VEKSEL Referaat Veksel Mis on veksel? Veksel on vromikohane võlakohustus väärtpaber, mille võlgnik annab võlausaldajale viimaselt laenu saamisel. Veksli valdajal on õigus vekslil märgitud tähtajal nõuda võlgnikult sisse vekslile kirjutatud võlasumma veksli nimiväärtus ehk nominaalväärtus.Veksliga tehtud laen on tavaliselt lühiajalisem ja ta erineb teistest laenudest sellepoolest, et laenuintress makstakse laenu võtmisel ette ära. Intresside arvutamise aluseks on veksli nimiväärtus
Lülitite ühendusskeemid Lülitusskeem L N VL1 VL2 HL1 Veksellüliti VL3 RL VL4 HL2 Veksellüliti + ristlüliti LL HL3 Lihtlüliti VL6.1 VL5 VL7.1 ...
docstxt/13911621428525.txt
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 KATUSETÖÖD Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 SISUKORD NÕUDED...................................................................................................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool................................................................................................................................. Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke................................................................................ Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited............................................................................. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID.....................................................................................
..........................................................................7 2.2Paide P.A.I..............................................................................................................8 2.3Urvaste urban.........................................................................................................9 2.4Luige kroon..........................................................................................................10 2.5Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel.....................................................................10 2.6Tulevik..................................................................................................................11 kokkuvõte......................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................14 lisad.............................................
Tsunft- käsitööliste kutseorganisatsioon, millel oli oma põhikiri. Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade ...
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
Hoiustajale anti vastu „kviitung“ (või mingi dokument). Niimoodi hakati kasutama hoiuse teenust. Kui hoiustaja läks kaupmehe juurde ja tahtis midagi osta, siis pidi enne minema hoidlasse ja midagi välja võtma. Ja siis ostab kaupmehelt. Kaupmees viib samuti oma varad hoidlasse. Selline edasi tagasi pendeldamine. Kõik need tehingud pandi kirja sellele „kviitungile“ (dokumendile). Põhimõtteliselt on see esimene väärtpaber - nimeline veksel. Veksel – kirjalik väärtpaber, mille esitajal on õigus oma vara kätte saada esimesel nõudmisel. Selline edasi tagasi käimine ei ole mõttekas. Järgmiseks arenguks on see, et kaupmees hakkab sinna veksli peale kirjutama, et kes, mida ja kui palju ostis. Arveldati ainult nende vekslitega. Polnud enam nii palju seal hoidlas vaja käia. Enam raha ei liigutatud. Mõne aja möödudes leitakse, et ka see ei ole hea lahendus. Järgmiseks: hoiustajale väljastatakse hoiustatud
Mehel puuduvad finantsid naise soovi täitmaks. (Valetab, et peab minema haigust ravima) · Meding kontrollib naise tervist, tunnistab terveks. · Laura läheb peale rahutut ööd kerjuspoisi juurde. Lubab ravikulud kinni maksta ja emal mõisast head paremat süüa tuua. Palub, et Medingule tema käigust ei räägitaks. · Meding tabab Laura uksel. · Külla tuleb naaberparun Lammerheim, kes on sisse võetud Laurast. · Lammerheim teab, et Palmeri veksel Jochelil oli, tahab asjast selgust, kuna ka tema Jochelile võlgu oli. ( Kuna Palmer enda veksli ära võttis ja põletas, siis ta tundis naabri ees hirmu) · Laura ja Lammerheim musitseerivad koos. Neid segab Meding, kes noomib noori, kuna Laura väikevend Armand on haigena voodis. · Armand saab peale kriitilist ööd terveks ja laura on õnnelik. Meding räägib Laurale, et näeb ka neiu tõelist head südant. · Dorothea sünnipäev
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
matka- ehk reisitsekid; pangatsekid; eratsekid. Tseki inkassoks võtmine tähendab panga poolt tseki esitaja käest tseki vastuvõtmist ja lähetamist teise panka eesmärgiga saada tseki eest rahaline makse. Pank on tseki vahendaja, kes tegutseb tseki esitaja korraldusel ja kulul. Tsekke võetakse inkassoks ainult panga klientidelt ainult kliendi oma kontole. Tsekk kehtib üldiselt 6 kuud, kui pole märgitud teisiti. 3. Veksel on väärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma vekslis märgitud maksetähtpäeval (veksli lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. Veksel on ajutine raha asendaja. Käskveksel (tratt või ülekandeveksel) on väärtpaber, millega väljaandja käsundab käsundisaajat (maksja) tingimusteta maksma vekslist nähtuvale
intressimäär võivad aja tulususe hälbimise jooksul muutuda mõõdupuuga Milline on protsentuaalne 2.Milline toodud loetelust ei hälve aktsia mineviku ja mahu Eesti Väärtpaberiseaduse tuleviku prognoositavast alusel väärtpaberi mõiste alla? tulususest Vali üks vastus. Standardhälbe all veksel mõeldakse seda, kui palju hälbib tegelik tulusus ümber rahaturuinstrument prognoositava või keskmise märkimisõigus tulususe aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus 5.Efektiivse turu teooria väidab, et: 3.Finantsturul, kus väärtpaberi Vali üks vastus. hind kajastab igal ajahetkel
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.;
maksebilanss - kindla aja jooksul välisriikidelt laekunud maksete ja riigist välisriikidele tasutud maksete üldsummade vahekord: kui väljamaksed on ülekaalus, on bilanss aktiivne, vastasel juhul aga passiivne; aruanne, mis identifitseerib kõik ühe riigi finantstehingud teiste riikidega maksenõue - kliendi korraldus pangale rahaliste vahendite sissenõudmiseks maksja kontolt maksja pangas makseveksel - võlgniku poolt võlausaldajale antud veksel võla katteks maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse market order - väärtpaberitehing, kus hind on määratud memoriaalorder - raamatupidamisõiend, mis koostatakse raamatupidamisregistrisse tehtud sissekannetes esinevate vigade parandamiseks mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Lk 12 Lk 12 Lühidalt seal pansionis valitseb viletsus ilma poeesiata kokkhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Lk 13 Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures. Lk 41 Lk 41 Goriot saadab Christoph...
esimesi väärtpaberi eelkäija või alge nimelt on tegemist nimelise lihtveksliga. Veksel on kirjalik väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse nõuda veksli väljaandjat hoiustatud vara vastuvaidlematult välja andmist.Veksli tagaküljele märgiti summaga millega saab vara tagasi. Hoidlad hakkavad välja andma veksleid ühele summale, kuid väiksemate veksliväärtustega. Nt keegi pani hoiule 100 raha siis ta ei saanud ühte 100 vaid 5 20st nt. Esitajaveksel- see kelle käes on see veksel, sellel on ka kõik õigused selle veksli üle .Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal. Igas ühiskonnas on rikkaid, kellel on teatud ajahetkel ülejääke. Neid kellel on ajutine vara puudujääk. Siis hakati taotlema hoidlatest raha laenamist. Samuti on nemad aru saanud, et mingi hunnik raha seisab niikuinii mingi hetk lihtsalt seal. Aga laenamise eest võtavad nad suuremat tasu kui hoiustamise eest.
kättesaadav ning ei nõua olulisi tehingu kulusid. Positiivne on ka selle kättesaadavus just soovitud ajal. Kaubakrediit saadakse kätte üheaegselt kaubaga ning seega ei vajata eelnevaid kokkuleppe perioode. Kkui ettevõtte funksioneerib normaalsetes tingimustes, on kaubakredii hästi etteplaneeriav, kuna tootmismahud on ettevõttes suhteliselt täpselt fikseeritud. 2. Vekslilaen sammuti üks levinud laenutulu liik. Veksel on väärtpaberi kujul võlakiri, mille võlgnik annab võlausaldajale laenu saamisel. Vekslilaen on lühilaenu üks võimalus ja peamine erinevus teistest lühilaenudest on selles, et intress makstakse laenu võtmisel ette ära, hiljem võib võlausaldaja sisse nõuda vekslil märgitud esialgse nimiväärtuse. Laenu võtmisel saab võlgnik oma käsutusse vähem raha, kui vekslile märgitud võlasumma. Küll peab võlgnik
kanalite kaudu kontotehingute sooritamiseks vajalike juurdepääsuõiguste ja limiitide haldust. Samuti kuulub arveldusteenuste hulka kõik, mis on seotud maksetega: maksete ettevalmistamine ja panka saatmine, korrektsete makserekvisiitide tagamine, õige maksetüübi valik, info maksete staatuse ja kontol toimunud arvelduste kohta, Makseinstrumendid : maksekorraldused, deebetkaardid, krediitkaardid, tsekk (ei kasutata Eestis), veksel (vähesel määral Eestis) Makseviisid : sularahamakse, kaardimakse, mobiilimakse, ettemakse, kohene makse ja järelmaks 27. Pangakaardid ettevõtetele - Deebetkaardid- oma raha (MasterCard Business, Business Debit), Krediitkaardid- krediidi suurus oleneb ettevõtte käibest, mitte õigeaegsel tagasimaksmisel intressid(MasterCard Business, ärikliendi krediitkaart, kuldkrediitkaart) Virtuaalkaart (toimib kui krediitkaart, aga oma raha peale kanda) 28
Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arve...
vandalismikahjustuste vastu murdvaguste vastu eluhoonete kindlustus koduse vara kindlustus loomade kindlustus 80 Väärtpaberi liigid : omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jms) võlakohustust tõendavad väärtpaberid ( võlakiri e, veksel, obligatsioon, hoiuse serti- fikaat jm) ostu või müügiõigust, ostu või müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. derivatiivid 81 Omandiõigust tõendavate väärtpaberite liigid. Aktsia, investeerimisfondi osak. 82 Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid. Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat. 83 Tuletisväärtpaberid. Liigid ja isel. OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem
26. Peamised maksevahendid, makseinstrumendid ja sularahata makseviisid. Maksevahendid: Sularaha Pangakontoraha E-raha Virtuaalraha Panga sularahata makseinstrumendid: Kreedit-tüüpi maksekorraldus Pangakaardimakse müügikohas või e-kaubanduses Mobiilimakse E-arve püsimaksekorraldus E-arve maksekorraldus Piiriülene SEPA otsekorraldus Inkassokorraldus Tsekk Veksel. Sularahata arveldusvormid: Pangaülekanne kreedit-tüüpi maksekorralduse alusel ehk kreeditülekanne Pangaülekanne deebet-tüüpi maksekorralduse alusel ehk otsene deebet Akreditiivarveldus Inkassoarveldus Tsekiarveldus Arveldus avatud konto kaudu 27. Pankade poolt pakutavad välismaksete tüübid. Viisid: Ettemakse Kohene makse pärast kauba lähetamist või teenuse osutamist Järelmaks 28
kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137). Teadaolevad kohustised liigitatakse: Lühilaenud - kuni üheaastase tähtajaga laenud, millele lisaks tuleb firmal laenu põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud. Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga (kontrapassiva konto). Viitvõlad nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise
kajastatud arves, lepingul või muul dokumendil (Tikk, 2016, lk 137). Teadaolevad kohustised liigitatakse: Lühilaenud - kuni üheaastase tähtajaga laenud, millele lisaks tuleb firmal laenu põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud. Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga (kontrapassiva konto). Viitvõlad nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise
Võlakirjade emiteerimine on pangalaenude ja liisingu kõrval üheks peamiseks laenufinantseerimise vormiks. · Vekslid on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma, kas maksetähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Vekslid võivad olla intressi kandvad või mittekandvad. Intressi mittekandva veksli nimiväärtus sisaldab põhisummat ja intressisummat, see tähendab, et vekslid saadakse kõrgema väärtusega kui nõue, mille tagatiseks veksel antakse. Intressi kandva ostjaveksli nimiväärtus sisaldab põhisummat ja vekslile on märgitud põhisummalt tasumisele kuuluv intressimäär. Veksel antakse välja täpselt samas summas, mis on nõude summa Ostu- või müügiõigust tõendavad väärtpaberid: 7 · Forwardlepingud on lepingud, mis kohustavad lepingu osapooli teostama teatud tehingu tulevikus kokkulepitud ajal ja hinnaga
muutusi baasaasta näitajate suhtes. Väikestes Eesti ettevõtetes ei ole finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt raamatupidaja ning tegevjuht. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande struktuuri muutuste dünaamikat. P/E suhe = aktsia hind/kasum aktsia kohta...ka aktsia hinna ja tulu suhe. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel. Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4.Liising, kapitalirent. 5.Emiteerida võlakirju
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
vahel · varimajandus all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta. · varjatud ekspordi subsideerimine situatsioon, kus valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis ja arendustööd uute toodete turule toomiseks · veksel vt võlakiri · visioon võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha tulevikus. · võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides · võlakiri (ka: veksel) fikseeritud tuluga väärtpaber, erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada
varade loetelu varade paigutus - investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel varimajandus - all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta. varjatud ekspordi subsideerimine - situatsioon, kus valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused, garanteerides eksportija võetud laene või toetades uurimis- ja arendustööd uute toodete turule toomiseks veksel - vt võlakiri visioon - võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet näha tulevikus. võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides võlakiri (ka: veksel) - fikseeritud tuluga väärtpaber, erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poolt hääletas vähemalt 2/...
finantseerimised. Võõrkapitaliks loetakse kõiki väljastpoolt ettevõtet saadud ja hangitud finantseerimised. 32. Eelisaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Lihtaktsia (common stock) on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. 33. Aktsiate emiteerimisel ei või määrata täiendavaid tingimusi, klausleid. Aktsiate emiteerimisel võib määrata täiendavaid tingimusi, klausleid. 34. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud aktsia, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määramata tähtajaks. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. 35. Finantsinstrumendi järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks.
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotse...
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
Kuna igas piirkonnas olid omad veeringud (raha), olid rahavahetajatel käed-jalad tööd täis. Rahavahetajate tehingud seisnesid operatsioonides erinevate vääringutega, eesmärgiga selle arvelt kasu lõigata - sooviti saada madala kursiga raha kätte, et see seejärel kõrgemaga ringi vahetada. Rahavahetajad tegelesid tänapäeva mõttes valuuta spekuleerimisega. Peagi tekkisid kompaniid rahavahetajate vahel. Kui inimene soovis teist raha, siis sai oma piirkonna raha eest veksel, mille eest anti talle raha kuskil mujal piirkonnas. Panganduse areng ja olulisemad keskused Itaalias pangad tõusevad esile ühendasid kaubanduse ja rahanduse. 13. saj. kujunesid põhja itaalias välja pankurite kompaniid, need põhinesid sageli suguvõsa alusel, töötasid eri linnades aga ajasid sama äri, nad kogusid teavet selle kohta, kuidas võiks tulevikus muutuda ühe või teise valuuta kurss. Oma esindajate kaudu olid nad paremini informeeritud, mis tagas head sissetulekud
Põhjendus 7.Kas euro on vajalik?Miks? 8.Euro tuleku mõju teie igapäeva elule antud hetkel. 9.Kas Euro tulekuga kaotab Eesti mingi osa oma identiteedist?Miks? 30 Lisa 2. Saksa riigimark Tsaarirubla Duumarubla Kerenskid Soome mark 31 Maksuabinõudeks kuulutatud võlakohustus Rahavarude täiendamiseks välja antud veksel Eesti vabariigi kassatähed 32 Marga pangatähed 33 Lisa 3. Eesti kroonid ja mündid 1928. aastal 34 35 Lisa 4. Okupatsiooniperioodil käibinud väärtused Saksa Riigikrediitkassa 20 marka Eesti 5 punkti Nõukogude Liidu 25-, 50- ja 100-rublane 1961.aastal 36 Lisa 5. Eesti raha 1992-2011
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
omast, sest annuiteetlaenuga väheneb laenujääk aeglasemini. Lineaarse meetodi tagasimaksed on aga alguses suuremad. 70. Nimetage erinevaid arveldusteenuseid. Makseid võib sooritada sularahas või sularahata vormis. Sularahata arvelduste tegemiseks peab kliendil olema pangas avatud arvelduskonto. Sularahata makseid saab teha järgmiste makseinstrumentide abil: · maksekorraldus, · deebet- või krediitkaart, · inkassokorraldus, · tsekk, · veksel. Maksekorraldus (clean payment)21 on maksja panga korraldus maksta rahasaajale teatud rahasumma. Tegemist on väga levinud odava makseinstrumendiga. Maksumus sõltub eelkõige maksekorralduse liigist. Aastakümned tagasi olid levinud paberil maksekorraldused. Seoses infotehnoloogia arenguga on hakanud järjest rohkem levima internetipanga maksekorraldused. Seetõttu on oluliselt langenud ka maksekorralduste tegemise hind. 21 (Maksekorralduse algatajaks on maksja
Kulude arvestamisel intressimäära sisse tuleks kindlasti kasutada arvutifunktsiooni XIRR. 9.4. Panga arveldusteenused 9.4.1. Makseinstrumendid Makseid võib sooritada sularahas või sularahata vormis. Sularahata arvelduste tegemiseks peab kliendil olema pangas avatud arvelduskonto. Sularahata makseid saab teha järgmiste makseinstru- mentide abil: · maksekorraldus, · deebet- või krediitkaart, · inkassokorraldus, · tsekk, · veksel. Maksekorraldus (clean payment) 19 on maksja panga korraldus maksta rahasaajale teatud rahasumma. Tegemist on väga levinud odava makseinstrumendiga. Maksumus sõltub eelkõige maksekorralduse liigist. Aastakümned tagasi olid levinud paberil maksekorraldused. Seoses infotehnoloogia arenguga on hakanud järjest rohkem levima internetipanga maksekorraldused. Seetõttu on oluliselt langenud ka maksekorralduste tegemise hind.
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ü...
eksp. 3636E tel.5267064 kollane nr. 892 12.07.1995 Madis Kiiver 31.12.2007 helekollane UELN 11.09.2003 140 170 19.5 233002100507301 VIKS 708E VEKSEL Peatõuraamat 24.07.1995 helevõik 823 E 19.06.2009 ARVO SARRAPIK Martna vald sünd.08.04
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
kohta. NB! Kui ettevõtja ei ole ennast käibemaksukohuslaseks registreerinud, ei tohi ta arvele käibemaksu lisada. Rahaturg Lisa 12 Rahaturult hankitakse vahendeid lühiajaliste rahavajakute katteks, nagu ettevõtte käivituskulud, suuremate toormepartiide ostmine, palgad jne. Üldjuhul otsitakse rahaturult raha, mille kasutusaeg on üks aasta. Lühiajaline laen § Veksel on lühikese maksetähtajaga ja ettevõte realiseerib neid enamasti spetsiaalsete väärtpaberivahendusfirmade kaudu. Vekslite kaudu saadud raha tagasimaksmine on tavaliselt üsna lühikese tähtajaga. Kui palju te oma, veksli müügist raha saate, sõltub teie firma usaldusväärsusest. § Arvelduskrediit see on laenutoode, kus on võimalik oma arveldusarve saldoga minna miinusesse
Hoiuleping Laoleping Toetamislepingud Elurendiseleping Ülalpidamisleping Kompromissileping (sh kohtulik kompromiss) Seltsinguleping Seltsinguleping Väärtpaberid Veksel Tsekk Lepinguvälised kohustused Tasu avalik lubamine Asja ettenäitamine Käsundita asjaajamine Alusetu rikastumine Kahju õigusvastane tekitamine 55 Lepingute liigitus.
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. ...
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, ...
Põhiseaduse mõtte kohaselt saab president jätta seaduse teistkordselt väljakuulutamata ja pöörduda Rkohtusse ainult siis, kui ta vaidlustab seaduse põhiseaduslikkust. Esmakordsel seaduse väljakuulutamata jätmisel on motiivide ring tunduvalt laiem. PS näeb ette, et kui Rkohus on tunnistanud seaduse PS-ga kooskõlas olevaks, siis peab president seaduse välja kuulutama. Tegelikkuses ei tunnista Rkohus seadust PS-ga kooskõlas olevaks, sest see oleks liialt suur veksel tulevikku. Samuti ei anna menetlusseadus kohtule sellist õigust. Menetlusseaduse kohaselt jätab kohus presidendi taotluse rahuldamata, kui ta leiab, et taotlus on põhjendamatu. Kui presidendi taotlus on jäetud rahuldamata, siis peab ta seaduse välja kuulutama kolme päeva jooksul otsuse saamisest. Sellise tähtaja kehtestab Riigikogu töökorra seadus, põhiseaduses tähtaega pole. Kui aga presidendi taotlus rahuldatakse, siis tunnistatakse seadus põhiseaduse vastaseks, mitte aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
