-beebibuumid -yuppied (young urban professional) PÜSIVA SISSETULEKU HÜPOTEES (PIH) Sarnane eelmisega, tarbimine sõltub pikaajalisest sissetulekus. PIH põhiidee on, et tarbimine on iga-aastase püsiva sissetuleku konstantne osa, konstantne osa on pikaajaline tarbimise piirkalduvus ja see peaks sõltuma intressimääradest, varandusest ja muudest teguritest, nagu isiklikud eelistused ja vanus. KALDORI HÜPOTEES (KH) Agregeeritud tarbimisfunktsioon võib olla sissetuleku jaotumise funktsioon. Jagab ühiskonna töölisteks ja kapitalistideks, kellel on erinev sissetuleku tarbimise kalduvus. SISSETULEKUTE- KULUTUSTE MUDEL Kulutused= sissetulek *Enamikes ringlusvoogude mudelites eeldatakse, et majandus koosneb üksnes majapidamistest ja firmadest. Töötajatele makstakse vastavalt tööpanusele, mis on nende sissetulek Q. Firmad toodavad tarbekaupu C. Kui kogu sissetulek kulutatakse E, siis Q=C=E.
DI C S MPC 500 600 586 660 672 720 758 780 1)Täida tabel 2) Tuleta tarbimisfunktsioon Ülesanne 2.1.4. Punkte 6 Y = DI C I G 0 120 10 30 100 155 10 30
1,6 SKP 140 1,4 Varude ja müügi suhe 1,2 120 0 100 Aeg Varumuutuste ja majandustsüklite seos. 11 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sissetulekute - kulutuste mudel Tarbimisfunktsioon ja säästufunktsioon 12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sissetulekute-kulutuste (Q/E) mudel 11. Q/E mudel d l on täi täielikult lik lt orienteeritud i t it d majanduse j d nõudluspoolsele õ dl l l küljele.
DI C S MPC 500 600 586 660 672 720 758 780 1)Täida tabel 2) Tuleta tarbimisfunktsioon Ülesanne 2.1.4. Punkte 6 Y = DI C I G 0 120 10 30 100 155 10 30
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
S E a) Täida tabeli kolmas rida (5 punkti) Oletame, et plaanitud investeeringud (Id) on 50, avaliku sektori kulutused (G) on 90 ja netoeksport (X-M) on 20. b) Täida tabeli neljas rida ja arvuta tasakaalutulu (10 punkti) c) Arvuta MPS (säästmise piirkalduvus) (5 punkti) 2. Oletame, et majandus on kolmesektoriline ja suletud. Autonoomsed investeeringud (Id) on 150, avaliku sektori kulutused (G) on 300 ja tarbimisfunktsioon on C= 500 + 0,6Y. Vasta küsimustele: a) Millised on tasakaalunäitajad (10 punkti) Tasakaalutulu Y= Tasakaalutarbimine C= b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 2000. Kui palju jam is suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulgeda? (10 punkti) c)Kas tegemist on langus- või inflatsioonilõhega? (5 punkti) d) Arvuta kogutulu muutus, kui maksud suurenevad 1 ühiku võrra. (5 punkti) 3. Elanike sissetulekute jaotamise kohta on teada järgmist:
Q elanikkond tunnid töötajaid elanikkond Ostukorvide võrdlus: jooksva_aasta_ostukorvi_maksumus P baasaasta_ostukorvi_maksumusega Kogunõudlus AD: NB AD = C + I + G + (X M) G planeeritud avaliku sektori kuulutused (X-M) planeeritud netoeksport Tarbimisfunktsioon tarbimise ja kasutatava tulu vaheline seos C = C0 + Yd C tarbimine C0 autonoomne tarbimine Yd sissetulek, mille alusel saame nõuda Tarbimis- ja säästmisfunktsioonid C 1) tarbimise piirkalduvus MPC Yd 2) keskmine tarbimiskalduvus C APC
sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel. 4. Kui tarbimisfunktsioon on C=2000+0,9Yd ja investeeringud on autonoomsed võrdudes 1000-ga igal kogutulu tasemel (investeerimisfunktsioon on Io=1000) , siis kogutulu tasakaalutase Y= Kui oletame et kogutulu tasakaalutase vähened 1000( Y=-1000) võrra, siis vastavalt antud mudelile oli põhjuseks näiteks autonoomsete tarbimiskulutuste (Co) vähenemine võrra ( võtke arvesse multiplikaatorefekti ) 5. Kui keskpank piirab raha pakkumist, siis tagajärjeks on
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C ...
Question 10 Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand Complete ) ületab kogupakkumist (AS - Mark 1.0 out of 1.0 aggregate supply ), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Select one: True False Question 11 Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 APC ja MPC mõlemad vähenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad suurenevad APC väheneb, MPC ei muutu Question 12 Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 € võrra ning säästmise
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 10 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Vali üks või enam: APC väheneb, MPC ei muutu APC ja MPC mõlemad suurenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad Tagasiside Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. Küsimus 11 Osaliselt õige Hinne 0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Tarbimise piirkalduvus MPC Vastus 6 võrdub 0,5 Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Valige üks või mitu: APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad APC väheneb, MPC ei muutu APC ja MPC mõlemad suurenevad Tagasiside Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst
supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Select one: True False Feedback Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. 6.1.1. Question 8 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Select one or more: APC ja MPC mõlemad vähenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad suurenevad APC väheneb, MPC ei muutu Feedback Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. 7.1.1. Question 9 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question
4. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 5. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajatele makstava palgaga 6. Majanduskasum võrdub nulliga kui: tootmisteguritele makstakse vastavalt nende piirproduktile ja kehtib konstantne mastaabiefekt 7. Olgu tarbimisfunktsioon C=200+0,7(Y-T) ja maksu funktsioon T=100+t1*Y ning Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured;
säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused. Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C = 50000*0,7 = 35000 a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. Ei saa vastata kuna infot on vähe 13. Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks a. raha pakkuja kalkuleeritud soov b. kaupade keskmine turuhind c. reaalne intressi määr d. kliendi tahe, kuna “klient on kuningas” 14. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 15. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust SKP väikese muutuse korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 16. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a
c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 4. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 5. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c
3. Kahaneva piirtootlikkuse (piirtootluse) seadus sätestab, et iga tootmisteguri ühik: mis lisandub kapitali ja töö(jõu)le kui kapitali kogus on fikseeritud, vähendab töö(jõu) piirprodukti 4. Kaks kõige olulisemat tootmistegurit on: kapital ja töö(jõud) 5. Kapitali piirprodukt MPK on täiendav toodang kapitali üheühikulisel lisandumisel. 6. Kapitali pakkumise kasv alandab kapitali reaalset renti R/P. 7. Kui tarbimisfunktsioon on C=500+0,5Y ja tootmisfunktsioon on Cobb-Douglase Y=50×K×L astmetes α ja 1-α , kusjuures α=0,5, K=100 ja L=100, siis C võrdub: 3000 8. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+0,85Y ja Y kasvab 1-e ühiku võrra, siis tarbimine (tarbimiskulutus) C suureneb 0,85 ühiku võrra 9. Oletame, et firma soovib ehitada uue tehase, mille maksumus on 5 miljonit rahaühikut. Investorid eeldavad, et esimesel tegevusaastal on tulud 600 tuhat rahaühikut, mille
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on
Sisemajanduse koguproduktiks SKP riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaa...
21. Laenude intressimäärad sõltuvad esmajoones laenuaja pikkusest, laenu riskiastmest, laenu käsitlemise meetoditest = kõigist ülaltoodutest 22. Kui rahvamajanduse sääst on samasuunaliselt (positiivselt) seotud intressimääraga, siis tehnoloogiline uuendus, mis suurendab investeeringute nõudlust: nihutab investeeringute nõudluskõvera vasakule 23. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis reaalne intressimäär on: 3% 24. Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on: 0,8 3. Raha ja inflatsioon 1. Üldise hinnataseme langust nimetatakse delflatsioon ja see on üldise hinnataseme tõusu ehk inflatsioon vastandmõiste. 2. Hiperinflatsiooni korral on hinnataseme tõus rohkem kui 50 protsenti kuus ehk hinnad tõusevad aastaga üle 100 korra 3. Raha funktsioonideks on raha kui väärtpaber, raha kui vahetusvahend ja raha kui väärtusmõõt 4
sissetuleku väikese muutuse korral ja graafiliselt iseloomustab tarbimisfunktsiooni tõusu. MPC = DeltaC/ DeltaQd Oletame, et igaüks ühiskonnas otsustaks säästa suurema osa oma sissetulekust. kuna säästud muutuksid investeeringuteks, siis suuremad säästud tähendavad suuremaid investeeringuid ning suuremat SKP taset. Multiplikaator näitab, kui palju muutub kogutoodang mis tahes sisendi muutudes: Multiplikaator = kogutoodangu muutus / sisendi muutus Olgu tarbimisfunktsioon C = 100 +0,8Qd . Kui nüüd keegi kulutab 100 ühikut, siis kellegi sissetulekud Qd suurenevad 100 ühiku võrra. Vaatleme esialgu ainult autonoomseid makse, mida saab väljendada kujul T = T0 . Autonoomsete maksude efekt seisneb tarbimisfunktsiooni vabaliikme vähenemises cT0 võrra Selleks asendame tarbimisfunktsioonis Qd = Q T0 , saame: C = C0 + c*(Q-T0 ) ehk C = (C0 c*T0 ) + c*Q Selle tulemusena paigutame tarbimisfunktsiooni tasapinnalt (C,Qd ) ümber uuele tasapinnale (C,Q).
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 5. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *
täiesti kõrvale b. peab eksisteerima tööpudus ja kuna Q/E mudel sisaldab rahandussektorit peab alati arvestama inflatsiooni mõjuga c. peab eksisteerima vaba tööjõu piiramatu pakkumine, kusjuures see tööjõud kutsutakse tööle ilma hindadepoolse surveta ja kuna Q/E mudel ei sisalda rahandussektorit, seega jääb raha analüüsi puhul täiesti kõrvale Antud on tarbimisfunktsioon C = 100 + 0,8*Qd. Leia: 1. autonoomsete kulutuste multiplikaator, 5 ksp = 1/(1-c) ksp = 1/(1-0,8) 2. autonoomsete maksude multiplikaator, -4 kt = -c/(1-c) kt = -0,8/(1-0,8) 3. indutseeritud tarbimine juhul, kui kasutatv sissetulek Qd on 100 80 c*Qd = 0,8*100 4. kogutarbimine juhul, kui kasutatv sissetulek Qd on 100, 180 C = 100 + 0,8*100 5. kogusäästmine juhul, kui kasutatav sissetulek on 500
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (re...
1. Keynes’i rist. Ülekulu: MIKRO-tasand a) vanemate toetus, b) õppelaen, c) juhutööd, …….. ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Isiklik kasutatav tulu (IKT) – tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist Tarbimisfunktsioon – näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel – lisaks jooksvale IKT’le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup – selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadak-
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarb...
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
2. SKP ja rahvatulu Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele. 1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon. Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused o...
LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teeni...
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
a. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega kapitali nüüdisväärtusest c. laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel 66. Jäik akseleraator näitab: a. põhivara ja toodangu mahu vahelist suhet b. põhivara ja käibevara vahelist suhet c. käibevara ja toodangumahu vahelist suhet d. kui palju vähem muutub ta võrreldes paindliku akseleraatoriga 67. Graafikul on antud tarbimisfunktsioon C1. Kuhu poole nihkub tarbimiskõver pärast autonoomsete maksude lisamist? Alla liigub a. nihkub asendisse a b. nihkub asendisse b c. nihkub asendisse c d. jääb endisele kohale asendisse C1 68. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver pärast valitsuse kulude lisamist? Alla? a. nihkub asendisse b b. jääb endisele kohale S0 c. nihkub asendisse c d
1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Maj...
b. ootamise viiteaeg c. infotehnoloogiline viiteaeg d. * mõjuvuse viiteaeg Question 48 (1 point) Kaitsekulutuste vähendamine eelarves: a. on riigile alati kasulik b. * ei pruugi olla kasulik, kuna võib suureneda töötus ja väheneda erasektorisse laienevate tehnoloogiliste lahenduste arv c. on neutraalne ühiskonna suhtes, kuna keegi ei tea täpselt millega sõjavägi tegeleb d. on neutraalne ühiskonna suhtes, kuna sõjavägi on isemajandamisel Question 49 (1 point) Graafikul on antud tarbimisfunktsioon C1. Kuhu poole nihkub tarbimiskõver pärast autonoomsete investeeringute lisamist? a. nihkub kohale a b. nihkub kohale b c. nihkub kohale c d. jääb endisele kohale C1, kuna autonoomsed investeeringud tarbimist ei mõjuta Question 50 (1 point) Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. *säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine b
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
majapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud. Ootus tulude suhtes muutub pessimistlikuks. Kõver nihkub vasakule. 4. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES kui N.: Euroopas on inflatsioon kõrgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks võrreldes Euroopa omaga. Nõudlus importkaubale väheneb (suureneb Ep). Kõver nihkub paremale. 7.2 TARBIMISFUNKTSIOON Kuna arenenud riikides moodustab majapidamiste tarbimine kogunõudlusest 60-70%, siis peame eeldama: · kogu majandus koosneb majapidamistest ja ettevõtetest, ignoreerime valitsust ja välissektorit; · pole amortisatsiooni ja kaudseid makse, s.t. RKP = RT. Kõik tulud jagunevad kahte suurde ossa: TARBIMINE JA SÄÄSTMINE. On võimalik, et kogu tulu kas tarbitakse või kogu tulu säästetakse. Kus on aga tegelik olukord?
d. raha devalveerimise moju kaubavahetusele ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 18 (1 point) Millist alltoodud meetodit kasutatakse deflaatori leidmiseks? a. eksperthinnanguid b. Monte Carlo meetodit *c. arvutatakse koigi ostetud kaupade ja teenuse alusel d. valikkusitlust ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 19 (1 point) Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja saastmise vahel b. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel *c. tarbimise ja SKP vahel d. kulutamise ja saastmise vahel ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 20 (1 point) Milline on 1000 kroonise kupongvolakirja muugihind tana, kui realiseerimiseni jaab kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja volakirja noutav tulumaar e. teiste analoogsete volakirjade intressimaar on 5%. a. 975 *b
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
tasakaalu, tasakaal saabub tavaliselt töötuse valitsedes ja allpool potentsiaalset tootmismahtu (tekitades languslõhe) · töötus (ressursside alakoormatus) ei ole vabatahtlik, vaid pealesunnitud seisund · majandustsükleid võib tõrjuda stimuleerides kogunõudlust, kasutades selleks maksusüsteemi ning fiskaalpoliitikat (eelarve poliitika) Kogukulutused AE Tarbimisfunktsioon e ka üldmajanduslik tarbimisfunktsioon näitab soovitud tarbimiskulutuste taset erinevatel sissetulekute tasemetel teiste tegurite samaks jäädes. Kasutatav tulu Tarbimise piirkalduvus MPC on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitav, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kavatsevad kodumajapidamised kasutada täiendavaks tarbimiseks. Keskmine tarbimiskalduvus APC näitab tarbimiskulutuste C ja kasutatava tulu Y d vahelist seost igal tulutasandil.
ei ole selleks küllaldaselt toodangut ja tulu. Eeldatakse: *majandus on kahesektoriline: C ja I *tegelikud tarbimiskulutused võrduvad planeeritutega. Tasakaalu puhul tegelik SKP = kogukulutused: Y = E, kus Y on kogutoodang ja E on kogukulutused. Kahesektorilise majandusmudeli puhul: Y = C + I, kui I = Id, siis Y = C + Id Yd = Y = C + Id Id planeeritud investeerimiskulutused Yd kasutatav tulu 2. Eratarbimine ja tarbimisfunktsioon Tarbimine – kodumajapidamiste jooksvad kulutused kodumaisele toodangule. Tarbimiskulutus koosneb kahest osast, autonoomsest ja indutseeritud osast. Autonoomne tarbimine– tarbimise suurus, kui Yd=0 Kasutatavat jooksvat tulu ei ole, aga inimesed ei saa elada ilma tarbimiseta, seda tarbimist nimetatakse autonoomseks tarbimiseks, kuna tema suurus ei sõltu kasutatavast tulust. Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust, selle suurusest.
Student Response Value Correct Answer A. arvutatakse kõigi toodetud kaupade ja pakututud teenuste 0% alusel, millele lisatakse kogu varimajanduse poolt pakutav kaupade ja teenuste kogus B. arvutatakse kõigi ostetud kaupade ja teenuse alusel 100% C. arvutatakse kõigi toodetud kaupade aluse 0% D. eksperthinnanguid 0% 18. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? Student Response Value Correct Answer A. tarbimise ja SKP vahel 100% B. kulutamise ja säästmise vahel 0% C. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 0% D. tarbimise ja säästmise vahel 0% 19. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks?
probleem on selles, kuidas tarbijad otsustavad paigutada oma täiendavad sissetulekud (mis omakorda mõjutab tuleviku hindade ootusi ja sissetulekute muutusi); (c) aktseleraatori suurust on raske prognoosida; (d) juhuslikud hinnasokid. 45. Fiskaalpoliitika paljud probleemid on tingitud viitaegadest. Seosta toodud probleemid erinevate viitaegadega. Tekkinud probleemid: a) aeg, mis kulub multiplikaatoriefekti ilmnemiseni; b) pikaik perioodi i di tarbimisfunktsioon t bi i f kt i on erinev i lühiajalisest lühi j li t tarbimisfunktsioonist; t bi i f kt i it c) äritsükkel on ebaregulaarne: d) administratiivne (abinõude väljatöötamine) viivitus; e) eelarvet koostatakse ainult ükskord aastas aastas. Viiteajad:
I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiiri...
· Rahapoliitika diskussioonis osalemine · Märksa suurem fookus globaalsetele teemadele 7.Pankade teenused. Hoiused. Hoiusekindlustus Majapidamise probleem: Kuidas jaotada oma sissetulek tarbimise ja säästmise vahel? Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna , home ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida. Erinevad teooriad: · eluaegse tulutsükli mudel · tarbimisfunktsioon (Keynes-I rist) Võõrfinatseerimise allikad: o hoiused o laenud teistelt rahandusasutustelt o välakirjade emiteerimine Hoiuse liigid: Jooksev hoius tavaline arvelduskonto, raha laekumised ja ülekanded, intress on väga madal, tihti ei maksta üldse intressi. Panga jaoks on jooksev hoius väga ebamugav lahend, sest pank ei tea, millal raha välja võetakse jne. Pank ei saa selle rahaga väga arvestada. Pangal on ka üsna suured halduskulud, iga liigitus maksab
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
o Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus, et tegelik kogutoodang võrdub kogukulutustega: Y=E o Kuna kahesektorilise majandusmudeli kogukulutused koosnevad kahest osast tarbimiskulutused (C) ja investeerimiskulutused (I), võrdub tasakaalu kogutulu nende summaga. Y=C+Id · Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks teatava perioodi jooksul. o Tarbimisfunktsioon näitab tarbimise sõltuvust kasutatavast tulust. C = C0 + cYd, · kus C0 on autonoomne tarbimine, · c on tarbimise piirkalduvus ja Yd on kasutatav tulu · Kasutatav tulu (disposable income) saadakse, kui kogutulust lahutatakse netomaksud. · Yd = Y (T + TR), · kus T on maksud ja TR on kodumajapidamistele tehtud tulusiire riigieelarvest. · Kuna kahesektorilises majanduses pole avalikku sektorit, netomaksud võrduvad nulliga ja kogutulu võrdub kasutatava tuluga
tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest · tarbimine ongi vajaduste rahuldamine · tarbimise üldine psühholoogiline seadus J.M.Keynesi poolt formuleeritud seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma · tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel · tasakaaluhind turul hüviste nõudmist ja pakkumist võrdsustav hind · tasakaalukogus turul teatud konkreetse hinna juures tekkiv nõudmisele ja pakkumisele vastav hüviste kogus · tasakaalupalk tööjõu pakkimist ja nõudlust tasakaalustav palk · tavamajandus ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise
4) planeeritud netoeksport (X-M) Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus et tegelik kogutoodang võrdub kogukulutustega Y=E TARBIMINE Tarbimist, mis esineb siis kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks. See ei muutu ka siis, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimist, mis aga muutub kui kasutatav tulu muutub nim tuletatud e indutseeritud tarbimiseks. Tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost kajastab tarbimisfunktsioon C=Co+cYd) (Co ja c on konstandid). Kui kasutatav tulu on väiksem kui Co, siis tarbijad kas laenavad või kulutavad oma sääste, et tarbida vähemalt tasemel Co. Parameeter c väljendab tarbimise piirkalduvust (MPC), mis on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Rahvamajanduse kogutulu määramine AVALIKU SEKTORI KULUTUSED Avaliku sektori kulutused hõlmavad kulutusi üksnes kaupade ja teenuste ostmiseks avaliku sektori poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
