Majanduse alused (3)

1.homo economicus - majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires
ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides
majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus
majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota?
Erinevad majandussüsteemid:
1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele
2)nähtamatu käsi- Konkurents , mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt
3)robinson crusoe - Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku
4) tavamajandus - majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale
võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides
alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
kahanevuse seadus -majandusteooria postulaat , mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema
2. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu , mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses).
Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab Siseministeerium.
aasta keskmine rahvaarv - pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast.
emigrant - isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks).
immigrant - isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks).
loomulik iive - aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide ülekaalu, negatiivne surmade ülekaalu.
ränne (ka: migratsioon ) - liikumine ühest haldusüksusest teise.
Majanduslikult aktiivne rahvastik : tööjõud
Heitunud isikud- inimesed, kes soovivad töötada ja on ka võimelised töötama, kuid on loobunud tööotsingutest ja ei usu enam tööleidmise v õimalustesse
Sotsiaalne kaitse- peamiselt avaliku sektori rakendavate sotsiaalkindlustuslike ja hoolekandeliste meetmete kogum, mille ülesanne on elanikkonna toimetuleku tagamine mistahes sotsiaalse riski puhul
Sotsiaalne risk- haigus, puue, püsiv töövõimetus, toitjakaotus, vanadus , vaesus, ka ekstreemsituatsioon(õnnetus, kodukaotus, perevägivald, psühholoogiline kiirs jms)
Riiklik pension- solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludest
3. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada
tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital , maa ja kinnisvara, ettevõtlus
algsed teguritulud - tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend , rent, kasum
ebavõrdsuse põhjused:
ebavõrdsus töötuludes
ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses
ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus
rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel
laffer ’i kõver - kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel
optimaalne maksumäär - laffer’i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu
vaesuslõks -progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks
banaanivabariik - majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte
detsiiljaotus- puhul kuulub igasse gruppi kümnendik peredest või elanikkonnast
kvintiiljaotus- puhul vastavalt viiendik peredest
absoluutne tulude võrdsus - situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed
absoluutne tulude ebavõrdsus - situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile
gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus
vaesuse põhjused- inimesest sõltuvad(riskijulgus, tahe) ja mittesõltuvad(sõjad, loodusõnnetused)
4. Turgude liigid:
Tööturg, maaturg, kapitaliturg
Asenduskaupade nõudlus- tarbimisvajadust sarnaselt rahuldavad kaubad (nt külakost- sa ei vii ju kallist asja, kui sa sellest ise väga suurt kasu ei saa. Kui leiad sama asja odavamalt, viid ikkagi selle)
Täiendkaupade nõudlus- kaubad, mille tarbimine eeldab teatud teise kauba ostmist(autod ja bensiin - kui ostad auto, pead suurendama ka bensiini tarbimist)
Nõudmise hinnaelastsus- nääitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
Pakkumise elastsus = % pakkumise muutusest kui hind kasvab 1 %.
Ülepakkumine- pakkumine ületab nõudmise
Alapakkumine- nõudmine on pakkumisest suurem
5. brutopalk -väljateenitud palk enne maksude maksmist
netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude ( tulumaks , töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks.
miinimumpalk - palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta
keskmine palk - teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga
tööjõu nõudlus - näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta
tööjõu pakkumine - näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest
Tööjõuturu tasakaal- vakantseid töökohti on niisama palju kui inimesi, kes tahavad tööd teha
Tööpuudus- tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus
Tööjõu puudus- tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine
Ametiühingute sekkumise viisid- streik- töötajad keelduvad töötamisest
Lokaut- töö katkestamine, kuid töötamisest keeldub ettevõte administratsioon
Sekkumise mõju: kollektiivne tööleping- kollektiivleping- sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused
siirdetöötus - tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel
struktuurne töötus -selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon ) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega
aktiivne tööpoliitika - valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega
passiivne tööpoliitika - valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha
6. Maslow vajaduste hierarhia - Kõrgemad vajadused saavad realiseeruda alles siis,
kui madalamad on rahuldatud
piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu: põhineb järgnevatel eeldustel:
Hüviseid ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust
Hviste kasulikkust saab mõõta
Tarbijate ostuvõime on piiratud
Piiratudvahendeid kasutatakse hviste omandamisel selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur
Kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev
samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel
eelarvejoon (ka: eelarvepiir) - näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida
tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega
tarbija valiku põhimõte - tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest
tarbija ostukäitumine: 1) ostusoovi teadvustamine - inimene märkab erinevust ideaalse ja tegeliku olukorra vahel. Nt – laserplaadimängijal on just see heli, mida me soovime . Vajadus uue plaadimängija järele võis olla juba ammu , kuid see ei põhjustanud veel konkreetset ostusoovi. Nüüd vajadus aktualiseerus ja kui see on teostatav(on raha), siis muutub see ostukäitumiseks
2) informatsiooni otsimine- kauba omaduste ja muu teabe väljaselgitamine kõigepealt oma mälust ja seejärel välistest allikatest. Väline otsimine- vaatame lehekuulutusi, käime kauplustes, sirvime eriala ajakirju..
3) alternatiivide hindamine- kaupade väärtustamine tarbija väärtushinnangute alusel
4) ostmine- ostukäitumsie etapp, kus omandatakse soovitud kaup
5) ostujärgne hinnang- rahulolu või rahulolematus ostetud kaubaga
7. äriinkubaator- innovatiivne nõustamis- ja juhendamistoetuse ning muude teenuste ja tehnikaga varustatud paindliku ruumikasutusega soodne äri-ja töökeskkond alustavatele ettevõtjatele
Teaduspark - asutatakse ülikoolide ja muude teaduskeskuste naabrusesse, sisaldab kõiki äriinkubaatori elemente. Eesmärk- teadmis ja teadusmahukatel äriideedel põhinevate uute ettevõtete käivitamine.
8. turu struktuur - majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused
turustruktuurid : 1) täielik konkurents
2) monopolistlik konkurents
3) oligopol
4) monopol

täielik konkurents- hinnavõtja- turul osaleja, kes lepib juba kujunenud hinnaga ja ei kehtesta teist
palju ettevõtteid
ühetaolised tooted
siseneda kerge, takistusi pole
kontroll hinna üle puudub
hind on nii madal kui võimalik

monopolistlik konkurents - turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet
nt autotootjad
ettevõtteid palju
tooted eristatud
sisenemistakistused puuduvad
kontroll hinna üle on väike

oligopol - turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet
oligopson - turg , kus on vähe suuri ostjaid
kartell - moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades- kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli

monopol - turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid
monopson - ainuostja turul
ettevõtteid üks
puuduvad lähedased asenduskaubad
sisenemistakistused on suured
täielik kontroll hinna üle
mastaabi säästuefekt - esineb juhul, kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad
loomulik monopol - ettevõte, mille monopoolse seisundi peamiseks põhjuseks on mastaabisääst või kallid alginvesteeringud
täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad
hinnavõtja - on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda
hinna diskrimineerimine - situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest
Valitsus- 1) püüab mõjutada turustruktuuri a) ettevõtete ühinemised
b) ettevõtete ülevõtmised
c) ettevõtete kokkulepped
d)kõlvatu konkurents
- keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus
2) arvestab olemasoleva turustruktuuriga a) piirhindade kehtestamine
b) tootmismahtude kehtestamine
c) kvaliteedi nõuete kehtestamine
- määratakse ettevõtte tegevusvabadus hetkel
9. alternatiivkulu- kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest (saamata jäänud tulu, sest valisime teise tee)
käibevara - ettevõtte likviidsemad varad , mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta
põhivara- ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt