navigatsioonivahendid). Neid nimetatakse üldkasutatavateks hüvisteks. Iga täiendav üksikisik saab neid hüviseid tasuta kasutada. Iseloomulik üldkasutatavate hüviste jaoks on ka see, et üksikiskuid on raske või võimatu nende kasutamisest välistada. Asjaolu, et eraturud üldkasutatavaid hüviseid ei paku või pakuvaid neid ebapiisavalt, on paljude valitsuste tegevuste põhjenduseks. Välismõjud Välismõju tähistab sellist olukorda, kus isik, kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või -tehinguga, on siiski sellest tegevusest mõjutatud. Välismõju on siis olemas, kui kolmandal poolel tekivad kas kasud (positiivne välismõju) või kahjud (negatiivne välismõju) mingist majandustehingust. Looduskeskkonna kontekstis kasutatakse mõistet keskkonna välismõju. Tuntuim negatiivne välismõju on näiteks tehaste tekitatud
Pareto efektiivsuse eeldused: Turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kes ei saa turuhinda mõjutada. Turul nõutud kauba kogus = pakutud kauba kogusega. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid. Kõik omavad täielikku informatsiooni turul toimumise kohta. Kui eeldused on täitmata, tekivad turutõrked. Turutõrked Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine. Turutõrked: Välismõjud Konkurentsitõrked Infotõrked Turgude puudulikkus Avalikud kaubad Välismõju Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne või negatiivne. Ühiskonna heaolu aspektist on positiivne välismõju aktsepteeritav ja valitsuse sekkumist eeldab pigem negatiivse välismõju juhtum. Piqou maks ja subsiidium Vahendid välimõjude reguleerimiseks: Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi
nõusolekuta. Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Välismõju Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandale isikule. Teisisõnu on välismõju mõne teise isiku kokkupuude muutusega. Teatavasti kütuse tarbimisega satub õhku CO2 ja see saastab õhku, rikub inimeste tervislikku seisu ja omab mitmed teisi mõjusid. Majanduslikus mõttes on siinkohal tegemist turutõrkega, täpsemalt negatiivse välismõjuga, mistõttu võiks valitsus kaaluda sekkumist turutõrke korrigeerimiseks.
18. Konkurentsitus - Hüvise tarbijate lisandumine ei too kaasa teiste tarbijate kasulikkuse vähenemist. Teisisõnu on avaliku hüvise piirkulu selle pakkumisel täiendava tarbija lisandumisel null. 19. Klubikaup - Välistamine on võimalik, konkurentsistust ei ole (Kontsert, kino, turvalisus tänaval, spordi 20. Ühiskaup - Välistamine ei ole võimalik (seened, marjad) 21. Erakaup - Konkurents tarbijate vahel on olemas 22. Välismõju - Jaguneb kaheks. Negatiivne välismõju ning positiivne välismõju. Negatiivse puhul avaldab tegevuse sooritaja teiste heaolule negatiivset mõju, kuid ei kompenseeri tekitatud kahju. Positiivse puhul avaldub tegevuse sooritaja teiste heaolule positiivset mõju, kuid tasu selle eest ei saa. 22. Tarbija hinnavaru - ostja maksevalmidus miinus summa, mille ta tegelikult kauba eest tasub 23. Alternatiivkulu - on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb
- subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu + - muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria) kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni Välismõju on olemas, sest linnakodanik Säre ei ole linnavalitsuse ametnik välismõju puudumisel: halduse siseakt vastasel juhul analüüs jätkub IV. Regulatiivsus 1. Käsk 2. Keeld 3. Luba 4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine regulatiivsuse puudumise korral: toiming, sest isikule ei teki õigust, kohustust ega keeldu
Elektromagneetiline induktsioon Koostatud: 27.Jaanuar 2011 Lenzi Reegel Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Seletus Leinzi reegli analoogiks mehaanikas on väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaaluasendi poole. Kui me viime pendli tasakaaluasendist välja, tekkis jõud F, mis takistab niisugust muutust. See jõud püüab viia pendlit tagasi tasakaaluasendisse. Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses
- kujuneb tasakaal nõutu ja pakkumise vahel - turg tagab tootmisressurside parima paigutuse erinevate toodete ja teenuste vahel - turu toimimine sünnib tootjaid alandama tootmiskulusid Turg ei toimi täiuslikult, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja ühishüvesid ei pakuta turul piisavalt. VÄLISMÕJU on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele, kes pole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Negatiivne välismõju ehk välismõju(nt.saastatus) REGULEERIDA 1.otsene keelustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Positiivne ehk välistulu(nt.erateed, sillad, pargid) TOETUS 1.suunata raha ja vahendeid 2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmete haridusele Ühishüved on kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(nt. haridus, kultuur) Ühishüved Erakaubad Ammendamatud Ammenduvad Välistamatud Välistatavad
Välismõjud Seminar I Välismõjudeks nimetatakse jõude, mis tekitavad kasu või kahju isikule mitte tema enda tegevusesest, vaid mõne teise isiku majandusliku tegevuse tagajärjel. Välismõjusid on kahte liiki: negatiivsed ja positiivseid. Negatiivseteks välismõjudeks nimetatakse isikule või firmale mõne teise organisatsiooni poolt tekitatud kulu, mis on jäetud hüvitamata. Positiivse välismõju korral aga tekitatakse kasu. Negatiivse välismõju näiteks võib tuua autode rohkuse Tallinna keskklinnas, mis aina suureneb. On küll mugavam ja kiirem lahendus omada autot punktist A punkti B jõudmiseks, kuid selle kõigega kaasnevad paljud probleemid. Kõige suurem mure, mis autodega kaasneb, on eelkõige suunatud meid ümbritsevale keskkonnale. Sellega kaasnevad ka seal piirkonnas elavate inimeste tervise probleemid riik peab tagama kodanikele tervisehoidu. Teiseks
Emil Lenz 1804 1865 Eesti päritolu Vene teadlane. Õppis Tartu Ülikoolis. Induktsioonivoolu määrava reegli või seaduse formuleerija. Peterburi Ülikooli rektor Lenzi reegli sõnastused Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline. Energia jäävuse seadus ja tasakaaluasend Mõnikord öeldakse, et Lenzi reegel väljendab energijäävuse seadust. Lenzi reegli mitte kehtimise korral põhjustaks voolu suurenemine selle kasvu üha kiiremat jätkumist
Välismõjud Välismõju on olukord, kus mingi majandustehing või -tegevus mõjutab isikuid, kes ei ole selle tegevusega seotud. Välismõju positiivne negatiivne Valitsus ja riigi eelarve Suurmajandus USA Jaapan Euroopa Liit Hiina Valitsuse ülesanded: Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse - politsei Turusüsteemi kaitse - kartellivastaste lepingute seadus Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja negatiivsete kõrvalmõjude piiramine Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine · Täielik tööhõive
Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes.Magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas.Faraday indukt. Seadus:indukt. Elektrromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.Lenzi reeglid: 1)indukts. Suund on selline, et tema magnetväli takistab muutust, mis voolu põhjustab2)indukt.vool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuva põhjusele3)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on indukt.voolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline.Kui välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist,siis on indukt.voolu magnetväli välise magnetväljaga samasugune.Magnetvälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat.Kruvireegel-näitab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga,kui voolu suunaks on
Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialist teatas, et ettekirjutust ei tehta, sest kahe kinnistuomaniku vaheline vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras. linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon, liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna büroohoone ehitamiseks
aastast oli Lenz ka Peterburi Ülikooli professor, seejärel ka füüsikateaduskonna dekaan. 1863 valiti ta Peterburi Ülikooli rektoriks. Ta oli abielus Dorothea Emerentiaga ja neil sündis kolm poega. Emil Lenz suri reisil Itaaliasse Roomas 10. veebruaril 1865 ja on maetud Roomasse. Lenzi reegel Induktsiooni voolu suund on selline,et tema magnetväli takistaks muutust,mis voolu põhjustab Induktsiooni vool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris,siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline. Suletud kontuuris tekkinud induktsioonivoolul on selline suund, et tema magnetväli takistab voolu tekitava magnetvoo muutumist. Voolu suund Tekkinud voolu magnetväli Huvitavad faktid Sõnastas induktsioonivoolu määramise reegli.
pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti. 9)Faraday induktsiooniseadus ehk magnetilise induktsiooni põhiseadus ütleb, et induktsiooni elektromotoorjõud (laenguid kinnises kontuuris ,,liikuma panev jõud") on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 10) induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab või siis b)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjuseleehk pikemalt: c)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline. 11)Magnetkaart tekivad induktsioonivoolivõnked, mis sisaldavad infotribale salvastatud andmete kohta. Elektrikarjus-magnetvälja muutumisel indutseeritakese pinge, mis rakendub piirdetraadi ja maa vahel.
potentsiaalne) Mida nimetatakse elektromagneetilise induktsiooni nähtuseks? On nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Millise välja tekitab laetud keha liikumine? Magnetvälja Lenzi reegel Lenzi reegli mõned sõnastused: 1)induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab; 2)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 3)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Lorentzi jõud On laetud osakesele mõjuv magnetjõud. Fm=I l B sin(alfa) Fl= qvBsin(alfa) Lorentzi jõud tööd ei tee, aga võib mõjutada laengute liikumise suunda.
mahtu ehk tulukust. Konkurentsiamet hindas ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkust raamatupidamise andmete alusel. Kasutades üldlevinud hinnaregulatsiooni teooriat loetakse mõistlikuks investeeritud varade tootlikkuseks kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC), mis Konkurentsiameti arvutuste kohaselt on 8,31%. ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkuseks kujunes 18,1%, mis ületab WACC-i 9,79%. Siit ka negatiivsete välismõju probleem. Eesti riigil ja kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada inimestele puhas joogivesi ja nõuetekohane reoveekäitlus. Tegemist on olulise infrastruktuuri osaga ja peab olema kõigile inimestele kättesaadav, teisisõnu taskukohane. Negatiivse välismõju tekitajana on ASi Tallinna Vesi tulukus kujunenud monopoolse ettevõtja kohta märkimisväärselt kõrgeks ning tarbijate huvid, mida tuleb pidada hinnaregulatsiooni keskseks eesmärgiks, on jäänud vajaliku kaitseta
3) Induktsioonvoolu tugevus - e) I 4) Magnetiline induktsioon - f) B 5) Elektrilaeng - a) q 6) Induktiivsus - c) L 7) Voolu magnetvälja energia - g) εI 6. Milliseid valemeid kasutatakse füüsikaliste suuruste defineerimiseks? (3p.) a) F=BI∆l sinα b) E=F/q b) E=F/q c) Φ=BS cosα (lk 19-20) d) F=q0vB sinα e) ε=E/E0 f) I=ε/(R + r ) f) I=/(R + r ) 7. Sõnastage Lenzi reegel. (3p.) Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). (lk 26) 8. Mida iseloomustab juhi induktiivsus ? (3p.) Juhi induktiivsus iseloomustab elektrijuhi võimekust tekitada magnetvoogu ja elektromotoorjõudu. (lk 13) 9
milles seisneb? Sildadel, millel on suur läbilaskevõime või hõre liiklus pole mõtet sillamaksu kehtestada, sest kasutus väheneb ja heaolu väheneb. Samuti maksustamine nõuab kulutusi. Kui tiheda liiklusega teel võib täiendav teed kasutav isik tekitada suurema sotsiaalse piirklulu, sel juhul on kasutusatasu õigustatud. Mis on lisanduva tarbimise piirkulu? Mida tähendab pakkuja keskmine kulu? 7. Transpordi välismõjud. Võivad olla positiivsed- tulud ja negatiivsed- kulud. Positiivne välismõju saab tõlgendada: soodustab tööhõive kasvu; parandab piirkonna majandustegevust; ÜT soodustab teeruumi tõhusamat kasutust, vähendab autokasutust ja keskkonnasaastet, ummikuid. Positiivse välismõju korral on tegemist sotsiaalse kasuga. Negatiivsed mõjud on: sõidukite põhjustatud ummikud, sellep ajakaotus; sõidukite põhjustatud keskkonna kahjustamine; transpordiga seotud liklusõnnetused. Ühiskonna piirkulud. Isiku piirkulud.
magnetinduktsioon on 1 tesla Faraday induktsiooniseadus- induktsiooni emj. On võrdeline magnetvoo muutumnise kiirusega 1 veeber on selline magnevoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab teklitab induktsiooni emj. 1 volt Lenzi reegli sõnastusi: a)induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab b)induktsioonivool toimib alati vastupididselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele c)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline(takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolumagnetväli välise magnetväljaga samasuunaline(takistab kahanemist). Lenzi reegli praktiline rakendamine: 1)tuleb kindlaks teha välise magnetvälja jõujoonte suund 2)tuleb kindlaks teha, kas kontuuris magnetvoog kasvab või kahaneb
magnetinduktsioonist vaakumis. Elektrivälja kirjeldavat E-vektorit nimetatakse elektrivälja tugevuseks, kuid analoogiliselt magnetvälja kirjeldavat B-vektorit magnetvälja tugevuseks ei kutsuta. Magnetvälja tugevuseks H nimetatatakse füüsikalist suurust, mis on võrdeline vaakumis tekkiva magnetinduktsiooniga B0. 2. Magnetiliste omaduse järgi jaotatakse ained kolmeks : 1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli. Diagmeetikud on näiteks kuld, hõbe ja vask. Diagmeetiku aatomis on elektronide spinnmagnetväljad paarikaupa teineteisele vastassuunalised. Kuna niisuguses paaris tasakaalustavad elektroni magnetväljad teineteist täpselt siis on kogumagnetväli
puuduvad. Väljaarvatud juhtumid, kus on tegemist spetsiaalselt rajatistega (Tallinna vanalinnas asuv liuväli). Ühena headest näidetest saaks siinkohal tuua Pirita jõe ürgoru planeeringu. Tänu heale asukohale on erasektori huvid olnud maksimeeritud. Õnneks on olnud avalikkuse tähelepanu ja surve niivõrd tugev, et valitsev poliitiline jõud ei ole julenud astuda vastu avalikkusele ning tänu sellele ei ole järgi antud erasektori survele. Kui tuleme tagasi välismõju probleemide juurde, siis peak siinkohal rääkima kulude ja tulude optimaalsest kasutusest. Teades, et meie ühiskond on suhteliselt "kasvuperioodis", siis peame paraku leppima kuludega, mis tekivad avalike rajatiste haldamisel. Kaudselt maksame need ise kinni. Eelkõige tekivad kulud valest kasutusest ning heaperemehelikkuse puudumisest. Samuti võib tekkida free rider´i fenomen. Piisab sellest, kui vaadelda mõnd parki, kus on aega veetnud seltskonnad, kes vastavad eeltoodud kriteeriumitele
14) Milliste vahenditega sekkub riik majandusse?- Tänapäeva riik kasutab majandusse sekkumiseks peamiselt poliitika instrumente. See tähendab, et turgu reguleeritakse õigusaktide - seaduste ja määrustega. Samuti ka maksu -ja hinnapoliitika. 15) Millistel motiividel ehk miks sekkub riik majandusse?- Et vältida kauba halba kvaliteeti. Selle olukorra vältimiseks kehtestab riik paljudele kaupadele sanitarhügieen-, tervisehoiu -ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete toitmist. 16) Välismõju- Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõju. ( RIHO & SIGALA NÄIDE ) 17) Ühishüvis- Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta, ning seda tarbib enamik inimesi tasuta. Näiteks: mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio, linnapark, julgeolek, korrakaitse. 18) Eelarve- Eelarve on rahaline plaan ehk eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. 19) Lisaeelarve- Kui on eelarve ülejääk, siis tehakse lisaeelarve
−k ∙ ∆ φ E i= ∆t 1 veebri II definitsioon – 1 veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab induktsiooni elektromotoorjõu 1 volt LENZI REEGEL Lenzi reegel käib magnetvoo muutumisel tekkiva induktsioonivoolu kohta A) Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab B) Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esilekutsuvale põhjusele C) Kui välismõju muutus tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu) Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes samasuunaline (takistab kahanemist) Lenzi reegli praktiline rakendamine 1) määrab olemasoleva magnetvälja jõujoonte suuna 2) kas magnetvoog kasvab või kahaneb? 3) vastavalt Lenzi reeglile määrame tekkiva magnetvälja suuna
d tähistab selle suuruse muutust, mille ees ta asub Elektromotoorjõu suuna määrab Lenzi reegel. Magnetvoo muutumine võib olla tingitud, kas magnetvälja enda muutumisest või kontuuri liikumisest magnetväljas. 9. Lenz'i reegel. a)induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab või siis b)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele ehk pikemalt: c)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline.Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Lenzi reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses.
Võnkumised-perioodilised liikumised,mis kulgevad ühte ja sama trajektoori pidi edasi ja tagasi.Sundvõnkumised tekivad perioodilise välisjõu mõjul.Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel.Sumbuvad võnkumised-amplituud ajas kahaneb.Sumbumatud-amplituud ei muutu. Harmoonilised võnkumised-võnkumised, mida saab kirjeldada siinuse või koosinuse funk.abil. Resonants-võnkumisamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Lained-ruumis levivad võnkumised.(Ristlaine korral toimub võnkumine risti laineleviku sihiga.Pikilaine korral toimub võnkumine piki laineleviku sihti.) Lainete difratsioon-lainete paindumine tõkete taha.(difratsioon on hästi jälgitav, kui tõkete või avade mõõtmed on samas suurusjärgus lainepikkusega). Interferents-lainete liikumine, mille tulemusena lained kas tug.või nõrg. üksteist.
mõjutada; 2) turul nõutud kauba kogus = pakutud kauba kogusega; 3) turul puuduvad sisenemisbarjäärid; 4) kõik omavad täielikku infot turul toimumise kohta. Kui kõik eeldused on täitmata, tekivad turutõrked. Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine. Turutõrked : Välismõjud. Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne(aktsepteeritav) või negatiivne(nõuab valitsuse sekkumist). Vahendid välismõjude reguleerimiseks : 1) Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi sotsiaalselt efektiivset tootmismahtu. 2) Pigou subsiidium on lisamakse välismõju tekitajale saavutamaks negatiivse välismõju minimeerimist või positiivse välismõju stimuleerimiseks. Konkurentsitõrked
Turuhäire-turu ebaefektiivne funktioneerimine. Turu ülejääk ehk liigpakkumine tekib kui turuhind on 35 krooni, nõutav kogus on 17 ja pakutav kogus 42. Kümnekroonise hinna korral tekib turul puudujääk ehk defitsiit. Turupuudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutavat kogust. ? Täielik konkurents-palju ostjaid/müüjaid, kes hinda ei mõjuta. Monopol-üks ettevõte. Oligopol-mõned müüjad mõned ostjad, pakutavad kaubad on sarnased. Välismõju-kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, tulusaaja või kulutekitaja ise selle eest maksa ei pea. Välistulu on positiivne välismõju, mida kogeb kolmas osapool, kes selle tule eest ise ei maksa. Väliskulu on negatiivne välismõju , mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole. Näide: Nakkushaiguste vastu vaksineerimine- postiivne välismõju. Keskkonna saastamise korral-negatiivne välismõju. 12. Varade põhi- ja käibevaradeks liigitamise põhimõtted
mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. 14. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. · Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra · Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu
mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (nt katastroofid). Turuvälisteks tõrkepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. 14. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. • Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra • Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust POSITIIVNE VÄLISMÕJU: Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu
saatmine lihastesse või sisenäärmetesse. Meeleelundkond Nina, Meeleelundites asuvad keelel,silmad,kõrvades,nahas spetsiifilised retseptorid,mille ühiseks omaduseks on võime muundada välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks.
Elektromagnetiline induktsioon elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Lenzi reegel : suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida välismõju põhjustatud magnetvoo muutumist. elektromotoorjõud Vabadele laengutele mõjuvad kõrvaljõude töö positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Kontuuripinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud. Paigalseisvas juhis paneb elektronid liikuma elektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli.
informatsiooni töötlemine 2) Piirdenärvisüsteem- moodustavad närvrakkude kimpudesse ühendatud dendriidid ja neuriidid. Neid kimpe nimetatakse närvideks NÄRVISÜSTEEM INIMESE NÄRVISÜSTEEM Koosneb: 12paarist kraniaalnärvidest 31 paarist seljaajunärvidest NÄRVID MEELEELUND Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundites asuvad spetsiifi lised retseptorrakud, mille ühiseks omadusteks on võime muunduda välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad retseptorid suudavad registreerida erinevaid signaale. MEELEELUNDID2 Nina limaskestas asuvad haistmisretseptorid keelel asuvad maitsmisretseptorid Mõlemal registreerivad keemilisi signaale Silmas asuvad nägemisretseptorid Kõrvades asuvad kuulmisretseptorid Nahas asuvad kompimisretseptorid Silmad ja kõrvad registreerivad mehaanilisi signaale PEAAJU o Ajutüvi Piklikaju Keskaju Vaheaju
Kolmandaks, küsitletutel on sageli huvi anda maksevalmiduse kohta omakasupüüdlikult valet informatsiooni. Kui küsitletud isik arvab, et tema vastus ei mõjuta tulumaksu või tasu suurust, tekib tal huvi maksevalmidusega liialdada. Nõudluse määramise meetodid: Hüpoteetilised meetodid: o küsitlused Kaudsed meetodid: o reisikulutuste meetod o kinnisvara hinna meetod. 18. Välismõjud. Välismõju sisestamine ja selle vajalikkus. Negatiivne ja positiivne välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: · õhusaaste · veereostus · müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Positiivne välismõju: · mesinik ja puuviljaaed.
sellisel juhul arvatavasti võnkuma nii, nagu n=1. 6. Resonants nähtus mille puhul sundvõnkumise korral teatud sageduse juures antud süsteemi võnkeamplituud saavutab maksimumi. Võnkuv süsteem on niisuguse sagedusega jõu suhtes eriti vastuvõtlik. 7. Resonantsi korral sõltub võnkeamplituud võnkuvat keha ümbritseva keskkonna takistusest, kui takistus = 0, kasvaks võnkeamplituud 8. omavõnkumine sundvõnkumine, kui võnkuv süsteem määrab ise välismõju vastuvõtmise hetke (kellapendel tasakaaluasendis) vabavõnkumine võnkumine, mis toimub süsteemis pärast seda, kui süsteem on viidud (välisjõu toimel) välja tasakaaluasendist ning siis jäetud vabaks igasugustest välismõjudest (nt pendli võnkumine) sundvõnkumine võnkumine, mida võnkumisvõimeline süsteem sooritab mingi perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel (sundiv jõud) 9. Laine levimise kiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest v = * f
poolt Miks ei suuda turg rahuldada vajadust nende kaupade järele o Erasektor ei tooda, sest nende kaupade tootmine pole kasulik o Paljude kaupade puhul puudub turg ja hinda ei saa määrata. See tähendab, et tarbimine on kollektiivne o Tarbijate individuaalsed otsused ei ole ühiskonna seisukohalt optimaalsed Tootmise ja tarbimise välismõjud Negatiivne välismõju – kui üksikisik või ettevõte tekitab oma tegevusega teistele kulusid Positiivne välismõju – kui üksikisik või ettevõte toob oma tegevusega teistele kasu Eraldi välismõjude liigi moodustavad ühisest ressursist tulenevad probleemid olukorras, kus nappide ressursside juurdepääs ei ole piiratud Välismõjude tagajärjed Välismõjude esinemine võib kaasa tuua ressursside ebaefektiivse jaotuse
Faraday induktsiooni seadus - Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega 1 veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab induktsiooni elektromotoorjõu 1 volt (vastavalt Faraday seadusele) Lenzi reegel Sõnastused: 1. Induktsiooni voolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis vool põhjustab 2. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda vooluesile kutsuvale põhjusele 3. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline, takistab kasvu. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist) Lenzi reegli analoog mehaanikas on süsteemi püüd tasakaaluasendi poole Lenzi reegli praktiline rakendamine: 1. Määrame olemasoleva magnetvälja jõujoonte suuna 2
Question 1 Punktid: 1/1 Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1/1 Erahüvis erineb ühishüvisest selle poolest, et esimesel erineb (kas tarbimisel või tootmisel) välismõju Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1/1 Otseste maksudega maksustatakse tulu teenimist Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Turu puudulikkused on: tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1
Sellised kulutused tekivad kui keemiatehas reostab jõge või õhku, sest reostus mõjutab ka neid, kes selle tehasega seotud ei ole. Kui inimesi vaktsineeritakse tuulerõugete vastu siis saavad sellest kasu ka need, kes ennast vaktsineerida ei lase, sest nakkuse oht väheneb. Kellegi teise tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõjuks. Tootmise ja tarbimisega kaasnev välismõju põhjendab valitsuse sekkumist turule. Valitsusel on võimalik ergutada tegevusi, mis toovad kaasa positiivse välismõju ja piirata tegevusi, mille tulemuseks on negatiivne välismõju. Positiivset välismõju omab näiteks korrastatud koduaed. Ilusa koduaia loomiseks peame kulutama nii aega kui raha. Sellega suureneb aia väärtuslikkus ja aia omanikuna saame juurde täiendavat kasulikkust. Lisaks meile saavad kasulikkust juurde ka möödakäijad, sest korrastatud aeda on ilus vaadata
13.Impulsimoment impulsi ja tema kõverusraadiuse koorutist. 14.Võnkumine üks osa perjoodiliselt korduvatest liikumistest. 15.Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. 16.Sundvõnkumine kui võnkumine toimub mingi välise perjoodilise jõu mõjul. 17. Hälve - võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. 18. Võnke amplituut suurim kaugus tasakaalu asendist ehk suurim hälve. 19. Resonants võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks. 20. Harmooniline võnkumine kõik samasugused võnkumised, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abl. 21. Faas see nurk millest võnkumise võrandis võetakse siinus. 22. Ring ehk nurksagedus võnkesagetusega määratud suurus =2f 23. Laine front piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on. 24. Ristlaine toimub võnkumine levimissihiga risti. 25
Võnkumise toimumiseks on vajalik mitme keha või objekti ehk võnkumisvõimelise süsteemi olemasolu. Võnkumise toimumiseks tuleb süsteemile anda esialgne energia, mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehhaaniliste võnkumiste korral vahetuvad süsteemis potentsiaalne ja kineetiline energia. Võnkumised jagunevad harmoonilisteks võnkumisteks ja mitteharmoonilisteks võnkumisteks. Välismõju toimimise järgi liigitatakse võnkumisi: · vabavõnkumine · sundvõnkumine · isevõnkumine Võnkuvas süsteemis mõjuvad mitmesugused jõud, kuid erilise tähtsusega on nii nimetatud taastav jõud, mis võnkumise põhjustabki. Peale taastava jõu mõjuvad süsteemis veel takistavad jõud, mis jagunevad kolme rühma: · keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiirusega. · keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiiruse kõrgema astmega.
süsteemi olemasolu. Võnkumise toimumiseks tuleb süsteemile anda esialgne energia, mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehhaaniliste võnkumiste korral vahetuvad süsteemis potentsiaalne ja kineetiline energia. Harmoonilised ja mitteharmoonilised võnkumised Võnkumised jagunevad harmoonilisteks võnkumisteks ja mitteharmoonilisteks võnkumisteks. Liigitus välismõju toimimise järgi Välismõju toimimise järgi liigitatakse võnkumisi: · vabavõnkumine · sundvõnkumine · isevõnkumine Jõud võnkuvas süsteemis Võnkuvas süsteemis mõjuvad mitmesugused jõud, kuid erilise tähtsusega on nii nimetatud taastav jõud, mis võnkumise põhjustabki. Peale taastava jõu mõjuvad süsteemis veel takistavad jõud, mis jagunevad kolme rühma: · keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiirusega.
tekitada oma pinnal elektrivälja. 3. Kondensaatormikrofonides tekitab muutuva elektri pinge heli mõjul elektriliselt laetud või elektreetist membraan. 4. Elektreetmikrofon sarnaneb konstruktsioonilt tavalisele kondensaatormikrofonile. Filter Filter eraldab kogu signaalist vajaliku sagedusega osa. Nt. värvimuusikas või kõlarites. Või selektiivses voltmeetris. Resonants Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega. RL ahel e. takisti-pooli ahel See on üks lihtsamaid analoog lõpmatu impulsskajameetodi elektroonilised filtrid. Koosneb takistist ja poolist, kas järjestikku või paralleelselt, ajendatud pingeallika poolt. RC ahel e. takisti-kondensaatori ahel See on elektriahel, mis koosneb takistitest ja kondensaatoritest ja mis on ajendatud pinge või praeguse allika poolt.
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Evelin Pärn ja Aive Ots Alatskivi 2010 MIS ON VÕNKUMINE ? Võnkumiseks nim. perioodiliselt korduvat liikumist. Laias tähenduses on võnkumine mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. Liigitatakse välismõju toimimise ja harmoonilise võnkumise järgi. VÕNKUMISE LIIGID Vabavõnkumine Nim. sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Võnkumisel muundub vaheldumisi kineetiline energia potensiaalseks ja vastupidi. Vabavõnkumise sagedust nim. võnkesüsteemi omasageduseks. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine.
impulsi moment jääv. N: see silla näide. Võnkumine-Liikumine , mis kordub võrdsete ajavahemike taga ja toimub edasi tagas sama trajektoori mööda. N:pendel. Võnkumise liigid: Vabavõnkumine, sundvõnkumine, sumbuv võnkumine, harmooniline liikumine. Võnkeperiood-Ühe täisvõnke kestus. Tähis:N ,ühik:t .T= .Võnkeamplituut- Suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve.Tähis.x0 , ühik:m. Resorants- Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedus. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrdsust.N: bussis . Kui hirmsasti ,,miski" plärisema hakkab,Siis ongi tegemist resonantsiga. Harmooniline võnkumine-Kõiki samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. Lainefront-Piiri , kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on.Lainepikkus- Piki levimissihti mõõdetud vähim kaugus , kahe samas taktis võnkuva punkti vahel.Tähis: lambda.
Väliste mõjude maksustamine on suunatud tootmisel või tarbimisel tekkinud positiivsete või negatiivsete kõrvalmõjude pihta. Näiteks on tegemist negatiivse välise keskkonnakahjuga, kui autode vingugaas ümbruskonna metsa kahjustab. Metsaomanikud ja 11 autosõitjad ise selle kahju tasumisel arvatavasti kokkuleppele ei jõua ja seetõttu peaks riik tegevust maksustama, et keskkonnakahju piirata. Negatiivse välismõju puhul ei ole kõiki aspekte toote hinda sisse arvutatud: toote hind on madalam tegelikust turuhinnast. Avaliku sektori eesmärk on anda tootele õiglane hind, mis on esialgsest hinnast kõrgem. Sellisel viisil väheneb ka tarbimine. Maksustamise ekvivalentsuspõhimõte annab Knut Wickselli arvates võimaluse määrata optimaalne maksukoormus läbi selle, et ühised maksuotsused võetakse vastu ühehäälselt ehk kõigi poolt vabatahtlikult
sagedus võrdub välisjõu sagedusega Võnkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge (T). Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud võngete aeg (f). Periood T ja sagedus f on pöördväärtused: T=1/f ehk f=1/T. Ring- e nurksagedus on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul (). Kehtib seos = 2f. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (x). Võnkeamplituut-suurim kaugus tasakaaluasendist e. max hälve. Reasonants-kui perioodilise välismõju ja süsteemi vabade võnkumiste sageduse kokkilangemisel kasvab võnkeamplituud järsult. Harmooniline võnkumine- võnkumine, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil x=x0sint Võnkefaas on suurus, mis määrab keha võnkeoleku (kauguse ajaühikust) mistahes ajamomendil. Ringsagedus-Võnkesagedusega määratud suurus =2f on võnkumise ring-e nurksagedus. Faas- rad ringsagedus rad/s. Mehaaniliseks laineks nim võnkumiste levimist elastses keskkonnas. Laine levimisel ei
seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest Võnkeperiood Võnkeperiood (tähis T) on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. Ühikuks on sekund. Sundvõnkumine Juhul, kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge on tegemist Sundvõnkumisega. Resonants Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega. Hälve Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. Füüsikas tähendab hälve võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist antud ajahetkel ja tähistatakse tähega x. SI mõõtühikute süsteemis on hälbe mõõtühikuks 1 meeter (m). Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks. keha kaugus tasakaaluasendist Valemid
tagajärjel tekivad seismilised lained 11. lainepikkus - Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. 12. ristlaine - Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. 13. pikilaine - Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis 14. resonants - esonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega. 15. interferents - Nähtust, mis tekib kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest 16. difraktsioon - Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. 17
Faraday induktsiooniseaduse kohaselt juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. SI-süsteemi korral i = -ø/t ø on magnetvoo muutus kontuuris t on ajavahemik, mille jooksul muutus toimus. Lenzi reegel , erinevad sõnastused: a) induktsioonivoolus suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab b) induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kusuvale põhjusele c) kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kaganemist) Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromootorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul
Võnkesüsteem – Võnkesüsteemiks nimetatakse mitmest vastastikmõjus olevast kehast koosnevat süsteemi, milles võib tekkida võnkumine. * Võnkumine toimub võnkesüsteemis Vabavõnkumine – Vabavõnkumiseks nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjultoimuvat võnkumist. * Vabavõnkumise tekkimiseks peab olema püsiv tasakaal, inerts ja väline tõuge. * Vabavõnkumine on sumbuv. Sundvõnkumine – Süsteemiväliste jõudude mõjul. Tekitab perioodiline välismõju. Võnkeperiood – Võnkeperioodiks nimetatakse ühe täisvõnke sooritamiseks kuluvat aega (s). t T= N Võnkesagedus – Täisvõnkete arv ajaühikus (Hz) 1 N f= = T t Hälve – Keha kaugus tasakaaluasendist (m) Hälvemax = võnkeamplituut = suurim hälve Harmooniline võnkumine *Keha asukoha leidmine
annaabi.ee 
