II SAMBA PENSIONIFONDID Uurimistöö Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD....................................5 1.1 II samba pensionifond......................................................................................................5 1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid........................................................................................................................6 2. AS LHV VARAHALDUSE, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDIDE AS JA AS SEB VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS..................................9 2
INIMENE JÄÄB PENSIONILE E c d PENSIONIKINDLUSTUS PENSIONIFOND MIINIMUMPENSION Pensioniiga ANDRES ARRAK 3 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu
Tööandjad teevad sissemakseid (riikliku sotsiaalmaksu näol) I sambasse. Töövõtjad teevad kohustuslikke makseid II sambasse ja võivad vabatahtlikult osaleda III sambas. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Mille järgi ma peaks endale pensionifondi valima? Pensionifonde pakuvad mitmed pangad. Fondid erinevad üksteisest ka riskantsuse poolest. Fondijuht (pank) on sul mõistlik valida selle järgi, et milliseid tulemusi on üks või teine fondijuht (pank) siiani saavutanud. Kas pensionifond saab pankrotti minna? Ei. Kui pensionifond teeb investeeringuid, millega kaotatakse raha, siis see mõjutab negatiivselt fondiosaku hinda (osaku hind kukub), kuid fondi pankrot on tehniliselt välistatud. Millised seadused reguleerivad pensionifondide tegevust? Pensionifond on üks investeerimisfondi liik ning investeerimisfondide tegevust reguleerib Investeerimisfondide seadus. Kogumispensioni süsteemi toimimine on paika pandud Kogumispensionide seadusega.
võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Kasvustrateegia puhul investeeritakse 60% aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Aktsiastrateegia puhul investeeritakse 100% fondi varast aktsiatesse. SEB's on kolmandasse sambasse investeerimiseks võimalik valida kahe erineva lahenduse vahel: Tasakaalukas Pensionifond ja Aktiivne Pensionifond. Tasakaaluka puhul läheb umbes 30% aktsiatesse, maksimaalselt kuni 50%. Ülejäänu investeeritakse peamiselt võlaväärtpaberitesse ja hoiustesse. Aktiivse Pensionifondi puhul paigutatakse kuni 100% aktsiatesse. LHV's on valikus ainult üks kolmanda samba pensionifond: Täiendav Pensionifond, kus kuni 75% läheb aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, hoiustesse,
Komisjonitasud 0 Autoliising/laen 2 0 Boonused 0 Auto kaskokindlustus 0 Tips 0 Auto liikluskindlustus 0 Kingitused 0 Elukindlustus 0 Maksude tagastused 0 Pensionifond 1 0 Muud 0 Pensionifond 2 0 Muud 0 Õppelaenu maksed 0 Kokku sissetulek 4 Säästud 1 0 Säästud 2 0 Säästud 3 0
ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas. Vara kogumine pensionimakseteks toimub inimese enda poolt. On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele. Esmalt tuleb endale valida sobiv pensionifond. Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid ja investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse. Erineva riskitasemega pensionifondide vahel valides on olulised inimese riskikartlikkus ja vanus. Mille arvelt ja kuidas toimuvad sissemaksed fondi? - 2% igakuisest isiku brutotöötasust suunatakse tema poolt valitud pensionifondi ja omandatakse fondi osakuid - riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust
nii aktsiate, optsioonide*, valuutade kui futuuridega**. LHV-s on viis erineva iseloomuga II samba pensionifondi: · LHV XL progressiivse strateegiaga fond · LHV L progressiivse strateegiaga fond. · LHV M tasakaalustatud strateegiaga fond. · LHV S konservatiivse strateegiaga fond. · LHV XS pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond. LHV-s on ka III samba vabatahtlik pensionifond: LHV Täiendav Pensionifond. Viited: http://www.lhv.ee/index.cfm?nocache=1 *optsioon-teisesväärtpaber, mille omanikul on õigus, kuid mitte kohustus tulevikus osta v müüa optsiooni aluseks olevat vara hinnaga, mis on varem kokku lepitud. **futuur-väärtpaber, mis kohustab tulevikus ostma v müüma vara varem kokku lepitud ajal ja hinnaga.
Tava- ehk naturaalmajandus: Igaüks toodab endale ning tarbib enda toodangut. Käsu- ehk plaanimajandus: Riik ütleb mida, ning kui palju toota. Turumajandus: Turg otsustab, mida toota ning mida tarbida. Turg määrab ka hinna. Segamajangus: Kõik majandused segunenult. Tulumaks 21%, töötuskindlustus 2%, Pensionifond 2%. Sotsiaalmaks 33%, Käibemaks 22%. Miinimumpalk 320 eurot, Tulumaksuvaba miinimum 144 eurot. Aktsiisid Kütus, tubakas, alkohol, pakendid. Peamised maksusüsteemid: · Progressiivne: Keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega · Proportsionaalne: Kõigil sama protsent. PROPORTSIONAALNE ON KA EESTIS! Maksukoormus on 33% SKP-st. (madal) Otsene maks Maksab tööline. Kaudne maks maksab kaupmees, tööandja. Eelarve koosneb TULUDEST ja KULUDEST.
töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni. Kogumispensionide seadus (KoPS) 71. Millised on kogumispensionide liigid? Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. 72. Mis on pensionifond? Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Pensionifondi liigid on: 1) kohustuslik pensionifond; 2) vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond. 73. Kes on kogumispensioniga kohustatud isik? Kogumispensioniga kohustatud isik on residendist füüsiline isik, kelle eest
) - % jääb samaks olenemata maksustatavast summast progressiivne maksm. (tulum). - % suureneb, kui suureneb maksustatav summa - astmeline Maksud jagunevad: otsene - maksud, mida inimene maksab otse tuludelt (tulu-, sotsiaalmaks) kaudne - maksud, mis kujutavad endast kaupade/teenuste hinnalisa (käibem., aktsiis) Riiklikud maksud tulumaks (21%) maks, mida maksame tuludelt (palk, stipendium, lotovõit), ei võeta abiraha/pension. sotsiaalmaks (33%) maks, mida maksab tööandja palkadest - 20% pensionifond, 13% haigekassa käibemaks (20%) maks, mida makstakse igalt kaubalt/teenuselt aktsiisim. - maks, millega tahetakse piirata teatud kaupade tarbimist (alko., tubakas, kütus, elekter, pakend) Eelarve Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Oma eelarve on nii riigil, kui ka KOV'l. Riigi eelarve koostab valitsus, eesotsas majandusministriga. Edasi läheb see RK'sse arutamisele.
Diiler tegutseb iseseisvalt, enda huvides. Saab kasu väärtpaberite ostu ja müügihindade vahest. Mis on börs? Börs on kauplemissüsteem, mis pakub efektiivset ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja vahendajatele Maailma suuremad börsid ja börsiindeksid Doco Jones- USA, Nasdaa-USA, Nikkei-Jpn Investeerimisfondid kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid. (nt pensionifond) Kes on insider? On mingi ettevõtte siseinfo valdaja. Eelisseisundis võrreldes teiste investoritega. Nimetada 5 aktsiat Tallinna börsi põhinimekirjast. Google, GoldmanSach.. 165 2 B. Petroleum 9 2 Deutsche Ba.. 54 2 France Tele. 63 2 Telefónica 68 2 BNP Paribas 65 2 Danone 83 2
summast alates 1. jaanuarist 1999 Pensioni II sammas Pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja. Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele. Inimene valib: Pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid Fondivalitseja ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi . (Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE) Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa järgmised muudatused:
Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Ühiskond Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem. 3-sambaline pensionisüsteem koosneb: Riiklik pension (tööandjad ja ettevõtted maksavad töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast) Filosoofia Teema: Kierkegaardi eksistentsialism Näidisküsimus: Miks on hüpe (leap of faith) oluline? Too kaks näidet (nt ilukirjandusest, tavaelust) selle kohta, kus hüpe ennast õigustas. Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html,http://www.youtube.com/watch? v=a67KC1Pr3HQ, Filosoofia ajalugu tipult tipule(E. Saarinen)
Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Riigieelarve 2015 Riiklik pension 1 005 000,00 € Peretoetused 7 640 000,00 € Ravi kindlustus 4 800 000,00 € Pensionifond 3 360 000,00 € Töötuskindlustusmaksed 2 780 000,00 € Põllumajandustootjatele 1 190 000,00 € Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 € Euroopa liidu makse 1 050 000,00 € Tulumaks- Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu on 1728 eurot (144 eurot kuus). Käibemaks- standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest,
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest
Intervjuu ülevaade Idee alustada üldse ettevõtlusega said Heka Puit OÜ omanikud tänu hobile, millest saigi hiljem äri. Motiivideks oma firma alustamisel olid- võimalus oma tööaega ise planeerida ning teha seda, mis meeldib. Samuti kolimine maale, kus töökoha leidmine polnud kerge, nii tunduski oma ettevõttega tegelemine olevat parim valik. Peamiseks eesmärgiks oli muidugi saada edukaks, aga ka ettevõtluse alal ennast arendada. Lisaks kindlustada ka pensionifond ning tagada parem elukvaliteet. Oma ettevõttega alustamist julgustasid nii sõbrad kui ka kool. Viimases rääkisid õppejõud, et palgatööga pole keegi kunagi rikkaks saanud. Nii oligi see päris suur tõuge, et hakata ise ettevõtjaks. Ettevõttel on kaks omanikku, ühel on rakenduskõrgharidus ettevõtluses ja projektijuhtimises, teine aga tisleriks õppinud. Rakenduskõrgharidusega lõpetanu töötas varem dokumendispetsialisti alal, teine ehitusfirmas
Laekumine on planeeritud. · Riigieelarve võetakse vastu riigikogu ( parlamendi) poolt. · Eelarve peab hiljemalt olema vastu võetud 1.märtsiks. Riigieelarve koostamisel on aluseks võetud teatud dokumendid: 1) Põhiseadus 2) Riigieelarveseadus ( 2003.aasta ) 3) Riigieelarvestrateegia, valitsemisalade arengukava. Maksukoormus- näitab, kui suure osa moodustavad maksud SKT's protsentides. TULUD · Sotsiaalmaks- pensionifond ja haigekassa · Käibemaks · Aktsiisimaks KULUD · Sotsiaalministeerium · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium · Haridus- ja teadusministeerium.
· Kindlustusvahendajad jagunevad Eestis kindlustusmaakleriteks ja kindlustusagentideks Investeerimine · ... on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. · Investeerimis- ja pensionifondid on vara kogumid või aktsiaseltsid, mille vara valitseb fondivalitseja. Investeerimis- ja pensionifondide valitsemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille eesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule. · Investeerimisühingu tegevuseks on investeerimisteenuste osutamine. Investeerimisühinguna tegutsemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Väärtpaberiturg · ... on finantsturu see osa, kus viiakse kokku erinevate isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid
väljaõppinud ja kogemustega professionaalid. 21. Investeerimisfondide liigitus Investeerimisfondid jagatakse kaheks: · avatud investeerimisfond. Avatud ehk lepingulist tüüpi investeerimisfond on kohustatud igal ajamomendil kui investor seda soovib ostma tagasi fondiosaku puhasväärtuse alusel. Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisfonde on lepingulised. Eestis moodustab lepingulise investeerimisfondi eriliigi pensionifond, millel on omakorda kaks alaliiki: kohustuslik pensionifond (nn II samba fond) ja vabatahtlik pensionifond (nn III samba fond). · suletud investeerimisfond. Kinnises, aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondis omandiõigust tõendavaks väärtpaberiks on lihtaktsia ning kinnisel investeerimisfondil ei lasu kohustust oma aktsiaid tagasi osta. Lähtudes investeerimisobjektist (strateegiast) eristatakse: · rahaturufonde, mis paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse
punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni; Kogumispensionide seadus (KoPS) 71. Millised on kogumispensionide liigid? §2 Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. 72. Mis on pensionifond? §3 Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 73. Kes on kogumispensioniga kohustatud isik? §6 Kohustatud isik on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või
Näiteks kui on jõutud koostada kolmele firmale igakuiseid aruandeid jaanuaris, siis saadakse raha kolmelt erinevalt firmalt jaanuari/veebruari jooksul. Kui aga märtsis koostatakse igakuiseid aruandeid kokku viis, siis summa suureneb kahele ettevõttele tehtud töö eest. Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2017. aastal: tulumaks 20%, maksuvaba tulu 180 eurot (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus), töötuskindlustusmakse on 1.6% ning pensionifond vastavalt 2% või 3% Näidis töötasu arvutamisest: On teada, et töötaja sai aprilli kuus brutopalka 800 eurot. Töötajal on loodud teise sambasse pensionifond ning on tööandjale esitanud avalduse saada maksuvaba tulu. Järgnevad tehingud: Töötuskindlustusmakse on 12,8 (800x1.6%) Kogumispension on 16(800x2%) Tulumaks on 118,24 (800-12,8-16-180)x20% 12
sissemaksed 3. sammas täiendav kogumispension selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja kantakse pensionifondi. See on tulumaksuvaba ning see tuleb iga-aastaliselt deklareerida tuludeklaratsioonis. 21.Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ? Kohustatud isik on kohustusliku kogumispensioni maksja, kes on vähemalt 18 aastane füüsiline isik. 22.Kus hoitakse penonifondi osakuid ? Pensionifond on investeerimisfondi eriliik. Tegemist on varakogumiga, mis kuulub osakuomanike kaasomandisse, kuid mille valitsemisõigus on antud fondivalitsejale. 23.Kuna tekib õigus pensionifondi osakute väljamaksetele ? Pensionifondi osakute väljamaksete õigus tekib siis, kui isik on jõudnud pensioni ikka. Kui isik ei ole esitanud taotlust riikliku pensioni maksmiseks, siis ei ole tal õigust saada ka kogumispensioni makseid. Esimesi väljamakseid hakatakse tegema alates 1
...........................................reaalne intressimäär 397. reckon ............................................................arvutama 398. Reliable ..........................................................usaldusväärne 399. Required reserve ............................................kohustuslik reserv 400. Retail ..............................................................jaemüük 401. Retirement fund .............................................pensionifond 402. Returns to scale ..............................................mastaabiefekt 403. Revaluation ....................................................revalveerimine 404. Royalty ..........................................................autoritasu 405. Sagging ..........................................................hinnalangus 406. Salary .............................................................. teenistuja palk 407. Sales .......................................
kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab
laenu saanud. Aktsiatesse- peab pidevalt jälgima aktsihindade muutusi börsiturul. Tuletisväärtpaber ehk derivaat- väärtpaber, mis tõestab et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa, kindlal hulgal ja kinda hinaga Kinnisvarainvesteering, kunstiteosed, kollektsineerimisväärsed esemed, väärismetallid, vääriskivid. Investeerimisfondid Pensionifond 15. Kuidas aitab kindlustus meil oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustuse eesmärk onvältida kindlustusvõtja või tema lähedaste majandusliku olukorra halvenemist ja maandada riske ootamatute sündmuste korral. Kindlustus pakub rahalist kaitset või on abiks kindlustatud objekti õnnetuseelse olukorra taastamisel Sundkindlustus- seadus sätestab inimese kohustuse tasuda kindlustusmakset, hüvitamise kohustus on aga riigil või muul asutusel(nt
võrreldes otseste kindlustusandjatega ,võimalikud maksesoodustused luues allutatud firma maksuefektiivses piirkonnas. 4. Aktsiaseltsidena kõige levinum ja Eestis ainus lubatud omandivorm Pensionifondid 46 Tööeas inimese tarbimine on väiksem kui sissetulekud ülejääk tuleb investeerida vanaduspäevadeks (pensionieaks), kui tarbimine ületab sissetulekud. Seda mittevastavust aitab lahendada pensionifond. Pensionifondide seadus võeti vastu Eestis 10 juunil 1998 a. Pensionifondide seadus määratles vabatahtliku kogumispensioni teenuse loomise. Kogumispensioni seadus reguleerib 2. samba pensionifondide loomist ja tegevust. Pensionifondid on finantsasutused, mis võtavad vastu osamakseid emiteerides pensioniosakuid eraisikutele ja investeerivad saadud raha finantsinstrumentidesse. Seaduse definitsioon: Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on täiendava tulu
viisi järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi. · Tarbimislaen auto ostmine, remont, vallasvara ost jne. Tarbimiseks. · Hüpoteeklaen kinnisvara tagatisel. · Arvelduslaen ootamatute ja erakorraliste kulude katteks. · Sündikaatlaen mitu laenatajat. · Riiklik õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav laen hariduse omandamisel kaasnevate kulude katteks. · Õppemaksulaen maksta õppelaenu ja kursuseid. · Pensionifond normaalse pensioni tagamiseks tulevikus. · Kogumispension 2 % sinu brutopalgast läheb fondi. · Pangagarantii panga kohustus maksta garantiikirjas olev rahasumma, juhul kui garanteeritavat kohustust ei täideta. · Akreditiiv on ostja panga kohustus maksta müüjale välja summa, kui müüja täidab akreditiivi tingimused. · Faktooring finantsteenus, mis tagab firmale ühtlase rahavoo ka siis, kui pakutakse klientidele maksetähtaega. ·
kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid. Kuna vähemusaktsionäride kaitse on Mandri-Euroopa süsteemis üsna halb, on tagajärg see, et finantsturud ei ole nii hästi arenenud kui anglosaksi süsteemis. Selles süsteemis on eriti probleemne väikeinvestorite kaitse. Anglosaksi süsteem. Selles süsteemis on olulisel kohal pensionifond, omades suurt osa riigi aktsiaturust. Pensionifondide, investeerimisfondide ja elukindlustusseltside juhid kontrollivad aktiivselt oma portfelliettevõtteid. Ettevõtte juhtide tegevuse eesmärgiks peab olema peamiselt aktsia hinna tõus. Üks vähem räägitud põhjus, miks niisugust survet avaldatakse, on see, et tihti omavad fondid suurt hulka mingite ettevõtete aktsiatest, millest on raske korraga börsi kaudu vabaneda
Juriidilise isiku pankroti korral lõpetatakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. Pant – Laenuvõtjale kuuluv vara, mille väärtus on küllaldane, et tagada tema poolt saadud võla tagasisaamist. Passiivne maksebilanss – Maksebilanss on passivne kui laekunud summa (deebetpool) on väiksem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Pehmed kaubad – Börsiargoos kasutatav väljend teravilja, kohvi, kakao, villa, puuvilla jt. kohta. Pensionifond – Sihtotstarbeline lepinguline investeerimisfond; rahasumma, millest fondi osanikele nende pensionile jäämisel pensione makstakse. Pereettevõte – Ettevõte, mida kas täielikult või valdavalt omavad ühe perekonna liikmed, kes osalevad ettevõtte juhtimises ja tegevuses. Pikaajaline kohustus – Kohustus, mille tasumise tähtaeg on kaugemal kui üks aasta. Pikaajaline võlg – Laenuvõlg, mida ei ole tarvis tagasi maksta enne aasta möödumist.
ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja · pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja · pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid · pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste säästusid ning investeerib need pikaajaliselt erinevatesse väärtpaberitesse · pere vt. majapidamine · peredetsiil pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest (majapidamistest)
erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste säästusid ning investeerib need pikaajaliselt erinevatesse väärtpaberitesse pere – vt. majapidamine peredetsiil – pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest (majapidamistest)
kuulu ka pensionifondi raha depoopanga ega ka fondivalitseja pankrotivara hulka ning pensionifondi varade arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid fondivalitseja või depoopanga pankroti korral.24 Nimetatud meede on võetud kasutusele tagamaks pensioniosaku omaniku varade säilimise fondivalitseja pankroti korral. Tagamaks, et pensioniosaku omaniku seni kogutud vara otstarve säiliks on riigi poolt loodud ka regulatsioon, mille kohaselt olukorras kus pensionifond likvideeritakse on depoopank kohustatud esimesel võimalusel pensionivara maha müüma ning ostma pärast pensionifondi varadega seotud nõuete rahuldamist ostma osakute omanikelt pensionifondi osakud tagasi. Osakute müügist saadud vara eest omandab iga osaku omanik vastava arvu tema poolt valitud või Finantsinspektsiooni poolt määratud teise pensionifondi osakuid.25 Seega on riik võtnud kasutusele vajalikud meetmed tagamaks pensionifondi varade säilimise
364. medical assessment committee arstliku ekspertiisi komisjon 365. children maintained by him/her lapsed keda ta üleval pidas 366. special pension eripension 367. Old-Age Pensions Under Favourable Conditions Act soodustingimustel vanaduspensionide seadus 368. State Audit Office Riigikontroll 369. voluntary pension insurance vabatahtlik pensionikindlustus 370. pension fund pensionifond 371. insurance companies kindlustusselts 372. social counselling sotsiaalnõustamine 373. orthopedic appliances ortopeediline abivahend 374. housing services eluasemeteenused 375. domestic services koduteenused 376. social welfare institution sotsiaalhoolekandeasutus 377. subsistence benefit toimetulekutoetus 378. deduction maha arvestamine 379. subsistence level toimetulekutase 380
pensionifondi osakuid ning mille väljamaksmine toimub pensionifondist või kindlustusandja poolt. (KoPS § 2 lg 2) Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping vastavalt KoPS sätestatud tingimustele ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi. (KoPS § 2 lg 3) 72. Mis on pensionifond? Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule KoPS-s ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (KoPS § 3 lg 1) 73. Kes on kogumispensioniga kohustatud isik? Kohustatud isik on TuMS § 6 lg-s 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab
● Finantsvarad- aktsiad, osakud, võlakirjad, pangalaenud ● Aktsiate turukapitalisatsioon- kõikide börsil noteeritud ettevõtete lihtaktsiate turuväärtus kokku liidetuna ● Individuaalne investor- isik, kes investeerib väärtpaberitesse/muusse varasse, mis oodatavalt suurendavad tema investeerimisportfelli väärtus ja loovad rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanie teostuseks ● Institutsionaalne investor- reeglina organisatsioon(nt investeermis-/pensionifond), kes kaupleb suuremas koguses väärtpaberite/muu varaga, viies ellu suuremahulisi portfellinvesteeringuid ● Agentuuriteooria- uurib majandusagentide suhteid ning nendest tulenevaid probleeme, mis võivad kahjustada majandusüksuse tulemuslikkust ● Otsustusteooria- seondub selgitusega parima otsuste langetamise kohta ebakindluse juures ● Rahandus-rahaliste ressursside genereerimine, paigutamine, vahetamine, juhtimine.
pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid investeerimisfond, mis kogub inimeste säästusid ning investeerib need pikaajaliselt erinevatesse väärtpaberitesse perpetuiteet - püsiva suurusega maksete lõpmata jada; igavene rent, lõputu annuiteet. Kasutatakse ettevõtte väärtuse hindamisel. Kasum teisaldatakse rahaks ja ajaldatakse
loodusõnnetustest või vargustest põhjustatud varakaotuse eest. Üürnik võib kindlustada oma mööblit ja muud isiklikku vara. Ettevõtta omanikud ostavad kindlustust ettevõtte vara hävimise või kahjustamise tõttu tulu kaotuse vastu. Elukindlustus Sõlmitakse, et tagada perekonnale, kui pere ülalpidaja(palgateenija) sureb. Kindlustuspoliisi kasutatakse ka hoiusena. Elukindlustuspoliise saab Eestis kasutada: -Luua lastele ülikoolifond -luua pensionifond -kaitsta peret palgateenija kaotuse vastu -täiendavalt tagada laenude tagasimaksmisvõimet. Riskikindlustus kindlustussumma makstakse välja ainult kindlustatu surma korral. Kui kindlustatu ei sure, mingit väljamakset ei toimu. Sõlmitakse kas tähtaegselt või eluaegselt. Kapitali ehk kogumiskindlustus- Hoiustamise liik, kus kindlustusvõtja poolt makstud preemiate osa on võimalik tulevikus väljamaksetena tagasi saada. Makstakse välja
finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid). 8. Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab
kasumist. Aktsiaid on kahte liiki: 1. lihtaktsia - annab selle omanikule hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel. 2. Eelisaktsia - ei anna hääleõigust, kuid annab eesõiguse kasumist osasaamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel. Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teeb inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamaksed.
investeeringut mingisse varade portfelli. Kitsamas tähenduses on investeerimisfond aga vastava seaduse alusel ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja. Liigid: • Klassikaline avatud investeerimisfond (mutual fund); • Indeksfond (index fund); • Börsil kaubeldav fond (exchange traded fund); • Pensionifond (pension fund) • Kinnisvara investeerimisfond (realestate investment trust); • Riskikapitalifond (venture capital fund); • Riskifond (hedge fund) Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumaksustatav. 40. Aktsiate olemus ja liigitus • Aktsiad – omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. • Lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse aktsionäride
kõik vajalikud maksud ja maksed on brutopalgalt maha arvestatud. * 1999.a. 1250, 2000.a. 1400, 2001.a. 1600, 2002.a. 1850 Tulumaks arvestatakse sellise protsendina palgalt, et lugejas on tulumaksumäär ja nimetajas on tervik, baas, 100%. Maksude kinnipidamine Lähtetingimused: aluseks on kuutöötasu (brutopalk) 10000 kr. Ollakse rahasaaja positsioonil. Arvesse ei võeta palgafond, mis oleks 10000*1,333=13330 kr. Sotsiaalmaks 33% jaotub, 13% sotsiaalmaks ja 20% riiklik pensionifond. 0,3 % (0,5% juulist?) on tööandjapoolne töötuskindlustusmakse. 1. variant füüsiline isik töötab tööandja juures töölepingu alusel 1. Tööandja arvutab ja peab kinni: a) töötuskindlustusmakse (1.a)) 0,6% (1,0%) : 10000 * 0,006 = 60 kr b) kohustusliku pensionikindlustuse (1.b)) 2% : 10000 * 0,02 = 200 kr 2. Töötasult arvestatakse ja peetakse kinni tulumaks, põhitöökohal rakendatakse ka: a) maksuvaba tulu 2250 kr b) tulumaksustatav summa on 10000 (1.a)) 60 (1
Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Aktsiaid on kahte liiki: lihtaktsia ja eelisaktsia. Lihtaktsia annab selle omanikule hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel. Eelisaktsia ei anna hääleõigust, kuid annab eesõiguse kasumist osasaamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel. Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamaksed. Ülesanne 26. Arvuta säästude kogusumma järgmistes näidetes. Mart säästab iga nädal 100 krooni. Kui palju säästab Mart 1 aastaga? 3 aastaga? 10 aastaga? Martin säästab iga kuu 1000 krooni. Kui palju säästab Martin 1 aastaga? 3 aastaga? 10 aastaga? Proua Mänd säästab 5000 krooni kuus
rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanide elluviimiseks. Otsustusteooria (decision theory). Finantsvaradeks on aktsiad, osakud, võlakirjad, pangalaenud. Aktsiate turukapitalisatsioon (equity market capitalization) on kõikide börsil noteeritud ettevõtete lihtaktsiate turuväärtus kokkuliidetuna, s.o. ettevõtte omakapitali turuväärtus. Institutsionaalne investor (institutional investor), vastandatuna eraisikust investorile, on näiteks pensionifond, kindlustusfirma jms. Liitintress (compound interest) -- intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) -- olevikus (praegusel ajahetkel) liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Nüüdisväärtus (present value) -- tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu, kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna.
Erinevalt krediidiasutustest loob kindlustusselts kindlustusvõtjale maksetest (hoiustest) fondi, millest kindlustusvõtjale edaspidi hüvitatakse kindlustuslepingus määratletud kahjud. Kindlustusselts kasutab kindlustusmaksete näol kogutud raha mõnevõrra teisiti kui krediidiasutus. Ka kindlustusselts laenab osa oma rahast välja, kuid põhilise osa summadest paigutab kinnisvarasse ja mitmesugustesse väärtpaberitesse. Investeerimisfondid, mille eriliike on pensionifond, koondab enda kätte teiste majandusagentide sääste nagu krediidiasutuski, kuid ta ei laena raha välja, vaid investeerib finantsturul väärtpaberitesse. Investeerimisfondi paigutatakse raha tulu saamise eesmärgil, mitte arveldusteenuste kasutamiseks. Rahaasutuste rahapaigutusviisid ja klientidele pakutavad hüved Rahaasutus Kliendile pakutav hüve Domineeriv rahapaigutusviis Krediidiasutus Arveldusteenused ja intressitulu Laenud
voogude projektsioonide ja plaaniliste bilansside koostamist); - segmendiarvestuse rakendatust. - tegevusvaldkondade või strateegiliselt oluliste segmentide (sh allüksuste) lõikes kaalutud kapitalihinna (WACC) määramist. Need on tüüpiliselt erinevad kuna erinevad segmendid või valdkonnad tegutsevad erinevates riskikeskkondades. Näiteks, Siemensis leitakse EVA nii kolme peamise tegevusvaldkonna – põhitegevuse (tootmine), finantseerimise ja kinnisvara ning pensionifond – kui ka kontserni kui terviku kohta. Eelnimetatud eelduste täitmisel võimaldab väärtusorienteeritud ärimudel hinnata nii ettevõtte kui terviku kui ka erinevate segmentide väärtust. Samuti võimaldaks mudel ettevõtte siseselt eristada väärtuse “loojaid” ja “ärasööjaid” ning määratleda peamised väärtust mõjutavad tegurid. 5.2. Tasakaalus tulemuskaart Ainuüksi omanikuväärtuse arvutamine ei taga veel väärtuse kasvu. Oluline on
direktiividel, intressimääradel, hoiustel. Rahvusvahelise kaubavahetuse ja kapitalivoogude tõttu mõjutavad riigi rahasüsteemi ka välisefektid, millest tähtsamad on vahetuskursi muutused, valuuta konverteeritavus ja välisvaluuta reservid. Finantsvahendajad ja keskpank. Finantsvahendaja- finantsturul tegutsev organisatsioon, mis viib kokku laenuandja ja laenuvõtjad ehk säästjad ja investorid: (kommertspank, hoiu- ja laenuühingud, erinevad fondid- pensionifond, investeerimisfirmad, aktsiaturud.) Keskpank vastutab oma riigi valuuta vahetuskursi kujunemise eest ning haldab välisaktivate reserve. Tavaliselt otsustav valitsus (või parlament), kas vahetuskurss peaks olema fikseeritud või ujuv, ülejäänu jääb keskpanga otsustada. Fikseeritud kursi korral keskpank vastutab selle eest, et turgudel müüdaks ja ostetaks raha just selliselt, et kurss säiliks. Ujuva kursi korral keskpangal sekkub vahetuskursi kujunemisse kui
annaabi.ee 
