rääkis talle ära, et see ongi nii.Doktor Ranki lahkudes läks Torvald postkasti juurde ja avastas Krogsvaldi kirja teiste seast, luges seda ja sai Nora peale maruvihaseks. Teises kirjas vabandas Krogsvald Nora ees ja kirjaga ühes oli pandud võlakiri. Torvald rebis võlakirja ribadeks ja ütles Norale, et ta enam ei ole tema peale pahane. Nora jaoks oli see viimane piisk karikas ja ta lahkus, jättes maha oma kolm last ja mehe.
kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65% turumahust, lihataktsiad -- 30%, eelisaktsiad -- 4% (ligikaudu). Finantsturg = Kapitaliturg + Rahaturg Võlakirja (teoreetiline) väärtus on võrdne regulaarsete intressimaksete nüüdisväärtusega, mis on diskonteeritud investori nõutava tulunormiga + põhisumma nüüdisväärtus, samuti diskonteerituna investori nõutava tulunormiga. Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor ettevõttele laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta selle omanikule võetud laenu pealt: 1) perioodilisi intressimakseid (garanteeritud protsent nominaalväärtusest) ning 2) kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal). Äririsk ühendab
see on nominaalmäär mis kehtestatakse nominaalhinna alusel, seega leitakse intress võlakirja nimiväärtuse ja selle nominaalse intressimäära korrutamisel. Kustutamise tähtpäev see on võlakirja nimiväärtuse väljamaksmise tähtpäev. Võlakirja tasuvus see on soetatud võlakirja tegelik intressimäär, mis saadakse kui iga aastaselt väljamakstavad intressid jagatakse võlakirja jooksva hinnaga ehk turuhinnaga. Tasuvuse aste erineb kupongi intressimäärast juhul kui võlakiri osteti alla nominaalväärtuse ehk diskontoga. Sellisel juhul on tasuvuse aste kõrgem kupongi intressimäärast. Kui ostuhind on nominaalväärtusest kõrgem ostetakse võlakiri preemiaga ja siis on tasuvuse aste kupongi intressimäärast madalam. Võlakirja turunorminle avaldavad mõju kindlasti intressirisk ja likviidsusrisk. Riski aste ja võlakirja hind on pöördvõrdelises sõltuvuses, riski suurenemine toob kaasa võlakirja hinna languse ning vastupidi
Lotta pool toimunud ülekuulamist. Suurmõmmikut pidi kiiresti uude kohta paigutama. Anders viis Suurmõmmiku Sixteni gloobuse sisse. Anders andis Beppole šokolaadi, aga šokolaad oli mürgitatud mõrvari poolt. Teel mõrvapaiga juurde läksid Kalle ja Anders kaotatud võlakirja otsima. Lossi jäänud Eva-Lotta kes ei tahtnud nendega kaasa minna, sest ta oli veel nõrk. Korraga tuli lossi mõrvar ning Kalle suutis kiiresti politsei kutsuda. Mõrvar saadi kätte ja kaotatud võlakiri leiti ka ülese kus oli tema nimi kirjas ja mõrvar ei saanud enam süüd tagasi võtta.
· Rahavoogude suurust ja toimumise tõenäosust saab kirjeldada riskiga © Robert Kitt Investeerimise definitsioon · Investeering on rahavoogude genereerimine · Positiivsed miinus negatiivsed vood annavad tulu · Mida kindlamad on rahavood, seda väiksem on investeeringu risk © Robert Kitt Näited rahavoogudest ... · 1-aastane deposiit intressiga 10% · (-100;110) · 3-aastane võlakiri intressiga 7% · (-100;7;7;107) · Graafiliselt: aeg · Ka aktsia ost on rahavoog · Ost (neg. CF); dividend (väike pos. CF); müük (pos. CF) · Erisus: investor saab ise valida aega © Robert Kitt ... ja küsimused nende kohta · Kui palju pean ma maksma, et tulevikus saada soovitud perioodilisi rahavooge? · Millal on õige aeg aktsiat müüa?
Mitte kasutades just õigel ajal tootmismeetodit Ladustades valmistooteid rohkem kui pooltooteid Ladustamise koondamine Laovarudse planeerimise süsteem Toorainevarude tagastamine tarnijatele 11. Likviidsuse parandamise võimalused suhetes tarnijatega on Võimalikult pikk järelmaksuperiood Maksimaalsed ettemaksed Maksmistegavenitamine mõistlikkuse piires Ettemaksete minimeerimine Kasutada võimalikult suuremahulisi tarneid 12. Tagasiostetav võlakiri Võib olla väljastatud seeriavõlakirjana Annab õiguse see enne tähtaega investorilt tagasi osta Seeriavõlakirjana annab lunastustähtajad Kohustab firmat need kehtivusaja sees määratud tähtaegadel Seeriavõlakirjana annab võimaluse see seeria tähtpäeval lunastada 13. Investeeringu kasum võib sisaldada Dividenditulu Jooksvalt tulu Kahjumit selle praeguse ja seotushinna vahel Valdamiskasumit Tulu selle praeguse ja ostuhinna vahena 14
AS-id (valitsuse omanduses ja juhtida), ühistud ja frantsiis. Ettevõtte kapitaliallikad on sisefinantsid (kasum, amortisatsioonid) ja võõrkapital [krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud, võlakirjad (väärtpaberid)]. Meil kehtivad väärtpaberid on pikaajalised (üle 10 a.), keskmise tähtajaga (kuni 10 a.) ja lühiajalised (kuni 1 a.). Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kinnitatud võlakiri. Kommertskrediidi puhul lähevad kaubad võlakontole. Aktsia on väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval. Tarbimislaen on mõeldud vallasvara soetamiseks, laenusumma on tavaliselt piiratud, tagasimakse tähtaeg lühike, tagatiseks piisab enamasti käendusest (20-25%).
kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha · devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine · diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) · dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa · dividend omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. · dollariseerumine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E
rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega. deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa dividend - omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E
Tavaliselt sõlmitakse võlakirjaemissiooni puhul võlakirjaleping (indenture). Võlakirjade emiteerimisi aitavad tavaliselt läbi viia investeerimispangad, kelle vahendusel saab võlakirju osta. Osa võlakirju noteeritakse ka erinevatel börsidel. Võlakirju iseloomustavad kindlad karakteristikud. 1. Nimiväärtus ehk nominaalväärtus (par value, face value, denomination). Näidetes eeldatakse tavaliselt, et see on 1000, tegelikult võib selleks olla iga 1000kordne. Tavaliselt ostetakse võlakiri nimiväärtusega (at par) tagasi. 2. Kupongiintressimäär ja kupongiintresside maksmise sagedus. Kupongiintress arvutatakse kupongiintressimäära ja nimiväärtuse korrutamise teel. Ettevõte võib emiteerida nii fikseeritud intressimääraga (fixed rate bond), ujuva intressimääraga (floating rate bond) kui ka nullkupongivõlakirju (zero-coupon bond or "ziros"). 3. Lunastamistähtaeg (maturity date). Tegemist on tähtajaga, millal võlgnik (võlakirja välja lasknud
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
väärtuses. Võimendust kasutades võtab investor suurema riski. Võlakiri (Bond) - Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võla kordaja = (lühiajaline võlgnevus + pikaajaline võlgnevus)/koguvara Väärtpaber (Security) - Väärtpaber kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. Õigus (rights) - Õigus või eelisõigus lubab olemasolevatel aktsionäridel eelisjärjekorras näiteks osta uuest emissioonist aktsiaid. Selline eelisõigus kehtib tavaliselt 2-4 nädalat ning selle pakkumise hind on madalam kui muudele ostjatele. Rightsd võivad olla ka kaubeldavad sarnaselt aktsiatele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
