-beebibuumid -yuppied (young urban professional) PÜSIVA SISSETULEKU HÜPOTEES (PIH) Sarnane eelmisega, tarbimine sõltub pikaajalisest sissetulekus. PIH põhiidee on, et tarbimine on iga-aastase püsiva sissetuleku konstantne osa, konstantne osa on pikaajaline tarbimise piirkalduvus ja see peaks sõltuma intressimääradest, varandusest ja muudest teguritest, nagu isiklikud eelistused ja vanus. KALDORI HÜPOTEES (KH) Agregeeritud tarbimisfunktsioon võib olla sissetuleku jaotumise funktsioon. Jagab ühiskonna töölisteks ja kapitalistideks, kellel on erinev sissetuleku tarbimise kalduvus. SISSETULEKUTE- KULUTUSTE MUDEL Kulutused= sissetulek *Enamikes ringlusvoogude mudelites eeldatakse, et majandus koosneb üksnes majapidamistest ja firmadest. Töötajatele makstakse vastavalt tööpanusele, mis on nende sissetulek Q. Firmad toodavad tarbekaupu C. Kui kogu sissetulek kulutatakse E, siis Q=C=E.
DI C S MPC 500 600 586 660 672 720 758 780 1)Täida tabel 2) Tuleta tarbimisfunktsioon Ülesanne 2.1.4. Punkte 6 Y = DI C I G 0 120 10 30 100 155 10 30
1,6 SKP 140 1,4 Varude ja müügi suhe 1,2 120 0 100 Aeg Varumuutuste ja majandustsüklite seos. 11 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sissetulekute - kulutuste mudel Tarbimisfunktsioon ja säästufunktsioon 12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sissetulekute-kulutuste (Q/E) mudel 11. Q/E mudel d l on täi täielikult lik lt orienteeritud i t it d majanduse j d nõudluspoolsele õ dl l l küljele.
DI C S MPC 500 600 586 660 672 720 758 780 1)Täida tabel 2) Tuleta tarbimisfunktsioon Ülesanne 2.1.4. Punkte 6 Y = DI C I G 0 120 10 30 100 155 10 30
Sisemajanduse puhasprodukt FC-püsikulu NDP=SKP-D, kus D on amortisatsioon G-avaliku sektori kulutused NDP=C + ( I D ) + G + (X-M) GDP-sisemajanduse koguprodukt Kogutoodang i-intressimäär I-investeerimiskulutsed Kasutatav tulu Id-plaanitud investeermis,-, Tarbimisfunktsioon L-tööjõud C=C0+c Yd L-laenud Tarbimise piirkalduvus LAC-pika perioodi keskmine kulu M-import Keskmine tarbimiskalduvus M-rahapakkumine Sääst MC-piirkulu MP-piirprodukt
S E a) Täida tabeli kolmas rida (5 punkti) Oletame, et plaanitud investeeringud (Id) on 50, avaliku sektori kulutused (G) on 90 ja netoeksport (X-M) on 20. b) Täida tabeli neljas rida ja arvuta tasakaalutulu (10 punkti) c) Arvuta MPS (säästmise piirkalduvus) (5 punkti) 2. Oletame, et majandus on kolmesektoriline ja suletud. Autonoomsed investeeringud (Id) on 150, avaliku sektori kulutused (G) on 300 ja tarbimisfunktsioon on C= 500 + 0,6Y. Vasta küsimustele: a) Millised on tasakaalunäitajad (10 punkti) Tasakaalutulu Y= Tasakaalutarbimine C= b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 2000. Kui palju jam is suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulgeda? (10 punkti) c)Kas tegemist on langus- või inflatsioonilõhega? (5 punkti) d) Arvuta kogutulu muutus, kui maksud suurenevad 1 ühiku võrra. (5 punkti) 3. Elanike sissetulekute jaotamise kohta on teada järgmist:
Q elanikkond tunnid töötajaid elanikkond Ostukorvide võrdlus: jooksva_aasta_ostukorvi_maksumus P baasaasta_ostukorvi_maksumusega Kogunõudlus AD: NB AD = C + I + G + (X M) G planeeritud avaliku sektori kuulutused (X-M) planeeritud netoeksport Tarbimisfunktsioon tarbimise ja kasutatava tulu vaheline seos C = C0 + Yd C tarbimine C0 autonoomne tarbimine Yd sissetulek, mille alusel saame nõuda Tarbimis- ja säästmisfunktsioonid C 1) tarbimise piirkalduvus MPC Yd 2) keskmine tarbimiskalduvus C APC
sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel. 4. Kui tarbimisfunktsioon on C=2000+0,9Yd ja investeeringud on autonoomsed võrdudes 1000-ga igal kogutulu tasemel (investeerimisfunktsioon on Io=1000) , siis kogutulu tasakaalutase Y= Kui oletame et kogutulu tasakaalutase vähened 1000( Y=-1000) võrra, siis vastavalt antud mudelile oli põhjuseks näiteks autonoomsete tarbimiskulutuste (Co) vähenemine võrra ( võtke arvesse multiplikaatorefekti ) 5. Kui keskpank piirab raha pakkumist, siis tagajärjeks on
isiklikud maksud. Isiklikud eratarbimiskulutused= kasutatav tulu isiklikud säästud. Kasutatav tulu DI = isiklik tulu - netomaksud. Netomaks = mahaarvatavad tulumaksud + toetused. Tasakaalutingimus: Yd = Y = E = C + Id( +G), kus Yd on kasutatav tulu ja C on kogutoodang Tarbimine Tarbimist, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks. Tarbimist, mis muutub kui kasutatav tulu muutub, nimetatakse indutseeritud tarbimiseks. Tarbimisfunktsioon: C = C0 + cYd , kus C0 ja c on konstandid. Tarbimise piirkalduvus: MPC = C / Yd. Keskmine tabrimiskalduvus: APC = C / Yd. Mida suurem on kasutatav tulu, seda väiksem on APC. Indutseeritud tarbimine kasutatava tulu tasemel (Yd) = MPC x Yd Säästmine Sääst: S = Yd C (kasutatav tulu tarbimiskulu) Keskmine säästmiskalduvus: APS = S / Yd. Säästmise piirkalduvus: MPS = S/ Yd. Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa, siis peavad kehtima järgmised seosed:
Question 10 Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand Complete ) ületab kogupakkumist (AS - Mark 1.0 out of 1.0 aggregate supply ), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Select one: True False Question 11 Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 APC ja MPC mõlemad vähenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad suurenevad APC väheneb, MPC ei muutu Question 12 Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 € võrra ning säästmise
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 10 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Vali üks või enam: APC väheneb, MPC ei muutu APC ja MPC mõlemad suurenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad Tagasiside Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. Küsimus 11 Osaliselt õige Hinne 0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Tarbimise piirkalduvus MPC Vastus 6 võrdub 0,5 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Valige üks või mitu: APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad APC väheneb, MPC ei muutu APC ja MPC mõlemad suurenevad Tagasiside Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst
supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Select one: True False Feedback Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. 6.1.1. Question 8 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Select one or more: APC ja MPC mõlemad vähenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad suurenevad APC väheneb, MPC ei muutu Feedback Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. 7.1.1. Question 9 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question
4. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 5. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajatele makstava palgaga 6. Majanduskasum võrdub nulliga kui: tootmisteguritele makstakse vastavalt nende piirproduktile ja kehtib konstantne mastaabiefekt 7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured;
säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused. Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C = 50000*0,7 = 35000 a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. Ei saa vastata kuna infot on vähe 13. Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks a. raha pakkuja kalkuleeritud soov b. kaupade keskmine turuhind c. reaalne intressi määr d. kliendi tahe, kuna “klient on kuningas” 14. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 15. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust SKP väikese muutuse korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 16. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a
arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 4. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 5. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c
3. Kahaneva piirtootlikkuse (piirtootluse) seadus sätestab, et iga tootmisteguri ühik: mis lisandub kapitali ja töö(jõu)le kui kapitali kogus on fikseeritud, vähendab töö(jõu) piirprodukti 4. Kaks kõige olulisemat tootmistegurit on: kapital ja töö(jõud) 5. Kapitali piirprodukt MPK on täiendav toodang kapitali üheühikulisel lisandumisel. 6. Kapitali pakkumise kasv alandab kapitali reaalset renti R/P. 7. Kui tarbimisfunktsioon on C=500+0,5Y ja tootmisfunktsioon on Cobb-Douglase Y=50×K×L astmetes α ja 1-α , kusjuures α=0,5, K=100 ja L=100, siis C võrdub: 3000 8. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+0,85Y ja Y kasvab 1-e ühiku võrra, siis tarbimine (tarbimiskulutus) C suureneb 0,85 ühiku võrra 9. Oletame, et firma soovib ehitada uue tehase, mille maksumus on 5 miljonit rahaühikut. Investorid eeldavad, et esimesel tegevusaastal on tulud 600 tuhat rahaühikut, mille
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on
rahaühikule kindla vahetuskursi kas kulla, mingi teise riigi valuuta või valuutadest koostatud kogumi suhtes ning on valmis kursi säilitamiseks kasutama majanduspoliitilisi abinõusid. Ujuv vahetuskurss koduvaluuta kurss teiste valuutade suhtes määratakse tema nõudluse ja pakkumise poolest. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuutade suhteline hind ja reaalne vahetuskurss võtab arvesse kaubandustingimusi ehk hinnataseme erinevusi. Tarbimisfunktsioon väljendab MKP-de soovitud tarbimiskulutuste sõltuvust sissetulekutest (tuludest) teiste tegurite samaks jäädes. Keskmine tarbimiskalduvus APC = C/ Y Keskmine säästukalduvus APS = S/ Yd Investeerimine - tootmistarbimine, mida teostavad ettevõtted ja firmad. Investeering on uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks.
21. Laenude intressimäärad sõltuvad esmajoones laenuaja pikkusest, laenu riskiastmest, laenu käsitlemise meetoditest = kõigist ülaltoodutest 22. Kui rahvamajanduse sääst on samasuunaliselt (positiivselt) seotud intressimääraga, siis tehnoloogiline uuendus, mis suurendab investeeringute nõudlust: nihutab investeeringute nõudluskõvera vasakule 23. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis reaalne intressimäär on: 3% 24. Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on: 0,8 3. Raha ja inflatsioon 1. Üldise hinnataseme langust nimetatakse delflatsioon ja see on üldise hinnataseme tõusu ehk inflatsioon vastandmõiste. 2. Hiperinflatsiooni korral on hinnataseme tõus rohkem kui 50 protsenti kuus ehk hinnad tõusevad aastaga üle 100 korra 3. Raha funktsioonideks on raha kui väärtpaber, raha kui vahetusvahend ja raha kui väärtusmõõt 4
I = Ip + Iu , Kus Ip planeeritud kaubad ja Iu mitteplaneeritud kaubad Kui tulusid saame jaotada kaheks siis ka kulutused jagunevad siis kaheks: E = C +I Tasakaal juhul kui E = Q ehk C + I = C + S kus C - tarbekaup Q majapidamiste sissetulek S säästud E - kulud tarbekaubale I - investeeringud (seadmed, hooned, laotoodang) · varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu tundemärk · varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk Tarbimisfunktsioon (autor Keynes) annab seose tarbimise ja rahvatulu vahel. C = C0 + c*Qd (0 < c < 1) kus C0 autonoomne tarbimine, c*Qd indutseeritud tarbimine, Qd kasutatav sissetulek, c - marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter (MPC). MPC - marginaalne tarbimiskalduvus (tähistatakse ka c) on tarbimise muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja graafiliselt iseloomustab tarbimisfunktsiooni tõusu. MPC = DeltaC/ DeltaQd
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul
d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 5. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *
täiesti kõrvale b. peab eksisteerima tööpudus ja kuna Q/E mudel sisaldab rahandussektorit peab alati arvestama inflatsiooni mõjuga c. peab eksisteerima vaba tööjõu piiramatu pakkumine, kusjuures see tööjõud kutsutakse tööle ilma hindadepoolse surveta ja kuna Q/E mudel ei sisalda rahandussektorit, seega jääb raha analüüsi puhul täiesti kõrvale Antud on tarbimisfunktsioon C = 100 + 0,8*Qd. Leia: 1. autonoomsete kulutuste multiplikaator, 5 ksp = 1/(1-c) ksp = 1/(1-0,8) 2. autonoomsete maksude multiplikaator, -4 kt = -c/(1-c) kt = -0,8/(1-0,8) 3. indutseeritud tarbimine juhul, kui kasutatv sissetulek Qd on 100 80 c*Qd = 0,8*100 4. kogutarbimine juhul, kui kasutatv sissetulek Qd on 100, 180 C = 100 + 0,8*100 5. kogusäästmine juhul, kui kasutatav sissetulek on 500
• Varimajanduse ja natruaalmajanduse eksisteerimine • Kõiki teenuseid ja elukvaliteeti ei ole võimalik mõõta • Kaupade kvaliteet ei ole mõõdetav • SKP ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas • SKP ei peegelda välismõjusid Kogunõudlus ja kogupakkumine Graafikul P- üldine hinnatase, inflatsioon Graafikul Q- SKP, suurenemine tähendab majanduskasvu AS- kogupakkumine AD- kogunõudlus AD=C+I+G+NX Kasutatav tulu=kogutuli-kogumaksud e. Y-T Tarbimisfunktsioon: C=C(Y-T) Tarbimise piirkalduvus MPC (näitab muutust kasutatava tulu üheühikulise kasvu korral, on võrdne tarbimisfunktsiooni tõusuga): c=MPC=C/Y Investeering=füüsiline-, inim- ja sotsiaalkapital Investeering sõltub peamiselt inflatsioonist (i) (nt: intress-5%, inflatsioon=3%, reaalne intressimäär=5-3=2%) Reaalne intressimäär näitab: • Laenamise hinda • Alternatiivkulu, kui investeeringud tehakse omavahendite arvelt
1. Keynes’i rist. Ülekulu: MIKRO-tasand a) vanemate toetus, b) õppelaen, c) juhutööd, …….. ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Isiklik kasutatav tulu (IKT) – tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist Tarbimisfunktsioon – näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel – lisaks jooksvale IKT’le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup – selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadak-
kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest; tarbimise üldine psühholoogiline seadus - J.M.Keynesi poolt formuleeritud seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma; tarbimisfunktsioon - näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel; sääst - osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks; säästmine - tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks. Maslow vajadused: Ostuprotsess: Ostusoovi teadvustamine Info otsimine (mälu, välised allikad) Alternatiivide hindamine(väärtushinnangud) Ostmine Ostujärgne rahulolu või rahulolematus 9
· Planeeritud investeerimiskulutused (Id), · Planeeritud avaliku sektori kulutuses (G), planeeritud netoeksport (X M). Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui kogutoodang = kogukulutustega (Y = E Y = C + Id Yd = Y = C + Id) (Yd kasutatav tulu). Autonoomne tarbimine tarbimine, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine tarbimine, mis muutub kui kasutatav tuli muutub. Tarbimisfunktsioon C = Co + cYd (C0 ja c on konstandid). Tarbimise piirkalduvus Keskmine tarbimiskalduvus Sääst S = Yd C Keskmine säästmiskalduvus Säästmise piirkalduvus MPC + MPS = 1 APS + APS =1 11. Rahvamajanduse kogutulu määramine Avaliku sektori kulutused E = C + Id + G Kogutoodangu täishõivetase igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond
T netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y kogutulu. Tarbimise piirkalduvus MPC (tähistena ka mpc või tarbimisfunktsiooni kordajana c) on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitab, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kasutavad kodumajapidamised täiendavaks tarbimiseks. Tarbimise piirkalduvus MPC osutab, milline on tarbimisfunktsiooni kujutava joone tõus erinevatel kasutatava tulu tasemetel. Tarbimisfunktsioon on lineaarne joon, mille tõusuks on MPC C MPC = Yd Firmade poolt ostetavate investeerimiskaupade (kapitalikaupade) nõutav kogus sõltub esmajoones intressimäärast Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. (nt pank ütleb, et pead maksma intressi 10%) Reaalne intressimäär on intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. Mõõdab laenamise tegelikke kulusid ning määrab ära investeeringute mahu
Majandus tõusujoones 1995 1997, 1996. aasta SKP kasv 10,6%, 1999. aasta kasv negatiivne: -1,6% 2001. aasta SKP turuhindades 97,8945 miljardit krooni, rahvaarv 1364101 inimest, SKP ühe elaniku kohta 71765 krooni (per capita). 2002. aasta SKP turuhindades (jooksvates) 108 miljardit krooni ja RKP 103 miljardit krooni. LOENG 11 ...alguse magasin maha 20 min... Autonoomne tarbimine tarbimise väärtus, kui Yd=0 Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust. Tarbimisfunktsioon näitab tarbimise ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Ca+cYd, kus C on tarbimine, c on konstant, Ca on autonoomne tarbimine (mõnes kohas C0). Näide: C=2000+0,8Yd 2000 kulutus, mis on vaja ikkagi teha ka sel juhul, kui ei ole üldse jooksvat tulu. Oletame, et nüüd Yd=5000 (saad iga kuu 5000 juurde). Siis C=2000+0,8*5000 Konstant c tarbimise piirkalduvus (MPC): MPC = tarbimiskulutuse muut / kasutatava_tulu_muut. Avaldub tarbimisfunktsiooni tõusuna. APC keskmine tarbimiskalduvus
Kogunõudluse komponendid (2) Kahesektorilises majanduses, kus pole välissektorit ja seega importi, hõlmavad tarbimiskulutused (C) kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks teatava perioodi (tavaliselt aasta) jooksul. Autonoomne ja indutseeritud tarbimine Autonoomne tarbimine leiab aset siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Ta jääb samale tasemele ka siis, kui kasutatav tulu muutub. Indutseeritud tarbimine erinevalt autonoomsest muutub, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimisfunktsioon väljendab seost kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste vahel: C = C0 + cYd, kus C0 ja c on konstandid: C0 tähistab autonoomset tarbimist ja c väljendab tarbimise piirvalmidust. Mudeli eeldus eeldatakse, et tarbimist mõjutavad tegurid (inimeste jõukus, hindade tase, tulevikuootused, raha laenamise tingimused, inimestele kuuluvad kestvuskaubad jne) on konstantsed. Tarbimise piirvalmidus (MPC) tarbimise piirvalmidust (MPC) kajastav konstant (c) kujutab endast
a. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega kapitali nüüdisväärtusest c. laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel 66. Jäik akseleraator näitab: a. põhivara ja toodangu mahu vahelist suhet b. põhivara ja käibevara vahelist suhet c. käibevara ja toodangumahu vahelist suhet d. kui palju vähem muutub ta võrreldes paindliku akseleraatoriga 67. Graafikul on antud tarbimisfunktsioon C1. Kuhu poole nihkub tarbimiskõver pärast autonoomsete maksude lisamist? Alla liigub a. nihkub asendisse a b. nihkub asendisse b c. nihkub asendisse c d. jääb endisele kohale asendisse C1 68. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver pärast valitsuse kulude lisamist? Alla? a. nihkub asendisse b b. jääb endisele kohale S0 c. nihkub asendisse c d
järgmised seosed: MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Majanduse tasakaal- Yd = C + Id 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE Kolmesektorilise majanduse tasakaalu korral peab olema rahuldatud järgmine tingimus: Y = AD = C + Id + G Kolmesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga: Yd = Y TA + TR Tarbimisfunktsioon kolmesektorilises majanduses- C = C0 + cY cT Netomaksud: T = TA - TR Neljasektorilises majanduses- AD = C + Id + G + (X M) Impordi piirvalmidus (MPM)- MPM = M : Y Multiimplikaator- on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. 11 FISKAALPOLIITIKA Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid- -hindade stabiilsuse tagamine - täistööhõive tagamine - rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamine
b. ootamise viiteaeg c. infotehnoloogiline viiteaeg d. * mõjuvuse viiteaeg Question 48 (1 point) Kaitsekulutuste vähendamine eelarves: a. on riigile alati kasulik b. * ei pruugi olla kasulik, kuna võib suureneda töötus ja väheneda erasektorisse laienevate tehnoloogiliste lahenduste arv c. on neutraalne ühiskonna suhtes, kuna keegi ei tea täpselt millega sõjavägi tegeleb d. on neutraalne ühiskonna suhtes, kuna sõjavägi on isemajandamisel Question 49 (1 point) Graafikul on antud tarbimisfunktsioon C1. Kuhu poole nihkub tarbimiskõver pärast autonoomsete investeeringute lisamist? a. nihkub kohale a b. nihkub kohale b c. nihkub kohale c d. jääb endisele kohale C1, kuna autonoomsed investeeringud tarbimist ei mõjuta Question 50 (1 point) Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. *säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine b
Jõukuseefekt Wealth effect Intressimäära efekt Interest rate effect Kogupakkumine Aggregate supply Tootmis- ja ressursikulu Resource costs fall alanemine Tehnoloogia areng Technological advances Valitsuse poliitikate Government policies improve täiustumine Kogukulutused, säästmine ja investeerimine Kogukulutused Aggregate expediture Plaanitavad kulutused Planned spending Tarbimisfunktsioon Consumption function Tarbimise piirkalduvus Marginal propensity to consume, MPC Keskmine Average propensity to consume, tarbimiskalduvus APC Autonoomne tarbimine Autonomous consumption Säästmine Saving Säästmisfunktsioon Saving function Säästmise piirkalduvus Marginal propensity to save, MPS Varud Inventories Multiplikaator, võimendi Multiplier
majapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud. Ootus tulude suhtes muutub pessimistlikuks. Kõver nihkub vasakule. 4. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES kui N.: Euroopas on inflatsioon kõrgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks võrreldes Euroopa omaga. Nõudlus importkaubale väheneb (suureneb Ep). Kõver nihkub paremale. 7.2 TARBIMISFUNKTSIOON Kuna arenenud riikides moodustab majapidamiste tarbimine kogunõudlusest 60-70%, siis peame eeldama: · kogu majandus koosneb majapidamistest ja ettevõtetest, ignoreerime valitsust ja välissektorit; · pole amortisatsiooni ja kaudseid makse, s.t. RKP = RT. Kõik tulud jagunevad kahte suurde ossa: TARBIMINE JA SÄÄSTMINE. On võimalik, et kogu tulu kas tarbitakse või kogu tulu säästetakse. Kus on aga tegelik olukord?
d. raha devalveerimise moju kaubavahetusele ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 18 (1 point) Millist alltoodud meetodit kasutatakse deflaatori leidmiseks? a. eksperthinnanguid b. Monte Carlo meetodit *c. arvutatakse koigi ostetud kaupade ja teenuse alusel d. valikkusitlust ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 19 (1 point) Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja saastmise vahel b. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel *c. tarbimise ja SKP vahel d. kulutamise ja saastmise vahel ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 20 (1 point) Milline on 1000 kroonise kupongvolakirja muugihind tana, kui realiseerimiseni jaab kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja volakirja noutav tulumaar e. teiste analoogsete volakirjade intressimaar on 5%. a. 975 *b
Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G harjutused Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus. Tarbimisfunktsioon väljendab tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Co+cYd PT 12 Fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatsiooniolukorras või stimuleerivad kulutusi kui majanduses on langus. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud)
kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang) Kogukulutused neljasektorilises majanduses (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X S+T+M=väljavoog Id+G+X=sissevoog Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus. Tarbimisfunktsioon väljendab tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Co+cYd PT 12 Fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatsiooniolukorras või stimuleerivad kulutusi kui majanduses on langus. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud)
pakkumise · hindade (palkade) jäikus ei luba automaatselt saavutada täis(töö)hõive tasakaalu, tasakaal saabub tavaliselt töötuse valitsedes ja allpool potentsiaalset tootmismahtu (tekitades languslõhe) · töötus (ressursside alakoormatus) ei ole vabatahtlik, vaid pealesunnitud seisund · majandustsükleid võib tõrjuda stimuleerides kogunõudlust, kasutades selleks maksusüsteemi ning fiskaalpoliitikat (eelarve poliitika) Kogukulutused AE Tarbimisfunktsioon e ka üldmajanduslik tarbimisfunktsioon näitab soovitud tarbimiskulutuste taset erinevatel sissetulekute tasemetel teiste tegurite samaks jäädes. Kasutatav tulu Tarbimise piirkalduvus MPC on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitav, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kavatsevad kodumajapidamised kasutada täiendavaks tarbimiseks. Keskmine tarbimiskalduvus APC näitab tarbimiskulutuste C ja kasutatava tulu Y d
ei ole selleks küllaldaselt toodangut ja tulu. Eeldatakse: *majandus on kahesektoriline: C ja I *tegelikud tarbimiskulutused võrduvad planeeritutega. Tasakaalu puhul tegelik SKP = kogukulutused: Y = E, kus Y on kogutoodang ja E on kogukulutused. Kahesektorilise majandusmudeli puhul: Y = C + I, kui I = Id, siis Y = C + Id Yd = Y = C + Id Id planeeritud investeerimiskulutused Yd kasutatav tulu 2. Eratarbimine ja tarbimisfunktsioon Tarbimine – kodumajapidamiste jooksvad kulutused kodumaisele toodangule. Tarbimiskulutus koosneb kahest osast, autonoomsest ja indutseeritud osast. Autonoomne tarbimine– tarbimise suurus, kui Yd=0 Kasutatavat jooksvat tulu ei ole, aga inimesed ei saa elada ilma tarbimiseta, seda tarbimist nimetatakse autonoomseks tarbimiseks, kuna tema suurus ei sõltu kasutatavast tulust. Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust, selle suurusest.
Student Response Value Correct Answer A. arvutatakse kõigi toodetud kaupade ja pakututud teenuste 0% alusel, millele lisatakse kogu varimajanduse poolt pakutav kaupade ja teenuste kogus B. arvutatakse kõigi ostetud kaupade ja teenuse alusel 100% C. arvutatakse kõigi toodetud kaupade aluse 0% D. eksperthinnanguid 0% 18. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? Student Response Value Correct Answer A. tarbimise ja SKP vahel 100% B. kulutamise ja säästmise vahel 0% C. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 0% D. tarbimise ja säästmise vahel 0% 19. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks?
probleem on selles, kuidas tarbijad otsustavad paigutada oma täiendavad sissetulekud (mis omakorda mõjutab tuleviku hindade ootusi ja sissetulekute muutusi); (c) aktseleraatori suurust on raske prognoosida; (d) juhuslikud hinnasokid. 45. Fiskaalpoliitika paljud probleemid on tingitud viitaegadest. Seosta toodud probleemid erinevate viitaegadega. Tekkinud probleemid: a) aeg, mis kulub multiplikaatoriefekti ilmnemiseni; b) pikaik perioodi i di tarbimisfunktsioon t bi i f kt i on erinev i lühiajalisest lühi j li t tarbimisfunktsioonist; t bi i f kt i it c) äritsükkel on ebaregulaarne: d) administratiivne (abinõude väljatöötamine) viivitus; e) eelarvet koostatakse ainult ükskord aastas aastas. Viiteajad:
ära selle riigi majanduskettide poolt samal perioodil) Tasakaal tekib, kui planeeritud planeeritud ja tegelikud kulutused on vordsed. Mudel voimaldab naidata, et juhul kui tegelikud ja planeeritud kulutused erinevad, kuidas tasakaaluni jouda(millised muutuseid ellu viia) Tasakaalutingumus Y=PE ehk tegelikud kulutused = planeeritud kulutused Tegelike ja planeeritud kulutuste erinevus-planeerimatud investeeringud kaubavarudesse Kynesi risti elemendid: Tarbimisfunktsioon C=C(Y/T) Valitsussektor> G=G(katusega g), T= T *katusega) M]lamte puhul eeldatakse et nad on eksogeensed ehk nende v’’rtus on konstantne Planeeritud investeeringud on eksogeensed> I=I katusega Planeeritud kulutused> PE=c(Y/ Tkatusega( +I (katusega)+ G(katusega) Tasakaalutingimus Y+PE Tegelikud kulutused=planeeritud kulutused Laenuressursi (loanable funds) mudeliga-mudel, kus investeeringute ja säästude tasakaal on aluseks majanduse laiemale tasakaalule
· Rahapoliitika diskussioonis osalemine · Märksa suurem fookus globaalsetele teemadele 7.Pankade teenused. Hoiused. Hoiusekindlustus Majapidamise probleem: Kuidas jaotada oma sissetulek tarbimise ja säästmise vahel? Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna , home ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida. Erinevad teooriad: · eluaegse tulutsükli mudel · tarbimisfunktsioon (Keynes-I rist) Võõrfinatseerimise allikad: o hoiused o laenud teistelt rahandusasutustelt o välakirjade emiteerimine Hoiuse liigid: Jooksev hoius tavaline arvelduskonto, raha laekumised ja ülekanded, intress on väga madal, tihti ei maksta üldse intressi. Panga jaoks on jooksev hoius väga ebamugav lahend, sest pank ei tea, millal raha välja võetakse jne. Pank ei saa selle rahaga väga arvestada. Pangal on ka üsna suured halduskulud, iga liigitus maksab
Ei sisalda turusiirdeid!! Kui nüüd kahesektorilisele majandusele lisada avalik sektor saame võrdsuse: Graafiliselt näeb olukord välja selline, et kogukulutuste kõvera saamiseks on tarbimis ja investeermiskulutustele vertikaalselt liidetud avaliku sektori kulutused. Nüüd saab algse tarbimis funktsioonist C=C0+cYd uue funktsiooni, kus Yd=Y-TA+TR, kus TA-TR on tulumaksust lahuatud tulusiirded ning see on netomaksud (T-taxes) ja nüüd saab tarbimisfunktsioon kuju:C=C0+cY-cT. Netoeksport Kui nüüd eeldada, et on olemas ka välissektor saamegi SKP võrrendi, ehk kogukulutuste võrrandi: Eksport on samuti autonoomne, sest ta sõltub nende riikide tulutasemest, kuhu hüvist eksporditakse. Mis puutub importi, siis sellele tehtavad kulutsed kajastuvad nii tarbimiskulutustes, kui investeeringutes, kui ka avalikus sektoris, seetõttu lahutatakse see, kuid import ei ole autonoomne.
Tarbimine kodumajapidamiste jooksvad kulutused kodumaisele toodangule. Tarbimiskulutus koosneb kahest osast, autonoomsest ja indutseeritud osast. Autonoomne tarbimine tarbimise suurus, kui Yd=0 Kasutatavat jooksvat tulu ei ole, aga inimesed ei saa elada ilma tarbimiseta, seda tarbimist nimetatakse autonoomseks tarbimiseks, kuna tema suurus ei sõltu kasutatavast tulust. Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust, selle suurusest. Tarbimisfunktsioon- näitab tarbimise ja kasutatava tulu vahelist seost. C = f (Yd) seos pikal perioodil, lähtub koordinaatide alguspunktist. Lühiajalise tarbimisfunktsiooni üldkuju on järgmine: C = Ca + cYd , kus C on tarbimine, c on konstant, Ca on autonoomne tarbimine Ehk C = MPC x Yd Konstant c - tarbimise piirkalduvus (MPC): MPC = tarbimiskulutuse muutus / kasutatava tulu muutus. MPC avaldub tarbimisfunktsiooni tõusuna
o Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus, et tegelik kogutoodang võrdub kogukulutustega: Y=E o Kuna kahesektorilise majandusmudeli kogukulutused koosnevad kahest osast tarbimiskulutused (C) ja investeerimiskulutused (I), võrdub tasakaalu kogutulu nende summaga. Y=C+Id · Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks teatava perioodi jooksul. o Tarbimisfunktsioon näitab tarbimise sõltuvust kasutatavast tulust. C = C0 + cYd, · kus C0 on autonoomne tarbimine, · c on tarbimise piirkalduvus ja Yd on kasutatav tulu · Kasutatav tulu (disposable income) saadakse, kui kogutulust lahutatakse netomaksud. · Yd = Y (T + TR), · kus T on maksud ja TR on kodumajapidamistele tehtud tulusiire riigieelarvest. · Kuna kahesektorilises majanduses pole avalikku sektorit, netomaksud võrduvad nulliga ja kogutulu võrdub kasutatava tuluga
tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest · tarbimine ongi vajaduste rahuldamine · tarbimise üldine psühholoogiline seadus J.M.Keynesi poolt formuleeritud seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma · tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel · tasakaaluhind turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind · tasakaalukogus turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus · tasakaalupalk tööjõu pakkimist ja nõudlust tasakaalustav palk · tavamajandus ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise
4) planeeritud netoeksport (X-M) Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus et tegelik kogutoodang võrdub kogukulutustega Y=E TARBIMINE Tarbimist, mis esineb siis kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks. See ei muutu ka siis, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimist, mis aga muutub kui kasutatav tulu muutub nim tuletatud e indutseeritud tarbimiseks. Tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost kajastab tarbimisfunktsioon C=Co+cYd) (Co ja c on konstandid). Kui kasutatav tulu on väiksem kui Co, siis tarbijad kas laenavad või kulutavad oma sääste, et tarbida vähemalt tasemel Co. Parameeter c väljendab tarbimise piirkalduvust (MPC), mis on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Rahvamajanduse kogutulu määramine AVALIKU SEKTORI KULUTUSED Avaliku sektori kulutused hõlmavad kulutusi üksnes kaupade ja teenuste ostmiseks avaliku sektori poolt
annaabi.ee 
