Maksebilanss koostatakse tekkepõhiselt, st tehingu kirjendamise aluseks on ajahetk, mil tehing poolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõik maksebilansitehingud kajastatakse turuhindades. Maksebilanss on tasakaalus, kui: JOOKSEVKONTO + KAPITALI & FINANTSKONTO + RESERVID + VEAD JA TÄPSUSTUSED = 0 4. Mille poolest erinevad portfelli- ja otseinvesteeringud? Otseinvesteeringu puhul kaasneb teatud kontroll välismaiste ettevõtete üle, aga portfelliinvesteeringus seda ei ole. Portfelliinvesteeringuid tehes ollakse huvitatud eelkõige intressidest ja dividenditulust. Otsene välisinvesteering tehakse eesmärgiga saavutada kontroll välismaise ettevõtete üle. Soovitakse teenida omandikulu. 5. Millised on sajandi jooksul toimunud põhimuudatused hõives ja majanduse struktuuris? Põllumajanduse osatähtsus on kahanenud väga palju
Deebet -15 911 -18 706 Tulude bilanss -3 483 -4 926 Ülekannete bilanss 1 959 2 660 KAPITALI- JA FINANTSKONTO 7 512 5 507 Kapitalikonto 279 90 Finantskonto 7 234 5 417 Otseinvesteeringud 5 601 6 901 Välismaal -1 043 -3 528 Eestis 6 645 9 430 Portfelliinvesteeringud 1 855 1 629 Nõuded 573 229 Kohustused 1 282 1 401 Muud investeeringud -223 -2 114
Venemaa .. .. .. .. Ukraina .. .. .. .. SRÜ .. .. .. .. Eesti .. 3.4 16.3 .. Läti .. 6.7 .. 12.8 Leedu .. 6.0 .. 8.5 a * Säästumäär on väljendatud protsendina SKT-st a jaanuar - september b arvutatud rahaliste sissetulekute ja väljaminekute vahena Tabel 3. Välismaised otseinvesteeringud (neto) üleminekumaadesse ja otseinvesteeringud kokku aastail 1990-1994 (mln. dollarit) Aastane netovoog a Kokku (kasvavalt) b Otseinves- teeringud elaniku
Saab ühenduses olla reaalajas ja vaadata internetis koguaeg, mis maailmas toimub. B Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv- masskaubad ja teenused, üle maailma vaadatakse ka samu filme, kuulatakse sama muusikat ja süüakse samu toite. C Kapitali ja tööjõu liikumine- töötatakse ja elatakse erinevates riikides. Too näiteid Eesti majandusliku, poliitilise ja kultuurilise globaliseerumise kohta A majanduslik- rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud Eesti, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) B poliitiline - esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. C kultuuriline- massikultuuri levik (muusika, kirjandus), inglis keele domineerimine, virtuaalsed kogukonnad, haridus- ja teadusalane koostöö. Positiivne Negatiivne · Uued turud suurenev immigratsioon
1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...
· suhtluses lai inglise keele kasutamine · info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine · Ameerika filmide, teleülekannete ja programmide levik üle maailma · rahvusvahelise turismi kasv Globaliseerumist iseloomustab massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus. Globaliseerumise mõõtmine · Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne · Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Globaliseerumise head ja halvad küljed
tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - kaubade konto, teenuste konto, Tulukonto (mitteresidentide tulukus) 2. Kapitali- ja finantskonto- Otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud, muud investeeringud 3. Reservvara- Netovälisvõlg, riigitehingud Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus. Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused
IT Areng Eestis Euroopa Liidus JULIA PIMENOVA MS 14 Üldiselt Viimase kümne aasta jooksul on Eesti majanduskasv selgelt ületanud Euroopa Liidu keskmist. Kui 2003. aastal ulatus Eesti sisemajanduse koguprodukt 55%-ni Euroopa Liidu keskmisest, siis 2012. aastal oli vastav näitaja juba 71%. Nii eksport kui Eestisse tehtud otseinvesteeringud on tõusnud 2,5 korda. Suurt rolli meie kiires arengus on mänginud Euroopa Liidu erinevad toetused. Eesti osa järgmise seitsme aasta Euroliidu eelarves on ligi 5,9 miljardit eurot. Populaarsemad riiklikud arendused Üle-euroopaline digiallkiri, e-valimised või X-tee. Need on valdkonnad, kus me saame Euroopale eeskujuks olla. e-valimiste, e-maksuameti, e-tervise, e-panganduse ja e-kool. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse
saanud kasu investeeringute „rahvusvahelistumisest“? Kas on ka negatiivseid näiteid? Eesti majandus on juba viiendat aastat järjest netolaenuandja- 2013.aastal ületas finantsinvesteeringute väljavool sissevoolu 534 miljoni euro võrra ehk ligi kaks korda enam kui 2012.aastal. Netoväljavoolu kanalid olid portfelli- ja muud investeeringud ning sissevoolu kanalid otseinvesteeringud. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu. Kapitali vaba liikumine võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtjatel investeerida tunduvalt suuremaid summasid, kui lubaksid kodumaised säästud.Juhul kui tehase omanikul Eestis on võimalik oma kasum investeerida ükskõik millisele
Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto 3 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Jooksevkonto saldo · Kaupade konto · Teenuste konto · Tulukonto (mitteresidentide tulukus) Kapitali ja finantskonto · Otseinvesteeringud · Portfellinvesteeringud · Muud investeeringud Reservkonto · Netovälisvõlg · Riigi tehingud 4 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus! Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine? Kui Eesti majanduskasvu mootoriks saaks eksport, siis võiks jooksevkonto
Tollimakse-maks,mis nõutakse sisse kaupade eest riigipiiri ületamisel, toormel odavam. Kvoot-piirangud, teatud kaupadel,kogused Embargo- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Devalveerimine-vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes Kaudsed piirangud-tervisekaitse,turvalisus,sisereeglid,dokumentatsioon Usas vabakaubandus,sageli tollipoliitika ja muud meetmed,välishangete määrus lubab töötada odavat tööd välisriikides, toob elektroonikatööstust. Välismaised otseinvesteeringud: välisinvestorite rahapaigutus mingi riigi v regiooni ettevõtte põhivarasse. Suure osa investeeritakse L.Ameerikasse ja kariibi piirkonda,ka ida-aasiasse., enim on kanadas. Kõige enam tehakse teenindussektoris investeeringuid : finants, kaubandus (hulgimüük), telekommunikatsioon, äri(reklaam,ehitus,transport),isikuteenused(kiirtoit) SKT-sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta-aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.mida rohkem toodetakse, seda rikkamad
riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL · Keskkonnaalane koostöö RV-d konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta) Globaliseerumise mõõtmine · Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. · Majanduslik integratsioon RV kaubandus ekspordi/impordi % SKPst Välismaised otseinvesteeringud (% SKPst) Välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Sotsiaalne Väliskülastusi üle riigipiiri (turism) RV-d rahaülekandeid Väliselanike arv riigis Vahetusõpilaste arv Globaliseerumise mõõtmine Infovood Väliskõnesid minutites Interneti kasutajad Internetiühendusi kodudes Poliitiline tegevus Välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO,
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha? Eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega Keskpanga...
Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid. Halb: riikide sõlutvus teineteisest suureneb, Globaliseerumise liider on Singapur. Sotsiaalse globaliseerumise indeks: internetikasutajate arv, väisriikide kodanike arv riigis, turistide arv, rahvusv. Telefoni kõned, rahaülekanded Majandusliku glob indeks: väliskaubanduse maht, välismaised otseinvesteeringud riiki, imporditariifid, tollimaksu, mrahvusvaheliste firmade arv Poliitilise glob indeks: esindused välisriikides, osalemne rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO's Positiivne mõju glob.: Arengumaadele: väheneb tööpuudus, välisinvesteeringud, maksud jäävad riiki, suureneb kaubavalik, juurdepääs uutele tehnoloogiatele. Arenenud riikidele: lihtsam investeerida riikidesse, odavamat tööjõudu on võimalus kasutada, ämblikmees kukub
Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse ja kehtib ühtne maailmamajandus. Arengutaseme näitajad: Sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, sündimus, väikelaste suremus, keskmine eluiga, kirjaoskuse tase/haridustase, põllumajandus ja elektrienergia tarbimine. *Globaliseerumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Mõju: Arenenud maadele: Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka,; Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste areng teeb suhtlemise lihtsamaks ja kiiremaks; Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
erinevate maade äri- ja tarbekultuuride lähenemine suhtluses lai inglise keele kasutamine info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine Ameerika filmide, teleülekannete ja programmide levik üle maailma rahvusvahelise turismi kasv Globaliseerumist iseloomustab massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus Globaliseerumise mõõtmine Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Globaliseerumise head ja halvad küljed
põlisasukatest suurem motivatsioon, sest neil on rohkem võita või kaotada. Ja laiemas plaanis leidub tõendeid, et rahvusvaheline ränne on üks paremaid meetodeid vaesuse leevendamiseks. Rahvusvahelise põllumajanduse arengufondi ja Ameerika Arengupanga andmeil saatsid 2006. aastal 150 miljonit rikastes riikides töötavat sisserändajat arengumaadesse tagasi 300 miljardit USA dollarit. See summa oli suurem kui jõukate riikide välisabi ja otseinvesteeringud kokku. Võib öelda, et migratsioon on kõige efektiivsem ja eesmärgipärasem viis vaeste inimeste aitamiseks, sest väljarändajad hoolitsevad ise selle eest, et perekonnad kasutaksid otstarbekalt nende raha, mida tavaliselt saadetakse väikeste summadena: sada või paarsada dollarit korraga. Pole tarvis mingit bürokraatiat peale pangaülekande. Mõnes riigis jõuab kuni kaks kolmandikku neist rahasaadetistest maapiirkondadesse hämmastav näide sellest, kuidas vaesed aitavad end ise
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvahelist...
- rahvusvahelised stipendiumid - külalislektorid ülikoolides jne ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise mõõtmine Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. Majanduslik integratsioon Kaubandus (% SKP-st) Portfolio investeeringud Välismaised otseinvesteeringud (% SKP-st) Välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Sotsiaalne Väliskülastusi üle riigipiiri (turism) Väliskõnesid minutites Rahaülekandeid Väliselanikke riigis ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise mõõtmine Infovood Interneti kasutajad Internetiühendusi kodudes Number of secure servers Poliitiline tegevus
puhul oli tegu netoväljavooluga. 6 Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 232 mln euro võrra. Eestisse paigutatud otseinvesteeringud kasvasid 427 mln euro võrra. Mahu kasvust kolmveerand oli seotud jooksevkontol tulu väljavooluna kajastuvate reinvesteeritud tuludega. Aktsiakapitaliinvesteeringud hõlmasid otseinvesteeringute sissevoolust 6%. Residentide välismaale paigutatud otseinvesteeringud suurenesid 195 mln euro võrra. Nende struktuur erines mõnevõrra mitteresidentide Eestisse tehtud otseinvesteeringute omast: kvartali jooksul välismaale tehtud otseinvesteeringute kogumahust moodustasid otseinvesteeringud aktsiakapitali 30% ning reinvesteeritud tulu ja laenukapitali liikumine piiriüleste ettevõttegruppide sees kumbki 35%. Portfelliinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 182 mln euro võrra. Nõuded vähenesid
arengumaade ühendusena, kaitsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. 44. Globaliseerumine Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamisvõimalustele ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: (nii arvutatakse ka globaliseerumise indeksit) · Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne). · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, interneti ühendusi kodudes, serverite arv jne. · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne. · Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. 2003
.. Tollimaksud ei piirata sisseveetava kauba kogust, vaid tõstetakse imporditud kauba hinda. Tähelepani pööratud valmistoodangule ja vähem toorainele. Kvoodid piiravad ekspordi/impordi kogused Kaudsed piirangud tervisekaitse, turvalisus, sisereeglid (tolliformaalsus, dokumentide täitmine) Kaubanduse kasvu mõjutavad Väiksemad takistused ja barjäärid Spetsialiseerumine Toodete kõrgem kvaliteet Väisemad hinnad Tarbimise kasv Uued töökohad Tarbija suurem heaolu Välismaised otseinvesteeringud Välisinvestori rahapaigutus riigi või religiooni ettevõttesse Peamised investorid on RVE (rahvusvahelised ettevõtted), kes investeerivad nii arengumaadesse kui ka arenenud maadesse. Investeeritakse Toormesektorist teenindussektorisse Finantsasutustesse (pangad, kindlustus) Kaubateenused (hulgimüük) Telekommunikatsioon Äriteenused ( hotell, transport) Isikuteenused ( jaekaubandus, kiirtoit) Konktuurkaart kanna kaardile : Põhja lõunariigid Suurimad RVE peakorterid
rahvusvahelised projektid nii õpilastele, üliõpilastele kui õpetajatele Globaliseerumise mõõtmine Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. MAJANDUSLIK INTEGRATSIOON kaubandus (% SKT-st) rahvusvaheline kaubandus (ekspordi-impordi maht ja struktuur), välismaised otseinvesteeringud (% SKTst) välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) SOTSIAALNE st individuaalne (personali kontaktid): väliskülastused üle riigipiiri (turism) väliskõned minutites rahaülekanded väliselanikud riigis Globaliseerumise mõõtmine TEHNOLOOGIAALANE TEGEVUS interneti kasutajate arv internetiühendus kodudes netiteenuste pakkujate arv POLIITILINE TEGEVUS välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides
terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 8 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK-ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid välismaised otseinvesteeringud Rootsi 949 miljardit SEK-i. Hoolimata suurest otseinvesteeringute käibe langusest globaalsetes mastaapides 2002. aastal, oli Rootsis tuvastatud langus kõigest 11%. 2002. aastal langesid Rootsi sisenevad otseinvesteeringud 108 miljardi SEK-ini, võrrelduna 2001. aasta 121 miljardi SEK-iga. Samal ajal investeerisid Rootsi ettevõtted välismaale 55% enam e. 106 miljardit SEK-i, võrrelduna 2001. aasta 68 miljardiga. Kõige rohkem tõstis näitajaid
Väliskaubanduse diferentseerimisega seotud piiranguteks võivad olla: Vali üks: a. monetaarsed b. tehnilised c. fiskaalsed d. füüsilised e. Kõik nimetatud piirangud Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. Jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto b. Kaupade eksport ja import c. Ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. Kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud e. Portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaks kauplevat maad saavad vastastikusest kaubandusest kasu, kui:: Vali üks: a. Ühel maal on mõlema kauba osas absoluutne eelis b. Maadel on kaupade tootmisel erinevad alternatiivkulud c. Maadel on kaupade tootmisel erinevad alternatiivkulud d. Kehtestatakse vastastikune enamsoodustusreziim Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
kolmandates riikides, seega pärsib see otseselt nii meie väike- kui ka suurtootjaid. Eesti kaotaks olulise impordi- ja ekspordikanali. Samuti on probleemiks väheste kogemuste, spetsialistide ja ekspertide arv, kes suudaksid REACHiga kaasnevaid tegevusi ettevõtete juures läbi viia. (Priilinn, K. 2005) 9 3. Välisinvesteeringud keemiatööstuses Kuna investeeringute kohta pole keemiatööstuses täpseid numbreid leida, siis antud töös on väljatoodud töötleva tööstuse otseinvesteeringud, mille alla ka keemiatööstus kuulub. Tabel 3. Välisriikide otseinvesteeringud töötlevas tööstuses (tuhat krooni) 2004 2005 2006 2007 2008 Töötlev tööstus 2 776 553 2 973 784 4 003 976 2 607 080 693 422 Allikas: Eesti Pank [http://www.eestipank.info/dynamic/itp1/itp_report_1f.jsp? startDay=1&startMonth=1&startYear=2004&endDay=31&endMonth=12&endYear=2009&className=EPSTA
kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Me ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle... Info (sh. tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. 15. Millal on riigi kaubandusbilanss negatiivne (mida see tähendab), kuidas see mõjutab riigi arengut? Import (sissevedu) ületab ekspordi (väljaveo)
1999 518 1273 2000 728 1534 2001 628 1837 2002 774 2095 2003 1078,5 2541,1 Otseinvesteeringud Välisinvesteerijana on Prantsusmaa huvi Eesti vastu olnud seni suhteliselt tagasihoidlik, arvestades tema suurt majanduslikku potentsiaali. Seisuga 31.03.2005 moodustasid Prantsusmaa otseinvesteeringud Eestisse 627 miljonit EEK-i ehk 0,4% Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest, millega Prantsusmaa oli 18. investor. Arvestada tuleb ka sellega, et paljud Prantsuse investeeringud on Eestisse tulnud Põhjamaade kaudu. Eesti Panga andmetel on ka Eesti teinud Prantsusmaale otseseid välisinvesteeringuid 6,3 miljoni krooni väärtuses. 17 Loodusvarad
investeerimisvaldkondi. Viimastel aastatel on välisinvestorid näidanud üles huvi nelja elektroonikatööstus sektori vastu: infotehnoloogia, telekommunikatsioonid, koduelektroonika, autoelektroonika. Autoelektroonikat valmistavad Ungaris Temic, Delphi ja Bosch. Need firmad valmistavad toodangut peamiselt Ungaris veoautosid ja busse tootvatele ettevõtetele: Audi, Ikarus, Opel, Raba Ungari investeeringud Eestis 2008. aasta lõpu seisuga oli Eesti otseinvesteeringud Ungarisse negatiivse saldoga: -28,47 miljonit krooni, Ungari otseinvesteeringud samal ajal olid mahus 32,41 miljonit krooni. 2009. aasta veebruari alguse seisuga oli Eestis registreeritud 13 Ungari kapitali osalusega ettevõtet osaluse mahuga 3,55 miljonit krooni. (http://www.aktiva.ee/go?URL=http%3A%2F%2Fwww.vm.ee%2Fest %2Fkat_573%2F&Session=f2e6846f4b2f6b9119a971b0808a876e&Language=ET, 02.05.2010) 7
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus................................................................................................
Materiaalsete ja 375,4 369,1 98,3 immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine a Kassaline täitmine, ei sisalda finantstehingute kulusid Eesti Statistika 31 Rahandus Otseinvesteeringute positsioon tegevusalade järgi, 31. detsember 2012 Tegevusala Miljonit eurot Osatähtsus, % Välisriikide otseinvesteeringud Eestis kokku 14 268,6 100,0 Finants- ja kindlustustegevus 3 478,6 24,4 Töötlev tööstus 2 335,4 16,4 Kinnisvaraalane tegevus 2 212,8 15,5 Hulgi- ja jaekaubandus 1 786,1 12,5
maksid dollarites vastavalt Vali üks: a. 17 000 ja 8400 dollarit b. 17 000 ja 1077 dollarit c. 17 000 ja 10 769 dollarit d. 1700 ja 1056 dollarit Tagasiside Õige vastus on: 17 000 ja 10 769 dollarit. Küsimus 9 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss b. jooksevkonto ning kapitali -j a finantskonto c. portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud d. kaubandusbilansjsa välisinvesteeringud e. kaupade eksport ja import, Tagasiside Õige vastus on: jooksevkonto ning kapitali -j a finantskonto. Küsimus 10 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Ekspordisubsiidiumidena võib käsitleda Vali üks: a. madala intressimääraga laene eksportiiatele b. kõiki nimetatud meetmeid c. maksusoodustui eksportijatele d. abi arenguprogrammide läbiviimiseks e. otseseid lisatasusid Tagasiside
b. * töötajatele makstakse kõrgemat palka kui konkurentide juures c. töötajate palka korrigeeritakse hinnaindeksiga d. töötajad maksavad vähem tulumaksu Question 74 (1 point) Aastane inflatsioon oli 4,8 %. Kui suur peaks olema järgmisel aastal makstav indekseeritud pension, kui jooksval aastal oli see1500 krooni? a. 1431 krooni b. 1548 krooni c. * 1572 krooni d. 1612 krooni Question 75 (1 point) Millised on kapitalikonto allkontod? *ei tea a. otseinvesteeringud, kaudsed investeeringud ja kavandatavad investeeringud b. otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud ja muud investeeringud c. piirefektiivsed investeeringud, kasulikud investeeringud ja ülejäänud investeeringud d. seisevkonto, hoiukonto ja reservkonto. Question 76 (1 point) Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a. ainult kõikvõimalikud annetused b. * maksud omandilt c. eraettevõtete kasumid d. avaliku sektori ettevõtete kasumid Question 77 (1 point) Kaudne maks on: a. tulumaks; b
· Maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid
masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid välismaised otseinvesteeringud Rootsi 949 miljardit SEKi. Hoolimata suurest otseinvesteeringute käibe langusest globaalsetes mastaapides 2002. aastal, oli Rootsis tuvastatud langus kõigest 11%. 2002. aastal langesid Rootsi sisenevad otseinvesteeringud 108 miljardi SEKini, võrrelduna 2001. aasta 121 miljardi SEKiga. Samal ajal investeerisid Rootsi ettevõtted välismaale 55% enam e. 106 miljardit SEKi, võrrelduna 2001. aasta 68 miljardiga. Kõige rohkem tõstis näitajaid Rootsi Telia
Näiteks jõuab Kesk- ja Ida-Euroopasse 0,1 % Jaapani välisinvesteeringutest. Jaapani firmade jaoks on usalduse tekkimisel olulised ka isiklikud suhted. Samuti jääb Eesti kaugeks, maavaradevaeseks ja paraku veel vähetuntuks meelitamaks siia Jaapani suurinvestoreid, kes on eelkõige huvitatud valitsuse poolt garanteeritud projektidest, näiteks infrastruktuuri arendamisel. 2004. a. seisuga moodustasid Jaapani otseinvesteeringud Eestisse 28,97 miljonit krooni (s.o. alla 0,1% koguinvesteeringutest). Jaapani otseinvesteeringute positsioon on võrreldes eelmiste aastatega küll oluliselt vähenenud (2002. a. oli 42,46 miljonit krooni; 2001. a. I poolaasta seisuga 45,6 miljonit krooni), kuid 2004. aasta on näidanud teatavat tõusutrendi, arvestades, et 2003. a. olid Jaapani otseinvesteeringud Eestisse vaid 12,5 miljonit krooni. Eesti investeeringuid Jaapanisse ei ole registreeritud.
kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote. 44. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik,
mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK-ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid välismaised otseinvesteeringud Rootsi 949 miljardit SEK-i. Hoolimata suurest otseinvesteeringute käibe langusest globaalsetes mastaapides 2002. aastal, oli Rootsis tuvastatud langus kõigest 11%. 2002. aastal langesid Rootsi sisenevad otseinvesteeringud 108 miljardi SEK-ini, võrrelduna 2001. aasta 121 miljardi SEK-iga. Samal ajal investeerisid Rootsi ettevõtted välismaale 55% enam e. 106 miljardit SEK-i, võrrelduna 2001. aasta 68 miljardiga. Kõige rohkem tõstis näitajaid Rootsi
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. d) Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. POSITIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut
tootmismaht ja seega ka efektiivsus. Kaubanduse kasvu mõjutavad tegurid. Vähem takistusi ja barjääre (kvoodid, tollid jne) kaubandusele. Riikide spetsialiseerumine teatud toodete valmistamisele ja teenuste pakkumisele. Toodete kõrgem kvaliteet, madalamad hinnad. Tarbimise kasv. Suurenenud nõudmine kaupade ja teenustele loob uusi töökohti ja suurema heaolu. Välismaised otseinvesteeringud. Välismaine otseinvesteering on välisinvestori rahapaigutus mingi riigi või regiooni ettevõtte põhivarasse. Suurima osa investeeringutest on saanud LadAm ja eriti Kariibi mere piirkond, järjest enam on tõusnud IdaAasia osakaal. Kõrgelt arenenud riikidest on kõige enam investeeringuid Kanadas. Tänapäeval suunatakse välisinvesteeringuid teenindussektorisse. Selle on tinginud teenindussektori osatähtsuse kasv
· Loomsed tooted - 17,1% · Mineraalsed tooted - 13,2% · Muud tööstuskaubad - 7,4% Olulisemad impordiartiklid 2007. a: · Valmistoidukaubad, joogid - 17,7% 16 · Tekstiil ja tekstiilitooted - 16,6% · Plast- ja kummitooted - 16,6% · Keemiatooted - 14,5% · Masinad ja seadmed - 13,2% · Paberimass ja tooted sellest - 6,1% (8) Välisinvesteeringud Välisriikide otseinvesteeringud Kreekasse vähenesid 2007. aastal 64,3% aasta varasemaga võrreldes. Kui 2006.a. oli otseinvesteeringuid summas 5,4 miljardit dollarit, siis 2007. aastal üksnes 1,9 miljardit. Konkurentsivõimelt ning välisriikide otseinvesteeringutelt on Kreeka OECD riikide hulgas viimaste seas. Iga aastaga on Kreeka positsioon halvenenud. Kui 2002. aastal oldi konkurentsivõimelt 40. kohal, siis 2006. aastal 48 ning 2007 juba 53. kohal.
Tarbimisefekt väljendab heaolu suurenemist tänu tarbimismahu suurenemisele ning hinnalangusele. 27. Kuidas mõjutab regionaalne integratsioon välisinvesteeringuid? Too välja välisinvesteeringute peamised positiivsed ja negatiivsed mõjud? Välisinvesteeringud: · Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt · Suur siseturg loob eeldused ka sellise tööstuse ümberpaiknemiseks, mis asus väljaspool regionaalset ühendust · Otseinvesteeringud ja tootmise viimine sihtturule asendab kaupade liikumise kapitali liikumisega Välisinvesteeringute positiivsed mõjud: · Kapitali sissevool aitab sihtriigil tasakaalustada maksebilanssi · Välisinvesteeringud loovad uusi töökohti, aidates lahendada tööhõiveprobleeme · Välisinvesteeringud toetavad majanduse kasvu ja arenemist · Tootmise ülekandumisel ühest riigist teise liiguvad sihtriiki ka uued tehnoloogiad, juhtimis- ja tootmisoskused
Enim on Soome ettevõtted investeerinud kaubandus-, tööstus-, telekommunikatsiooni-, ehitus- ja kinnisvarasektorisse ning finantsvahendusse. Suure osa soome väike-ettevõtete jaoks on lihtsaim viis rahvusvahelistumist alustada Eestist. Ülekaalukalt suurima probleemina Eestis toodi majanduskasvu aastatel esile tööjõupuudust. Praegu, kui on saadaval nii tootmis- ja müügipindu kui tööjõudu, leiavad paljud Soome ettevõtjad, et oleks ehk õige aeg Eestis tegevust alustada. Suurimad Soome otseinvesteeringud Eestis on suunatud järgmistesse ettevõtetesse: Rakvere Lihakombinaat (HK Ruokatalo), A. Le Coq (Olvi), Fortum Termest, Stora Enso, Cargotec Eesti, Kuusakoski, Nordic Energy Link (Finestlink), Eesti Gaas (Fortum). Eestist on investeeringuid Soome tehtud tunduvalt vähem 30.09.2010 seisuga oli otseinvesteeringuid tehtud 4,6 miljardi krooni ulatuses. Soome on sellega Eesti investeeringute suuruselt 4. sihtriik, enim on eestlased investeerinud ehitus- ja kinnisvarasektorisse
Välisinvesteeringud moodustasid 2003. aastal SKTst 1,2 %, samas kui Euroopa Liidu vastav näitaja oli 31,4 %. Välisinvesteeringud Jaapani majandusse näitavad hetkel kasvutendentsi, ometi on antud valdkonnas pikk tee veel minna.( 3 ) 2003. aastal PM Koizumi poolt välja kuulutatud initsiatiiv kahekordistada välisinvesteeringute voolu Jaapanisse järgneva viie aasta jooksul liigub sammsammult eesmärgile lähemale. Võrreldes 2003. aastaga suurenesid otseinvesteeringud Jaapanisse kaks korda. 2006. aasta alguse läkitustes tõotasid nii rahandusminister kui 10 peaminister vaatamata säilinud nõrgale deflatsioonile uut kasvuperioodi Jaapani majanduses. ( 3 ) Euroopa Liidu riikidele on Jaapan USA, Sveitsi ja Hiina järel suuruselt neljas eksporditurg. USA ja Hiina järel on Jaapan suuruselt kolmas Euroopasse importija. Euroopa firmad on Jaapanisse teretulnud. Jaapanis on esindatud ligi 3000 Euroopa
Globaliseerumine 1. Globaliseerumise mõiste ja suundumus. On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade veda...
efektiivsus o Tollimaksud nõutakse sisse kaupade eest riigi piiri ületamisel ei piira kaubakoguseid, tõstavad nende hinda mõjutab konkurentsivõimet o Kvoodid teatud kaupade sisse-ja väljaveole kehtestatakse koguseline piirang o Kaudsed piirangud tervisekaitse, turvalisuse nõuded, sisereeglid Välismaised otseinvesteeringud · Välisinvestori rahapaigutus mingi riigi või regiooni ettevõtte põhivarasse · Peamised välisinvesteerijad suurriikidest pärit RVE-d · Varem suunati toormesektoritesse, tänapäeval teenindussektorisse · Enam välisinvesteeringuid tehakse jrg valdkondades: o Finantsteenused o Kaubandusteenused o Telekommunikatsioon o Äriteenused o Mõned isikuteenused 1.7
· Varasematel aegadel ekspordi soodustamise vahend rahvusvaluuta devalveerimine ( muutis ekspordi odavamaks ). USA kaubanduspoliitika · Välishangete määrus võimaldab teha odavat tööd välisriikides, peamiselt Mehhikos ja Ida- Aasias. · Sellel oluline mõju USA elektroonikatööstusele. · USA on jõupositsioonilt peale surunud vabakaubanduse, sageli kasutanud tollipoliitikat ja meetmeid oma huvide läbisurumiseks. Kaubandus rahaga- välismaised otseinvesteeringud · Välismaine otseinvesteering välisinvestori rahapaigutus mingi riigi või regiooni ettevõtte põhivarasse (peamiselt RVE-d, aga ka Taiwan, Lõuna- Korea kontsernid). · 1938.a. paigutati 66% arengumaadesse tollastesse kolooniatesse. 1980.a. osakaal ~25%. · Suurima osa investeeringutest on saanud Ladina- Ameerika, Kariibi piirkond, Ida Aasia. · Kõrgelt arenenud riikidest on RVE investeeringuid enim Kanadas (2/5 töötajatest
Sisemajanduse koguprodukti definitsioon ja selle arvutusmeetodid. · Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Majanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas SKP on voonäitaja, mitte jääginäitaja SKP arvutamiseks on kolm meetodit: · SKP arvutamine sissetuleku meetodil · SKP arvutamine tootmise meetodil · SKP arvutamine tarbimise meetodil Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon. · Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Residentide poolt teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
