Puhastamine Puhastusvahend, reostus, aluspind. Nõudmised heale puhastusvahendile: · Hea läbitungivus · Suurepärased märgavad omadused · Hea lahustumisvõime · Kiire kuivamine Puhastusvahendite tüüp · Lahustitel põhinev (mustuse lahustamine) · Veel põhinev (mustuse dispersioon) Lahustiga puhastusvahendid Probleemid: · Süttivus (leekpunkt) · Aurustuskiirus · Puhastusvõime (kauri/butanool) · Kokkusobivus plastidega · Tervis ja ohutus · Keskkond (jäätmed) Veel põhinevad puhastusvahendid Probleemid: · Kuivamisaeg · Jäägid · Puhastusvõime · Dispersiooni stabiilsus · Kokkusobivus plastidega · Korrosioon · Tervis ja ohutus · Keskkond (jäätmed) Vastuolud ja kompromissid : Süttivus - aurustumiskiirus; puhastusvõime sobivus plastidega. Puhastusvahendid mehhaanilistele detailidele Määrimine Milleks vaja?
VÄÄRISMETALLID PRILLIRAAMIDES Referaat materjaliõpetuses Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Prilliraamide valmistamiseks on kasutatud mitmeid erinevaid materjale. Kuni 20. sajandini tehti prilliraame metallidest ja naturaalsetest materjalideks nagu looma sarv ja kilpkonnaluu. Tänapäeval on peamisteks kasutatavateks materjalideks endiselt metallid ja nende sulamid, kuid naturaalsed materjalid on asendunud plastidega. (Wilson 1999). Materjalid, millest prilliraame valmistatakse, peavad kindlasti olema kerged, tugevad, hästi kohandatavad, kosmeetiliselt atraktiivsed, ei tohi keemiliselt reageerida väliste tegurite ja kehaeritistega ning peaksid ka olema odavad, et neile oleks nõudlust. (Tamme 2012). Metallraame on lihtne reguleerida, on vastupidavad, kerged ja tavaliselt segavad ka vähem vaatevälja, kui plastikust prilliraamid. (Wilson 1999).
ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. 6. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani.
Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Poluetuleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130C. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul.
tselluloosi derivaadid, polüestrid. Keskonna saaste seisukohalt peaks tarbeplastid olema ajas kergesti ja kiiresti lagunevad. Polümeerid, mis sisaldavad - C = O rühmi lagunevad hüdrolüüsi, bio-ja fotodegradatsiooni teel. Tärklise lisamine kiirendab/ hõlbustab teiste polümeeride degradatsiooni. - termoplastne tärklis / thermoplastic starch: biolagunev materjal, mida segatakse (blend)ka teiste plastidega nende biolagunemise soodustamiseks ( tärklist 60-70%). Polümeeri eluiga: seda reguleerib polümeeri struktuur V kiirus ( aeg) kasutusaeg t Kasutusaja pikendamiseks lisatakse polümeeridele aineid, mis aeglustavad vananemist- inhibiitorid - vananemisel muutub polümeeride lahustuvus - polümeer võib muutuda nõrgemaks ja hakata " voolama" ( leepuvad, jäävad alus- materjalide külge jms ) - põikahelate tekkimine muudab polümeeri järjest vähem lahustuvaks ( konserveerimises kasutatavad
Teraste tunnusnumbrite süsteem põhineb Saksa DIN-standardist pärit tunnusnumbrite süsteemil. Tunnusnumber on kuni 7-positsiooniline: - 39 - 1. XX XX (XX) ...... Materjali grupp: 1-teras Terase grupi nr. Jrk. nr. grupis Lisanumbrid (jäetakse sageli ära) Terase töötlemine Plastid Tehnoplastid Plastitööstus areneb kiiresti ja praeguste teadmiste juures on traditsioonilised materjalid nagu puit, klaasja paljud metallid edukalt asendatavad plastidega. Plastide kasutusala laieneb üha. Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid puhtalt või segudena. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine: - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, - termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt
mikroorganismide eluks vajalikud ained; Isoleeritakse metall täielikult ümbritsevast keskkonnast; Ümbritsevasse keskkonda lisatakse mürke. 130. Betooni korrosioon- tsementkivi korrosioon (Võib toimuda väljakanne veega st Ca(OH)2 lahustumine hakkavad hüdrolüüsuma ka tsementkivi teised materjalidpoorsus suureneb.) XIII POLÜMEERSED MATERJALID 131. Plastide omadused- Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid. Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Puudused- haprumine madalatel temperatuuridel; suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; vananemine aja jooksul; madal tulekindlus; suur soojuspaisumine. Eelised- madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja Keraamikal; kergemad; viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; hea töödeldavus; korrosioonikindlus. 132. Polümeeride vananemine- põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida
katsekehadega? Mis seda omadust mõjutab? Oma erilise mikrostruktuuri tõttu on sügispuidu kiudude tugevus ligikaudu 700 Mpa, kuid väikestel proovikehadel on see ainult ca 100 Mpa. 48. Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim? Suurim tõmbetugevus on pikikiudu ja väikseim ristkiudu. 49. Kas puit on tõmbepingete mõjul plastselt deformeeruv materjal võrreldes metallide ja plastidega? Kas puit on sitkelt või hapralt purunev? Puidu tugevuse määramisel selle kõige väiksematesstruktuuri osades, nt kiuseina väikestes osades, saadakse väga kõrgeid väärtusi. Õhkkuiva tselluloosiseina tõmbetugevus võib olla isegi kõrgem kui 1000 N/mm2, mis vastab hea terasesordi tugevusele. Tõmbele töötaval puidul puuduvad plastilised deformatsioonid peaaegu täiesti. Puit
moodustama kirstallliite. Selle tõttu ei hajuta nad nähtavat valgust ja on tavaliselt läbipaistvad ja kirkad. Termoreaktiivid ehk termosetid - täielikult amorfsed, neis pole kristalliite. Nad tahkuvad pöördumatult keemilise reaktsiooni käigus ehk neid saab vormida ainult ühe korra. Termosetid pole võimelised voolama ega sulama, toatemperatuuril on need materjalid haprad ja jäigad. Elastomeerid - Enamikus on tegu amorfsete plastidega, mida saab väga suures ulatuses deformeerida - väga elastsed plastid. See tuleneb nende väikesest tihedusest. Sarnaselt termosettide siseehitusega ei saa ka elastomeerid sulada ega muutuda voolavaks. Elastomeeriks on näiteks kummid. Plastide liigitus kasutusala järgi Kasutusala järgi liigitatakse plastid järgnevalt: 1) Tarbeplastid - näiteks polüeteen, polüpropeen, polüstüreen 2) Konstruktsiooniplastid - näiteks polükarbonaat, polüamiid, polüatsetaal
Ta lõi polümeeride keemias uue tooria, mille kohasel ei hoia polümeere koos mitte sekundaarsed valentsid, nagu varem arvati, vaid pakkus polümeeride valemina välja tsüklilised ahelad arusaam, millest lähtutakse ka tänapäeval. Ta seostas 8 polümeeride kolloidsed omadused nende kõrge molekulaarmassiga ning pakkus välja ka termini ,,makromolekul." Erinevalt paljudest plastidega seotud ,,juhuslikest" avastustest oli tema töö teaduslik ja põhjendatud ja ehkki vaidlused tema teooriate vettpidavuse üle kestsid aastaid, lükkasid vastaste argumendid lõplikult ümber röntgenuuringud ning W.H.Carothers'i uurimused (mis tõestasid polümeeride lineaarse struktuuri) [8]. Aastal 1953 sai Staudinger oma töö eest ka keemia Nobeli preemia [15]. Polümerisatsioon, kopolümerisatsioon 1950-1960 aastatel tehti kindlaks polümeeride keemias oluline mehanism
- vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheline kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu (polümeeri ehk kõrgmolekulaarse ühendi) kõvaks muutumist. Puudused: · haprumine madalatel temperatuuridel; · suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; · vananemine aja jooksul; · madal tulekindlus; · suur soojuspaisumine. Eelised: - madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu,
kaitseks lisatakse betoonisegusse. - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. 130. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. · Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse Saab kasutada seal kus saab tekitada vooluringi st. mage- ja soolases vees, lisatakse pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte. värvaineid (roheline kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Protektorkaitse: · Kõvendid kiirendavad vaigu (polümeeri ehk kõrgmolekulaarse ühendi) Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks
Füsioloogiliselt valguse neeldumine/peegeldumine; kahjutu. e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. · Kasutatakse kõrgsagedusvoolu kaablite põhilise isolatsioonina. · Kõvematest markidest isolaatorid: poolikehad, paneelid. · Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse 139. Polüpropüleen, omadused, kasutamine. värvaineid (roheline kroomoksiid, valge tinaoksiid). · Kõvem kui Polüetüleen, jäigem · Kõvendid kiirendavad vaigu (polümeeri ehk kõrgmolekulaarse ühendi) · Kasutatakse kuni temperatuurini 100 oC kõvaks muutumist
ning väga plastsed lõõmutatult. Erinevad legeerivad lisandid mõjutavad kulla värvi, vase sisalduse suurenedes muutub värv punasemaks. Nikkel soodustab kulla valgenemist. Hõbeda sisalduse kasvades muutub kulla värv kollasest rohekaskollaseks. Tehnoplastid Tehnoplastid Üldist Plastitööstus areneb kiiresti ja praeguste teadmiste juures on traditsioonilised materjalid nagu puit, klaas ja paljud metallid edukalt asendatavad plastidega. Plastide kasutusala laieneb üha. Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine: - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine, - termo- ja valguskindluse suurendamine, - hinna alandamine, - värvuse, läbipaistvuse jt. optiliste omaduste muutmine,
Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polüetüleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul
Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist. Lisatakse veel katalüsaatoreid, mis kiirendavad plastide tootmisprotsessi (lubi ja magneesium). Plaste üldiselt ei värvita (värvid nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polüetüleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130ºC. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul
1.3. Mittemetalsed materjalid Lineaarahelaga termoplastid 1.3.1. Tehnoplastid Üldist Plastitööstus areneb kiiresti ja praeguste teadmiste juures on traditsioonilised materjalid nagu puit, klaas ja paljud metallid edukalt asendatavad plastidega. Plastide kasutusala laieneb üha. Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikom- ponent on polümeerid. Mitmekomponentse süstee- mina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mit- meid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste Hargnenud ahelaga mitmekesistamine: termoplastid - füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste oma-
annaabi.ee 
